Menüü

Nõuandenurk

Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.

Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.

Loe tervisliku kehakaalu kohta.

Tagli Pitsi

Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest.

Kristel Ehala-Aleksejev

Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja.

Kõik teemad

Küsi nõu
Esita toitumisspetsialistile küsimus

Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida. Sinu küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel viie tööpäeva jooksul koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.

Trevor

22. oktoober 2017

Kehakaal

Ma olen 160 cm pikk ja kaalun 44,5kg ning olen kõigest 11 aastat vana. Kas ma peaksin juurde võtma?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

11-aastased 160 cm pikkused lapsed peaksid kaaluma vähemalt 38kg, et olla normaalkaalus. Seega oled praegu täiesti normaalkaalus.

eike

22. oktoober 2017

Kehakaal

olen 11aastad vana ja olen 152cm pikk ja olen 55 kilo raske kas see on normaalne?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

11-aastased 152 cm pikad tüdrukud võiksid kaaluda 34-45 kg ning poisid 35-46 kg, et olla normaalkaalus. Seega on tegemist umbes 10 kg ülekaaluga. Soovitan nõu saamiseks pöörduda mõne toitumisnõustaja või Lastehaiglast Ülle Einbergi poole.

betty

22. oktoober 2017

Tervislik toitumine

Tere mina olen rase ja tahtsin teada kuidas peaks normaalselt toituma palun saatke ruttu sest nadala parast tahtaeg.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Loote arengus on kõige olulisemad viljastumisjärgsed esimesed nädalad, mil pannakse paika kogu tema edasine tervis ja areng. Sellel perioodil on tulevase ema toitumine kriitilise tähtsusega (nt folaatide defitsiit võib tuua kaasa väärarenguid). Raseduse viimastel nädalatel ei ole võimalik toitumisega sündiva lapse tervist enam oluliselt mõjutada (v.a juhtudel, kui näiteks tarvitatakse alkoholi või suurtes kogustes kohvi). Küll aga tuleks tervislikult toituda ka siis, kui laps on sündinud ning teda imetate. Nõuandeid selleks leiate raamatust Rasedate ja imetavate emade toitumis- ja  toidusoovitused. Toitumist saate jälgida toitumisprogrammi NutriData abil.

Jaanika

22. oktoober 2017

Varia

Tere!
 Soovin spetsialisti soovitust teemal ,,Lasteaiaõpetajate ja lastevanemate teadmised toitumise mõjust lapse kognitiivsele arengule,,
Olen veendunud, et suunatud toitumisharjumuste kujunemine on vajalik lapse sünnist alates. Olen ise olnud lapsepõlvest saadik aneemik ja tunda saanud, kuidas see minu keskendumist ja õpivõimet on mõjutanud. Tulevase lasteaiaõpetajana soovin ja saan ma samuti selleks suuresti panustada, olles ise teadlik tervisliku toitumise vajalikkusest ning lastele seda õpetades. Olen leidnud võimaluse, kuidas saaks lasteaias lastele igapäevaselt toitumise tähtsust tutvustada ja näidata. Selleks sain inspiratsiooni Tagli Pitsi mängust ,,Vikerkaar minu kõhus,, ning varasemalt kokana töötades. Plaanis on kaasata ka lapsevanemad.
Minu soov ja palve Teile: Kas Eestis on varasemalt läbi viidud uuringuid toidu mõjust kognitiivsele arengule? Millistest allikates võiksin uuringu tulemusi leida?
Kas oskate soovitada ka väljaspool Eestit tehtud uuringuid või andmebaase?
Olen arvamusel, et tervis sõltub suuresti toidust ja samas peaks toit olema meie tervise raviks.

 

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Küsimusele vastab Uku Vainik, PhD (Järeldoktorant, Montreali Neuroloogiline Instituut, McGilli Ülikool; Teadur, Psühholoogia Instituut, Tartu Ülikool): “Kõikide vajalike toitainete kätte saamine on lapse arengu jaoks kindlasti väga oluline. Krooniliselt alatoidetud lapsed kipuvad jääma lühemaks ning neil väheneb vaimne võimekus. Samas tuleb silmas pidada, et enamasti on alatoitumise probleem arengumaades. Kui jälgida kaasaegseid Eesti laste tervisekäitumise uuringuid, siis seal ei ole alatoitumisest sõnagi. Seega, üldises plaanis ei tohiks Eestis lapsed toiduainete ja toitainete defitsiiti jääda. Kindlasti aitab vajalike toitainete kättesaamisele kaasa, kui vanemad või hooldajad annavad neile mitmekesist toitu ja järgivad riiklikke toitumisnõuandeid.
Jah, mõned lapsed on näiteks toidu suhtes valivamad kui teised, süües väga valikuliselt oma lemmiktoitusid. Uuringute järgi kipuvad küll toidu suhtes valivad lapsed olema teistest natuke väikesemad, kuid sellegipoolest normaalkaalus. Seega paistab praegu, et toidu suhtes valivus ei ole tervisele ohtlik. Kindlasti tasub vanematel silm peal hoida, et vähendatud toidusedelis oleks kõik vajalikud toitained olemas.
Teine lugu on lastega, kellel on kaasa sündinud mõni tüüpilist toitumist takistav füsioloogiline tegur, näiteks diabeet, aneemia või allergiad. Siis on tüüpilise dieedi rakendamine raske ja laps vajab näiteks eridieete või lisarohtusid. Õigel ajal sekkumine aitab kindlasti lapsel paremini areneda. Oluline on probleemi varajane märkamine koostöös arstiga. Samuti, kui vanematel on mõni toitumist takistav tegur tasub sellest arstile teada anda, sest mõned nendest teguritest on päritavad.
Eesti aruanded on leitavad siit ning viimase toitumisuuringu andmeid saab siit.
Aneemia probleemide ja sekkumiste ülevaate saab siit 
Ülevaate alatoitumusest maailmas saab siit. Kui pealkirjad panna google otsingusse, siis tulevad ka PDF-d välja.
Samuti soovitan lugeda seda artiklit Gibson, E. L., & Cooke, L. (2017). Understanding Food Fussiness and Its Implications for Food Choice, Health, Weight and Interventions in Young Children: The Impact of Professor Jane Wardle. Current Obesity Reports6(1), 46–56″

Sander kask

22. oktoober 2017

Tervislik toitumine

Mis oleks normaalne toiduvahekord 10 aastasele poisile

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Küsimus on pisut arusaamatu, kas peetakse silmas söögikordi või toite. 10-aastane mõõdukalt aktiivne poiss peaks päevas saama umbes 2000 kcal. See võiks jaguneda viiele toidukorrale: hommiku-, lõuna- ja õhtusöök ning 2 oodet. Põhitoidukorrad võiksid oma tugevuselt olla umbes võrdsed, lõunasöök teistest ehk pisut tugevam. Mida ja kuidas täpsemalt süüa, leiab toidusoovitustest.  Valima peaks soovituslikud portsjonite kogused 2000 kcal juures ning järgima ka soovitusi toidugrupisiseseks tarbimiseks.  

Merilin

22. oktoober 2017

Kehakaal

Tere! Mina olen 14-aastane tüdruk. Ka minul on probleeme. Ma olen umbes 170cm pikk ja alles kaks kuud tagasi kaalusin ma 82 kg. See on palju ja ma tundsin ennast väga ebamugavalt. Ma hakkasin sööma vähem, tervislikumalt ja jätsin täiesti välja igasuguse magusa. Nüüd ma kaalun umbes 69-70 kg ja kaal langeb veelgi. Kuu aega tagasi hakkasin tegelema ka trenniga. Aga siiski ma ei tea kuidas toituda täiesti tervislikult. Nüüd mul on hoopis kahtlus, et söön liiga vähe. Ma tahan küll süüa ja vahest on isegi nõrk olla, aga ma ei suuda kui tean, et võin juurde võtta. Kelle poole peaksin pöörduma, sest ma tunnen, et see mis ma praegu teen ei lõppe mu keha jaoks hästi.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Selline kiire kaalulangus ei ole kindlasti tervislik, eriti kasvueas. Soovituslik kaalu alandamise tempo võiks olla 2-4 kg kuus, teismelised peaksid kaalu langetama arstliku järelvalve all. Praegu ei tohiks rohkem enam kaalu langetada, vaid katsuda olemasolevat hoida. Selleks tuleks süüa normaalselt ning liikuda. Kui on kogu aeg hirm juurdevõtmise ees, siis võib kahtlustada ka söömishäire tekkimist. Kõige mõistlikum oleks pöörduda mõne toitumisnõustaja poole, kes annaks soovitusi, kui palju ja mida sööma peaksid, et kaal püsiks, aga saaksid toidust kätte (kasvamiseks) kõik vajalikud ained. Ise saab oma toitumist analüüsida toitumisprogrammiga Nutridata. Selleks peaksid jälgima vähemalt 10 päeva toitumist (kõik toidud-joogid kaaluma ja kirja panema) ning võrdlema saadud keskmist tulemust Sinu vanusegrupile mõeldud soovitustega.

Ly

20. oktoober 2017

Toitumine ja tervis

Tere
Minu väike mure selline siis. Olen kogu elu vöidelnud ylekaaluga, aga vaheoeal juba tundsin end hästi kui kaalusin 98-103. Kevadel tekkisid aga körvalnähud nagu peapööritused, nn. Vatisees elamine ja ninaverejooksud. Elan soomes ja sai ka siin arsti vahet joostud kilpnäärme näit oli pisut paigast ära ja hemoglob. Madal u.111 vist oli. Sain hemoglo. Korda ja pilt läks selgemaks siis aga vätsin suve alguses juurde kaalus kaal köikus nii 116-118…. masendav…
Suvel jäin aga beebiootele, nyydseks 4 kuud rase kaalu taas lisandunud kaalun 121 ja avastati rasedusdiabeet :( olen pisut hullumas, kuna minu toit möjutab otseselt minu beebit ja tema edasist tulevikku.
Olen siin naine 36 a. 162cm pikk ja kaal on meeeletu :(

Spetsialist vastab:Kristel Ehala-Aleksejev

Vajate kindlasti toitumisnõustaja abi. Kirja teel nii pikalt kestnud probleemi ei korrigeeri. Kuna olete lapseootel, siis on tähtis mitmekülgne menüü, kuid mida valida, seda oskab öelda juba spetsialist. Raseduse ajal on oluline jälgida, et kaal tõuseks vaid  lubatud piirides ja et toiduvalikud aitaks korrigeerida kaasuvat diabeeti. Ise saate oma toitumisharjumusi kaardistada toitumispäeviku abil. Vastavalt võimalustele püüdke aga pöörduda toitumisnõustaja vastuvõtule, olgu see siis Eestis või Soomes. Kindlasti saab esmast nõu ka diabeediõdedelt, kes on tööl kõigis suuremates keskustes.

Florian

19. oktoober 2017

Toit ja toidu valmistamine

Tere!

1995. aastal uuriti Eestis 28 juhuslikult valitud kooli 8–10-aastaste koolilaste uriini joodisisaldust, kokku 1840 lapsel. Keskmine uriini joodisisaldus oli 65 µg/l, mis tähistab mõõdukat defitsiiti. 17 protsendil lastest oli aga raskekujuline joodipuudus. Vaid neljas koolis oli keskmine tase piisav. Kokkuvõtvalt soovitasid uuringu läbiviijad universaalset soola rikastamist. (https://scholar.google.co.uk/scholar?hl=en&as_sdt=0%2C5&q=Urinary+iodine+excretion+in+Estonian+children&btnG= või http://www.eje-online.org/content/135/2/248.short)

Teatavasti soovitavad ka WHO ja UNICEF soola globaalset universaalset jodeerimist (http://apps.who.int/iris/bitstream/10665/136908/1/9789241507929_eng.pdf?ua=1). 2017. aasta seisuga on 105 riigis soola jodeerimine kohustuslik (http://fortificationdata.org/chart-year-when-food-fortification-mandated/).

Kas TAI hinnangul on kohane kasutada sõime- ja lasteaialaste toidu valmistamisel jodeeritud soola? Või pigem soovitate täielikult vältida jodeeritud soola kasutamist sõimes ja lasteaias toidu valmistamisel ning tuleks eelistada jodeerimata soola. Kui soovitate täielikult vältida, siis mis oleks selle soovituse teaduslik alus?

Vastuse eest ette tänades

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Soola (sh jodeeritud) lisamine lasteasutuste (eriti lasteaedade) toitudesse ei ole hea. Lastele tuleks toit võimalusel valmistada üldse soolata, kasutades alternatiivseid maitsestamisviise. Probleemiks on liiga suur naatriumi saamine, mida saadakse piisavalt ka ilma toiduvalmistamisel soola kasutamiseta.

 

Jelena Mihhailova

13. oktoober 2017

Tervislik toitumine

Tere,olen kümnekuuse poisi ema.Küsimus, kuidas õigesti toita umbes aastast last. Kus saaks vaadata retsepte ja koguseid, mida laps vajab. Milliste piimatootedega alustada kas keefer,jogurtit või kohupiim.Kuidas õigesti valida just nii pisikese lapse jaoks vajalikke tooteid? Ettetänades.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Küsimusele vastab Ida-Tallinna Keskhaigla lastearst Reet Raukas: “Kogu lapse lisatoitmine on periood, mil laps peaks hakkama harjuma peretoiduga. Seega tuleks kasutada toiduaineid ja maitseid, mida teie peres kasutatakse. 
Aastase lapse päevas võiks olla kolm põhitoidukorda ja kaks kergemat oodet. Umbes pool lapse energiavajadusest peaks  katma piim, vastavalt ema soovile võiks toimuda üleminek rinnapiimalt lehmapiimale. Teisel eluaastal ei ole imiku piimasegudel eeliseid tavaliste piimatoodete ees. Et laps piimast valke omastaks, peaks piimatoodetes olema vähemalt  2,5% rasva, imiku- ja väikelapseeas ei sobi vähendatud rasvasisaldusega piimatooted. Lehmapiimaga harjumiseks võiks seda kasutada putrude valmistamisel. Keefirit  või maitsestamata jogurtit võiks lisada tuttavatele puuviljapüreedele, suurendades nii puuviljatoidu energiasisaldust. Ma ei soovita kasutada magusaid jogurteid, sest jogurtile lisatud puuviljapüree võib põhjustada ebasoodsaid reaktsioone. Kohupiimaga võiks alustada esimese eluaasta lõpul, 10.-11. elukuul, soovituslik kogus ei tohiks ületada 50 grammi päevas.
Laps peaks sööma erinevaid köögiviljatoite liha või kalaga, putrusid. Köögiviljad sobivad erinevate pajaroogade, hautiste, suppide sisse, mida koos saavad süüa nii ema kui laps. 
Kuna lapse magu on pisike, peaks tema poolt söödud toit sisaldama piisavalt energiat. Selleks võiks toidule lisada võid või taimeõli.
Aastane laps võiks süüa ise. Sel juhul võtavad küll toidukorrad aega, kuid vastasel korral ei õpi laps ise sööma ja ka vanemana ootab ema abi. Ise süües suudab laps paremini reguleerida oma toidukoguseid. 
Imiku toitmise kohta võib lugeda Eesti Lastearstide Seltsi poolt koostatud juhendist “Imiku toit ja toitumine“. Toredaid retsepte lapse toitmiseks võib leida nii raamatust  “Beebitoitude kokaraamat” kui erinevatelt netilehekülgedelt.”

Maria K.

5. oktoober 2017

Tervislik toitumine

Tere!
Sain just 14, olen umbes 170cm pikk tüdruk ja kaalun 51 kg, kas see on normaalkaal? Ja olen mures, sp, et saan aru, et tarbin liiga palju magusat ja suhkurt. Iga päev lähen peale kooli poodi ostan trenni juua ja pirukaid ja midagi magusat ja peale trenni on suur magusaisu aga ei ole võimalik poodi minna, kuidas või kas peaksin oma toitumusharjumusi muutma. :)

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Kaalu puhul on pigem tegemist alakaalule läheneva kaaluga. Toitumisharjumuste muutmiseks on vaja tahtejõudu. Võib-olla aitab toidupäeviku pidamine, kust ise näed, mis aineid Sul puudu jääb ning püüad vastavalt sellele oma toitumist muuta. Suur magusaisu võib olla tingitud puudulikust energia ja vitamiinide-mineraalainete saamisest ning hakates normaalselt sööma, väheneb ka selline suur magusavajadus.