Kaalu langetamisel tuleks kõigepealt alustada eesmärkide püstitamisest. Millist kaalu soovite saavutada ja mis ajaga? Teie pikkuse juures oleks soovitusliku kaalu ülempiiriks 79kg. Seega olekski realistlik seada esmaseks eesmärgiks langetada kaal umbes 78kg peale ehk siis umbes 8kg võrra (edaspidi võib eesmärke vajadusel kohendada). Kuna aega olete plaaninud järgmise suveni, siis teeb see umbes 1 kg kuu kohta. Tavaliselt arvestatakse kaalulangetamise juures isegi kaalulangusega kuni 1 kg nädala kohta. Samas on aeglasemalt saavutatud kaalulangus püsivam. Sellisel juhul ei tule ka oma toitumist kardinaalselt piirata ning Te ei tohiks tunda näljatunnet.
Otse loomulikult peavad nüüd hamburgerid, friikartulid jm “parem” kraam vähemasti mõneks ajaks menüüst täiesti välja jääma. Hiljem, kui soovkaal on saavutatud, siis võib neid aeg-ajalt endale lubada, kuid targem on seda teha võimalikult harva. Kaalu säilitamine on tegelikult veelgi raskem kui kaalu langetamine, vaid umbes 10% inimestest see õnnestub.
Kaaluda võiksite ennast vaid kord nädalas, soovitatavalt hommikul ilma söömata. Tagasilöökidest ei tohi sattuda masendusse, sest kaal ei sõltu vaid söömisest, vahetevahel võib hoopis mingil põhjusel keha hoida rohkem kinni vett ning see kajastub kohe ka kehakaalus. Oksendamist katsuge vältida, et Te ei muutuks buliimikuks. Kui tunnete, et asi läheb siiski käest, soovitan pöörduda
psühholoogi poole. Selleks, et vältida “mulle tundus, et sõin liiga palju”-tunnet, tuleks hakata pidama
toidupäevikut, kuhu peaks kirja panema iga söödud ampsu ja joodud joogi. Kasutage võimalusel koguste määramiseks kaalu, sest silma järgi hindame koguseid väga valesti.
Põhitoidukordi peaks päevas olema kolm, lisaks vahele 1-3 oodet. Toiduvahed ei tohiks olla liiga pikad, pigem süüa vähem korraga, aga sagedamini. Peale kl 18 mittesöömine ei ole väga õigustatud. See sõltub magamaminemise ajast. Õhtune toekam toidukord võiks tõesti jääda enne kl 18, kuid päris näljasena ei tasu ka magama minna, eriti, kui magamaminemise aeg alles kl 12 öösel on. Köögivilju, näkileiba, taimeteed võib süüa ka pisut hiljem.
Tundub, et allavõtmiseks piisab, kui hoiate oma päevase energiasaamise umbes 1800 kcal juures. Seejuures võiksite ka füüsilist aktiivsust pisut suurendada, näiteks hommikuti teha tempokam pooletunnine või pikemgi jalutuskäik. Samuti tuleks küsida nõu mõnelt spordiklubi treenerilt harjutuste osas, mis aitaksid trimmida kõhu- ja reielihaseid.
Põhirõhk peaks toitumisel olema köögiviljadel. Neid võiks süüa vähemalt 500 grammi päevas. Teraviljatoodetest tuleks eelistada putru ning täisteraleiba. Saia ja eriti teisi nisujahust küpsetisi võiks võimalusel vältida. Tagasihoidlik tasub olla ka pastatoodete ja riisi söömisega. Kui neid süüa, eelistada samuti täisteravariante ning teha seda päeva esimeses pooles. Heaks alternatiiviks on tatrapuder. Kartulit ei maksa karta, kuid süüa tuleks teda keedetult, ilma rasvaste kastmeteta ning samuti päeva esimeses pooles. Tärkliserikkad tooted ning ka kõik magus kipub õhtupoole tarvitades pigem kehale kogunema kui ära kuluma. Puuvilju võiks süüa 2-3 tükki päevas. Iga päev peaks menüüs olema ka mõni piimatoode ning midagi toidugrupist liha-kana-kala-muna, samuti veidi lisatavaid toidurasvu (nt õli salatisse, pähkleid-seemneid). Liha eelistada töötlemata kujul ja teha sellest roog ise, vältida lihatooteid, valmistoite. Maiustustest peaks proovima täiesti loobuda. Kergem on mitte võtta esimest kommi, kui saada pidama enne kotitäie tühjaks söömist. Magusaisu puhul süüa kuivatatud puuvilju, pisut mett või väike tükike tumedat šokolaadi.
Piisavalt tuleks juua ka vett. Alkoholi tarvitada äärmiselt mõõdukalt, sest ka alkohol annab päris palju energiat.
Hästi oluline on lähedaste toetus. Selgitage neile oma eesmärke ning paluge abi.
Kui soovkaal on saavutatud, siis seisab raskem osa ees – selle hoidmine. Ilmselt võite oma päevase energiatarbimise tõsta 2000-2300 kcal vahele, kuid see on väga individuaalne ning selle saate leida ainult selliselt, et jätkate toidupäeviku pidamist ja vaatate, millise energiatarbimise puhul Teie kaal püsib enam-vähem muutumatuna. Muutes füüsilist aktiivsust, samuti vanuse lisandudes, tuleb selles teha korrektuure.