Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.
Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.
|
Tagli Pitsi Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest. |
|---|---|
|
Kristel Ehala-Aleksejev Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja. |
23. veebruar 2013
Kas köögivilja hoidistes on säilinud väärtuslikud ained, nt poest ostetud pärlsibulad, konservmais, marin. kurk, konservherned jms.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Igasugune kuumutamine ning pikaajaline säilitamine vähendab toitude vitamiinisisaldust. Sibulates ja kurkides on värskenagi vitamiinide-mineraalainete sisaldus suhteliselt väike, esimesi soovitatakse pigem nende fütotoitainelise koostise, teist aga veesisalduse präast. Mais ja herned on küll headeks taimseteks valguallikateks, kuid nende söömisega ei tasu üle pingutada. Konserveerimisel kasutatakse tavaliselt päris suurtes kogustes soola või suhkrut. Näiteks üks detsiliiter konserveeritud herneid sisaldab umbes 0,5 grammi soola (päevane maksimaalne lubatud soolakogus on 5-6 grammi kõikidest allikatest). Parem on alati eelistada värskeid või korralikult sügavkülmutatud köögivilju. Erinevate toitude keskmiste toitainesisaldustega saab ise täpsemalt tutvuta siin.
23. veebruar 2013
Tere !
Olen 165 cm pikk ja kaalun 58-59 kg , olen 14 . Oleks soov alla võtta ,et saaks 48-52 kg . Kõik mu sõbrad / tuttavad kaaluvad alla 52 ja nendega koos olles tunnen ennast väga ebamugavalt . + tantsin ma rahvatantsu . Mu partner ei jõua mind tõsta väga , kõik teised saavad hakkama .
Olen üritanud alla võtta . Tegelikult on nii ,et mul on igasugused vitamiini , raua , kaltsiumi ,vedeliku, magneesiumi ja muude asjade tõsised puudused , mis tekitavad igasuguseid peapööritusi , krampe ,väsimust , tühiseid nutu hooge ja igasugi muid asju veel. Sellistes tingimustes peaksin hoopis olema alakaalus , aga mul just kaal ei lange .
Muidu ma söön korralikult ja joon tohutult nüüd viimased kuud vett ( vedeliku puuduse tõttu ) ,lihtsalt mu organism ei omanda aineid ja sellepärast võtan nad eraldi taplettidena . Veel käin ma 4 korda nädalas suure koormusega trennis ja enamasti nädalas korra jõusaalis + veel siis rahvatants ja kehalise tunnid .
Kaal aga ei lange . Mida peaksin tegema ?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Sinu praegune kehakaal on täiesti normaalne. Mõned tüdrukud võtavad teismeeas juurde kiiremini ja omandavad ka naiselikumad kehavormid varem, teistel võtab see kauem aega. Kui ei ole tegemist ülekaaluga, siis teismelistele kaalulangetamist ei soovitata organismi arenemise tõttu, mis vajab toitaineid suurenenud koguses.
Millest järeldad, et organism ei omasta teatud toitaineid? Vitamiinid-mineraalained omastuvad toidust oluliselt paremini kui tablettidest. Kuigi kirjutad, et sööd korralikult, tundub siiski, et probleem on pigem toitumisharjumustes. Pea toidupäevikut, et välja selgitada, milliseid toitaineid Sa toiduga piisavalt ei saa ning muuda oma toitumist selliselt, et neid saaksid. Nälgida ei tohi kindlasti, pigem tuleb just süüa sagedamini ja väiksemaid koguseid korraga. Toitumisel tuleks järgida toidupüramiidi ning valgusfooritabeli õpetusi.
23. veebruar 2013
Tere,
söön keskmiselt 400kcal päevas ning, kui õpingutest tulenev kurnatus välja jätta, tunnen ennast täiesti hästi. Väidetavalt on see kogus vähe aga miks siis tunnen ennast normaalselt? Äki mu organism ei vaja lihtsalt rohkem?
Olen üritanud suurendada seda numbrit aga juba 800kcal päevas paneb kaalu tõusma ning seetõttu ei suuda. Mis ma peaksin tegema?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
400 kcal päevas näitab seda, et Te kas ei ole kõike söödut sisse arvestanud või on tegemist anoreksiaga. Anoreksiale viitab see, kui inimene sööb alla 1000 kcal päevas ning tal on hirm kaalutõusu ees. Oma kaalu-pikkust Te ei kirjutanud, et saaks hinnata, kas olete ala-, normaal- või ülekaalus. Kirjutate, et tunnete ennast kurnatuna ja arvate, et see seostub õppimisega. Organism vajab oma igapäevaseks tegevuseks, sh õppimiseks energiat ja toitaineid. Kui Te organismi sellest kõigest ilma jätate, saate varem või hiljem mõne tõsise tervisekahjustuse. Soovitan pöörduda psühhiaatri poole, et selgitada välja, kas Teil on anoreksia või mitte ning vajadusel abi saada.
18. veebruar 2013
Tere.
Kuidas peaks toituma mees (60 a), kel on diagnoositud pankrease kasvajas (II) ja mida on opereeritud. Läbitud on ka keemiaravi. Kaalukaotus on kuskil paarikümne kilo ringis. Viimastel kuudel on jäänud see stabiilseks. Ilmnenud on jalgade paistetus. Kas seda võib mõjutada ka toitumine?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kuna ei tea, kui palju on eemaldatud ja kas on ka pankrease süsivesikute ainevahetus häiritud, siis soovitus jääb kahjuks veidi üldsõnaliseks. Kindlasti on vaja pöörduda perearstile, et selgitada jalgade paistetuse põhjus.
Pärast pankrease operatsiooni on oluline õige toitumine, et vältida kaasnevaid komplikatsioone: kehakaalu langus, toitainete defitsiit, seedehäired. Kindlasti on vaja korduvalt kontrollida veresuhkru taset ja vere hemoglobiini väärtusi. Kuna on olnud suur kaalu kotus, siis taastumine võtab kauem aega. Jalgade paistetus viitab vee ainevahetuse häirele. Kontrollida neerufunktsiooni.
Dieedi osas soovitused ehk nn kerge normaalne toitumine:
1. Süüa regulaarselt, kuid toidu kogused olgu väikesed – 200-300 grammi korraga. Vedeliku vajadus 1,5-2 liitrit päevas.
2. Toidukordade arv võiks olla suurem 5-6-8 korda päevas.
3. Tähtis on toidu kvaliteet. Toit peab sisaldama valke, rasvu (eriti oomega-rasvhappeid) ja süsivesikuid, et tagada vajalik energiahulk (60 kg inimesele 2200-2600 kcal.
4. Kasutada pankrease ensüüme, et tõhustada toitainete omastamist
5. Kasutada toidu tõhustamist rasvlahustuvate (A, D, E, K) ja B-grupi vitamiinide osas.
6. Kuumtöötlusega toit on kergemini seeditav.
7. Vältida rasvade korduvat kasutamist praadimisel.
8. Toit olgu kiudaineterikas, sisaldagu karotenoide (nt porgand, kõrvits, paprika). Sobivad salatid aurutatud kujul (brokoli, paprika, tomat, porgand, peet, kõrvits).
9. Maitseaineid (vanillliin, kaneel, ingver, suhkur, sool, maitseroheline) võib kasutada toidu maitsestamisel, kuid mõõdukalt.
18. veebruar 2013
Nimelt on tehtud 8 kuud tagasi maovähendus operatsioon ning vahepeal õnnestunud kaalu kaotada 40 kg, kuid normaalkaaluni on jäänud veel kuskil 15 kg langetada, kuid kaal seisab ning korra kuus viskab maha 1,5 kg. Tahtsin küsida, kas kaaluseisakutele on mingisugust lahendust toitumise muutmise näol? Olen kuulnud, et teha meloni söömise päev või terve päev toituda ainult juurviljadest. Kas on mingeid nippe, kuidas kaaluseisakust üle saada.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kaalukaotus 1,5 kg kuus on väga hea tulemus, kuid seda ei tohi saavutada näljutamise ja imedieetidega st. tähtsate põhitoitainete, mineraalainete ja vitamiinide arvelt.
Maovähendusoperatsiooniga kaasneb alati toitainete defitsiidi oht ja seepärast on vaja teha täiendavalt toitainete asendusravi, lisades menüüsse vitamiini- ja mineraalainete preparaate, MCT rasvu jms.
Tavatoidu kvaliteet ja kvantiteet peavad vastama tervisliku toitumise üldistele põhimõtetele: tasakaalustatud, mitmekesine, mõõdukas, vastavalt vajadusele.
18. veebruar 2013
Mida arvate madala süsivesiku-kõrge rasva sisaldusega dieetidest? Antud dieetidest on räägitud näiteks siin:
http://authoritynutrition.com/11-biggest-lies-of-mainstream-nutrition/
ja siin http://www.nutritiopedia.com/.
Isiklikult olen viimasel paaril kuul toitunud nõnda, et makroelemandid jagunevad sellises konsistentsis: süsikad 31%, rasvad 52% ja valgud 17%. Kusjuures valdav osa rasvadest on loomsed (muna, liha ja piimatooted) st. küllastunud rasvhappete ja kolesterooli tarbimine on mul 200% (vähemalt toitumine.ee soovitusega võrreldes).
Lisandina tarbin D-vitamiini ja kalaõli (omega-3).
Olles kirjeldatud dieedil, on mu enesetunne väga hea, sportlikud saavutused paranenud, rasvaprotsent alanenud jne.
Toitumine.ee toitumissoovitus on: Süsivesikud 55-60%, Rasvad 25-30%, Valgud 10-15%. Ja soovitus on süüa palju teraviljatooteid, kartuleid jne; samas minu viidatud lehtedel viidatakse uuringutele, mis kõik näitavad, et rasvarohke dieet on justkui kasulikum kui süskate rohke dieet… :S
Samas süsivesikute rohke dieedi esindajad esitavad küll oma soovitusi, kuid ühelegi uuringule viidatud ei ole (ma vähemalt pole näinud).
Kuidas kommenteerite rasvarikka dieedi olemust ja miks sellist toitumist ei propageerita; või kui selline dieet on ohtlik/kahjulik vms, siis kas oskate viidata/suunata artiklile/leheküljele, kus seda teemat on arutatud ja paikapidavate uuringute alusel tõestatud selle dieedi negatiivseid aspekte?
Tervitades,
Mario
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Sellele küsimusele vastab Tervise Arengu Instituudi seire ja hindamise osakonna juhataja Eha Nurk: “Madala süsivesikute ja kõrge rasvasisaldusega dieedid võivad olla huvipakkuvad ülekaalulistele ja rasvunutele, kuna see tekitab algselt suurepärase enesetunde heast tervisest ning mis kõige tähtsam, sellise dieediga kaasneb kiire kaalulangus ilma nälga tundmata. See motiveeribki inimesi jätkama hoolimata sellest, et dieet eeldab märkimisväärset piirangut tavapärasest toiduvalikust.
Madala süsivesikute dieedid ei ole aga kaugeltki mitte nii tervislikud kui esialgu tunduvad, sest üle aja kaasnevad ketoos (ketokehade – kõrvalproduktid, mis tekivad rasvhapete muundamisel energiaks – tõus veres), kõhukinnisus või kõhulahtisus, halb hingeõhk, peavalu ja üldine väsimus kui nimetada mõned üksikud kõrvaltoimed. Samuti koormavad need dieedid neerusid rohke valgusisalduse tõttu ja muudavad organismi happe tasakaalu, mis võib omakorda põhjustada mineraalainete kadu luudest ja luuhõrenemist.
Uuringud on näidanud, et kui esimestel kuudel on madala süsivesikute ja kõrge rasvasisaldusega dieetidel kaalu langetamise osas tugev edumaa võrreldes traditsiooniliste madala (soovitusliku) rasvasisaldusega dieetidega, siis aasta möödudes enam kaalulanguse osas vahet ei ole.
Traditsiooniline ja tõhusaim viis säilitada või saavutada tervislikku kehakaalu on siiski suurendada kehalist aktiivsust ja muuta toitumistavasid suurendades täisteratoodete, puu- ja köögiviljade tarbimist vähemalt soovitusliku tasemini. Oluline on jälgida, et toitumine oleks üldjoontes mitmekülgne, tasakaalustatud toitainete osas ja samas ei kaldutaks ühte või teise äärmusse.
Praegu kehtivate toitumissoovituste järgi võiks toiduga saadavaid süsivesikuid olla umbes 45-60% päevasest energiast. Kuna aga süsivesikute tarbimisel on määravaks nende kvaliteet ning samuti ka see kui kvaliteetseid rasvhappeid toiduga saadakse, siis on suundumus sellele, et kindlat süsivesikute soovituslikku osakaalu pigem mitte ette anda. Olulisem on, millistest allikatest süsivesikuid saadakse ja siin on kindlasti eelistatud kiudaineterikkad süsivesikud (täisteratooted, puu-ja juurviljad ning kaunviljad). Ei saa mainimata jätta, et Eestis on jätkuvalt nii rukkil kui ka kartulil oma kindel koht söögilaual. Tuleks jälgida, et toiduga saadav igapäevane kiudainete sisaldus oleks vähemalt 25-35 g. Väga oluline on piirata ka suhkru (sahharoosi) kogust, mis peaks jääma kindlasti alla 10% päevasest energiast, väga levinud on aga kordades ületarbimine.
Toiduga saadavate rasvade osa peaks jääma vahemikku 25-30% päevasest energiast. Mis puudutab rasvade kvaliteeti, siis küllastunud rasvade ja transrasvade osakaal peaks olema alla 10% päevasest energiast (sh transrasvu minimaalselt ning koos küllastunud rasvadega ei tohiks need ületada 1/3 saadavast kogurasvast), monoküllastamata rasvade (MUFA) osakaal 10-20% ja polüküllastamata rasvade (PUFA) osakaal 5-10% päevasest energiast.
Teadusuuringute põhjal on teada, et küllastunud rasvhapete ja kolesterooli ning südame-veresoonkonnahaiguste vahel on olemas tugev seos. Seega tarbides jätkuvalt neid üle kahe korra soovituslikust normist suurendate oma haigestumisriski. Samuti on teada, et rohke liha ja kõrge rasvasisaldusega dieedid ning vähene puu- ja köögiviljade tarbimine viib pikemas perspektiivis alatoitumusele. Lisaks eelpool mainitud ketoos kuni eluohtliku ketoatsidoosini (vere pH langeb alla 7,35) välja. See on ka põhjus, miks madala süsivesikute ja kõrge rasvasisaldusega dieete ei propageerita.
Äärmuslikke dieete kasutatakse ja teatud juhtudel võib neist ka abi olla, kuid see peab toimuma vastavate näidustuste olemasolul ning meditsiinilise kontrolli all ja vaid lühiajaliselt.
Paraku on nii, et kirevas veebimaailmas leidub hulgaliselt vastandlikke toitumisnõuandeid, seega on tõesti ilma põhjalikuma hinnanguta raske otsustada, mida uskuda ja mida mitte. (Sama kehtib ka enamike poodides antud teema all müüdavate raamatute kohta.) Teie poolt mainitud veebilingid on hea näide teadusuuringute meelevaldsest kasutamisest, mis tuginevad vaid mõnedele juhuslikele, sealjuures veel vääralt tõlgendatud, uuringutele või küsitavale isiklikule kogemusele, mis näiliselt toetavad veebilehel propageeritavat tegevust.
Võimalikult sõltumatu teabe saamiseks soovitan jälgida riiklikke toitumissoovitusi, olgu siis meie endi eestikeelseid või otsides veebist sobiva keeleoskuse korral naaberriikide toitumissoovitusi Norrast, Rootsist, Taanist või Soomest.
Põhjamaade toitumissoovitused on kättesaadavad ka inglise keeles (uuendatud soovitused on sel aastal ilmumas).
Professionaalsemat ja detailsemat teavet erinevate dieetide ja nende kohta tehtud uuringute kohta leiab PubMedist.
Teil, Mario, soovitan antud dieedi jätkamise korral võtta ühendust oma perearstiga, et määrata lipiidide (vererasvade) täisprofiil ja vitamiinid ning selgitada kiudainete saadavust. Eridieeti jätkates on ka hilisem perioodiline kontroll vajalik.
17. veebruar 2013
Tere! Kas Tartus on olemas spetsialist, kes paneb personaalselt inimesele paika toitumiskava. Mõtlen näiteks veregrupi järgi, et toidukorrad oleksid tervislikud ja samas ei mõjuks kaalutõusule. Olen kuulnud, et mõnele ei tee saialised üldse paha, aga teine ei tohiks neid üldse süüa ja sama ka mõne teise toiduainega.
Tänud!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kahjuks tuleb tõdeda, et 100%liselt ei ole seni suudetud teaduslikult tõestada veregrupidieetide paikapidavust. Teatud testidega on võimalik välja selgitada, kas on toite, mis on Teile täiesti vastunäidustatud. Sellistele toidutalumatuse testidele peaks olema võimalik saada ka perearsti suunamist. Lihtsalt niisama teatud toite oma menüüst välja jättes võite hoopis organismi kahjustada. Kui välistada teatud toite, siis pea alati mõjub see kaalu langetavalt, kuid teiselt poolt võib tuua kaasa ka osade toitainete defitsiidi. Näiteks piimatoodete välistamisel peab otsima alternatiivseid kaltsiumiallikaid. Kala mittesööjad peaksid D-vitamiini saamiseks võtma toidulisandeid. Saiakeste söömist ei soovitata mitte kellelegi, ka tavalisele nisujahust saiale võiksid inimesed eelistada rukki- või täisterajahust valmistatud tooteid. Teraviljatooteid on vaja, et tagada kiudainete saamist. Kuigi puu- ja köögiviljad sisaldavad samuti kiudaineid, siis ainult nende söömisega piisavalt kiudaineid saada on üpris keeruline.
Personaalse toitumiskava tegemiseks on vaja alustada Teie enda toitumisharjumuste ja toidueelistuste väljaselgitamisest ning lähtuvalt sellest antakse soovitusi toitumise muutmiseks.
Seega esimene soovitus oleks perearsti kaudu saada suunamine toidutalumatuse testidele ning esialgu ise analüüsida oma toitumist ning vajadusel seda ise korrigeerida. Kui võite süüa enamikke toite, siis lähtuge menüü kokkupanekul toidupüramiidi ja valgusfoori õpetusest ning lisaks igapäevasele energia saamisele pöörake tähelepanu ka sellele, et valkude-rasvade-süsivesikute saamine oleks tasakaalustatud ning saate toidust kätte piisavalt kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid.
17. veebruar 2013
Tahtsin küsida, et kui ma teen trenni (4 korda nädalas tund aega ja ühe trenniga kulutan 630-730 kcl pulsikella järgi. Kas peaksin siis neil päevadel ka rohkem sööma?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
See sõltub eesmärgist ja päevasest energia tarbimisest. Kui päevane keskmine vajadus on näiteks 2000 kcal, siis suure tõenäosusega oleks vaja süüa trennipäevadel rohkem ehk umbes 400 kcal. Kui on soov kaalu alandada, siis energia tarbimist suurendama ei pea. Kõige parem on endale päevast keskmist vajalikku energiakogust välja arvutada, kui sisestate toitumisprogrammi umbes kahe nädala jooksul söödud toidud-joogid (võimalusel kaaludes) ning märgite igapäevaselt üles oma treeningkoormuse. Samuti tuleks kirjutada üles paari päeva keskmine kaal vaatlusperioodi alguses ning vaatlusperioodi lõpus. Edasi tuleks programmist võtta välja vaatlusperioodi keskmine energiatarbmine ning lähtuvalt oma treeningkoormusest ja kehakaalu muudatustest otsustada, kas peaksite energiatarbimist suurendama, vähendama või saitegi energiat piisavalt.
17. veebruar 2013
Tere!
Soovin küsida mida soovitatakse 12 aastasel tüdrukul süüa ja miks?
Tervitades
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Soovitused on samad, mis kõikide teistegi inimeste puhul. Esiteks tuleks lähtuda oma energiavajadusest, mis on individuaalne ning mida kõige enam mõjutab füüsiline aktiivsus. Kui oled normaalkaalus ning teed ka veidi trenni, siis Sinu päevane energiavajadus on umbes 2100 kcal. Päevase menüü kokkupanekul on abiks toidupüramiid ja valgusfooritabel. Esimesest saad teada, millistest toidugruppidest, kui palju midagi peaksid sööma ning teine õpetab, millised oleksid parimad valikud iga toidugrupi sees. Eelistama peaks puu- ja köögivilju, täisteratooteid ning võimalikult vähe töödeldud toite. Väga tagasihoidlik tuleks olla maiustuste, karastusjookide, kartulikrõpsude, saiakeste jms söömisega. Selliselt toitudes saad kätte just need ained, mida kasvav organism kõige enam vajab ning säilitad normaalse kehakaalu, jaksad õppida ning olla aktiivne.
Ise saad on toitumist analüüsida toitumisprogrammiga.
17. veebruar 2013
Tere. Olen 19-aastane tüdruk. Kaalun 50 kg ja olen 155 cm pikk. Sooviksin kaalust natukene alla võtta, täpsemalt rasva vähendada ja lihasmassiga asendada. Treenin vähemalt 3 korda nädalas. Mis oleks kõige mõistliku päevane kaloraaž ja mida süüa, et lihased nähtavale tuleks?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kuna olete normaalkaalus, siis allavõtmist niisama ei soovita. Kõigepealt võiksite minna mõnda spordiklubisse ja selgitada välja, kas Teie organismis on ikka liiga palju rasva või mitte. Edasi peaksite peamiselt vormima lihaseid füüsilise aktiivsuse tõstmise teel. Söömise piiramist väga soovitada ei tahaks, sest kui kehamass (sh ka organismi rasvasisaldus) läheb liiga madalaks, võivad ära jääda menstruatsioonid, mis võib mõjutada edasist laste saamist. Suurema füüsilise koormuse korral soovitatakse suurendada ka pisut valkude söömist, et aidata kaasa lihasmassi tekkimisele. Suurenenud lihasmass võib aga hoopiski kehamassi tõsta, kuna lihased kaaluvad rohkem kui rasv. Seega, oluline ei ole mitte niivõrd kehamass, vaid see, et ei oleks sellist “lödisevat” rasva kehal. Kusjuures, siinkohal tasub küsida arvamust teistelt, mitte vaadata ennast peeglist, sest tihtipeale kipuvad (eriti just väiksema kehakaaluga) inimesed endid pidama paksemaks, kui nad seda tegelikult on.
Päevane energiavajadus sõltub suuresti treeningkoormusest ja individuaalsetest omadustest. Kõige täpsem viis selle välja selgitamiseks on see, et vähemalt kahe nädala jooksul peate toidupäevikut (kirjutades võimalikult täpselt ja ka kaaludes üles selle, mida sööte) ning samal ajal teete märkmeid kehakaalu muutuste kohta. Edasi vaatate kahe nädala keskmist energia saamist ja võrdlete seda kehakaalu muudatustega ning vastavalt eesmärkidele panete enda jaoks paika keskmise energiavajaduse. Ka kaalu alandamise eesmärgil ei soovitata hoida päevast energiatarbimist alla 1600 kcal, sest organism vajab toimimiseks paljusid erinevaid toitaineid, mida ka väga hoolika menüü planeerimise juures ei ole alla selle päevase energiasaamise enam võimalik ainult toidust kätte saada.
tai
Tervisliku toitumise informatsioon