Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.
Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.
|
Tagli Pitsi Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest. |
|---|---|
|
Kristel Ehala-Aleksejev Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja. |
12. veebruar 2012
Mul mõned küsimused!
1.Millised tegurid määravad inimese toiduvaliku?
2.Milliseid toiduaineid soovitatakse eelistada Eesti toitumis- ja toidusoovitustes?
3. Kui suur peaks olema taimse toidu osakaal päevasest toidukogusest?
4. Mida tähendab südamesõbralik toit?
5. Millised on positiivsed muutused eeslaste toitumistavades?
Loodan et suudate mind nende küsimustega aidata! Jään vastuseid ootama. Ette tänades teid Jaana!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Toiduvalikut määravad paljud tegurid – toidu kättesaadavus (nii see, kas ja milline pood on läheduses ja kas ja kui palju inimesel on raha toidu ostmiseks), aeg, toitumisharjumused, ümbritsev keskkond, teadmised jpt. Miks me sööme ja mis seda mõjutab, võib lugeda täpsemalt siit.
Eesti toidusoovitustes on toidud jaotatud toidugruppide põhiselt korrustele ning kõige suurema hulga portsjoneid tuleks süüa alumistelt korrustelt ehk siis kartuli-leiva-teraviljatoodete grupist ning puu- ja köögiviljadest. Mõõdukalt tuleks süüa piimatooteid, toite grupist liha-kana-kala-muna ja lisatavaid rasvu. Võimalikult vähe tuleks süüa püramiidi tipus paiknevaid toite – suhkruid ja maiustusi. Lisaks tuleks teha õigeid valikuid toidugruppide sees. Näiteks teraviljade grupist eelistada täisteratooteid, vähem süüa saia ja peenleiba. Kartulite puhul eelistada keedetud kartulit friikartulitele. Lihade grupist eelistada võimalikult vähetöödeldud toite jne.
Taimse ja loomse toidu suhet arvuna on väga raske anda; seda väljendatakse kas osatähtsusena energiast, valkude saamise jaotusena loomse ja taimse toidu vahel või siis ka koguseliselt. Kuna kõiki neid määratlusi on reaalses elus keeruline järgida, siis kõige õigem oleks lähtuda põhimõttest, et suurem osa toidust võiks olla taimne, kuid päeva jooksul võiks süüa alati ka midagi loomset piimatoodete ja liha-kana-kala-muna toidugrupist. Nn punast liha ei pea sööma iga päev ja kui inimene oskab oma toitumise väga hästi planeerida, siis võib ta sellest põhimõtteliselt ka loobuda. Küll aga võiks süüa kala, sest muidu ei saa piisavalt D-vitamiini ja omega-3-rasvhappeid.
Südame- ja veresoonkonnahaiguste riskifaktoriteks on ülekaal, väga soolane ja rasvane toit jpt. Otsest definitsiooni südamesõbralikule toidule pole olemas, see väljendab pigem kogu toiduvalikut, mis aitaks ennetada südame-veresoonkonnahaigustesse haigestumist. Toidust saadav energia- ja toitainete kogus peaks vastama soovituslikule ja põhitoitainete omavaheline tasakaal paigas (tavaliselt kipuvad rasvad moodustama kogu saadud energiast liiga suure osa). Küllastunud rasvhapate osatähtsus ei tohi olla üle 10% – et seda saavutada, peaks loomsetest allikatest (piimatooted, lihatooted) pärit rasvade tarbimist piirama. Kiudaineid (st täisteratooteid, puu- ja köögivilju) tuleks süüa rohkem ning võimalikult vähe saada toiduga (nii töödeldud toiduga nagu nt juust, leib, sink kui ka valmis toitudest) soola.
Eestlaste toitumistavade muudatuste kohta ei ole palju informatsiooni. Kui peate silmas muudatusi võrreldes umbes 30 aasta taguse ajaga, siis kindlasti on positiivne see, et toiduvalik on väga palju mitmekesistunud ning vähenenud on loomset päritolu rasvainete kasutamine. Viimane faktiline toitumisuuring oli aastal 1997 ning loodame uue läbi viia lähiaastatel. Enne seda on raske midagi täpsemat öelda viimase 15 aasta muutuste kohta, kuid väiksemad uuringud näitavad seda, et suurenenud on valmistoitude osakaal meie toitumises, mida ei saa väga positiivseks pidada. Aasta-aastalt õige pisut paraneb puu- ja köögiviljade tarbimine, kuid soovituslikust viiest päevasest portsjonist on suurem osa inimesi veel päris kaugel.
10. veebruar 2012
Tere,
Soovitatakse päevas juua 30-34g vett kehakaalu iga kg kohta.
Kas arvesse läheb ainult puhtalt joodud vesi või hõlmab see ka :
1) puu ja köögiviljades ,
2) supis ,
3) piimas ja jogurtis ,
4) tees-kohvis sisalduvat vett ?
Kas vee keetmine muudab vee toimet organismile?
Vastuse eest tänades
E.Rikaste
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Eesti toitumissoovituste järgi on inimeste veevajadus umbes 1 ml iga energia kcal kohta ehk kui Teie päevane energiavajadus on näiteks 2000 kcal, siis summaarne vedelikuvajadus on umbes 2 liitrit. See hõlmab kogu vee saamist nii toitudest (nt puuviljad, supid), jookidest (nt vesi, tee) kui toitainete lõhustumisel saadud vett. Jookide arvelt võiks päevas saada umbes 1-1,2 liitrit vett, kõige parem oleks, kui see on puhas vesi.
Vee keetmise mõju kohta vastab Teile TTÜ toiduainete instituudi emeriitdotsent Tiiu Liebert: “Joogivee kvaliteet on reguleeritud Euroopa Parlamendi direktiiviga, millele vastab ka Eesti Veeseadus. Vee mikrobioloogilised ja keemilised kvaliteedinäitajad ei tohi ületada kindlaid piirsisaldusi. Kui joogivee kvaliteet on hea, ei ole vajadust seda keeta.
Vett jagatakse pehmeks ja karedaks. Pehme vesi sisaldab vähe kaltsiumi- ja magneesiumisooli ning sobib hästi nii pesuks kui ka nõudepesuks, kuna ei tekita katlakivi ja pesuvahendid vahutavad hästi. Vee karedust jagatakse püsivaks ja mööduvaks. Püsivat karedust põhjustavad peamiselt kaltsium- ja magneesiumsulfaadid ning -kloriidid, mööduvat aga vesinikkarbonaadid. Mööduv karedus väheneb keetmisel, kuna kütteelemendile sadeneb katlakivi. WHO andmetel ei ole kare vesi tervisele ohtlik, küll aga kinnitavad mitmed uurimused, et kare vesi vähendab südamehaiguste riski.
Kui on põhjust arvata, et vesi on mikrobioloogiliselt saastunud, tuleks seda enne keeta, muidu ei ole keetmine vajalik. Vee mineraalainete sisaldus ei ole organismi vajadusi arvestades märkimisväärne, mistõttu keetmisel toimuvad väikesed võimalikud muudatused nende sisalduses ei avalda mineraalainete saamise osas mingit mõju.”
1. veebruar 2012
Kuidas saada toitumisspetsialistiks ?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kahjuks sellist eriala Eestis riiklikult ei õpetata. Soovitan õppida TTÜs toidutehnikat ja tootearendust ning magistri- ja doktoriõpingute ajal spetsialiseeruda toitumise teemale. Mingil määral peaks toitumisega seotut õpetatama ka Tartu ja Tallinna Ülikoolis ning Tervishoiukõrgkoolis.
16. oktoober 2011
soovin lehekúlge ka facebookis levitada ja like panna, puudub kahjuks vastav vóimalus…:(
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Teie soov on asjaga tegelevatele inimestele edastatud ja loodan, et õige pea saab Teie tore ettepanek ka teoks ning saate lehte hakata sõpradele soovitama.
9. oktoober 2011
Tere!
Kuidas saaks Teie vastuvõtule tulla?
Lugupidamisega,
Maia
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Minul ei ole vastuvõttu, kuna ma ei ole toitumisnõustaja. Kui Te ei taha oma küsimust avalikult küsida, siis võite selle saata mulle maili peale. Mailiaadressi leiate Tervise Arengu Instituudi koduleheküljelt.
7. oktoober 2011
Tere olen 21a. mees.
Olen lapsest saati kannatanud seedehäirete alla. Gastroloog ega perearst ei ole midagi suutnud öelda. Olen varem hädas suurtes kogustes ülesöömistega. Tänase seisuga olen aru saanud, et suur söömisvajadus oli tingitud toiduainete puudusest. Söön väga mitmekesiselt ja üritan hoida suhet (1/4 tärkliserikas, 1/4 valgurikas, pool toorsalat) ning söön kindlatel kellaaegadel.
Saan kõhu täis ja ei suuda (ilma sundimiseta) rohkem süüa. Kuigi kõht on täis, tunnen ma, et see energia kogus ei ole minu keha normaalseks talitluseks piisav.
Kas ja kus on Tallinnas on võimalik pöörduda toitumisspetsialisti juurde, kes aitaks mul minule personaalse toitumiskava koostada ja seda jälgida.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
7. oktoober 2011
Tere! Mulle väideti, et süües kaltsiumi sisaldavat toiduainet koos rauda sisaldava toiduainega, ei lase kaltsium raual imenduda. Seega, kas väitel, et kaltsium segab raua imendumist, on mingit tõepõhja all? Ette tänulik, Anne
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Tõsi ta on, et piimatoodetes sisalduv kaltsium ei mõju just eriti hästi raua imendumisele, seevastu raud ise aitab kaasa kaltsiumi imendumisele. Raud imendub üldse kõige paremini loomsetest toodetest (liha, kanaliha, veretooted). Rauda leidub palju ka teraviljatoodetes, veidi vähem ka puu- ja köögiviljades, kuid mitte-loomsetest allikatest pärinev raud on palju halvemini organismi poolt omastatav. Viimast annab pisut parandada, kui toidus on piisavalt C-vitamiini.
7. oktoober 2011
Tere,kas oskate soovitada toitumisspetsialisti Tartus.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Tartus soovitan pöörduda Liidia Kiiski poole, kes on Tartu Ülikooli Kliinikumi dieetraviarst.
7. oktoober 2011
Tere!
Jälgin oma söömist umbes märtsi kuust. Jälgin, et söömise vahe ei ületaks palju 4 tundi ja vähema vahega ka ei söö. Hommikul on mu lemmikuks kujunenud smuuti ( kaks purustatud banaani ja u 500 ml keefiri ning kaneel). Lõunaks söön harilikult liha ( kanaliha enamasti, veiseliha, seahakkliha) või kartul pluss salat. Õhtul tekibki küsimus, et mida süüa? Vahest söön kodujuustu näiteks porandiga või kurgiga.. Mõtted on otsas ja kardan, et jääb puudu mingitest võtme-ainetest. Nt kaltsiumi osakaalu tõstmiseks asendasin smuutis osa keefiri sojapiimaga.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Selleks, et näha, kas mingitest toitainetest jääb puudu, tuleks end registreerida toitumisprogrammi kasutajaks ning seal oma söömist analüüsida. Sojapiim üldjuhul ei sisalda rohkem kaltsiumi kui keefir. Õhtusel toidukorral võiks olla mõni köögiviljaroog (supp, hautis, vormiroog), mille sees võib, aga ei pruugi olla ka pisut loomseid valke (liha, kana, kala, muna, kodujuust). Tundub, et teraviljatooteid on Teie menüüs vähevõitu. Aeg-ajalt võiks hommikusöögiks süüa putru, päevas peaks sööma 3-4 viilu rukkileiba (veelgi parem kui teraleiba).
15. august 2011
Tere!
Kas jäätis võib olla kaalulangetaja ?
Kas jäätis võib oma külmusega seedimist rikkuda kui seda regulaarselt süüa ?
Mis oli nendes margariinides /nt. Keiju jne/ halba (kunagi kuulsin, et pidid need tervisele kahjulikud olema aga kuidas ei mäleta)?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Infot jäätise kaalualandavast efektist võib ilmselt selgitada sellega, et külm toit vajab seedumiseks veidi enam energiat kui soe või toatemperatuuril olev toit. Samas on see “enam energiat” ikka väga väike võrreldes selle energiaga, mida me jäätisest saame. Jäätise külmus ei riku seedimist, küll aga sisaldab jäätis palju suhkrut ja rasva ning regulaarsel söömisel võib olla kaks tagajärge. Esiteks, kui jäätist süüakse lisaks tavapärasele toitumisele ehk energia saamine ületab soovitusliku, siis võib tekkida ülekaal. Kui aga jäätist süüakse teiste toiduainete asemel (puu- ja köögiviljad, kala, täisteratooted jne), siis jääb organismil puudu neist toitainetest, mida saaks söömata jäänud toitudest.
Margariinide puhul kardetakse nende transrasvhapete sisaldust, kuid määrdemargariinide puhul (eriti Soome omad) ei tohiks see olla probleemiks. Teine on nende üsna suur lisaainete sisaldus. Seega, iga toidu mõõdukas tarbimine on kõige mõistlikum.
tai
Tervisliku toitumise informatsioon