Menüü

Nõuandenurk

Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.

Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.

Loe tervisliku kehakaalu kohta.

Tagli Pitsi

Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest.

Kristel Ehala-Aleksejev

Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja.

Söömishäired

Küsi nõu
Esita toitumisspetsialistile küsimus

Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida. Sinu küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel viie tööpäeva jooksul koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.

Anonüümne

4. detsember 2011

tere,
mul on sõber, 14 aastane, 162 cm pikk ja kaalub 43 kg. ta sööb päevas ühe korra ja siis ka õuna või muud midagi väikest. ta arvab et kaalub liiga palju. kuidas saaksin teda aidata?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Teie sõber võib olla anorektik. Sellised inimesed ise oma probleemi ei tunnista. Hea oleks, kui saaksid juhtida kõigepealt sellele probleemile tema vanemate või kooliõe tähelepanu. Täiskasvanud inimesed saaksid ta juhendada psühhiaatri vastuvõtule, et abi saada. Anoreksia kohta saad ise lugeda lähemalt siit. Eestis tegeleb toitumishäiretega näiteks OÜ Sensus

Anonüümne

4. november 2011

Olen 22-aastane noor naine ja kirjutan Teile, sest mul on probleeme kehakaaluga. Tänasel päeval on mu kaalunumbriks 70 kg ja pikkuseks 168 cm. Kehamassi indeksi järgi on see küll normaalkaalu ülemine piir, kuid reaalselt olen ma juba ülekaaluline. Eriti teeb mulle muret minu vööümbermõõt, mis on juba 87 cm ning ka venitusarmid puusa piirkonnas.
Umbes aasta tagasi suutsin ma oma kehakaalu viia 60 kg-ni ning siis tundsin ma ennast oma kehas ÜLIHÄSTI. Mul oli tohututes kogustes energiat, ma olin palju enesekindlam ja seltsivam kui varem. Samas pean ma tunnistama, et toonane kaalulangus (umbes 8 kg) tuli praktiliselt ainult sellest, et oli olnud just suvine aeg ning mu motivatsioon kaalu langetada oli ülimalt kõrge – kokkuvõttes tähendas see liiga vähe söömist, mille tulemusel ka kaal langes. Siis läks suvi ja ka motivatsiooni enam polnud ning kaotatud kilod olid jõuludeks tagasi (umbes 2 kuuga 10 kg). Ma sõin, sõin ja sõin. Iga päev lubasin endale, et homme olen tublim, kuid kahjuks seda tublimat homset siiski ei tulnud. Olin masenduses, sõin üle ning kokkuvõttes leidsin tee psühhiaatri juurde (ma nimelt kartsin, et kui nii endasi läheb, siis ma üks hetk panen „näpud kurku“ ja minust saab buliimik). Õnneks buliimik ma pole, kuid psühhiaater ütles, et minu diagnoosiks võib panna binge-eating. Mind suunati edasi psühholoogi vastuvõtule, kuid erilist abi ma siiski kokkuvõttes nende juures käimisest ei saanud. Jäid ainult kinnisideed kaalust – ma absoluutselt kogu aeg mõtlen oma kehakaalule ja sellele, et kuidas ometi saada asi kontrolli alla ja kaal langema. Ma olen viimase aastaga lugenud suurel hulgal toitumisalaseid raamatuid ning julgen väita, et minu teoreetilised teadmised selles vallas on kõvasti üle keskmise. Ainult, et ma ei leia viisi, kuidas oma teadmisi iseenda osas rakendada. Tegelikult võin ma varsti lugeda ka seda suurt huvi probleemiks, sest praktiliselt iga minu vaba sekund kulub alati kas siis interntis erinevate toitumismaterjalide või –raamatute lugemisele.
Olen proovinud nädala –ja päevaplaanide koostamist koos menüüdega (ostsin endale ka köögikaalu), kuid kokkuvõte on ikka see, et ma ei suuda seatud eesmärke täita ja söön jälle valel ajal valesi asju valedes kogustes. Lisaks sellele olen proovinud ka kõiksuguseid erinevaid viise, et kuidas vähem süüa – nt enda jaoks ilusa laua katmine, vee joomine, külluslike ja hea väljanägemisega toitude valmistamine. Mitte miski ei aita, ma pean lihtsalt sööma nii kaua, et paha hakkab. Samas ma tean, et mulle on vaja võib-olla alguseks umbes 5 kilo langetamist ning see kindlasti motiveeriks mind edasi minema.
Siinkohal oleks vist vajalik mainida, et olen ka füüsiliselt üsna aktiivne – käin regulaarselt spordiklubis (3-4 korda nädalas).
Võib-olla teie oskate mulle nõu anda, et millest ikkagi alustada ja et kuidas oleks oleks võimalik vöökoha ümbermõõtu vähendada (see on tõesti minu probleem nr.1). Võite mulle soovitada ka erinevat kirjandust, sest mind ka üleüldiselt väga huvitab toitumisega seotud temaatika.

Teile juba ette tänulik olles!

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Tundub, et probleem tekkis tänu sellele, et üritasite kaalu langetada üsna väikese energia saamise juures ning organism ei pidanud sellele vastu, vaid sundis Teid naasma vanade toitumisharjumuste juurde ning isegi sööma varasemast enam, mis tõi kiiresti tagasi ka kaotatud kehakaalu. Kaalu langetamiseks ei tohi viia saadavat energia kogust liiga madalale. Sõltuvalt inimese algsest kehakaalust, pikkusest, füüsilisest aktiivsusest jne võiks kaalulangetamise perioodil olla päevane energia tarbimine umbes 1700-2000 kcal. Teie võiksite proovida hoida oma päevane energiatarbimine 1800-1900 kcal juures, kuid samal ajal suurendage pisut füüsilist aktiivsust. Kui Te panete päeva jooksul kõik söödu kirja, siis näete, kui palju Teil õhtusöögiks nö vaba energiat on veel reservi on jäänud. Ärge püüdke süüa vähem, kui ette nähtud. Kui mõni päev tuleb 100 kcal enam, ei juhtu ka midagi. Kui kõht on õhtul väga tühi, siis sööge köögivilju, jooge taimeteed. Kogu toidus peaks olema rõhk köögiviljadel – vähemalt 500 grammi päevas. Iga päev võiksite süüa ka 3-4 viilu täisteraleiba, putru, paar puuvilja, veidi piima ja piimatooteid, midagi grupist liha-kana-kala-muna, veidi lisatavaid toidurasvu. Kõikvõimalikke maiustusi, karastusjooke, pooltooteid ja valmistoite tuleks süüa võimalikult harva, sest need annavad nn tühja energiat, kuid sisaldavad vähe vajalikke toitaineid. Kui menüüd analüüsite, siis jälgige, et valkude-rasvade-süsivesikute omavaheline saamine oleks tasakaalus ning toiduga saaksite kätte kõik vajalikud toitained õiges koguses. Viimane on ainevahetuse toimimise ja ka näljaregulatsiooni osas hästi oluline. Sööge tihedamini, kuid korraga väiksemaid koguseid. Sagedasem söömine väldib suuri ülesöömise sööste. Ärge seadke endale eesmärgiks mitte niivõrd kaalu langetamist, kuivõrd just pigem tervislike toitumis- ja liikumisharjumuste kujundamist. Kui tunnete, et oma jõududega siiski ei suuda söömisega “maadlemisega” toime tulla, siis on siiski õigem pöörduda uuesti psühhiaatri vastuvõtule. Eestis peaks toitumishäiretega tegelema OÜ Sensus.

Anonüümne

7. oktoober 2011

Tere,

Olen koolis õpetaja. Täna selgus, et üks õpilastest kannatab buliimia all. Kas oleks võimalusi Saaremaal mõne spetsialisti konsultatsioonile neiu juhatada.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Kahjuks ise Saaremaal ei tea isiklikult ühtegi sellist spetsialisti. Toitumishäiretega tegelevad tavaliselt psühholoogid, kuid neist üsna vähesed on spetsialiseerunud toitumishäiretele. Soovitan pöörduda Sensus OÜ poole, et kas aitavad nemad ise või teavad kedagi Saaremaal soovitada.

Anonüümne

7. oktoober 2011

Tere! Olen 16 aastane tütarlaps, 170 cm pikk ning kaalun 51-52 kg. 3 aastat tagasi alustasin dieediga, näljutades end korralikult. Kuna tol ajal trenni teha ei viitsinud ning tervisliku toitumise peale erilist rõhku ei pööranud, leidsin, et ainus kiire meetod kaalu alandamiseks on enda näljutamine ning seda ma tegingi. 1 aasta läks üsna tõusude ja mõõnadega.Vahelduva eduga saavutasin eelmise aasta suveks oma madalima kaalu- 43 kg. Minu kinnisideeks sai treening ja kaalulangetamine. Tegin iga päev trenni, vahel isegi 2 korda päevas. Üsna pea hakkas mul palju juukseid välja langema ning igemed korralikult veritsema. Mõtlesin, et nii enam elada ei saa. Arvasin, et sellest jubedusest polegi võimalik välja tulla. Otsisin infot, kuidas teised on paranenud söömishäirest ja sain teada, et inimesed võtavad kaalus tublisti juurde. Ja tublisti all mõtlen ma seda, et minneksa hirmus paksuks. Käisin sel aastal märtsis perearsti juures abi otsimas ning ta saatis mu laste kliinikumi toitumisnõustaja juurde. Tol ajal kaalusin juba 53 kg. Kahe päeva pärast jätsin aga tervisliku toidu söömise katki, sest ma lihtsalt ei suutnud süüa nii palju. Edaspidi sõin päevas alla 700 kalori ning käisin lihaseid pumpamas. Eelistasin valgurikkaid toite. 2011 Suvel kaalusin juba 58 kg. Järsku tuli jälle tuhin kaalust alla võtta ning ma võtsingi 52 kg peale. Ühelt poolt ma tahan VÄGA terveks saada ja normaalselt süüa ja elada, kuid teiselpoolt, kui ma hakkan vaatama kõhnasid pilte inimestest ja teades, et ma saaksin selline olla, kui ma lihtsalt ei sööks, siis lähtun variandist 2. Ma aktsepteerin seda, et mul on probleem, aga iga kord kui ma sisendan endale, et nüüd hakkan tervislikult juurde võtma, siis toit lihtsalt ei lähe alla ning ma söön ainult natuke. Miski mu sees ei lase mul korralikult süüa. Ja ma kardan, et süües mul isu hirmsasti kasvab ning ma enam ei kontrolli end. Olen mõelnud minna psühholoogi juurde, oskate ehk kedagi soovitada tartus?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Kirjast selgub, et Teie probleem on tõsine, kuid õnneks saate sellest ise aru ja püüate leida abi. Kahjuks ei tea Teile soovitada ühtegi toitumishäiretega tegelevat psühholoogi Tartus, sest toitumishäiretele spetsialiseerunuid on üldse väga vähe. Võtke kindlasti ühendust inimestega OÜ Sensusest, ehk oskavad nemad soovitada Teile ka kedagi Tartust.

Anonüümne

7. oktoober 2011

Tere, minu probleemiks on olnud eluaeg kehakaal, nii kaua kui ennast mäletan olen häbenenud oma kõhtu ja kuid kehaosi, suvi on mõnes mõttes minu jaoks piin kui peab käima t-särkide ja muude paljastavate riietega! Tahan ka randa või veekeskusesse minna nii et ma ei tunne piinlikust ja ei otsi ärevalt silmadega tutavaid nägusid. Suurelt osalt on olnud kehakaalu probleemis süüdi ka toitumine burgerid, friikartulid ja krõpsud on alati meelejärgi olnud. Olen mitmeid kordi püüdnud kaalu langetada aga asjatult, kaal langeb kuid siis tuleb masendus peale et olen noor inimene ja pean igat ampsu valima & hakkab nõia-ring uuesti peale.
Nüüd augusti alguses hakkasin peale suure huraaga ühe dieediga, kolm päeva pidasin vastu ja tulid meeletud nõrkus hood, jäigi ta sinna paika kuid olen suutnud ennast talitseda ja mõningatest reeglitest kinni pidada, kaal langeb ilusti tasapisi.
Minu reegliteks on esiteks see et õhtul peale 18.00 söömine on keelatud! Toit mida söön on lahja, kogused oluliselt väiksemad kui enne ja liikuda üritan rohkem.
Kuid minu mure on selles et võtan asja vist liiga t6siselt, juba mitu korda kolme nädala jooksul olen omale näpud kurku lükkanud ja kõik söögi välja oksendanud kuna mulle tundub et sõin liiga palju. Kui kaal mõni hommik on seisma jäänud või peaks eelmisest päevast gramm suurem olema tabab mind masendus!
Vanust on mul 20 pikkust 178 ja kaalu hetkel 86kg, alustasin 90kg. & tipp kaal on olnud 94!
Sooviksin nõu ja nippe kuidas alla võta, mis toiduaineid eelistada ja millised kindlasti välja jätta.
Sooviksin pöörduda ehk oma murega reaalselt spetsialisti poole, kuid ei tea kus alustada? Kas see n6uab ka paksu rahakoti et lasta isiklikult minule toitumiskavad teha jne. Olen uurinud internetist tellitavaid kavasid kuid foorumitest olen lugenud et need on enamasti ikka sellises tüübis ” ära söö saia ja magusat ja pane rõhku kapsale ja kaalikale”

Olen tõesti õnnetu oma keha pärast ja sooviksin väga et järgmisel aastal saaks ka mina uhkelt suvele vastu minna!
Jään vastust ootama.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Kaalu langetamisel tuleks kõigepealt alustada eesmärkide püstitamisest. Millist kaalu soovite saavutada ja mis ajaga? Teie pikkuse juures oleks soovitusliku kaalu ülempiiriks 79kg. Seega olekski realistlik seada esmaseks eesmärgiks langetada kaal umbes 78kg peale ehk siis umbes 8kg võrra (edaspidi võib eesmärke vajadusel kohendada). Kuna aega olete plaaninud järgmise suveni, siis teeb see umbes 1 kg kuu kohta. Tavaliselt arvestatakse kaalulangetamise juures isegi kaalulangusega kuni 1 kg nädala kohta. Samas on aeglasemalt saavutatud kaalulangus püsivam. Sellisel juhul ei tule ka oma toitumist kardinaalselt piirata ning Te ei tohiks tunda näljatunnet. 
Otse loomulikult peavad nüüd hamburgerid, friikartulid jm “parem” kraam vähemasti mõneks ajaks menüüst täiesti välja jääma. Hiljem, kui soovkaal on saavutatud, siis võib neid aeg-ajalt endale lubada, kuid targem on seda teha võimalikult harva. Kaalu säilitamine on tegelikult veelgi raskem kui kaalu langetamine, vaid umbes 10% inimestest see õnnestub.
Kaaluda võiksite ennast vaid kord nädalas, soovitatavalt hommikul ilma söömata. Tagasilöökidest ei tohi sattuda masendusse, sest kaal ei sõltu vaid söömisest, vahetevahel võib hoopis mingil põhjusel keha hoida rohkem kinni vett ning see kajastub kohe ka kehakaalus. Oksendamist katsuge vältida, et Te ei muutuks buliimikuks. Kui tunnete, et asi läheb siiski käest, soovitan pöörduda psühholoogi poole. Selleks, et vältida “mulle tundus, et sõin liiga palju”-tunnet, tuleks hakata pidama toidupäevikut, kuhu peaks kirja panema iga söödud ampsu ja joodud joogi. Kasutage võimalusel koguste määramiseks kaalu, sest silma järgi hindame koguseid väga valesti. 
Põhitoidukordi peaks päevas olema kolm, lisaks vahele 1-3 oodet. Toiduvahed ei tohiks olla liiga pikad, pigem süüa vähem korraga, aga sagedamini. Peale kl 18 mittesöömine ei ole väga õigustatud. See sõltub magamaminemise ajast. Õhtune toekam toidukord võiks tõesti jääda enne kl 18, kuid päris näljasena ei tasu ka magama minna, eriti, kui magamaminemise aeg alles kl 12 öösel on. Köögivilju, näkileiba, taimeteed võib süüa ka pisut hiljem.
Tundub, et allavõtmiseks piisab, kui hoiate oma päevase energiasaamise umbes 1800 kcal juures. Seejuures võiksite ka füüsilist aktiivsust pisut suurendada, näiteks hommikuti teha tempokam pooletunnine või pikemgi jalutuskäik. Samuti tuleks küsida nõu mõnelt spordiklubi treenerilt harjutuste osas, mis aitaksid trimmida kõhu- ja reielihaseid.
Põhirõhk peaks toitumisel olema köögiviljadel. Neid võiks süüa vähemalt 500 grammi päevas. Teraviljatoodetest tuleks eelistada putru ning täisteraleiba. Saia ja eriti teisi nisujahust küpsetisi võiks võimalusel vältida. Tagasihoidlik tasub olla ka pastatoodete ja riisi söömisega. Kui neid süüa, eelistada samuti täisteravariante ning teha seda päeva esimeses pooles. Heaks alternatiiviks on tatrapuder. Kartulit ei maksa karta, kuid süüa tuleks teda keedetult, ilma rasvaste kastmeteta ning samuti päeva esimeses pooles. Tärkliserikkad tooted ning ka kõik magus kipub õhtupoole tarvitades pigem kehale kogunema kui ära kuluma. Puuvilju võiks süüa 2-3 tükki päevas. Iga päev peaks menüüs olema ka mõni piimatoode ning midagi toidugrupist liha-kana-kala-muna, samuti veidi lisatavaid toidurasvu (nt õli salatisse, pähkleid-seemneid). Liha eelistada töötlemata kujul ja teha sellest roog ise, vältida lihatooteid, valmistoite. Maiustustest peaks proovima täiesti loobuda. Kergem on mitte võtta esimest kommi, kui saada pidama enne kotitäie tühjaks söömist. Magusaisu puhul süüa kuivatatud puuvilju, pisut mett või väike tükike tumedat šokolaadi. 
Piisavalt tuleks juua ka vett. Alkoholi tarvitada äärmiselt mõõdukalt, sest ka alkohol annab päris palju energiat.
Hästi oluline on lähedaste toetus. Selgitage neile oma eesmärke ning paluge abi.
Kui soovkaal on saavutatud, siis seisab raskem osa ees – selle hoidmine. Ilmselt võite oma päevase energiatarbimise tõsta 2000-2300 kcal vahele, kuid see on väga individuaalne ning selle saate leida ainult selliselt, et jätkate toidupäeviku pidamist ja vaatate, millise energiatarbimise puhul Teie kaal püsib enam-vähem muutumatuna. Muutes füüsilist aktiivsust, samuti vanuse lisandudes, tuleb selles teha korrektuure.

Anonüümne

13. juuni 2011

Tere!
Olen 15 aastane tüdruk. Olen 177 cm pikk ja kaal kõigub koguaeg 48-53 vahel.
Ma pole enda kehaga kunagi rahul olnud, tunnen ennast väga nii on küll kole õelda aga paksuna. Loobusin umbes poole aasta eest lihast, ehk siis olen ka taimetoitlane. Ja mida aeg edasi seda vähem ma tahan süüa lihtsalt toit enam ei maitse kõht küll koriseb aga süüa ei taha. Tahtsingi küsida, et kas see on mingi tõsine probleem või lihtsalt puberteet ja kui on probleem siis mida ette võtta?
Ette tänades Joosu.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Esitatud kaalu-pikkuse põhjal oled alakaaluline. Sinu kirjelduse põhjal tundub, et kui Sa veel ei ole, siis võib juhtuda, et varsti muutud anorektikuks. Kuna hetkel veel saad aru, et Sul on toitumisega probleeme, siis tuleks kiiresti abi otsida toitumishäiretega tegelevatelt psühholoogidelt

Anonüümne

12. juuni 2011

Tere!
Alustuseks: olen normaalkaalus..või siis normaalkaalu ja alakaalu piiri peal. pean suuresti lugu tervislikust toitumisest ja tervislikest eluviisidest. armastan süüa palju rohelist ja puuvilju, liha vastu ei tunne erilist vajadust.
üldiselt püüan jälgida mida suhu pistan, kuid vahepeal ei suuda ära öelda ka natuke ebatervislikematest asjadest (a la pizza, friikartulid jne – isusid on ju igasuguseid).
kuid tegelikult on minu põhiprobleemiks nö “õgimine”, olen tähele pannud, et üksi kodus olle ja kui ei ole koolis/tööl, siis tekivad sellised söömistuhinad ja eriti just siis, kui olen üksi (elukaaslane reisil ja olen vist masenduses:S). ma ei pruugi süüa isegi midagi “halba”, kuid ma söön nii palju, et mul on niiii paha olla, ma ei saa ennast pärast liigutada ja pea hakkab valutama, oksendamise tunne on, kuid ma pole kunagi oksendanud. selliseid õigimiskordi ei ole palju, kuid ma ei taha neid üldse! sest et tunnen jubedaid süümekaid pärast.
mida teha, et sellistest õgimistest lahti saada?
ja mida teha pideva magusaisuga?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Kuna kirjutate, et olete üsna normaal- ja alakaalu piiri peal, siis võib õgimishoogude põhjuseks olla see, et saate toiduga liiga vähe energiat ning organism püüab aeg-ajalt seda ise korrigeerida. Proovige oma menüüd analüüsida ning vaadake, kas saate energiat ning ka toitaineid piisavalt. Magusaisu võib olla tingitud samuti osade toitainete puudusest, enim seostatakse seda kroomi vähesusega. Kui süüa regulaarselt ja piisavalt ning hoides väiksemaid toiduvahesid, siis ei tohiks õgimishood kimbutada.

 

 

Anonüümne

20. aprill 2011

Tere! Mul on mure. Ma ei oskan enam õigesti toituda. Söön kas
ülemäära palju või ei söö terve päeva jooksul peaaegu midagi ja sundnäljutan
ennast. Elan Pärnus, kuid ma ei tea ühtegi kohta, kust võiksin abi saada. Tunnen, et vajan toitumishäiretega tegeleva psühooloogi abi, kes koostaks mulle ka toitumisplaani. Kuhu peaksin oma murega pöörduma?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Toitumishäiretega tegeleb Psühhiaatria ja Psühhoteraapia Keskus SENSUS. Võib ka proovida seda, et teete ise endale päevaplaani, kuhu kuuluvad kindlatel kellaaegadel 3 põhitoidukorda ning vahele 1-3 oodet. Siis püüate sellest plaanist võimalikult täpselt kinni pidada. Kui süüa sagedamini, siis ei tule selliseid söömishoogusid, mida näljatunne endaga kaasa toob. Isegi, kui kõht ei tundu söögiaja tulles tühi, tuleb esialgu ennast kasvõi sundida sööma. Samas tuleks muidugi jälgida seda, et sellise sagedase söömise puhul ei oleks ühel toidukorral tarbitav toidukogus ega sealt saadav energia väga suur. Selleks võite oma menüüd analüüsida siin. Toitude osas tuleb samuti teha õige valik. Näiteks 1 šokolaadikomm võib anda sama palju energiat kui 200 grammi köögivilju. Toitumisel tuleks järgida toidupüramiidi põhimõtet.

Anonüümne

1. aprill 2011

Tere!
Ilmselgelt on tegemist söömishäirega Binge. Olen 29a, 170pikk ja kaalun hetkel 82kg. Olen olnud ca 6a tagasi ka 72 kg, võib öelda, et olin sel ajal suhteliselt rahul. Nüüd aga viimane aasta ei saa enam endaga hakkama-ei suuda dieeti pidada ega ka söögiga tagasi hoida. Jah pool päeva ei tule mulle söök meeldegi ja siis õhtupoolikul tekivad kinnisideed shokolaadist ja selle puudumisel läheb ka kõik muu sisse. Õhtul töölt tulles, ei pruugigi mu kõht tühi olla aga ma pean õgima hakkama.Iga päev mõtlen, et homsest ja homsest lõpetan. Olen abielus aga õgin ma salaja-häbi tunnistada seda endalegi ja abikaasale ammugi mitte. Varem suutsin dieeti pidada ja kaalust alla saada, nüüd aga ei suuda söögigagi tagasi hoida. Kui olengi paar päeva normaalselt söönud, tuleb nädalas ikka mitu õhtut tõelised pugumishood ja siis õgin end lõpuni täis, mõttega et homsest enam nii ei söö. Päeval polegi hullu aga jus kardan õhtuid, sest siis ei suuda vastu panna. Kas oskate midagigi soovitada.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Teie puhul võib, aga ei pruugi olla tegemist toitumishäirega. Tundub, et peamine põhjus teie söömishoogudes hoopis on ebakorrapärane ja mittepiisav toitumine. Alustage korraliku toitumisega juba hommikul – puder või võileib, mõni piimatoode või muna, mahl või puuvili. Päevas püüdke jälgida režiimi, et Teil oleks vähemalt 3 põhitoidukorda. Sinna vahele lubage endale kindlasti ka ooteid, kuid mitte šokolaadi vms näol, vaid valige selleks puu- ja köögiviljad, võileivad, piimatooted. Pigem tuleb süüa sagedamini, aga väiksemates kogustes. Dieeti kui sellist ei tasu kindlasti pidama hakata, see viib selleni, et sööte veelgi rohkem ning kaalu tuleb aga juurde. Proovige oma igapäevane toitumine võimalikult täpselt (kaaludes toite) panna kirja internetipõhisesse toitumisprogrammi. Esialgu püüdke hoida tarbimine 2000 kcal peal päevas ning kui tunnete, et saaksite hakkama ka vähemaga, siis 1700-1800 kcal päevas. Alla selle ärge kindlasti energiatarbimist langetage. 
Kui sööte päev otsa korralikult, siis ei tohiks Teil õhtuks olla kallal hirmsat nälga. Kui aga siiski peale õhtusöögi söömist tuleb söögiisu, siis piirduge ainult köögiviljade ja taimeteega. Maiustamise vastu aitab kahjuks ainult tahtejõud. Ei tohi koju osta endale ahvatlusi ning kergem on mitte võtta esimest tükikest, kui saada pidama enne, kui kogu tahvel šokolaadi kõhus on. Mõtteid söömisest aitaks eemale peletada ka see, kui näiteks õhtuse nälja tekkimisel lähete hoopis välja tempokat kõndi tegema. 
Katsuge endal mitte kõhtu söömise ajal väga täis süüa, sest tegelik täiskõhutunne tekib alles veidi pärast söömist. Kui sööte liiga palju, on pärast väga raske olla ning õhtuse suure söömise tagajärjel on ka uinumine ja magamine raskendatud. Allavõtmiseks võib soovitada veel ka seda, et püüdke magusad ja tärkliserikkad tooted hoida oma menüüs hommikupoole. Kõik muud soovitused eri toidugruppide tarbimiseks on kirjas toidupüramiidi põhimõtte juures.
Kui siiski kahtlustate endal toitumishäiret, võite ehk abi leida neilt

Anonüümne

27. märts 2011

Tere
Kas on palun on midagi, mis aitaks söögiisu kontrolli alla saada, kui täiesti pidurdamatud söömahood piinavad teatud perioodil kuus (1-2 ndl. jooksul, seotult sooliste iseärasustega:)).
Tänan ette, T.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Suurenenud söögiisu teatud perioodidel võib tõesti olla seotud hormonaalsete muudatustega, madalama serotoniini tasemega. Kahjuks ei ole selle vastu mingit imerohtu, kui vaid enda suur tahtejõud. Tuleb mõistusega võtta ja mitte ohjeldamatult süüa. Võiks pidada toidupäevikut ning jälgida, et ei saaks sellel ajal soovitatavast rohkem energiat. Selleks tuleks toituda hästi mitmekesiselt ning suure näljatunde peletamiseks süüa ohtralt köögivilju (nii värskelt kui ka keedetult-aurutatult), aga ka täisteraviljatooteid. Magusaisu vähendamiseks sobivad samuti teraviljatooted, aga ka värsked, külmutatud ja kuivatatud puuviljad ning marjad. Lihtsam on mitte võtta esimest kommi, kui enne paki tühjakssöömist pidama saada. Ahvatlusi ei tohiks koju osta ning poodi ei tohi minna tühja kõhuga. Poes tuleks vältida neid kohti, kus on toidud, mida väga osta tahaksite. Samuti võib abiks olla see, kui viia mõtted toidult millelegi muule – tuleb leida endale söömisele nn asendustegevus, kõige parem oleks füüsiline aktiivsus (nt isu tekkimisel minna kohe võimalusel välja jalutama).
Kui oskate inglise keelt, saate lugeda sellest probleemist põhjalikumalt siit.