Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.
Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.
|
Tagli Pitsi Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest. |
|---|---|
|
Kristel Ehala-Aleksejev Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja. |
18. juuni 2010
Tere!
Leidsin selle lehekülje siin üsna juhuslikult, mõtlesin tükkaega, kas üldse kirjutan…aga vajan tarka nõu! Nimelt kannatan toitumishäirete all. Pidevad ülesöömised, millele ei suuda lõppu panna. Enesehaletsus, stress, süütunne. Kui enamvähem jalad alla saan, siis on trenniga piitsutamine – siis püsib toitumine korras, on tasakaal ja olen õnnelik. See õnnelikus kestab mõni nädal, kuni jälle mingi ahvatlus sunnib mind alla andma ja siis olen augus tagasi. Olen sellest nii väsinud ja tüdinenud. Ja tunnen, et asi on nii psühholoogiliseks ja vaimsele tasandile läinud, et oma jõududega ma siit august enam välja ei roni. Olen võidelnud endaga juba u 2 aastat. Olen 173 cm pikk ja 65 kg – enamjaolt. Tean, et see on normaalkaal. Aga see kaal kuuaja jooksul on mul võimeline ikka päris suuresti edasi-tagasi kõikuma, 7kg juurde võtta pole probleemi. Kuna mul on ka kõhunääre alatalitlusega siis on asi veel keerulisem… :( Tahaks leida tasakaalu.
Kas peaksin oma murega pöörduma perearsti juurde? Ei oska kuskile minna..
Ootama jäädes vastust
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Soovitan pöörduda otse psühholoogi poole. Eestis tegutseb toitumishäirete vallas ka psühhiaatria ja psühhoteraapia keskus Sensus.
9. juuni 2010
Tere,
olen 31-aastane naisterahvas.
Oman toitumise vallas küllaltki tugevaid teadmisi ning olen päris palju uurinud inimese keha funktsioone, toidu mõju meie kehale ja kõike üldse, mis on seotud toitumisega. Paraku on üks asi, millele ma ei suuda leida seletust – kuidas piirata tervislikult ja endale kahju tegemata suuri õgimishoogusid. Olen 160cm pikk ja keskmiselt 49kg. Oman õblukest luustikku ning tunnen enda olevat suhteliselt vormis, kuigi puusadel ja istmikul on juba tekkinud rasvavaru:) Mulle tekivad ca iga kuu korra, teinekord harvemini suured söömishood. Suudan ennast niipalju taltsutada, et ma ei söö küll saiakesi, (pool) fabrikaate ja muid ebatervislikku, kuid tunnen ennast peale sööki tohutult raskelt ning saan aru, et see koormab mu organismi. Magusaisu on suur. Toidukogused võivad olla päeva lõpuks ca 3000-3500 kalorit. Söömishood on ilmselgelt seotud kas stressiga (tööga seonduvalt) või siis menstruaaltsükliga (hormoonid?). Kuidas oleks kõige õigem oma toitumine saada kontrolli alla, kui tavaliselt tarbin päevas keskmiselt 1200-1500 kalorit ning tunnen ennast suurepäraselt ja tervelt. Kaal on mul olnud alates 18-eluaastast vahemikus 45-50. Söön praegu päevas keskmiselt 4 korda, hommikul 9 ajal, päeval toidukordade vahel tarbin regulaarselt köögivilju ja puuvilju, lõunasöök on alati soe söök, ca 15.30 on kolmas toidukord ja viimane kuskil 20.00. Kuskil 3h enne magamaminekut ei söö, kuid nälga ma kunagi ei kannata, siis söön kindlasti. Ei tarbi praktiliselt valget jahu, ei prae toitu, ei kasuta liialt maitseaineid, fabrikaate, soola, alkoholi, tubakat. Minu toitumine ja elustiil on suhteliselt maha kirjutatud Teie kodulehelt, aga seda juba ligi 6 aastat järjest. Liigun ca 2h päevas ka värskes õhus. Aga mul on keskmisest suurem valguvajadus. 0,5l-1l Dr Helluse keefiri päevas, juustu võimalusel 50 – 150gr päevas, jogurtit jne.
Mida teha, et saada oma söömishood kontrolli alla, näen, et seoses istuva tööga mõjutab see aina enam minu tervist, vormi ja enesetunnet?
Ette tänades,
Kati
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Tundub, et õgimishoogudega reageerib teie keha pidevale energianäljale. 1200-1500 kcal täies elujõus naisterahvale on liiga vähe, mida näitab tegelikult ka teie kehakaal. Tõstke oma igapäevane energiasaamine vähemalt 1700-1800kcal peale (arvutage oma täpsustatud energiavajadus kalkulaatoriga) ja siis on lootust, et kaovad ka õgimishood. Kui need ka normaalse toidukoguse juures ei kao, siis võiks abi saamiseks pöörduda psühholoogi poole, sest toitumishäired (sinna alla kuulub ka kontrollimatu söömine) on reeglina psühholoogilist laadi.
25. mai 2010
Tere ! Olen 14 aastane, 160cm pikk ja kaalun 46 kg. Noh, kõgub 46-47. Aga pekk ja sangad on küll . ma ei saa aru miks . jõulude aeg kaalusin 56, sõin ja nautisin toitu, šokolaadi ja olin õnnelik. Siis otsustasin, et nii enam ei saa ja hakkasin endale maiustusi keelama ja olen söönud päevad 4 korda, aga vähem. kaotasin siis 10 kilo. käin jooksmas ja teen trenni iga päev. Aga nüüd on selline probleem, et kõhukinnisus, ja ema arvab et see on sellepärast et ma söön vähe. ma ju söön normaalselt, aga seda kus palju kaloreid on, ma väldin. ta on hakanud mu pärast muretsema, mu kooliõde kes on 13, põeb anoreksiat ja ema hõõrub koguaeg mulle nina alla et ma muutun varsti tema sarnaseks. ma ei tea mida teha enam. ma tahan alla võtta kuni ma kaalun 44, äkki siis olen sale nagu mu sõbranna, kes on minust 2 cm pikem, kaalub 47 ja on kõhna !! aga viimasel ajal on toit mu kinnisideeks saanud, ma olen hakanud arvama et peale söömist tulem sirge seljaga istuda, et äkki siis seedib paremini , kuigi selg on nii väsinud. ja ma armastan greipi, ja söön seda, aga ma kardan et greip ja õun sisaldavad niipalju süsivesikuid, mis muutuvad mu kehas rasvaks .
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Sinu kirja põhjal tundub, et Sinu ema mure on täiesti põhjendatud. Kuna toit ja kehakaal on Sinu jaoks muutunud kinnisideeks, viitab see tõepoolest sellele, et Sul kas juba on või kohe-kohe kujuneb välja toitumishäire. Hetkel on küll raske öelda, kas see on anoreksia, kuid ohumärgid on olemas. Hea, et suudad veel praegu aru saada, et see oht on olemas. Sinu praegune kaal on täiesti normaalne, pigem isegi liiga väike. Ka 56 kg oli normaalne, kuigi suhteliselt ülekaalu lähedal. Kindlasti ei tohi Sa rohkem enam alla võtta, sest siis oled tõesti väga suuresti ohustatud anoreksiast. Sangad ei pruugi ka 2kg kaalulangusega kaduda kusagile. Pigem mine sellisesse trenni, kus treenerid oskavad soovitada harjutusi,mis mõjuvad just probleemsetele kohtadele. See on hea, et Sa magusat ei söö. Kuid toitumise seisukohast ei ole oluline mitte see, et toit annaks vähe energiat, vaid et ta annaks Sulle vajaliku koguse energiat, oleks tasakaalustatud ja hästi mitmekesine. Arvuta oma menüüst saadav energia- ja toitainete kogus välja toitumisprogrammi abil. Seal saad võrrelda saadud tulemusi soovitustega ning näha, milliseid toite peaksid sööma, et saada kõik vajalikud ained kätte. Praegune näljutamine võib viia hoopis selleni, et tulevikus ei saa Sa kas üldse lapsi või saad neid suurte raskustega. Kõhukinnisus on ilmselt samuti tingitud valest toitumisest. Esiteks, sööd Sa ilmselt koguseliselt väga vähe ning teiseks, kas sööd piisavalt täisteratooteid, puu- ja köögivilju? Need sisaldavad kiudaineid ning aitavad kõhukinnisuse vastu. Samuti tuleks juua piisavalt vett ning olla füüsiliselt aktiivne. Toitumise põhitõdedega tutvumiseks loe läbi toidupüramiidi jutt.
5. aprill 2010
Tere. Mul on öise söömise sündroom, käin öösseti söömas endale aru andmata.Pöördusin abi saamiseks psühholoogi poole, olen käinud kolm korda, asi on läinud veel hullemaks, kas olen puudutanud vanu arme, või on depressioon süvenenud.Kas sellele probleemile on ka mingid ravimid,kui
vestlustele ja nõuannetele ei allu. TÄNAN.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Üldiselt on selle põhjused psühholoogilised. Võiksite analüüsida igaks juhuks oma vere glükoosisisaldust, see võib olla liiga madal. Karmim võte on hoida toidukapid öösel lukus. Võite võtta ka ühendust Psühhiaatria ja Psühhoteraapia Keskusega SENSUS.
19. veebruar 2010
Tere! Olen netist lugenud juba lehekülgede viisi erinevaid mooduseid kuidas kaalus juurde ja alla võtta, kuid konkreetse vastuse oma küsimusele saan ilmselt ikkagi spetsialisti poole pöördudes. Olen 21 ja kaalun 166cm juures vaid 44 kg. Viimane aasta on möödunud depressioonis ning erinevaid haiguseid trotsides rohtu võttes. Kaal oli koguaeg 48-49 kg varem. Olen selle pärast tõsiselt mures, sest koguaeg on väsimus ja loid tunne, aktiivselt ennast ei liiguta ja seetõttu pole ka söögiisu. Üritan teadlikult hommikuti energiarohket toitu süüa, kuigi isu pole üldse. Samuti söön päeva jooksul palju puuvilju. Mida rohkem oma alakaalule mõtlen, seda vähem mul isu on. Ei teagi kas see on rohkem psüühiline või füüsiline probleem. Mida ma peaksin tegema ja kelle poole pöörduma?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Tundub, et tõepoolest on probleem pigem psüühiline. Esialgu võiks proovida siiski oma jõududega hakkama saada, kuid kui asi paremaks ei lähe, siis pöörduda mõne psühholoogi poole. Alustada tuleks sellest, et koostada endale kindel menüü ning pidada sellest kinni. Kahjuks ei ole Te kirjeldanud oma füüsilist aktiivsust, kuid eeldades, et olete üsna nõrk, siis ei ole see Teil ilmselt väga suur. Selleks, et hakata juurde võtma, peaks Teie päevane toiduga saadav energiakogus olema üle 1800 kcal, soovitatavalt isegi 2000 kcal kanti. See eeldab vähemalt kolme korralikku toidukorda päevas ning vahele ka ooteid. Hommikuks võiks olla puder võiga, kõrvale mõni võileib. Lõuna- ja õhtusöögiks kindlasti mõni soe toit: vormiroog, kana-, kala- või lihtatoit keedetud-hautatud köögiviljadega. Päeva jooksul võiks süüa vähemalt 3-4 viilu leiba, tarbida 2-3 klaasi vedelaid piimatooteid, lisaks juustu ja kohupiima. Kala süüa vähemalt 2 korda nädalas. Rohke puuviljade söömine on küll soovitatav, kuid Teie puhul tuleks ilmselt nendega pigem piiri pidada ning mitte süüa neid üle 2-3 portsjoni päevas. Muidu sööte neist oma kõhu täis ja seetõttu teisi toite süüa ei jaksagi. Jälgige, et saaksite piisavalt ka toidurasvu. Kui saate neid liiga vähe, lisage nt salatitesse oliivõli. Menüü koostamisel on abiks internetipõhine toitumisprogramm. Kui soovitustele vastava menüü olete suutnud kokku panna, siis järgmine samm on ka sellest kinnipidamine. Isegi siis, kui ei jaksa või ei taha tuleb ennast sundida sööma. Esialgu võivad söödavad portsjonid olla väiksemad ja süüa tihemini. Oma pikkuse juures peaksite kaaluma vähemalt 51 kg, et olla normaalkaalus.
9. veebruar 2010
Tere,
palun öelge, kust saab abi buliimia korral? Teraapiad – kuhu pöörduda, kas haigekassa toetab? Kuidas inimene üldse abi saab? On teil ehk numbreid, veebilehti, kontakte, kellega ühendust võtta? Tänud ette!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Sellele küsimusele vastab Sirje Vaask Haigekassast: “Buliimia korral peab kõigepealt pöörduma psühhiaatri poole ning mida kiiremini abile pääseb, seda parem. Probleemi tunnistamine ja abi otsimine on juba esimene samm ses suunas, et seda haigust hakata edukalt ravima.
Psühhiaatri poole võite pöörduda ka ilma perearsti saatekirjaga ning kui pöördute asutuse poole, kellel on leping Haigekassaga, siis saadud tervishoiuteenuste eest tasub Haigekassa, inimene peab maksma vaid visiiditasu (kuni 50 krooni). Parimad söömishäirete spetsialistid töötavad Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinikus, Raja tn 31, ja sinna saab vastuvõtule registreerida numbril 7319100.
Lisaks psühhiaatrilisele abile võib olla vajalik läbida ka mõned terviseuuringud (nt EKG, vereanalüüs), mis näitavad, kas toitumishäire on ka tervisele mõju avaldanud – need saab teha oma perearsti juures. Perearsti visiit ja uuringud on tasuta. Loodame, et leiate abi.”
9. veebruar 2010
Ter,nimelt põdesin seitse aastat buliimiat,ükspäev tuli lihtsalt mõistus pähe,ja lõpetasin kuud tagasi….aga väga raske on midagi süüa,ei oska enda jaoks teha õigeid menüüsid,palju peaksin korraga sööma,et tasapisi magu harjuks,ja kas mul üldse on võimalik enam terveks saada….ettetänades…
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Buliimia on ennekõike psühholoogiline haigus. Loomulikult jõuab 7 aastaga ka organismi kahjustada. Soovitan teha endale toitumisplaan ning rangelt sellest kinni pidada, kuni organism harjub tasapisi jällegi õige toitumisega. Katsuge süüa enam-vähem samadel kellaaegadel iga päev – 3 põhitoidukorda, paar väiksemat oodet. Jälgige, et päevas saadavad energiakogused oleksid enam-vähem sarnased, ei esineks päeviti suuri kõikumisi. Samuti pigem sööge korraga väiksemaid kogused ja sagedamini, kui harvem ja siis palju korraga. Pöörake rohkem rõhku köögiviljatoitudele, kalale, puuviljadele, leivale piimatoodetele, kuid ärge unustage ka teisi teraviljatooteid, kartulit, lisatavaid toidurasvu. Juhiseid õigeks toitumiseks annab toidupüramiid. Kuid ennekõike on teil vaja tahtejõudu seda kõike järgida.
8. veebruar 2010
Tere!
Mure järgmine: olen 24 aastane 54kg kaaluv ja sportliku eluviisiga neiu (käin regulaarselt trennis). Toitun normaalselt, st kaloreid taga ei aja ja söön seda mille järgi on parasjagu isu. Viimase aasta jooksul on mul olnud 2 üldnarkoosis operatsiooni, mille tõttu oli vahetult peale oppi söömine piiratud (viimasest opist on nüüd möödas kuu). Umbes mõni kuu tagasi hakkasin tundma, et mõni toit, mis enne maitses, tekitab halba enesetunnet. Nimelt pasta kui minu lemmiktoit tekitab peale söömist väga halva enesetunde (oksendama lausa ei aja aga kõhus keerab küll), ja nii on paljude asjadega vahetult peale söömist. Kasvõi hommikune kohv võileivaga ajab iiveldama (varem mitte). Siit ka küsimus, et kas selline halb enesetunne võib olla tekitatud ntx raskesti seeditavast toidust või on mu magu harjunud lahja toiduga. põhimõtteliselt ainus asi mis iiveldama ei aja on puuviljad ja jogurtid.
Tänades!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Sellele küsimusele on raske vastata. Põhjuseks võib olla harjumine nö lahjema toiduga, kuid pigem tuleks pöörduda murega perearsti poole, kes teeks analüüsid ning suunaks teid edasi eriarsti poole. Tegu võib olla hoopis mõne seedenõre puudulikkusega või millegi muuga. Ainult jogurteid ja puuvilju süües hakkavad teid varsti kimbutama terviseprobleemid, kuna te ei saa piisavalt vajalikke aineid.
3. jaanuar 2010
Tere, olen 170cm pikk ja 68kg, kuid kuna tegelen peaaegu tipptasemel spordiga on mul soovitatav kaaluda märksa vähem. Kuna pidevale toitumise jälgimisele on tekkinud mul sööma hood, peale mida ma oksenda. See esineb umbes paar korda nädalas, kuid kui olen kodus, enamasti olen ära nii et ei oksenda, aga kas mul on siis buliimia? kuidas ma saaksin kontrollida oma söömist et ei tekkiks söömasööste?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Küsimusest ei tule välja, mis soost te olete, millise spordialaga tegelete ning kas oksendamine on teil tahtlikult esile kutsutud. Kehamassiindeksi põhjal ei ole te ülekaaluline, sportlastel on tavainimestest pisut kõrgem kehakaal tingitud ka sellest, et lihased kaaluvad rasvast rohkem. Kui oksendamist kutsute ise esile ning paaril korral nädalas, samuti esineb teil söömissööste, siis suure tõenäosusega on tõesti tegemist buliimiaga ning soovitav on võtta ühendust psühholoogiga ning ise püüda toituda toitumispüramiidi põhimõtteid järgides ja oma menüüst saadava energia- ja toiteainetekoguste üle programmiga arvet pidades.
3. jaanuar 2010
Miks saab kehakaal nagu kinnisideeks? Ei julge mitte midagi süüagi kuna kardan kaalutõusu nii hirmsasti. Söön 1x päevas ja seda ka õhtul hilja ja siis lausa pugin. Olen 174cm pikk ja kaalun 56kg
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Soovitan pöörduda abi saamiseks koheselt psühholoogi poole. Kuna kehakaal on teil normaalne, kuid toitumisharjumused, mis tingitud kaalutõusu kartusest on äärmiselt valed, siis kõigepealt tuleb üle saada söömise kartusest ning hakata õigesti toituma – mitte kord päevas õgima, kui nälg hakkab juba silmanägemist võtma. Kui toituda vastvalt vajadusele, mitmekesiselt, päevas 3 põhitoidukorda ja paar oodet, siis ei pea muretsema ei söömishoogude ega kaalutõusu pärast.
tai
Tervisliku toitumise informatsioon