Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.
Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.
|
Tagli Pitsi Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest. |
|---|---|
|
Kristel Ehala-Aleksejev Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja. |
1. aprill 2026
Tere
Olen 16-aastane tüdruk, kaalun 74 kg ja olen 170 cm pikk. Olen terve elu olnud ülekaaluline ning proovinud erinevaid viise, et alla võtta. Selle tulemusena olen juba 3 aastat kannatanud buliimia all. See on olnud minu isiklik saladus, kuid tunnen, et pean selle lõpetama, sest see on hakanud minu tervist mõjutama.
Tegelen igapäevaselt aktiivselt spordiga – käin jalutamas ning kolm korda nädalas trennis. Minu suurimaks probleemiks on liigsöömishood, mille käigus kaotan kontrolli selle üle, mida ja kui palju söön. Pärast seda kahetsen tohutult ja oksendan kõik välja. Arvan, et just selle tõttu minu kaal ei lange.
Sooviksin nõu, kuidas nende hoogudega toime tulla ja oksendamisest loobuda.
Ette tänades
Spetsialist vastab:Kristel Ehala-Aleksejev
Soovitame pöörduda söömishäiretega tegeleva spetsialist poole toetuse saamiseks. Söömishäirete keskused noortele on nii Tallinnas kui Tartus.
Ravile suunamiseks on vaja aga perearsti saatekirja. Seega tasuks pidada nõus oma perearstiga, et millised sammud oleks hetkel vajalikud. Kas suunamine teraapiasse või ka juba kliiniline ravi. Samuti soovitame rääkida oma murest Peaasi keskkonna noortenõustajatele, kes saavad samuti toetada muutuste tegemisel ja aidata leida lahendusi.
3. veebruar 2026
Olen 19-aastane ja tunnen, et söömisega seotud mõtted on mu pea täielikult üle võtnud. Mõtlen iga päev sellele, mida ma tohin või ei tohi süüa, ja see tekitab minus pidevat pinget ning väsimust.
Olen viimasel ajal olnud sageli kurb ja tunnen, et ei tule enam ise toime. Hetkel kaalun umbes 60 kg. Viimastel nädalatel on olnud perioode, kus olen palju üles söönud ja seejärel proovinud toitu oksendamisega välja saada. See hirmutab mind, aga ma ei oska sellest ringist välja tulla.
Ma ei tea, kelle poole pöörduda, ega ole julgenud oma vanematele sellest rääkida. Sooviksin väga nõu või suunamist, kuidas ja kust abi otsida ning millised võiksid olla esimesed sammud.
Spetsialist vastab:Kristel Ehala-Aleksejev
On väga oluline, et oma olukorrast räägid. See näitab, et oled valmis abi saama. Kirjeldad, et söömisega seotud mõtted on hakanud igapäevaelu üle võtma, tekitades pingeid, väsimust ja kurbust. Kui mõtted toidu ümber on pidevad ning tekib tunne, et enam ise toime ei tule, on see selge märk, et vajad professionaalset tuge. Soovitan esmalt pöörduda oma perearsti poole. Perearst saab hinnata nii sinu füüsilist kui ka vaimset tervist (sh kehakaalu muutusi, KMI-d, üldist seisundit) ning suunata vajadusel edasi psühholoogi või psühhiaatri vastuvõtule. Söömisega seotud probleemidega tegelevad erinevad keskused Eestis (Sensus, jt). Söömishäired on ravitavad, kuid sageli vajavad need professionaalset ja järjepidevat abi.
Esmase toe ja usaldusväärse info leidmiseks soovitan tutvuda ka lehega: https://peaasi.ee/soomishaired/
Sealt leiad selgitusi, eneseabi võimalusi ja infot, kuhu edasi pöörduda. Oluline on võimalikult kiiresti abi otsida. Püüa leida ka lähedaste hulgas inimene või inimesed, kellega probleemi jagada. Lähedaste tugi on muutusteks tähtis.
16. september 2024
Tere!
Lapsena kuni 9.klassini olin ülekaaluline (u 70kg) ning 9.klassis tuli hoog peale ja sõin veidike vähem ning kaotasin tublisti üleliigset kaalu (tervislikul viisil). Gümnaasiumisse minnes aga tekkis mul ülesöömishood, kuna tundsin, et mu elus on lioga vähe elevust. Kuna mu peres olid paljud toidud keelatud, siis just nende õgimisest ma seda emotsioonilaksu ka sain.
Võtsin juurde rohkem kui ennegi. Samuti proovisin erinevate dieetisega seda lahendada, kuid pigem tulutult. Nüüd olen 22 ning iga aastaga on olukord ja elu paremaks läinud, kuid siiski on pidevalt suur tung üle süüa. Just siis üle süüa, kui tunnen, et kõht on juba veidike rohkem täis kui peaks. Kui olen söönud rahuldava ja pigem väiksema portsjoni, siis tahet pea polegi, kuid mul aktiveerub see tahe just siis, kui kõht on täis. Ja siis ma söön veidike veel. Ja siis mu isu kasvab. Ja siis veel. Ja veel… mingil hetkel saan nöörist kinni, et end välja torida, kuid see on nii ebaloogiline!? Teistel inimestel kõhu täitumisel just isu kahaneb.
Mis minu kehaga toimub ja kas need on lihtsalt valed ühendused ajus? Ning miks need on tekkinud ning kuidas neist vananeda?
Aitäh!
Spetsialist vastab:Kristel Ehala-Aleksejev
Soovitan ühendust võtta mõne söömishäiretega tegeleva keskusega ning tutvuda lisaks ka peaasi.ee lehe vastava rubriigiga
11. juuni 2024
Tere!
Kas arfid toitumishäire on Eestis ka diagnoositav? Mulle tundub, et põden selle käes, kuid ei tea, kust abi otsida ning ei ole kuulnud, et kuskil sellisest häirest räägitud oleks.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Söömishäiretega tegelevate asutuste kodulehtedelt otseselt selle kohta informatsiooni ei leia, küll aga tasub neile sellegipoolest helistada-kirjutada ja küsida. Tartus näiteks Tartu ülikooli kliinikumi söömishäirete osakond, Tallinnas Psühhiaatria ja psühhoteraapia keskus Sensus või Marienthali kliinik. Nemad oskavad vastata, kas nad tegelevad ise või kui kuskli tegeletakse, siis õigesse kohta edasi suunata.
5. mai 2024
Tere. Soovin nõu toitumise osas, et oma kaalu tõsta ja sellega elukvaliteeti parandada. Olen 35 ja umbes pool oma elust elanud söömishäirega, sh olnud kogu oma täiskasvanuea alakaalus (kmi 14-17). Söömishäire on aastate jooksul võtnud erinevaid vorme, anoreksiast ortoreksiani ja viimasel ajal enim ARFID sarnane. Mul ka autism ja väga tundlik närvisüsteem. Lisaks on aastatepikkune alatoitumine minu seedimise veelgi tundlikumaks muutnud ja diagnoositud ka atroofiline gastriit ja toitainete imendumishäire. Paljud toidud on tekitanud füüsiliselt ebameeldivaid tagajärgi ning kuna mul on üldse väga madal taluvus igasugu kehaliste aistingute suhtes, siis on piisavalt söömine osutunud ületamatuks takistuseks. Aastatega on mul välja kujunenud üsna rangete reeglitega “söömise süsteem”, mis pole otseselt tervisele kahjulik, pigem lausa eeskujulik, kui selle toitumisnõustajale ette näitan, aga ma ei julge väljaspool seda loodud süsteemi midagi süüa. See käib nii toiduvaliku, toitude söömisjärjekorra kui söömisaegade kohta. See omakorda tingib tihti toidukordade ebapiisavuse, kui turvalisi valikuid pole parasjagu saadaval ja nii pole kokkuvõttes võimalik kaalu tõsta. Ma olen käinud erinevate psühholoogide ja psühhiaatrite juures. Kõikide ühine seisukoht tundub olevat, et söömishäire puhul peaks õppima taluma seda ebamugavust või raskustunnet mis söömisega tekib. Mul on aga tunne, et ma ei jõua sellega kuhugi, et õpiksin aktsepteerima seda ebamugavust, olen seda varsti juba 10a üritanud. Kui ma keskendun välimusega seotud hirmule “paks” olla (jah, seda esineb ka), siis see aktsepteerimise meetod ja KKT stiilis mõtete muutmine töötab, sest see “paks” on tunne, mida tõesti saab mõtete abil muuta. Aga reaalsete füüsiliste valudega on väga raske ennast neid aktsepteerima või mõtteid muutma panna. Isegi, kui tean et see valu on psühhogeenne, siis minu kogemuses on see siiski reaalne ja ma ei suuda oma aju veenda, et see on tegelikult ohutu. Mul on tunne, et sageli alahinnatakse seda sensoorset kogemust, mida autistid seoses ülitundlikkusega kogevad. Seetõttu otsin ma praegu pigem toitumisalast nõu, kuidas oma menüü nii koostada, et see põhjustaks võimalikult vähe “kannatusi”. Ehk siis, kuidas saada rohkem kaloreid nii, et see oleks võimalikult kerge seedimisele? Hetkel ma ei tarbi üldse piimatooteid ega nisujahu. Kõige keerulisem on kiudainetega, sest hea ei ole liiga vähe ega ka liiga palju. Pikka aega kartsin ka valku, kuna see tekitab kõhus raske tunde. Nüüd olen sojavalgupulbrit smuutisse lisama hakanud ja sellega raskust ei teki. Suuri (teiste mõistes normaalseid) koguseid liha ma aga näiteks süüa ei suuda.
Spetsialist vastab:Kristel Ehala-Aleksejev
Aitäh põhjaliku ülevaate eest, aga kirja teel menüüsoovitusi kahjuks anda ei ole võimalik. Hea oleks püsiv koostöö vaimse tervise ja toitumisspetsialistiga, kes aitaksid vajadustest ning eripäradest lähtuvalt paremini toime tulla, muuhulgas toiduvalikutega. Kindlasti on söömishäiretega tegelevas meeskonnas inimesi, kes saaksid siin toeks olla.
21. aprill 2024
Tere!
Olen praegu parananemas anoreksiast. Olen aru saanud, et see oli väga kohutav haigus ning mitte mingil juhul ei taha ma seda tagasi. Küll, aga tekkis mul küsimus, et kaua minu kaal veel tõuseb. Kas on see võimalik, et kui olen normaalkaalus ja jätkan ikka samamoodi söömist 3000 kcal päevas, mu kaal ei tõuse enam?
Spetsialist vastab:Kristel Ehala-Aleksejev
Hetkel on oluline keskenduda olevikule ja püüda saavutada ning hoida tervist ning kaalu toetavat elurütmi ning söömiskäitumist. Praegu tuleb järgida määratud toitumiskava ning tulevikus paistab, kas seda on vaja muuta, sh energiasisalduse osas. Kuna ma ei tea teie pikkust ega praegust kaalu, siis ei saa ka tulevikku prognoosida.
2. mai 2023
Tere! Olen 16 aastane tüdruk, 173 cm pikk ja kaalun 61-62 kg. Kuigi see peaks olema normaalkaal, siis ma ei tunne ennast hästi. Käin aktiivselt trennis (rühmatrenn st pilates, seljatrenn vms või jõusaal) 2-3 korda nädalas, lisaks liigun, kõnnin värskes õhus. Kas selle pikkuse ja vanuse juures võiks olla kaal natuke madalam? Näiteks 59 /58 kg? Sest ma olen juba üsna ülekaalu lähedal? Ma muidugi söön ka palju magusat, kuid üritan ka puu- ja köögivilju süüa. Vahest võin olla ka pool päeva söömata ja teine päev kogu aeg süüa. Mul on selline tunne vahest nagu näeksin enda peegelpilti moonutatuna, kuid söömishäiret mul pole kujunenud, söön kõike. Kaalun ennast ka vähemalt korra päevas. Mida ma peaksin tegema?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Hetkel oled täpselt normaalkaaluvahemiku keskel. Täiskasvanuna oleks see isegi pigem normaalkaaluvahemiku keskmisest veidi alakaalu poole.
See, et kaalud end kord päevas ning muretsed, et tajud oma keha valesti, on vihjed sellele, et isegi, kui sul hetkel ei ole söömishäiret, siis võib see mingil hetkel tekkida. Kuna söömishäired on suuresti seotud psüühikaga, väga paljuski ka enesekindlusega, siis soovitan sul alustada sellest, et saaksid endaga rohkem n-ö sõbraks. Kindlasti tasub lugeda peaasi.ee lehekülge.
Kaalu pärast muretsema ei pea, söömisharjumusi tasuks veidi tervislikuma poole nihutada. Füüsiline aktiivsus on väga hea, kuid trennidega üle pingutada ei maksa samuti.
27. aprill 2023
Tere
Mul on buliimia ning olen aastaid võtnud fluxetini, viimne poolteist aastat juba 4tb hommikul (alates detsembrist enam ei võta) . Loobusin tablettidest, sest nii kaua võtnud ja miski pole muutunud. Kaalu kõikumine on +- 15kg aastas(kõigub 68 ja 83 vahel). Hetkel on kaal 80 ja olen 166cm pikk. Olen tugevas ülekaalus, iga päev oksendan. Paar aastat tagasi lõpetasin keelatud ja seedimist kiirendavate ravimite tarbimise, muutus liiga kulukaks ning juba kaalun uuesti tarbima hakata, sest kui kaoks söögisu, siis kaob kaal, oksendamine, pidev ebamugavus oma üle kaalu osas, tuleks tagasi energia, jõud ja tahe midagi teha.
Käisin regulaarselt psühhiaatri juures ning ta kirjutas jälle uue koguse rohtu. Väitis, et buliimiaga miski muu ravim ei aita.
Olen ahastuses ja otsin jälle sibutramiini (see on aastaid keelatud, tean), sest see reaalselt aitas.
Tean, et on ambulatoorneravi, aga olen üksik ema ning 2 last (9 ja 15). Ei saa töölt haiguslehel võtta kuna arved vaja maksta üksi.
Spetsialist vastab:Kristel Ehala-Aleksejev
Soovitaksin pöörduda toitumishäiretega tegelevasse keskusesse. Ilmselt ei jõua sinna ruttu, aga probleem ka ei kao iseenesest. Tallinnas näiteks Sensuse või Marienthali keskus. Võib küsida, kas perearstil olemas vakantsi teraapiafondis, et selle läbi vastuvõtule saata. Kindlasti vajab see süsteemset lähenemist ja tablettidest siin üksi kasu ei ole. Peaasi lehelt leiab samuti soovitusi ja kontakte kuhu söömishäire korral pöörduda.
3. veebruar 2023
Здравствуйте! У меня булимия 17 лет,мне 52 года! Я очень устала от этого! Пью флукоситин,больше ничего не помогает! Подскажите доктора ,кто сможет помочь мне в Таллинне!!Пожалуйсто!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Расстройства пищевого поведения лечат в психиатрической клинике Северо-Эстонской региональной больницы, Sensus OÜ или в клинике Ambromed. Тем не менее, я рекомендую начать с семейного врача, а также прочитать страницу peaasi.ee
25. aprill 2022
Tere!
Kuidas toime tulla ARFID söömishäirega? (Avoidant/restrictive food intake disorder). Mul ei ole küll seda diagnoositud, kuid sümptomid vastavad küll sellele. See ei ole nii tõsine, et ma oma eluga hakkama ei saaks, aga elu oleks palju kergem, kui ma julgeksin kasvõi uusi toite proovida. Kas on mingeid häid nippe, millega elu kergemaks teha ning kas Eestis on ka spetsialiste, kes selle toitumishäire juures aidata võiks?
Aitäh!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Avoidant/restrictive food intake disorder (lühendatult ARFID) on häire, mida Eestis veel ametliku diagnoosina ei kasutata. Tõsi, peagi tuleb see kasutusele ka meie meditsiinisüsteemi. Eesti keeles tõlgitakse seda vältiv-piirav toidu tarbimise häire või toitumishäire, täpne termin on alles selgumisel. Tegemist on laia mõistega, millel võib olla palju erinevaid põhjuseid ja väljendusi. Tihti kaasneb “ARFID-ga” kõrge ärevuse tase ning hirm erinevate toiduainete söömisel. Ravi nurgakiviks on sellisel juhul ärevuse ravi. Oluline on välistada muud psüühilised ja kehalised haigused, mis raskusi söömisel võiks põhjustada. Soovitatav on pöörduda esmalt perearsti poole, kes seisundit täpsustab ja vajadusel eriarsti juurde edasi suunab
tai
Tervisliku toitumise informatsioon