Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.
Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.
|
Tagli Pitsi Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest. |
|---|---|
|
Kristel Ehala-Aleksejev Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja. |
1. märts 2013
Tere.
Küsiks sellist asja, kas on õige, et hommikul tuleb vältida valku ja rasva sisaldavaid toiduaineid(piimatooted, võileivad, muna, lihatooted)?
Ja, et sobivad ainult puuviljad, veega keedetud teraviljapudrud?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Enamik toiduained koosnevad siiski nii valkudest, rasvadest kui ka süsivesikutest, lihtsalt ühes on üht rohkem, teises teist. Ainult suhkur on puhas süsivesik ning õli rasv. Piimatooted on valgurikkad, kuid võivad olla ka rasvarikkad. Kui on tegemist magusa kohupiimakreemiga, sisaldab ta endas ka arvestatavas koguses süsivesikuid (peamisel suhkru näol).
Teaduslikult ei ole senini suudetud üheselt välja selgitada, kas erinevatel toidukordadel valgu-, rasva- või süsivesikuterikaste toitude söömine või vastupidi vältimine on põhjendatud või mitte.
Pigem arvatakse, et hommikuti on just soovituslik süüa süsivesikuterikast toitu väikese valgulisandiga (nt puder ja kõrvale piim, võileib juustuga vm). Selline teguviis varustab organismi energiaga ning tagab täiskõhutunde pikemaks ajaks. Arvatakse ka, et süsivesikuterikas toit päeva teisel poolel võib suurendada ülekaalu riski. Kindlasti on see kõik väga individuaalne ning oleneb kogu inimese toitumis- ja liikumisharjumustest. Samuti on vahe süsivesikul ja süsivesikul – eelistama peaks täisteraviljatoodetes (leib, puder), puu- ja köögiviljades sisalduvaid süsivesikuid ning võimalikult vähe sööma suhkrut, maiustusi, saiakesi, küpsiseid, karastus- ja mahlajooke.
Inimese organismi toimimise jaoks on oluline saada toiduga kõiki toitaineid – tasakaalustatult ning õigetes kogustes.
1. märts 2013
Tere
Olen mures oma 12-aastase poja pärast, kes sööb väga väheseid toite. See algas umbes 4 astaselt, kui ta loobus paljudest toitudest, mida seni oli harjunud sööma. Hetkel sööb ta vaid järgmisi toite kodus: makaronid munaga või hakklihaga või viineritega plus majonees; friikartulid; valmismarinaadis grillkana; keedumuna; omlett; pelmeenid ahjus; v. kurk; vahel ka v.kapsas ja porgand; õun ja granaatõun puuviljadest, viinamarjad. Loomulikult magusa osas sööb ta kõike, mis puudutab komme, krõpse, küpsiseid jms. Koduseid magustoite aga ei söö (kohupiimakreem kisselliga, mannavaht vms) Kui veel aasta tagasi sõi kodus ühepajatoitu, mõningaid suppe siis nüüd ei söö neid ka enam. Koolis ta väidetavalt aga sööb. Kui küsime, et mida seal siis pakutakse, et me teeme kodus siis ka neid toite, vastab ta, et seal on kokad ja nemad oskavad paremini…Kusjuures mu mees on endine restoranipidaja ja hobikokk ja tema toidud on alati imemaitsvad ja me sööme pigem tervislikult, aga alati peamegi tegema eraldi toitu endale ja pojale. Aastane laps kõrval sööb ka kõike, mida meiegi mehega. Kui kuskil reisil oleme, siis poeg sööb ka ainult friikaid kuskil kohvikus, viimane kord sõin mina pastarooga, mis oli väga maitsev ja poeg avaldas ise soovi proovida, maitses mitu korda isegi ja ma olin väga positiivselt üllatunud. Aga see jäi viimaseks korraks ka, kodus ta ei taha kunagi. Ei kala, ei muud liha peale kana, ei juurvilju…Tihti kurdab ta kõhuvalu üle ja tal on tihti ka gaasid. Oleme käinud uuringutel kuid ei leitud midagi, analüüsid olid kõik korras, isegi veri, kuigi ma imestan, kust ta siis saab oma vajalikut ained, kui ta nii kehvalt sööb. St isu on tal hea, kuna ta on hästi liikuv laps aga valik on kesine. Pikkust on tal 152 cm ja kaalub 37 kg. Viimati ütles perearst, et ta jääb kasvu- ja kaalukõverasse ja pole põhjust muretsemiseks. Ma kaalu pärast ei muretsegi kuivõrd tema toitumise pärast, mis on nii ebatervislik. Kui vaid saaks, sööks ta ainult McDonaldsi toite (me oleme lubanud seal käia 2 korda kuus aga tundub, et sedagi on palju), magusat (kommi, shokolaadi, krõpsu, gaasilisi jooke). Kui käime tema vanavanemate juures, siis seal tehakse ka alati seda, mida tema tahab. Mehe vanemad on kuidagi eriti stressis sellepärast. Samas minu ema juures ta sööb puuahjus tehtud kartulit ja liha…aga kodus ei ole see sama mis seal, ütleb ta…Ma saan aru, et see on psühholoogiline probleem paljuski, oleme kunagi ammu ka käinud psühholoogi juures, siis soovitati a la valida lasta kindlate asjade vahel jne. Aga kui ta ei söö siis ka? Ja vahel on nii, et laseb valmis teha, ütleb et sööb ja siis enam ei taha, ei proovi ka. Ja läheb külmiku juurde ja teeb endale võileiba…Ma ei saa ju teda nälga ka jätta aga see hakkab juba muutuma ikkagi ebanormaalseks, et peamegi tegema talle koguaeg eraldi toitu, kuigi ta võiks süüa seda, mida meiegi. Salateid, kala, veiseliha, pastaroogasid, ahjupraadi vms. Mitte midagi sellist. Mida teha? Kas üldse annab midagi teha või tulebki leppida sellega? Iga päev siis teha pm sama toitu? Aga kõhuvalud? Peavalud? Samuti on käitumine väga närviline ja ma arvan, et ka see on paljuski vales toitumises kinni….ehk saate natuke nõu anda. Tänan ette!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Ega siin ausalt öeldes väga hea nõu anda ei ole. On ennegi olnud lapsi, kes aastaid peamiselt makaronidest toitunud. Teie poja toiduvalik on sellega võrreldes oluliselt mitmekesisem. Last vägisi sööma ei sunni. Hetkel on ta normaalkaaluline, kuid üsna alakaalu lähedal. Kui tal kasvuspurt tuleb ja piisavalt energiat-toitaineid ei saa, siis ta väsib väga ära. Samas on loota, et kasvuspurt paneb teda ka rohkem sööma. Võite huvi pärast umbes 10 päeva keskmisena analüüsida võimalikult täpselt, mida ta sööb. Võib-olla ei olegi tulemus nii hull, kui see esialgu tundub. Kui on näha, et mingeid toitaineid jääb väga puudu, siis võib proovida neid vastavaid toitaineid sisaldavaid toite soovitada, aga kui ta toiduga kuidagi neid ei saa, siis võib kaaluda vastavate toidulisandite võtmist. Seni, kuni analüüsid on korras ja lapse kaal normaalkaalu vahemikus, ei pea väga muretsema. Enamik toidu suhtes valivaid lapsi hakkavad suuremaks saades ikkagi peaaegu kõiki toite sööma. Peavalud, närvilisus jm nähud võivad, kuid ei pruugi olla seotud tema toiduvalikuga. Mida vanemaks ta saab, seda enam peaks ta saama aru selgitustest toidu ja tervise vaheliste seoste kohta ning ehk muudab siis ka oma toitumiseelistusi. Praegu ei ole ilmselt tõesti paremat soovitust, kui jääda rahulikuks ja vaikselt üritada teda suunata parema toiduvaliku suunas. Peaasi, et ta midagigi sööks, et enda järjest kasvavat energia- ja toitainete vajadust katta.
1. märts 2013
Tere,
olen 43-aastane naine. Olen terve elu olnud hea figuuriga ja terve inimene, umbes 2,5 aastat tagasi oli elus väga stressirohke periood ja ootamatult algasid kummalised gaasivalud, tekkis jõuetus ja väsimus, liigesevalud ning kaalutõus – keha läks justkui paiste. Kuna perearsti tehtud proovid ja analüüsid ühtki viga ei leidnud, elasin 1,5 aastat nagu letargias kuni viimaks taipasin, et kõht hakkab valutama alati pärast müsli või leiva söömist. Loobusin katse korras teraviljast ja olen nüüd peaaegu aasta olnud teraviljavabal dieedil. Sain hiljem teada, et oleksin pidanud alustama teisest otsast ja laskma teha analüüsid, aga nüüd pole sinna vist enam midagi parata – iga kord, kui teravilju söön, saan kõhuvalu ja seda pikaajalisemalt üle elada ma enam ei soovi. Enesetunne on paranenud, väsimus taandunud, energiat on mõõtmatult rohkem. Pealegi on kaal tasapisi langenud, mis teadagi teeb rõõmu. Ma ei suuda aga internetist materiale otsides siiani taibata, millega siis ikkagi tegu? Tsöliaaklia puhul rõhutavad kõik materjalid ühest suust kõhulahtisust ja kaalulangust, aga minu keha reageerib täpselt vastupidiselt?
Tänavu jaanuaris põdesin kergel kujul mingit kõhutõbe ning selle järel muutus enesetunne jälle halvaks – gaasid, väsimus, kaalutõus. Pika enesevaatluse tagajärjel leidsin, et seekord olen sõjas piimatoodetega ja on tekkinud laktoositalumatus. Loodan siiski kirjandusele tuginedes, et tegemist on sekundaarse laktoositalumatusega, mis pärast mõningast dieeti kaob?
Pika jutu järel ka küsimus: kas olen seni asjadest õigesti aru saanud ja õigeid valikuid teinud? Kas peaksin oma haiguse teemadel suhtlema endokrinoloogiga (perearst ei tundunud asjaga liiga kursis olevat) või pole mõtet, sest juhised on niigi selged: mitte süüa teravilja ning hetkel ka laktoosi sisaldavaid toiduaineid? Mis tõbi mind vaevab, kui tegu pole tsöliaakliaga?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kõik kirjeldatud tunnused on väga iseloomulikud soolehaigusele.
Tsöliaakia ehk gluteenenteropaatia on päriliku eelsoodumusega haigus, mille puhul sageli kaasneb sekundaarne laktoositalumatus. Selle haiguse puhul on rangelt keelatud süüa gluteeni sisaldavaid teraviljatoite (oder, rukis, nisu ja kaer), aga sageli tuleb vältida ka laktoosirikkaid toite.
Omal käel alustatud dieedipidamisest ei piisa, muidu võib jääda avastamata ja ravimata tegelik haigus. Soovitan kindlasti registreerida gastroenteroloogi (mitte endokrinoloogi) vastuvõtule, et kontrollida soolehaiguse olemasolu suhtes.
1. märts 2013
Tere!
3 nädalat on möödunud minu maovähendusoperatsioonist. Aeg on minna tahkema toidu peale üle. Milline peaks olema minu menüü,et saaksin vajalikud toitained ja vitamiinid kätte? Praegu jõuan süüa ainult umbes 70g. korraga. Lisaks võtan ka APOVIT polüvitamiine ja teen ka 1 tund päevas kepikõndi.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Pärast maovähendusoperatsiooni toidukogused ongi väikesed. Seega ei ole kindlasti võimalik vähemalt esialgu ainult toidust kätte saada kõiki vajalikke vitamiine ja mineraalaineid. Soovitan toitumist analüüsida, et näha, milliseid toitaineid ja kui palju puudu jääb ning vajadusel kasutada vastavaid toidulisandeid.
Süüa tuleb vastavalt enesetundele. Alustuseks sobivad hästi erinevad püreesupid. Tahket toitu esialgu vältida, kuid hiljem on see lubatud, jäädes normaalse toitumise piiridesse. Toidukordade arv võiks olla 6- 8 korda, aga jällegi vastavalt enesetundele. Edaspidi, kahe või kolme kuu pärast võib järk-järgult toidukoguseid suurendada. Normaalne toidukogus võiks siis olla 300-400 g toitu korraga.
Kuna operatsiooni metoodikaid on erinevaid, siis kõige täpsema ühekordse toidukoguse soovituse annab kirurg või perearst.
25. veebruar 2013
Tere, olen 29-aastat vana ja kannatan öise söömise all juba nii kaua, kui ennast mäletan. Absoluutselt igal öösel mingi kella paiku liigun külmiku või köögi poole, kus pistan suhu midagi umbes kolm korda ja lähen magama tagasi. Sellega seonduvalt on aga hakanud mu enesetunne halvenema….kaal on tõusnud ja ma tõesti tahan sellest vabaneda. Tahaksin teada, millised võimalused mul on? Kõike head Teile, Katrin Tallinnast
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kui öise söömise harjumusest kuidagi vabaneda ei suuda, siis tuleks kindlasti vaadata, mida öösel suhu pista. Koorige ja tükeldage õhtuti valmis porgandit, kurki vm köögivilja ja näksige seda. Võib-olla saate hakkama ka ainult klaasi veega. Soovitan siiski pöörduda ka psühhiaatri poole, et selle sõltuvuskäitumise vastu abi saada.
25. veebruar 2013
Tere.
Olen murelikuks muutunud oma kehakaalu pärast. Viimasel ajal olen söönud korralikumalt ja eriti veel võrreldes mu sõprade-sõbrannadega, olen ma kindlasti tervislikuma eluviisiga.
Jõusaalis teen aeroobset trenni (jooksulint, ratas, trenažöör, venitamine ja kõhu- ning seljalihaste trenn) 1-2x nädalas (+kehaline kasvatus koolis).
Enne (nii 2-3 kuud tagasi) kaalusin veel 62 kg ja seda pikemat aega. Olen 16-aastane ja 175 cm pikk. Nüüd umbes kuu tagasi kaalusin veel 64 kg ja juba siis imestasin, et pole kunagi nii palju kaalunud. Täna kaaludes juba 67,4 kg.
Võin ausalt öelda, et paks või ülekaaluline ma välimuselt kohe kindlasti ei ole, just pigem peenike, kui nii öelda.
Paar kuud tagasi veel ei käinud ‘nii tihti’ trennis, vaid maksimaalselt paar korda kuus.
Toitumisest niipalju, et alati kui võimalik, võtan suure portsu värsket salatit lõuna- või õhtusöögi kõrvale ja peres on meil see juba loomulik, et söögi kõrvale alati värske salat.
Kotis on alati käepärast veepudel, kooli võtan kaasa puuvilju (hommikul söön banaani, koolis kaasas enamasti õun) ja vahel ka võileibu (must leib kanasingi ja kurgiga enamasti, kui täpne olla). Hommikuti olen püüdnud juua ära klaasi viljalihaga mahla. Ning viimasel ajal olen avastanud enda jaoks Kreeka jogurti, kuhu sisse panen kaneeli, mett, marju ja kookoshelbeid. Teed joon ilma suhkruta kuid kui suhkruga, siis tarvitan pruuni suhkrut. Puuvilju söön samuti piisavalt.
Toitumine on ju enamasti tiptop ja rasvastest ja magusatest snäkkidest olen püüdnud eemale hoida nii palju kui võimalik (kuigi vahel luban neid ka endale).
Kas see kaal on siis tõesti normaalne? või ehk on see trennist, et lihast on juurde tekkinud ehk?
Ettetänades.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Praeguse vanuse ja pikkuse juures oleks normaalkaaluks ka veel 73kg. Veidi murelikuks teeb, et juurdevõtmine on toimunud väga kiiresti. Iseenesest võib see küll olla tingitud juurdelisandunud lihasmassist, kuna lihased kaaluvad rohkem kui rasv. Soovitan välja selgitada oma keha rasvasisaldus ning kui kaalus juurdevõtmine toimub ka edasi sama kiires tempos, siis tuleks igaks juhuks pöörduda perearstile täiendavate analüüside tegemiseks. Seniks aga toituge edasi tervislikult, tehke trenni ning ma usun, et muretsemiseks ei ole põhjust.
23. veebruar 2013
Tere.
Käisin hiljuti allergiatesti tegemas ja sain teada, et mul igasuguste õietolmude jne vastu allergia.
Nüüd küsimus selles, et mul Teraviljade segu : 11mm – allergia. Kas ma peaksin vältima nisu ja selliseid tooteid? Tervis viimase 2 aasta jooksul kordades halvemaks läinud – pähklite vastu tuli suht hiljuti reaktsioon ja nüüd ei oskagi midagi enam teha. Olen vältinud kõike mida vaja aga allergiatestis näitab ,et teraviljade segu vastu ka – ehk gluteeni vastu võib isegi olla ?
– Vanus 19 , ülekaalu jne pole, teen trenni jne. Kurk on 1-3x kuus valus ja raske samuti ka rääkida. Tavaliselt ei aita need kurgurohud.
– Mida edasi teha ? Kuhu pöörduda, et saada teada veel põhjalikumalt kui praegu .
Parimat soovides
1.1
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kokkupuutel allergeenidega esinevad üldjuhul silmade kipitus, allergiline nohu, nahanähud, raskused hingamisel vm. Kui neid nähte ei ole, siis ei ole tegelikult ka allergiat, vaid võib olla tegemist toidutalumatusega. Kas allergiatestid tegi allergoloog? Sellisel juhul oleks pidanud tema andma ka vastavad toidusoovitused. Kui teste ei teostanud õppinud allergoloog, siis pöörduge perearsti vastuvõtule, kes suunab Teid diagnoosi täpsustamiseks allergoloogile.
Põhimõtteliselt saab ka ise välja selgitada, mille vastu olete allergiline või ülitundlik. Selleks oleks vaja ajutiselt jätta välja menüüst kõik toidud, mis Teil teadaolevalt allergiat põhjustavad ning lisaks enimlevinumad allergeenid. Kui nähud kaovad, siis hakata ükshaaval toite tagasi panema ning vaatama, millise puhul nähuda tagasi tulevad, millise puhul mitte ning vastavalt sellele kujundada oma lõplik toidusedel.
23. veebruar 2013
Tere,mul mure….Jätsin alles suitsetamise maha ja nyyd kehakaalu tuleb kohe m6nuga juurde.Minu pikkus on 163cm ja kaalu juba 77kg.Ma söön k6ikke mida kätte saan,peamiselt magusat.Ma ei suuda oma isusi taltsutada,ma tean et teen valesti,aga ikka söön.
Kui minu baasainevahetus näeb ette 1540 kcal päevas,kas see tähendab et pean alla selle sööma v6i rohkem,kui soovin kaalust alla saada?On kyll paika pandud need kui palju peab olema toidus valku,rasva ja sysivesikuid,siis päevas läheb mul kogu aeg valgud l6hki,see pole kah vist eriti hea?
Ei tea enam mida teha…Yk päev suudan ilusti syya ja teine päev läheb jälle nii käest ära…
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Põhiainevahetus tähendab energiakulu, kui olete päev läbi lamavas asendis ega tee mitte midagi, so energiakulu hingamiseks, südame tööks, lihastoonuseks, seedimiseks jm. Iga väiksemgi füüsiline liigutamine või vaimne tegevus hakkab kulutama lisaenergiat. Üldjuhul ei soovitata ka kaalulangetamiseks langetada päevast energiasaamist alla põhiainevahetuseks vajaliku miinimumi (kui just pole tegemist väga suure ülekaaluga). Samuti on toitainete saamise seisukohast teada, et alla 1600 kcal päevase energiatarbimise juures on ka väga hoolika menüü planeerimise korral pea võimatu kõiki vajalikke toitaineid kätte saada ainult toidust ning tuleb hakata võtma juurde toidulisandeid. Seega võiksite püüda hoida oma päevane energiatarbimine 1600 kcal juures, kuid väga hoolikalt vaadata, mida sööte, et toidust saada kätte piisavalt kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid. Selleks on abi toidupüramiidi õpetusest ning valgusfooritabelist. Madala energiatarbimise juures on ennekõike oluline kätte saada piisavalt valke (valkude % saadud energiast võibki minna pisut suuremaks kui soovituslik 10-15%E) ning asendamatuid rasvhappeid, eriti oomega-3-rasvhappeid (nt kala, linaseemne- ja rapsiõli). Piirama peaks ennekõike küllastunud rasvhapete rikaste toitude (rasvased liha- ja piimatooted, küpsetised) ning suhkrurikaste toitude (maiustused, küpsised, saiakesed, karastus- ja mahlajoogid) tarbimist.
Toitumist vaadeldakse tegelikult mitte ühe päeva, vaid pigem nädala või isegi kahe nädala keskmisena. Keegi ei suuda ühel päeval saada kõiki toitaineid ideaalselt soovitustele vastavalt ning see ei olegi eesmärk, sest meie toitumine peaks olema mitmekesine ning varieeruma päeviti.
Sööge regulaarselt, pigem tihedamini. Nälgimine ja pikad toidukordade vahed soodustavad ülesöömist järgmisel toidukorral ning magusaisu tekkimist. Magusaisu korral sööge köögivilju (vähem ka puuvilju, kuivatatud puuvilju ja marju), näkileiba, jooge taimeteed.
Suurendage ka oma füüsilist aktiivsust (tund tempokat jalutamist iga päev) ning jooge piisavalt vett. Kaalulangetamise põhimõtete kohta saab rohkem lugeda siit.
23. veebruar 2013
Tere! Mulle pakub huvi see, et elan koos oma kursusekaaslasega, kes on tervisliku toidu fanatt ning tema väitis, et näiteks porgandeid jm juurvilju keetes tuleks neid süüa alati supina, kuna keeduvees on alles vitamiinid ja mineraalained. Vaikselt hakkab supist kõrini saama, kas sellel väitel on tõepõhi all? Soovin öelda ka aitäh sellise abistava rubriigi eest – leidsin siit palju kasulikku!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Jah, vesilahustuvad vitamiinid ja osad mineraalained võivad keetmise käigus minna keeduvette, kuid tegelikult ei ole see kogus väga suur, sest kuumtöötlmine ise hävitab vitamiine päris tugevasti. Loomulikult võib ära kasutada köögiviljade keeduvett suppide-kastmete valmistamisel, kuid ainult suppidest toitumine ei ole kindlasti mitmekesine toitumine.
23. veebruar 2013
Tere,
Ma teen hetkel uurimistööd magusatarbimisest ning mul oleks vaja lisainformatsiooni ühe toidu suhkrusisalduse kohta. Võtsin oma uurimistöös aluseks siinselt leheküljelt (http://www.kliinikum.ee/attachments/article/521/Suhkur_ja_sinu_tervis.pdf) olevad andmed, mis saan aru on TAI poolt kindlaks määratud. Siiski ei leidnud vastust ühele toiduaine suhkrusisaldusele, mis on mu uurimistöös päris tähtis. Nimelt, kui palju suhkrut on umbes keskmiselt ühes 70/80ne grammilises saiakeses ja ühes 100 grammises koogitükikeses?
Vastust ootama jäädes,
Ida.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
TAI on ise lasknud finantside puudusel analüüsida vaid mõningaid üksikuid toiduaineid (nt leib, piim, hapukoor, kama ja vee mõned). Enamik andmebaasis sisalduvatest toitainelise sisalduse andmetest pärineb teiste maade vastavasisulistest andmebaasidest või on arvutatud retseptide põhjal.
Väga keeruline on anda ühe keskmise saiakese või koogitükikese suhkrusisaldust ja seda paljudel põhjustel. Esiteks on erinevate saiakeste suhkrusisaldus erinev (nt võiroos või kaneelirull). Teiseks võivad teha sama nimetusega saiakest erinevad pagarid erineva suhkrukogusega. Kolmandaks on raske anda suhkru kogust, kuna saiakestes-kookides sisalduv moos vm lisand võib sisaldada samuti suhkrut, teisest küljest võib sahharoosi saada ka teistest toorainetest kui ainult suhkur ise.
Võin siia panna meie andmebaasis oleva 70 grammise kaneelirulli jaoks kasutatud suhkrukoguse (so ca 10-11g), kuid see ei pruugi sugugi mitte olla keskmine suhkrukogus suvalises saiakeses. Koogiga on asi veelgi keerulisem. Näiteks 100 grammi väga rammusa ja magusa šokolaadikoogi valmistamisel on sellesse lisatud umbes 35 grammi suhkrut, kuid kui sellise koogi tegemiseks on kasutatud poe šokolaadi, võib reaalne koogis sisalduv suhkrukogus tulla veelgi suurem. Samas näiteks 100 grammi kohupiima-toorjuustu (põhjaks küpsised) valmistamiseks on meie andmebaasis olevas retseptis kasutatud vaid 8-9 grammi suhkrut, aga reaalselt lisandub suhkrut ka koogi koostises olevatest küpsistest.
Seega, kõik sõltub ikkagi konkreetsest koogist-saiakesest ning valmistajast.
tai
Tervisliku toitumise informatsioon