Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.
Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.
 | Tagli Pitsi Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest. |
|---|---|
 | Kristel Ehala-Aleksejev Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja. |
5. aprill 2013
Tere
Kirjutan teile, kuna ei leia päris õiget kohta, kuhu oma murega pöörduda. Nimelt on mul pool aastat olnud tugevad kinnisideed toitumisega seoses. Algul oli see kõik tervislik ning kontrolli all. Sõin 3 korda päevas, jätsin välja nö. ”ebatervislikud toidud” nagu näiteks sai, siis aga toimus mu elus asju, mis muutsid selle kõik palju emotsionaalsemaks. Sõin tihti väga vähe ning nautisin nälja tunnet, sest arvasin, et olen tekitatut väärt. Tundsin uhkust, et olen suutnud oma keha petta ning osavalt kaalu kaotada, kuna olin normaalkaalus ning sellest alakaalu minekuks on vaja natuke iseloomu ka ja see motiveeris mind aina enam. Nii kui see tume aeg mu elus möödus ja asjad paika loksuma hakkasid, hakkas ka minu kaal tagasi tulema, kuna sõin jälle nagu normaalne inimene. See ärritas mind, tekkisid igasugused tujud, nn ”paastupäevad”, kus ma midagi ei söönud. Avastasin enda jaoks lehe tap.nutridata.ee, siis võtsin eesmärgiks süüa iga päev 1000kcal. Leidsin, et see on kohutavalt tervislik. Mõnda aega pidasin vastu, kuid siis hakkasid sellele järgnema kohutavad õgimishood, enesevihkamine, oksendamine, trenn… Ma märkasin, et ma hakkan liikuma kuhugi haiglase seisundi poole ning kuna ma olen väga tähelepanelik ning eneseteadlik, olen üritanud end ”ravida”. Kahjuks aga pole mu kinnisidee 1000kcalga kadunud ning koos sellega ka iga nädalavahetused õgimishood, nutmine jms. Olen küll suutnud end hoida eemale oksendamisest, aga pärast igat suurt söömist on küll tahtmine seda teha või ruttu trenni teha. Ma tean, et mul pole veel päris kindlat haigust, aga ma tahaksin süüa nagu normaalne inimene. Mitte mõelda igast kalorist, mida oma suhu panen, ennast halvasti tunda iga kord kui vähegi toitu kõhus on või närvitseda, kui mu ema poest kommi-šokolaadi ostab (sest ma tean, et poole tunni pärast ma söön selle kõik korraga ära ja siis ma nutan jälle). Ma pole küll erilises alakaalus (48 kg, 166 cm), kuid ma soovin end hästi tunda, mitte veeta tunde enda söömiseid planeerides või pärast söömist ennast haletsedes ja vihates ning pidevalt kaaludes. Lisan ka selle, et lihtsalt tasakaalustatult toitumine ei aita mind.. nii kui ma näen enda eest häid sööke(komme, kooke, sokolaade) ma lihtsalt võtan kätte ja topin viimse kui ühe omale kurgust alla, isegi kui mul on kõht silmini täis tervislikku toitu, valus ja paha olla.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kirjelduse järgi võib oletada, et tegemist onväljakujunenud toitumishäirega, kuid interneti teel diagnoosi kindlasti panna ei saa. Kuna tunnete ise selle pärast muret, siis on lootust, et saate õige abi korral oma murele suhteliselt kergesti abi. Toitumishäiretega ise toime tulla on väga keeruline, vaja oleks kindlasti pöörduda spetsialistide poole. Soovitan leida võimalus psühhiaatri poole pöördumiseks. Toitumishäirete puhul saab abi Sensus OÜst, Ambromed Kliinikust, Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikust või Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikust.
21. märts 2013
Minu 23 aastane õde kaalub 38 kg 174cm pikkuse juures ja oksendab iga päev. Kas ma peaksin sundima teda arsti poole pöörduma? Mida võib tuua kaasa käitumine, kus ta sööb päeva jooksul kuni 300kcal, õhtul sööb see-eest rohkem, aga selle oksendab kohe välja? Lahtisteid ega dieeditablette ta ei võta. Kuid tal on kohati jalas krambid ja suu ümbert kergelt valge. Lisaks karvakasv kehal ja valgeid hebemeid on ta sukkpüksid täis. Ta lihtsalt ütleb, et ta ei suuda toitu oma sees kannatada. Ta sööb õhtul normaalsest suurema koguse aga öögib selle vannitoas välja. Mis haigus mu õel on? Kas anoreksia või buliimia. Alguses ta nälgis ja sõi väga vähe, nüüd oksendab sooja sööki välja ja kaal on langenud 10kg poole aastaga. Mis ta tervisest võib saada, kui ta niimoodi jätkab? Samas ta ütleb, et ei suuda enam iial normaalselt süüa, sest tunneb, et kõik toit seisab tema sees ja ta peab isegi 500 kcal einest vabanema oksendamise teel.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Selline inimene vajab väga kiiresti abi. Interneti teel pole võimalik diagnoosi panna, kuid selge on see, et toitumishäirega kindlasti tegemist on. Ise ta ilmselt probleemi ei tunnista, aga kui kiiresti jaole ei saada, võib see lõppeda väga kurvalt, sest ühel hetkel tema organism polegi enam suuteline toitu omastama. Soovitan viivitamatult helistada Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinikusse ning küsida, kuidas edasi toimida ja kust abi saada.
21. märts 2013
Tere!
Mul on üks teistmoodi mure, olen siin lugenud, et kõikidel on rohkem tegemist mingi haiguse, kas siis buliimia vms selline, aga mul hoopis teistsugune ja ei tea ka kedagi ka, kellel selline probleem veel oleks. Nimelt ma ei suuda süüa teiste inimestega koos. Käin tööl puidufirmas ja meid on umbes 10 inimest koos, nemad käivad lõunal kooli sööklas, mina aga võtan oma söögi kaasa kodust ja söön üksi olles töö juures. Otsisin abi psühhiaatri juurest, kes määras mulle tabletid peale, aga nende tablettide söömine ei aita midagi ja üldse ma ei taha tarbida tablette, loodan, et on ikka mingi muu võimalus. Kui peaks olema koolivaheaeg ja koolis sööklas süüa ei saa, siis peame sööma kõik koos töö juures ja mul tekib paanika, püüan koguaeg leida vabandusi, miks mitte süüa seal. Ma saan süüa koos oma perega kodus laua taga, aga kõik koduväline söömine on välistatud. Kas oskate nõu anda, mis ma tegema peaks?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kuigi Teie probleem on seotud toitumisega, õigemini siis sellega, et ei suuda süüa teiste inimeste juuresolekul, on probleemi põhjus ilmselt siiski psüühiline ning vajab vastava spetsialisti abi. Ma usun, et tabletid ei ole ainuke võimalus, kindlasti on ka erinevaid võtteid, kuidas ise enda käitumist muuta ja seda muutmist toetada, kuid neid teavad ainult õppinud psühhiaatrid. Soovitan pöörduda siiski psühhiaatri vastuvõtule ning öelda, et soovite abi saada ilma tablettideta.
18. märts 2013
Hey, mul siis ka mure millega enam toime ei tule. Olen kannatanud toitumishäirete all juba kaua aga nüüd on asi täitsa käest ära läinud. Olen siis 23a naine, ja 173cm pikk. Hetkel täpset kaalu ei tea aga nii u 65-67kg olen oma elu kõige raskemas kaalus ja vihkan seda nii väga. Eelmine aasta umbes mai kuust hakkasin tegema korralikult trenni ja kõik oli hästi. Paastusin 10 päeva keha oli puhas ja energiat oli palju. Siis tegin paastu ka omal käel ja siis oli enesetunne veel veel parem. Eelmine aasta novembris kaalusin 54kg ja olin väga rahul ja õnnelik. Nüüd aga on kõik käest läinud. Jõuludest alates aina söön ja oksendan. Kardan rikkuda hambaid ja kaotada juuksed ja kõik muu aga ma ei suuda lõpetada. Iga päev mõtlen et homsest alustan tervisliku toitumise ja trennidega uuesti! Ikka homme ja homme, kardan et seda homsest ei tule nii pea. Ma võin süüa korraga ära suure pizza, suure 1l jäätise koos küpsistega juua rohkel fantat või cocat ja siis veel nuudleid ja kana sinna kõrvale ja muffineid na lihtsalt see kõik mahub minusse ühe söögi korra ajal ja siis söön ja söön kuni enam ei suuda ja siis oksendan ja oksendan, kuni 40 korda päevas. Aga kaal on tõusnud kuna mõned päevad on kurk nii valus et see hambaharja otse enam ei lähe sinna siis söön ja ootan mõne päeva ja oksendan jälle. Ma tahan lõpetada selle oksendamkse see rikub mu elu!! Peale oksendamist ei taha ma muud kui magada ja olla üksi siis paar tundi vedelen voodis ja siis jooksen suvalisse poodi ja ostan lihtsalt valimatult igasugust jama kokku kugistan sisse ja oksendan jälle! Olen tarvitanud ka kõhulahtisteid aga kasutasin neid liiga palju et enam ei suuda, ma ei võtnud mitte üks kuni kaks tabletti vaid kaks lehte bisacodili tablette korraga. Enam ei suuda olen neid liiga palju välja oksendanud ja valudes piinelnud. Ma enam ei tea mida teha. Ma tahan aada tagasi aktiivseks jõusaali hulluks* ja tervisliku toitumise friigiks* kellena kõik mind teavad. Ma ei tea kuidas sellest jagu saada, aga ma tahaks seda teha enda jõul. Kunagi kui ma alakaalus olin siis arstid saatsid mind psühholoogi juurde aga ma tahan sellest jagu saada ilma rahustiteta. Palun abi. Ma enam ei taha oksendada aga ei tea kuidas lõpetada.vastust ootama jäädes ja suur aitäh juba ette (:
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kirjelduse järgi tundub olevat tegemist buliimiaga. Interneti teel aga tegelikku diagnoosi panna ei ole võimalik, vaid tuleb siiski pöörduda abi saamiseks vastava ala spetsialisti poole. Kusjuures, mitte psühholoogi poole, vaid toitumishäiretega tegelevad psühhiaatrid - Tallinnas tasuline OÜ Sensus ja Tartus Tartu Ülikooli kliinikumi Psühhiaatriakliinik). Toitumishäiretest reeglina inimene ise jagu ei saa.
1. märts 2013
Tere!
Olen 22.a naine, kaal on hetkel kuskil 65-67 kg vahel, pikkus 172 cm.
Umbes aasta tagasi hakkasin väga täpselt jälgima oma toitumist. Näiteks hakkasin pidama toidupäevikut, kuhu panen alati täpselt kõik toidukorrad kirja, et näha päevas tarbitud kaloreid. Samuti tegelen aktiivselt spordiga – suvel/kevadel/sügisel igapäev rattasõit või kepikõnd, ühe puhkepäeva luban ka. Talvel on peamiseks füüsiliseks aktiivsuseks igapäevane tempokas ca tunniajane jalutuskäik looduses.
Elustiili muutus tuli muidugi sellest, et ma sõin varasemalt väga palju magusat – šokolaadid, koogid jne, samas ei ole ma kunagi ülekaalus olnud, kuna olen füüsiliselt väga aktiivne (käin palju jala, ei kasuta autot vms). Magusa söömisest loobumine parandas märgatavalt enesetunnet.
Hetkel on mul päevas toidukordi kolm ehk hommik, lõuna ja õhtu. Vahepeal on lõunaoode ja õhtuoode (puuvili, pähklid vms). Ma toitun väga tervislikult – menüüst viskasin välja näiteks kõik maiustused, valge jahu tooted, igasugused vorstid, viinerid või kotletid, hapukoor, margariin/või jne. Ma saan öelda, et toitun väga mitmekesiselt – juur- ja köögviljad, pruun riis,tatar, läätsed, kana, kala, täisteratooted, puuviljad jne.
Minu probleem seisneb aga selles, et ma tunnen igapäev (iga sekund, iga minut) liialt muret oma figuuri ja kehakaalu pärast ning kogu aeg tiirlevad mõtted toidu ja kaalunumbri ümber – minu peamine eesmärk on olla sale ja terve ning hea väljanägemiseg ja kanda hästiistuvaid rõivaid. Ma tunnen aga, et minu pidev kalorite lugemine ja piinliku täpsusega toitumise jälgimine on muutunud haiglaseks. Lugesin buliimia sümptomeid, milles täheldasin kahjuks enda juures üsna mitmeid: Tugev kõhnumiskatse; söömise piiramine (proovin vähendada pidevalt portsjoneid ja mitte juurde tõsta toitu taldrikule, kui toit väga maitseb); mõtete keskendumine toidule; vahepealsed liigsöömishood (haaran vahel kõige järele, nii magusa kui soolase toidu ning ei suuda lõpetada õigel ajal ehk niikaua söön, kui hakkab tõeliselt halb), millele järgneb masendus, enesehalvustamine, painavad süümepiinad.
Buliimia puhul püütakse liigselt manustatud kaloritest lahti saada tahlikult oksendades, lahtisteid või organismist vett väljaviivaid ravimeid tarvitades, rangeid dieete, nälgimist või ülemäärast füüsilist liikumist kasutades. Minu puhul peab paika see viimane väide – nt peale igat söödut toidukorda või kui tunnen, et olen rohkem söönud kui tavaliselt, lähen kiiresti trenni (jalutama, rattaga sõitma vms), et kalorid ruttu põleksid ja kaal mitte mingil juhul ei tõuseks.
Mida ma peaksin ette võtma? Kas minu puhul võib olla tegu “kerge buliimiaga”? Kuigi ma söön tervislikult ja tegelen spordiga, tunnen ma siiski koguaeg rahulolematust oma kehaga. Toitumine on mul nagu kinnisidee ning ma ei jaksa niimoodi enam elada, kus söömine ja kalorite lugemine on kui elu mõte. Kuna ma ei viibi hetkel kodumaal ja naasen koju suvel, siis ei ole minu ümber ka kalleid inimesi, kes mind toetaks ja annaks rohkem nõu, mida ma valesti teen ja kuidas edasi liikuda. Nii et hetkel tunnen end “oma väikse probleemiga üksi”.
Ette tänades!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Pigem võiks Teie puhul kahtlustada ortoreksiat või kujunemisjärgus anoreksiat. See on toitumishäire, kus inimene mõtleb väga palju söögile, püüab toituda väga tervislikult. Selleks, et täpset diagnoosi paika panna, tuleks pöörduda psühhiaatri poole. Tallinnas saab abi kahjuks vaid tasulisest Sensus OÜ-st, kuid Tartus Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinikust. Seni, kuni Teil pole võimalik psühhiaatri abi saada, tuleb oma jõududega hakkama saada. Ärge piirake nii tugevalt oma toitumist. Selline käitumine toobki endaga kaasa suuremad söömissööstud. Sööge sagedamini, väiksemaid portsjoneid korraga, ehk on sellest abi.
1. märts 2013
Tere!
Olen varsti 16 aastaseks saav neiu, pikkust 170cm ja kaal kõigub 45-47kg vahet. On päevi, mil tunnen end ees oleva väikese kõhu pärast paksuna. Teistel päevadel on normaalne olla. Veel suve lõpus olin 57kg. Paar aastat tagasi, mil olin 160cm oli kaalu pea 70kg ja sõin päevas ikka päris palju. Kui nüüd mõelda, siis pea 3000kcal ringis. Praeguseks tuleb päevas heal juhul 850kcal kokku, mis koosneb enamuses köögi-ja puuviljadest. Ei tunne, et end just näljutaks, kuigi kannatan u. tund tühja kõhtu enne kui sööma asun. Hea meelega söön päevas köögi-ja puuvilju, joon iga eine kõrvale ja ka niisama vett või teed, liha sõber just eriti ei ole, kui, siis kana ja kala mida tarbin nädalas vaid paaril korral, igast krõpse, hamburgereid, karastusjooke ei mäletagi millal viimati sõin, magustoitu saab koolis 1-2 korda nädalas, kooli menüü kõrvalt magusat ei söö. Söön hommikust (leib kodujuustuga + tomat, kui jõuan siis ka õun), koolis küsin poole lõunast ja lisan sinna juurde portsu salatit ja leiba, kodus söön õhtust, portsjoni suurus oleneb, kas koolis sõin palju või vähe (enamasti köögiviljadest salat või kerge supp). Kord-kaks kuus külastan vanaema nädalalõpus, kus ta teeb head ja paremat (nt. kooke) ja siis söön ikka nii, et pärast tunnen süümepiinu kuigi sealt tuleb alla 2000kcal. Tunnetan ise ka, et mu toitumis harjumused pole korras, söön väikestes kogustes aga minu jaoks tundub isegi see natukene palju. Mõtlen pidevalt, mida endale suust sisse ajal ja palju seal kaloreid või rasva on. Sellest harjumusest olen proovinud hakata lahti saama aga eks see võta aega, tähtsam on ju siiski toitainete sisaldus ja toidu kvaliteet jne. Trennis ma kuskil ei käi, kõnnin päevas u. 30min ja teen pool tundi venitus harjutusi. Pere ja sõbrad on hakanud viimase kahe kuu jooksul ütlema, et ma peenikeseks muutunud ning peaksin rohkem sööma.
Kõik see algas süütust dieedi pidamisest kevadel, mil soovisin kaalu saada 53kg peale, kuid kooli algusega läks see aina edasi ja edasi, kuni söögiisu lõpuks vähenes ja eriti enam ei kutsunudki sööma, hakkasin toitu kartma. Päris näljutama pole end küll hakanud, söön päevas põhi toidukorrad ära, sest tean, et keha vajab toitu põhiainevahtuseks, kuid oma vajadust ma siiski kätte ei saa. Päevad on esinenud juba aasta nii 1-3 kuu tagant, alla nädala. Praeguseks olid viimased detsembri algul 3 päeva. Käisime emaga günekoloogi juures kuu aega tagasi (olin siis 50kg) ning öeldi, et 3kg peaksin ikka juurde panema.
Ise kahtlustan, et mul võib esineda anoreksia, mida teie arvate? Ehk oskate mingeid nõuandeid anda kuidas ise paranema hakata (psühhiaatri või toitumishäirete spetsialisti just eriti ei soovi pöörduda). Kas aitaks, kui oma toidu portsjoneid suurendama hakkaksin ning lihas trenni tegema, et lihasmassi arvelt kaalu juurde tuleks? Sooviksin olla tervem ja toituda tervislikult, samas keha välimuselt ikka peenikeseks jääda – olla vormis.
Ette tänades, Ann.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Lugedes Teie juttu, viitavad väga paljud faktid tõepoolest sellele, et tuleks kahtlustada anoreksiat. Samas ei saa sellist diagnoosi kindlasti mitte anda interneti teel. Kuna saate ise ka aru, et tegemist on probleemiga, siis on Teid ilmselt üsna lihtne aidata. Kuigi Te ei taha, siis sellegipoolest tuleks alustada psühhiaatri poole pöördumisest. Söömishäirete ravile on spetsialiseerunud Tallinnas vaid tasuline Sensus OÜ ning Tartus Tartu Ülikooli kliinikumi Psühhiaatriakliinik.
Kui suurendate treeningkoormust ning seejuures sööte ikka alla 1000 kcal, võib see lõppeda väga kurvalt. Hetkel olete vähemalt 5kg alakaalus, mis avaldab mõju päevade ärajäämisele. Tugev alakaalulisus võib viia selleni, et tulevikus ei saada lapsi.
Seega on esmalt oluline tõsta päevane energiatarbimine vähemalt 1600 kcal peale. Kui analüüsite oma toitumist, siis vaadake ka seda, et 10-14 päeva keskmiselt oleks toiduga saadud piisav kogus kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid. Rasvade-valkude-süsivesikute omavaheline tasakaal peaks samuti olema paigas, sest ka nn paljukardetud rasvadel on organismis suur roll.
Soovitan siiski tungivalt otsida abi toitumishäiretele spetsialiseerunud inimestelt enne, kui on liiga hilja.
2. veebruar 2013
Tere, olen 20-aastane neiu, kaalun 59 kg ja olen 170 cm pikk. Olen 7 aastat trenni teinud 2-3 korda nädalas, alati olnud heas kaalus. Probleem on aga selles, et umbes aasta aega tagasi leidsin tap.nutridata lehekülje ning esialgu hakkasin huvi pärast sisestama oma toite ning vaatama kui hästi ma siis söön. Alates sellest ajast on mulle toit muutunud kinnisideeks, ma mõtlen iga päev ülitäpselt läbi mida ma söön ja kui palju. Ma tean täpselt mida ma “ei tohi” süüa ja väldin kõike päris edukalt. Aga nädalas korra-paar ikka juhtub nii, et söön liiga palju korraga, ma ei taha süüa, aga nagu miski sunnib. Pärast on jube enesetunne ja süümepiinad. Kuidas vabaneda sellest pidevalt toidule mõtlemisest? Varem sõin normaalselt ja ei mõelnud üldse nii palju ja elu oli hea, nüüd nagu mingi koorem kaelas.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Teie kirjelduse põhjal võib arvata, et Teil on kalduvus toitumishäire tekkeks. Proovige oma toitumisele mõelda vähem. Üheks võimaluseks on lõpetada ajutiselt programmi kasutamine. Teine võimalus on selline, et võite küll igapäevaselt oma menüü programmi sisestada, kuid tulemusi vaatate vaid nädala või 10 päeva keskmiselt (seda saab teha, kui kalendri all vajutate “Kopeeri päevi”, valite soovitud ajavahemiku ning valitud menüü liigub Minu menüüde rubriiki). Ühe päeva toitumine ei saa kellelgi olla ideaalne, ikka tuleb ette kõikumisi. Sellised söömissööstud võivad tuleneda sellest, et saate igapäevaselt energiat vähem kui eluks vajalik ning organism ise teeb oma korrektuurid. Kilokalorite jälgimisest olulisemgi on vaadata, et toitumine oleks piisavalt mitmekesine ning toidust kätte saadud kõik vajalikud toitained.
Kui siiski tunnete, et toidule mõtlemine võtab juba liiga suure osa Teie ajast ning ise ei suuda sellega toime tulla, tuleks pöörduda abi saamiseks psühhiaatri poole.
2. detsember 2012
Tere!
Mul on selline mure, et mul on juba 2 kuud järjest päevad ära jäänud.Ma ise arvan sellepärast, et ma pean dieedi.Ma söön ainult pakisuppi,leiba ja õuna.Muud ma ei söö.Ma üritan korralikult süüa aga ma ei saa, sest siis ma kardan, et ma võtan kaalust juurde.
Ma tahaksin teada kui ma pean kaua dieeti ja päevasid pole kas ma saan kunagi lapsi või ei saa.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kaalu alandamise juures on mitmeid ohtusid. Inimesed hakkavad liigselt nälgima, jättes organismi ilma vajalikest toitainetest. Samuti muutub psühholoogia – ei juleta rohkem süüa, kartes, et siis tuleb kaotatud kaal tagasi. Seetõttu tulebki kaalu langetamiseks süüa normaalselt, vähendada saadavat energiakogust vähe ning langetada kaalu pigem pikema aja vältel ja vähem korraga. Sinu toiduvalikust on näha, et organism ei saa sealt ei vajalikke toitaineid ega ka piisavas koguses energias. See on ilmselt tõesti põhjustanud ka päevade ärajäämise. Kuna kirjutad, et rohkem süüa ei julge, kartes kaalu tagasitulekut, siis on Sul väga suur oht anoreksia tekkeks. Kontakteeru kindlasti psühhiaatriga (toitumishäiretega tegelevad Tallinnas tasuline OÜ Sensus ja Tartus Tartu Ülikooli kliinikumi Psühhiaatriakliinik) enne, kui Su tegevusel võivad olla fataalsemad tagajärjded, kui vaid laste mittesaamine tulevikus. Kui naased normaalsete toitumisharjumuste juurde võimalikult kiiresti, siis on ehk lootust siiski ka tulevikus lapsi saada. Läbi interneti on aga väga raske teha selliseid ennustusi, peaksid kindlasti arsti poole pöörduma ja temalt konsultatsiooni saama.
25. november 2012
Tere !
olen 17 aastane neiu ning olen 174 cm pikk ja kaaluks hetkel 44 kg. Arvatavasti on seda vähe ? Ja probleem on selles et ma tegelikult ise tunnen et kõik ei ole õige… aga kõige hullem on see et ma ei julge oma hirmudest ja mõtetest rääkida. Ma igahommik mõtlen , et ma tna söön rohkem ja tõstan kaalu , aga päeva lõpuks avastan et pole ikka julgenud koguseid suurendada. Kuidas võiksin abi saada või mis peaksin ettevõtma ?
ette tänades ! :)
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kaalu on kindlasti liiga vähe. Peaksid kaaluma vähemalt 10kg rohkem. Kuna tundub, et tegemist on kas juba olemasoleva või areneva toitumishäirega, siis soovitaksin kindlasti võimalikult kiirest abi saamiseks pöörduda psühhiaatri poole. Toitumishäiretega tegelevad Tallinnas tasuline OÜ Sensus ja Tartus Tartu Ülikooli kliinikumi Psühhiaatriakliinik.
12. oktoober 2012
Kuidas ravida väga halba hingeõhku anoreksiaga seotud kaalukaotusest taastuval inimesel (arsti määratud valgurikas dieet, söömine iga kahe tunni tagant 7-8 korda päevas)? Kas see taastub mingil hetkel ise või oleks vaja või võimalik midagi ette võtta?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Teie küsimusele vastab TÜ Kliinikumi dieetraviarst Liidia Kiisk: “Halval hingeõhul võib olla mitu põhjust:
1. kõige tavalisem saneerimata hambad st katkised hambad
2. maolukuti ei sulgu korralikult (seepärast soovitatakse süüa sagedamini ja väiksemad portsjonid korraga).
3. pH maos peab olema happeline, maos võib olla hapet vähem
4. Halb lõhn tuleb üldjuhul roiskunud toidust maos. Mao läbivoolutus on halb, toit ei liigu edasi.
Soovitused:
1. süüa tuleks sagedamini
2. väikesed portsjonid korraga (200-300g), et magu saaks taastuda
3. gaseeritud jooke, praetud rasvaseid toite ei tohiks süüa
4. esialgu süüa mitmesuguseid hautatud toite, veidi liha, kohupiima, ka muna, gefilusjogurteid
5. valke mitte tarbida üle 100 grammi päevas
6. teed juua söögi vaheaegadel, kohvi juua koorega
Vahepeal tasuks kontrollida seisundit ka gastroenteroloogi või perearsti juures.
tai 
Tervisliku toitumise informatsioon