Menüü

Nõuandenurk

Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.

Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.

Loe tervisliku kehakaalu kohta.

Tagli Pitsi

Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest.

Kristel Ehala-Aleksejev

Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja.

Kõik teemad

Küsi nõu
Esita toitumisspetsialistile küsimus

Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida. Sinu küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel viie tööpäeva jooksul koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.

Anonüümne

31. juuli 2013

Söömishäired

Tere!

Olen 23 aastane naine, kaalun 61,7 kg ja pikkust on mul 163 cm.

Olen alates 16-17 aastasest lubanud endale süüa kõike, mida hing ihkab, peaasi et kaal ei ületa 60 kg. Ma ei teagi, kust selline „piir“ tuleb.
Paar aastat tagasi osalesin spordiklubis kaalukursusel, pigem huvist toitumise kohta rohkem teada saada ning 4-5 kg kaalu kaotada (kaalusin tollal ca 59 kg). Sealt jäi mulle harjumuseks toitumismudel, et hommikusöök on tugevamat sorti (müsli või täisterahelbed piimaga,võileib leiva või sepikuga), lõuna ka samuti korralik salatit, kartulit või riisi ja liha sisaldav ning õhtusöök kergemat sorti, nende toidukordade vahel pidi olema kaks vahepala, kas puuviljad, pähklid vms.
Kuigi enamasti olen oma kaaluga enam vähem rahul olnud, on aastas paar korda tulnud ette, et otsustan kaalust 5-6 kg alla võtta, kuid see päädib sellega, et järgin paar nädalat toitumist, kaotan paar kg ning siis löön käega. Motivatsiooni kaalu kaotamiseks saan enamasti endast mingit fotot nähes. Nimelt on mul alati olnud kompleksid oma käte ja reite pärast, mis tunduvad mulle alati paksud. Siiski ei ole see olnud elu häiriv.
Veel aasta tagasi kaalusin 57 kg, sõin eeltoodud mudeli järgi, kuid tarbisin ka magusat, näiteks jäätist, ning mõnel õhtul sõin näiteks pitsat.
Regulaarselt trenni (jõusaal, tantsimine jooksmine rattasõit), nii 2-4 korda nädalas, teen juba 8 aastat jutti ning see on mu elu oluline osa.
Sel kevadel avastasin, et ma kaalun 60,7 kg. Ja sealt hakkas pihta üks pidev peavalu. Hakkasin oma toitumist Nutridata programmi sisestama. Tegin endale järgmiseks päevaks toitumisplaane. Kõik mu mõtted hakkasid keerlema toidu ümber. Ma ei mõistnud, millest tuli see kaalutõus, sest sõin endiselt nii, nagu olin söönud varem. Võrdlesin toitumist vanadesse toidupäevikutesse sisestatuga kaalukursuse päevilt ning ei mõistnud, miks mu kaal tõuseb, kui sõin varasemalt samu või kaloririkkamaid asju (näiteks ei söö ma enam eriti pastat).
Hakkasin toitumist veel rohkem järgima, võttes aluseks kunagi toitumisanalüüsiga teadasaadud kalorite arvu. Ometi kaal ei langenud. Kõhus keerles pidevalt, magu valutas pärast söömist ning tihti oli tunne, et tahaks oksendada.
Seejärel otsustasin, et keeran elus uue lehekülje, loobudes nisujahust ja suhkrust. Seda tehes muutusin aga õnnetuks, hakkasin veel rohkem toidust mõtlema ja kaal jäi samaks.
Praegu olen seisus, kus kahtlustan et mul on välja löönud mingit sorti toidutalumatus. Sügisest saati söön hommikuti kaerahelbeputru, mida ma lapsest saati suu sissegi ei võtnud. Viimasel ajal tunnen pärast selle või leiva söömist tugevat kõhuvalu, mistõttu kahtlustan toidutalumatust. Plaanin proovida gluteenivaba dieeti 3-4 nädalat, nägemaks kas kõhuvalud ja seedehäired kaovad.
Samuti on toitumine mu täielik kinnisidee. Tekkinud on söömishood. Mäletan küll, et ka varasematel aastatel näiteks pühade ajal olen toiduga liialdanud. See aga, mis praegu toimub, on kontrollimatu. Kui ma söömist alustan, siis ma ei saa enam pidama. Koju ma magusat ei osta, mis ei takista mul aga õgimast –söön ära näiteks paki leiba, paki jogurtit või pannitäie rooga, mille ma mitmeks päevaks valmistasin. Tunnen, et see käitumine ei ole normaalne.
Juba hommikust süües tunnen, et liialdan. Tööl olles ei jõua ma ära oodata, millal saan võtta oma vahepala, millal saan minna lõunale. Kui üks toidukord on läbi, ootan juba teist. Teen plaane, mida ma söön järgmisel või ülejärgmisel päeval. Kogu aeg on mõtted söögi juures, teisalt tunnen end paksu ja ebaihaldusväärsena ning riided muutuvad aina kitsamaks.
Töökohas on meil komme ja küpsiseid ning vahel häirib teadmine, et need seal olemas on, minu tööle keskendumist. Ühele kommile järgneb teine, kuni süda on paha ning olemine kohutav. Ma justkui ei saa aru, mida põske pistan, enne kui olen selle alla neelanud.
Sel nädalavahetusel veetsin näiteks nädalalõppu sõpradega minu ema juures. Toitu oli palju, sh magusat, karpidega komme ja küpsiseid, grill-liha jms. Ma sõin pea terve aja seal olles, kusjuures enamasti eemaldusin seltskonnast, et salaja midagi põske pista. Ma tunnen häbi selle üle, kui palju ma söön. See on uskumatu, kui palju toitu inimesesse mahub. Isegi kõhuvalu ja raskustunne kõhus ei takista söömist. Vahel tahaks pärast söömishoogu oksendada, kuid kardan et see muutuks harjumuseks. Vahel viskan toidu prügikasti, et ma seda enam ei sööks. Üritan tarbitud kaloreid maha treenida.
Lisan veel juurde, et elan üksi – läksin novembris elukaaslasest lahku, seda küll omal initsiatiivil. Töö on mul stressirohke ning lisaks õpin magistrantuuris. Saan aru, et stressist võib kaal tõusta, aga mulle väga meeldib mu töö ja eriala ning oma elustiili ma muuta ei tahaks, sest eneseteostus tööl ongi mu praegune elu pidepunkt, armusuhteid mul hetkel ei ole, kuid saan perekonnaga hästi läbi ning mul on ka tore sõprusringkond.

Ainus, mis mu elu praegu häirib, on pidev toidule mõtlemine ja aina tõusev kaal. Kuidas küll saada tagasi oma elu sellisena, nagu see oli enne kevadel alanud kaalu- ja söömissaagat? Praeguse kaaluga leppimine ka kõne alla ei tule, tunnen end praegu matsakana.

Ette tänades

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Praegune kirjeldus viitab väga sellele, et Teil juba kas on või on välja kujunemas mingit sorti toitumishäire. Alati ei ole toitumishäire puhul tegemist selgepiirilise anoreksia, buliimia või ülesöömisega, vaid võib olla ka vahepealseid ja leebemaid variante. Pidev toidust mõtlemine aga viitab sellele, et probleem on olemas ning ennekõike peas. Toitumishäirete puhul tuleks kindlasti pöörduda psühhiaatri poole, sest ise nendega hakkama saada on üsna raske kui mitte võimatu. Häebeneda ei maksa, parem on jaole saada varem kui liiga hilja. Toitumishäiretega tegeletakse Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikus, Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikus, Sensus OÜs ja Ambromed Kliinikus. Samuti võib lugeda toitumishäiretele pühendatud lehekülge.
Soovitan pöörduda ka perearstile ning paluda temal teha toidutalumatuse teste. Igasugune enese tarkusest dieeditamine teeb pigem organismile halba, sest piirates toitumist, jätate organismi ilma ka vajalikest toitainetest. Gluteenitalumatus on tõsine diagnoos, kuid selle paneb ainult arst.

Anonüümne

31. juuli 2013

Kehakaal

Tere. Olen 15 aastane tüdruk ja kaalun 67 kg. pikkus on umbes 162. Tahaksin teada et mida võin süüa kui tahan kaalus maha võtta ja kui palju pean trenni tegema.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Põhimõtteliselt võib süüa kõike. Tagasihoidlik peaks olema maiustuste, kommide, šokolaadi, karastus- ja mahlajookide kartulikrõpsude, pooltoodete, valmistoitude jms tarvitamisega.
Soovitan pidada toidupäevikut, et saaks ühest küljest jälgida päevast energiakogust (mis ka kaalu langetamise ajal ei tohiks teismelisel langeda eriti allapoole 1800 kcal) ning teisest küljest seda, et oleks toitutud niivõrd mitmekesiselt, et kõiki toitaineid oleks saadud piisavalt. Nälgida ei tohi, pigem süüa väiksemaid koguseid, aga sagedamini. Päevas võiks olla 3 põhitoidukorda ning vahele 1-3 väiksemat oodet. Kaalulangetamise toiduvalikust saab täpsemalt lugeda siit.
Samuti peaks olema füüsiliselt aktiivne. Alustuseks sobib tund tempokat jalutuskäiku iga päev. Väga hea on ujumine ning harjutused erinevatele lihasgruppidele. Viimaste osas oskavad parimat nõu anda sporduklubide treenerid.

Anonüümne

31. juuli 2013

Kehakaal

Minu küsimus on, kas selline asi nagu suured kondid on olemas? Mida see väljend üldse tähendab. Kuna ma olen 7 kilo ülekaalus ja mu sõbrad ütlevad, et mul on lihtsalt suured kondid, siis mind väga huvitaks.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Sellist asja nagu  ”suured kondid” tegelikult ei ole. Erinevatel inimestel võivad küll kondid olla pisut erineva kaaluga, kuid see vahe ei ole nii suur, et ülekaalu suurte kontide süüks ajada saaks. Inimestel on ka erinev kehaehitus ja mõne kehaehitus on selline, et ta on veidi “lopsakam” ning seetõttu ka kaalub rohkem kui teised. Senikaua, kuni toituda normaalselt, olla füüsiliselt aktiivne ning arst ei tähelda muudatusi tervises, ei tee mõned kilod ülekaalu inimesele midagi.

Anonüümne

31. juuli 2013

Tervislik toitumine

Tere
Mure järgmine. Nimelt sai meie tütreke mõni aeg tagasi aastaseks ning nüüd ei tea enam kuidas õigesti talle toitu teha. Hetkel saab veel mõned korrad ööpäevas RPd (hommik,õhtu, vahel ka korra päeval).
Menüü näeb välja umbes järgmine:
4:00-5:00, vahel ka hiljem RP
9:00 puder+puuvilja v marjapüree
12:00-13:00 juurviljapüree lihaga+keefir
15:00-16:00 puder+püree või m.jogurt+püree
18:00-19:00 püree
21:00-22:00 head ööd puder vm puder+püree ja lisaks RP ning tudule.
Kuna annan siiamaani
Holle v Hipp paki putrusid, kas peaksin hakkama andma mingil põhjusel nüüd juba tavalist putru, mida teeme endalegi? Putrudest saab: hirss,manna,riis,kaerahelves,3-viljapuder,speltanisu,beebimüslipuder
Püreed on samuti Hipp v Holle omad,seega purgipüreed. Ise arvan,et need on puhtamast ja toitainerikkamast toorainest kui kaupluses olev puuvili! Mida arvate Teie? Püreedest saab:ploom,virsik,aprikoos,banaan,õun,pirn,mustikas,vaarikas
Juurviljad olen senini ostnud ökopoest,kuna arvan,et on beebile ja väikelapsele vist siiski puhtamad,paremad ja toitainerikkamad. Juurviljadest on: kõrvits,brokkoli,kartul,bataat,lillkapsas,suvikõrvits,porgand,peakapsas. Lihaks on veis,kana ning vähesel määral ka siga.
Joogiks olen andnud seni vaid vett,mahlasid pole veel andnud.
Nüüd ongi mure selles,et ei tea kas peab hakkama andma ka lisaks poepiima,kuna RPd saab nii vähe? Kui piima anda kas 2,5 või 3,5%_list? Kardan just seda,et äkki ei saa piisavalt palju vedelikku. Tean,et veega ei tasu ka liialdada. Kui palju peaks saama ööpäevas vedelikku, sest palju ta RPd saab koguseliselt, mina ei tea.
Kuna lapsel on vaid 4 hammast,siis püreestan siiani kõik toidud. Kas see on mõistlik? Olen kuulnud,et kui laps ei suuda ise toitu peeneks närida,pole hea tükilist toitu anda. Kas peaksin siiski hakkama andma tükilist toitu, kui jah, siis kas selleks,et ta harjuks või mõnel muul põhjusel? Veel tekib probleem kas laps saab kõike toitaineid ja vitamiine ning ms. piisavalt? Kas võin anda kohupiima? Kui palju võib sel juhul aastane laps saada ööpäevas valku?
Põhi mure ongi just selles, kas saab kõik piisavalt ( toitained,vedelik jms.), et laps areneks normaalselt?
Kas oskate soovitada mõnda spetsialisti,kelle poole pöörduda ning koos läbi vaadata/arutada lapse menüü?
Kõike paremat soovides ning ette tänades,
Margot

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Umbes aastaselt peaksid lapsed vaikselt hakkama üle minema samale toidule, mida sööb kogu pere. Vajadusel võib talle toitu veidi rohkem püreestada, kuid ta peaks hakkama juba ka proovima hakkama saada väikesetükilise pehme toiduga. Soola ärge lapse toidule lisage, tehke seda oma toidule pärast toidulauas. Enda tehtud ja poetoitude osas on vastuolulisi seisukohti. Ühest küljest on imikutele mõeldud toit tehtud tõesti rohkem kontrollitud toorainest, teisest küljest on värskest köögiviljast vahetult tehtud toit ilmselt toitainerikkam kui kaua purgis seisnud toit. Kui annate piima, võiks väiksemate laste puhul eelistada rasvasemat.
Sellest, millises järjekorras peaks lapsele milliseid toite tutvustama, annab hea ülevaate imikute toitmiseks mõeldud juhend. Imikute ja väikelaste toitumise osas peaksid kõige paremini oskama soovitusi anda lastearstid.

Anonüümne

31. juuli 2013

Kehakaal

Tere!
Olen 13 aastane tüdruk, kaaluks on 42-45 kg ja pikkuseks on 165 cm. Ma tegelen tantsimisega üldiselt ainult kooliajal. Suvel aga käin ujumas, vahel ka jooksmas. Tahaksin teada kas ma olen normaalkaalus enda vanuses või peaksin kaalust juurde või alla võtma?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Jah, oled veel normaalkaalus, kuid üsna alakaalu piiri peal. 13-aastane 165cm tüdruk võib kaaluda 42-59kg, et olla normaalkaalus. Samas on teismeiga aeg, kus mõned arenevad kiiremini, teised aeglasemalt, mõned kasvvad kiiremini pikkusesse, teised võtavad rutem kaalus juurde. Katsu toituda mitmekesiselt ning olla jätkuvalt füüsiliselt aktiivne, siis ei pea enda kaalu ega tervise pärast muretsema.

Anonüümne

28. juuli 2013

Kehakaal

Tere.
Hiljuti opereeritud peensoolesulgus ja olen laktoositalumatu. Hetkel kehakaal 39kg 164cm kohta.
Palun Teie abi kaalu kasvatamiseks.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Enamik toitaineid imenduvad  peensoole ülaosas, mistõttu on oluline teada, milline peensoole osa on eemaldatud. Kehakaalu kaotus on seotud soolehaigusega või operatsioonijärgse seisundiga. Laktoosi ehk piimasuhkru talumatus ei mõjuta kehakaalu langust, kuna vajalikke toitaineid saab ka teistest toiduainetest.
Toidu valikul eelistada suurema toiteväärtusega toite. Suurendada menüüs valgurikaste ja kvaliteetsete rasvade osakaalu. Sobivad liha, kala, juust, muna, erinevad  toiduõlid, vitamiinide ja mineraalainete preparaadid (nt nutridrink).
Süüa sagedamini, vähemalt iga 2-2,5 tunniliste vahedega. Toidukordade arv: kolm põhitoidukorda ja kolm vahepala. Vedeliku vajadus vähemalt 1,5-2 l päevas.  Kergemini omastatakse kuumtöötlusega toite: supid, praed, magustoidud, salatid.
Päevane energiasisaldus võiks olla 2700-3000 kcal päevas. Soovitan kasutada menüüde arvutamiseks  toitumisprogrammi abi.
Oluline on ka värskes õhus viibimine ja kerge füüsiline koormus luu-lihaskonnale.

Anonüümne

28. juuli 2013

Toitumine ja tervis

tere. Isal kuu alguses eemaldati magu, sest oli vähk ja juba 25 pâeva ei saa ta juua ega süüa tal spasmid valud, oksendab ja tuleb alati kollane mahl vâlja räägivad et see on dempling sündroom. Kas on eestis selline tablett mis enne söömist võtta mis neutraliseerib mahla ja soodustab parema seedimise? Ettetänades

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Dumping sündroom on sümptomite kompleks, mis tekib mao täieliku või osalise kirurgilise eemaldamise järgselt. Probleemiks on toidu mittetäielik seedumine ja toitainete omastamine. Kohe pärast söömist või kuni 2-3 tunni jooksul tekivad järgmised gastrointestinaalsed nähud: iiveldus, oksendamine, spasm, kõhulahtisus. Peale selle veresuhkru taseme kiire langus, higistamine, näljatunne, kurnatus, südamekloppimise hood.
Soovitused:
1. Toiduportsjonid olgu väikesed, 200-250 g korraga, toidukordi 6-8 päevas.
2. Toidu vahele juua. Hoiduda vedeliku joomisest enne söömist ja pärast söömist poole tunni jooksul.
3. Piirata liiga magusaid jooke ja magus toite. Kontrollida veresuhkru taset.
4. Piima tarbimisega  olla ettevaatlik, kas üldse ei sobi juua või siis 100 g korraga. Jogurt, kohupiim või juust sobivad paremini.
5. Söödav toit on vaja hästi peeneks närida või süüa püreeritud toite.
6. Suurendada kiudainete hulka toidus.  Eriti pektiiniderikkaid puuvilju: pirn, ploom, õun, kõrvits, banaan.
7. Hoiduda alkoholist
8. Hoiduda happelise pH-ga toiduainetest nagu tomat, ketšup, tsitrusviljad (apelsin, mandariin, sidrun, greip, laim), paprika, mugul sibul, seened. Maohapet aitab neutraliseerida värske kartuli mahl (1 kartul). Sobivad ka vedelad pudrud:  riis, tatar, hirss, kaer.
9. Toitude valmistamisel hoiduda praadimisest, paremini sobivad keetmine-küpsetamine-grillimine.
10. Täiendavalt kasutada vitamiinide ja mineraalainete preparaate: raud, kaltsium jt.
11. Pärast söömist lamada pool tundi.
12. Lisaks toidule, tuleb kasutada kindlasti ravim-preparaate, mida soovitab gastroenteroloog või  perearst.

Anonüümne

26. juuli 2013

Kehakaal

Tere! Olen 28 aastane, sünnitanud yhe lapse, 4 aastat tagasi. Peale lapse südi kaal langes ja juurde ei võta. Kaalun 42 kg ja olen 156 cm pikk. Missuguseid toite peaksin ma sööma, et kaal KIIRELT tõuseks.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Kaalu kiireks tõstmiseks ei ole olemas häid nõuandeid, kuna kaalu tõstmine on tihti raskemgi kui selle langetamine. Peamine soovitus on toituda hästi korrapäraselt ning jälgida, et saaksite päevas kätte umbes 1800-2000 kcal, soovi korral ka veidi enam. Samas peaks toit olema mitmekesine ning toitaineterikas, vältima peaks nn rämpstoidu, valmistoitude ja niisama magusate-rasvaste toitude söömist enda “nuumamise” eesmärgil. 
Soovitan kindlasti pöörduda ka perearstile analüüside tegemiseks, kuna kaalulangus võib olla seotud mõne haigusliku nähuga, näiteks häiretega hormonaalsüsteemis  (kilpnäärme ületalitus vm).

Anonüümne

26. juuli 2013

Kehakaal

Olen 13 aastane tüdruk, kes on 166cm pikk ja kaalub 49-50kg. Kuid siiski mu käsi varred ja jalad on väga peenikesed. Ja üldse olen suhteliselt peenike. Teen trenni ka natuke ja söön kui tuleb isu. Enamasti söön palju võileibu, kartulit , joon piima jm . Millest ma peaksin hakkama rohkem toituma , et kaalus juurde võtta veidi ?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Ei saa öelda, et oleksid ohtlikult peenike, sest teoreetiliselt võiksid kaaluda ka 43 kg, alles siis peaks hakkama muretsema. Teismelise iga on igal inimesel erinev. Mõned võtavad kiiresti kaalus juurde, teised vähem. Mõned kasvavad kiiresti pikkusesse, teised hakkavad kasvama hiljem. Soovitan mitte muretseda ei kaalu ega väljanägemise pärast, vaid lihtsalt toituda normaalselt ning olla piisavalt aktiivne. Normaalseks toitumiseks on abi toidupüramiidi ja valgusfooritabeli õpetuste jälgimisest. Sööma peaks regulaarselt ning jälgima, et sööksid toite kõikidest toidugruppidest ning saaksid kätte kõik toitained vastavalt soovitustele. Füüsiline aktiivsus aitab vormida lihaseid ning seeläbi ei tundu ehk ka käed-jalad enam nii peenikesed.

Anonüümne

26. juuli 2013

Kehakaal

Tere! Olen 21 aastane noormees, kaal on 128kg ja pikkust 188cm . Sooviks nõu saada toitumise ja kehakaalu langetamise jaoks sest teeb endale muret juba pikaajaline kõrge vererõhk ja higistamine. kuidas oleks võimalik kiirelt ja turvaliselt kaalu langetada äkki on mingeid toidu dieete ja treening ülessandeid. Tänan

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Pikkuse ja kehamassi järgi arvutatud kehamassiindeksiks tuleb 36, mis viitab rasvumise teisele astmele. Peaksite kaaluma 88 kg, et olla normaalkaalus. Kuna kaalu on väga palju üle soovitusliku, siis soovitan abi saamiseks pöörduda ka arsti poole ning viia kaalu langetamine läbi arsti kontrolli all. Igaks juhuks tasuks teha ka analüüsid, et suur kaal poleks tingitud mõnest haigusest (nt kilpnäärme alatalitus).
Kaalu tuleks langetada pigem aeglaselt. Alguses, kui asute toitumist piirduda, võib see küll langeda suhteliselt kiiremini, kuid üldiselt peetakse soovituslikuks kaalu alanemise tempoks 0,5-1 kg nädalas. Seega peaksite arvestama kaalu langetamise perioodiks umbes aasta või isegi poolteist. 
Otsest dieedipidamist kaalu alandamiseks ei soovitata. Alustama peaksite sellest, et umbes 10 päeva jooksul panete kõik toidud-joogid (võimalusel kaaludes) kirja toidupäevikusse ning vaatate 10 päeva keskmisi tulemusi. Praeguse kehakaalu säilitamiseks vajaksite umbes 3600-3700 kcal. Võiksite esialgu üritada, kas saaksite hakkama 2800-3000 kcal päevas. Kui saate hakkama, aga kaal ei lange, võite ka päevast energiatarbimist veelgi vähendada, kuid kindlasti peate jälgima seda, et Teil ei tekiks näljatunnet ning alla 1800 kcal meestel kindlasti päevast energiasaamist langetada ei soovitata, sest muidu ei ole võimalik toidust saada kätte kõiki vajalikke toitaineid. See ongi üks olulisemaid asju, mida peaksite jälgima oma toidusedeli koostamisel – et valgud-rasvad-süsivesikud oleksid saadud omavahel tasakaalus ning toidust kätte saadud piisavalt kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid.
Kui rääkida toidugruppidest, siis iga päev peaksite sööma ligi üks kilogramm köögivilju, mõned puuviljad, 3-4 viilu leiba, putru (nt kaerahelbe, tatra), veidi piimatooteid, midagi toidugrupist liha-kana-kala-muna, veidi lisatavaid toidurasvu (soovitatavalt pähklid, seemned). Kala ja kartulit võiks süüa mõnel korral nädalas. Pooltooteid, valmistoite, maiustusi, soolaseid näkse, karastusjooke jms tuleks võimalusel vältida. Alkoholist kas loobuda täielikult või tarvitada seda äärmiselt mõõdukalt.
Suurendama peaks ka oma kehalist aktiivsust. Suure kehakaalu juures tuleb seda teha ettevaatlikult, et mitte üle koormata oma liigeseid ja südant. Alustama peaks ujumisest, tempokast jalutamisest, jalgrattasõidust, võimalusel teha tasapisi juurde ka jõuharjutusi erinevatele lihasgruppidele.
Kaalu langetamisest täpsemalt saate lugeda siit.