Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.
Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.
|
Tagli Pitsi Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest. |
|---|---|
|
Kristel Ehala-Aleksejev Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja. |
30. märts 2012
Tere.
Olen 38-aastane 2 lapse ema. Noorim on 1 a. 2 -kuune, toidan teda veel rinnaga. Võtsin rasedusega kõvasti kehakaalus juurde, praegu kaalun 76 kg, pikkus 166 cm. Soovin kaalu langetada veel 10 kg. Olen tänaseks ca 3 nädalat oma toitumist jälginud. Vaatasin viimast saadet “Tantsi tagumik trimmi” TV3-s, ja seal jäi kõrvu ühe toitumisspetsialisti soovitus, et iga päev peaks sööma 2 supilusikatäit kookoseõli/rasva, mis aitab ka kõvasti rasvu põletada. Kuidas seda soovitust kommenteerite? Ja kust seda kookoseõli/rasva saada on? Kas tavalistest suurematest toidupoodidest?
Tänan vastuse eest.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Sellele küsimusele vastab Eesti Haigekassa Kvaliteedi talituse juht Sirje Vaask: “Soovitus, mida TV3 saates esinenud spetsialist välja ütles, ei ole täna üldtunnustatud soovitus tervele (või kaalu alandada soovivale) täiskasvanud elanikkonnale Eestis (meile teadaolevalt ka teistes riikides) ja Tervise Arengu Instituudiga ei ole eelnevalt telesaadetes toodud seisukohti kooskõlastatud. Seetõttu ei saa Tervise Arengu Insituut omalt poolt kinnitada ega anda tõendust, et nimetatud meetmel oleks tõendatud mõju kaalu alandamisele.
Kookoseõli mõjust kaalu alandamisele ei ole avaldatud teaduslikult kvaliteetset tõendusmaterjali ning üksikud uuringud on seotud pigem erinevate rasvhapete mõjuga. Hüpotees on tekkinud eelkõige asjaolust, et kookoseõli palju toiduks tarvitavates maades ei ole inimeste hulgas nii palju ülekaalulisi kui näiteks arenenud riikides. See võib aga olla seotud väga paljude teiste asjaoludega, kogu toidust saadava energia, liikumise vms-ga.
Kaalu alandamiseks tõendatud soovitus on siiski esmalt rohkem liikuda (vähemalt 30 minutit, soovitavalt 1 tund päevas), toituda tasakaalustatult ning jälgida, et toidust saadav energia oleks natuke madalam kui vanuse, kehakaalu ja liikumisintensiivsuse alusel arvestatud päevane energiakogus.
Tekkinud liigse kehakaalu alandamine on pikaajaline protsess ja soovime teile kordaminekuid selles.”
28. märts 2012
Mis on astaksantiin?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Sellele küsimusele vastab TTÜ vanemteadur Tiina Lõugas: “Karotenoidid, mis annavad kollaseid, punaseid ja oranže toone taimsetele toiduainetele, jagunevad kahte suurde rühma: karoteenid ja ksantofüllid. Esimesed on puhtad polüeen-süsivesinikud, teised sisaldavad lisaks ka hapnikku.
Astaksantiin kuulub viimaste hulka ehk siis ksantofüllide alla (sisaldab ketorühma). Leidub teda krabide ja vähkide koorikus koos valkudega ning annab kolme sinist ja üht kollast värvi. Keetmisel karotenoidi-valgu kompleksist punane astaksantiin vabaneb.”
19. märts 2012
Tere! Mul on selline probleem, et ärritun väga kergelt ja ma tahaks teada millest on see tingitud. Kas see võib olla sellest,et olen ülekaalus? Ma olen 11 kaalun u 55 kilo ja olen 156 cm pikk.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Esiteks, kui Sa suudaksid seda kaalu hoida 14-aastaseks saamiseni ja isegi, kui Sa pikemaks ei kasvaks, siis oleksid selleks ajaks oma ülekaalust “välja kasvanud”. Loodan, et see on Sulle väikseks lohutuseks. Inimesed võivad tõepoolest muutuda tujukateks, kui nad ei saa teha seda, mida soovivad. Antud juhul näiteks süüa kommi, kuigi väga-väga tahaks. Aga kannata ära, see on seda väärt. Tegelikult ma arvan, et Sinu ärritumine on rohkem tingitud sellest, et Sul on käsil puberteedi-iga. Kui ise enda murede ja ärritumistega hakkama ei saa, palu abi vanematelt. Kui ka nemad ei oska Sind aidata, siis pöördu abi saamiseks mõne psühholoogi poole.
18. märts 2012
Tere!
Ma olen täiesti normaalses kaalus (60/172) 21aastane neiu. Kuid vanuse kasvades tunnen, et toit hakkab kehale omad jäljed jätma.
Nimelt on mul raske ära öelda rasvasest toidust (friikartulid, burgerid, koorekastmed jne. Ma ei saa öelda, et ma neid hulluseni õgiks, kuid tihti pean ennast taltsutama, et mitte lõunatada burskiputkas.
Muidugi ei ole mul plaanis rasvast täielikult kunagi loobuda, kuid milliste rohkem tervislikumate toitainetega oleks mõtekas oma isud taltsuda, et säiliks normaalne kaal ja enesetunne oleks terve ja mõnus?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Vahetevahel püüab keha sellise käitumisega ise anda märku, et tal on millestki puudus. Soovitaksin umbes 10 päeva jooksul oma menüüd analüüsida (võimaluse korral toitude koguseid mitte silmaga hinnates, vaid kaaludes) ja vaadata, millistest toitainetest jääb puudu. Kui olete seni üsna rangelt jälginud, mida süüa, siis võib juhtuda, et olete näiteks oma rasvade (ja ka energia) tarbimist kõvasti piiranud, mis väljendubki selles, et organism üritab Teid suunata rohkem rasvast toitu sööma. Inimene peab saama energiat vastavalt vajadusele ning rasvade osatähtsus ei tohiks langeda alla 25% saadud energiast. Rasvu ei tohi karta, kuid eelistama peaks kalarasvu ning taimeõlisid (nt rapsi- ja linaseemneõli). Kui järgite oma toitumisel toidupüramiidi põhimõtteid, siis peaksite saama kätte kõik vajalikud toitained ning tagama normaalse kaalu, tervise ja hea enesetunde.
18. märts 2012
Tere,
Olen 20 aastane neiu ja olen normaalkaalus. Viimasel ajal on mul tekkinud jube magusa vajadus, kui šokolaadi saan, siis on raske selle söömist lõpetada. Kas selline magusavajadus võib olla tingitud mingi aine puudusest, või on tegemist mingi muu põhjusega?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Magusaisu on tihti hoopis psühholoogiline. Inimene sööb magusat, et ennast lohutada või premeerida. Magusat süües läheb tuju paremaks, enesetunne paraneb. Magusaisu vastu aitab ühelt poolt tahtejõud. Kui inimene hoidub magusa söömisest, siis veidi aja pärast annab ka magusaisu järele. Mõned uurimused näitavad magusaisu ja kroomi vahelisis seoseid, teised omakorda seda, et kroom toidulisandina võib hoopis magusaise suurendada. Toitumisega oleks kõige õigem magusaisu vastu võidelda selliselt, et süüakse võimalikult mitmekesiselt ja hästi regulaarselt. Pikad söögiaegade vahed ja ebakorrapärane toitumine tekitavad inimesel näljatunde ning tihti rahuldatakse seda pigem magusa söömisega kui õige toiuga. Kui tõepoolest tunnete, et kuidagi ilma magusata ei saa, siis sööge leiba (eriti täisteraleiba), kuivatatud puuvilju ja marju (kuid mitte väga suurtes kogustes) ning värskeid puu- ja köögivilju.
Kergem on loobuda esimese kommi või šokolaaditüki võtmisest kui pärast esimese tüki võtmist karbi tühjakssöömisest.
11. märts 2012
Tere, olen täiesti normaalne 21.a neiu ,ei ole ala- ega ülekaalu.Varem sain süüa kõike – alates kanast ja lõpetades veiselihaga. Probleem algas umbes 2 aastat tagasi , järjest tihedamini hakkasin liha söögi seest välja sorteerima.Nüüdseks ei tunne ma enam liha maitset ja seega ei söö enam üldse liha .Milles võiks olla probleem ?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Tundub, et probleem on pigem psühholoogiline. Kui toitute muidu mitmekesiselt, menüüs on jätkuvalt kala ja piimatooteid, rikkalikult puu- ja köögivilju, teraviljatooteid, lisatavaid toidurasvu, kaunvilju, siis ei tohiks liha eemaldamine täiskasvanud inimese tervist väga mõjutada. Igaks juhuks laske perearstil teha vereanalüüs hemoglobiinisisalduse määramiseks, et olla kindel, et Teil ei ole tekkinud lihast loobumise tõttu rauapuudust.
20. veebruar 2012
Tere,
Kas organism on võimeline talletama vitamiine ja mineraalaineid, kui toit sisaldab neid rohkem kui see on vajalik üheks söögikorraks.
Vastuse eest tänades
E.Rikaste
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
12. veebruar 2012
Tervist! Minul selline lugu. Olen taimetoitlane (piimatooteid pole siiski menüüst välja jätnud) ning vähehaaval olen suutnud “vähetoitva” toidu oma menüüst välja juurutada. Selle all pean silmas, et ei tarbi gaseeritud jooke (küll vahel harva alkoholi), saiakesi ja saia üleüldse söön ainult viimases hädas (ehk siis “valgeid” toiduained püüan mitte tarbida), suhkrut panen toidu sisse ka nii vähe kui võimalik või asendan meega või üritan suhkrunormi puuviljadest ammutada, joon palju (peamiselt rohelist) teed ja vett jne. Kahjuks pean ütlema, et kui näen küpsiseid või präänikuid laual, ei suuda ma ennast talitseda. Iga õhtu pugin kogu päeva normi küpsistega täis ja üle normigi. Kas on olemas mingeid toiduaineid, mis leevendavad magusaisu? Olen kuulnud, et päevas klaas kakaod pidavat leevendama, aga ei taha hästi uskuda kui pole asjatundlikku tõestust saanud.. Kas võib olla, et mul jääb mingitest ainetest vajaka, sest kui ma puuvilju söön, siis ikka suurtes kogustes, kuna ei tunne, et need suudaks magusaisu leevendada ja seda enam haarab käsi küpsiste järele, mis tegelikult koosnevad ju tühjadest kaloritest..
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Magusaisu tekkimise ja leevendamise kohta ei ole olemas väga palju teaduslikult põhjendatud informatsiooni. Mõned uuringud näitavad, et kroom võib leevendada magusaisu. Sellest ilmselt ka soovitus kakao joomise kohta, kuna kakaos on palju kroomi. Kroomi leidub ka näiteks kuivatatud aprikoosides, parapähklites, datlites, kreeka pähklites, täisteratoodetes, seemnetes, kalkunis.
Mida mitmekesisemalt ja regulaarsemalt (sh nii, et energiat saaks vastavalt vajadusele) süüa, seda tõenäolisem on ka see, et suudate oma magusaisule vastu astuda.
12. veebruar 2012
Mul mõned küsimused!
1.Millised tegurid määravad inimese toiduvaliku?
2.Milliseid toiduaineid soovitatakse eelistada Eesti toitumis- ja toidusoovitustes?
3. Kui suur peaks olema taimse toidu osakaal päevasest toidukogusest?
4. Mida tähendab südamesõbralik toit?
5. Millised on positiivsed muutused eeslaste toitumistavades?
Loodan et suudate mind nende küsimustega aidata! Jään vastuseid ootama. Ette tänades teid Jaana!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Toiduvalikut määravad paljud tegurid – toidu kättesaadavus (nii see, kas ja milline pood on läheduses ja kas ja kui palju inimesel on raha toidu ostmiseks), aeg, toitumisharjumused, ümbritsev keskkond, teadmised jpt. Miks me sööme ja mis seda mõjutab, võib lugeda täpsemalt siit.
Eesti toidusoovitustes on toidud jaotatud toidugruppide põhiselt korrustele ning kõige suurema hulga portsjoneid tuleks süüa alumistelt korrustelt ehk siis kartuli-leiva-teraviljatoodete grupist ning puu- ja köögiviljadest. Mõõdukalt tuleks süüa piimatooteid, toite grupist liha-kana-kala-muna ja lisatavaid rasvu. Võimalikult vähe tuleks süüa püramiidi tipus paiknevaid toite – suhkruid ja maiustusi. Lisaks tuleks teha õigeid valikuid toidugruppide sees. Näiteks teraviljade grupist eelistada täisteratooteid, vähem süüa saia ja peenleiba. Kartulite puhul eelistada keedetud kartulit friikartulitele. Lihade grupist eelistada võimalikult vähetöödeldud toite jne.
Taimse ja loomse toidu suhet arvuna on väga raske anda; seda väljendatakse kas osatähtsusena energiast, valkude saamise jaotusena loomse ja taimse toidu vahel või siis ka koguseliselt. Kuna kõiki neid määratlusi on reaalses elus keeruline järgida, siis kõige õigem oleks lähtuda põhimõttest, et suurem osa toidust võiks olla taimne, kuid päeva jooksul võiks süüa alati ka midagi loomset piimatoodete ja liha-kana-kala-muna toidugrupist. Nn punast liha ei pea sööma iga päev ja kui inimene oskab oma toitumise väga hästi planeerida, siis võib ta sellest põhimõtteliselt ka loobuda. Küll aga võiks süüa kala, sest muidu ei saa piisavalt D-vitamiini ja omega-3-rasvhappeid.
Südame- ja veresoonkonnahaiguste riskifaktoriteks on ülekaal, väga soolane ja rasvane toit jpt. Otsest definitsiooni südamesõbralikule toidule pole olemas, see väljendab pigem kogu toiduvalikut, mis aitaks ennetada südame-veresoonkonnahaigustesse haigestumist. Toidust saadav energia- ja toitainete kogus peaks vastama soovituslikule ja põhitoitainete omavaheline tasakaal paigas (tavaliselt kipuvad rasvad moodustama kogu saadud energiast liiga suure osa). Küllastunud rasvhapate osatähtsus ei tohi olla üle 10% – et seda saavutada, peaks loomsetest allikatest (piimatooted, lihatooted) pärit rasvade tarbimist piirama. Kiudaineid (st täisteratooteid, puu- ja köögivilju) tuleks süüa rohkem ning võimalikult vähe saada toiduga (nii töödeldud toiduga nagu nt juust, leib, sink kui ka valmis toitudest) soola.
Eestlaste toitumistavade muudatuste kohta ei ole palju informatsiooni. Kui peate silmas muudatusi võrreldes umbes 30 aasta taguse ajaga, siis kindlasti on positiivne see, et toiduvalik on väga palju mitmekesistunud ning vähenenud on loomset päritolu rasvainete kasutamine. Viimane faktiline toitumisuuring oli aastal 1997 ning loodame uue läbi viia lähiaastatel. Enne seda on raske midagi täpsemat öelda viimase 15 aasta muutuste kohta, kuid väiksemad uuringud näitavad seda, et suurenenud on valmistoitude osakaal meie toitumises, mida ei saa väga positiivseks pidada. Aasta-aastalt õige pisut paraneb puu- ja köögiviljade tarbimine, kuid soovituslikust viiest päevasest portsjonist on suurem osa inimesi veel päris kaugel.
10. veebruar 2012
Tere,
Soovitatakse päevas juua 30-34g vett kehakaalu iga kg kohta.
Kas arvesse läheb ainult puhtalt joodud vesi või hõlmab see ka :
1) puu ja köögiviljades ,
2) supis ,
3) piimas ja jogurtis ,
4) tees-kohvis sisalduvat vett ?
Kas vee keetmine muudab vee toimet organismile?
Vastuse eest tänades
E.Rikaste
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Eesti toitumissoovituste järgi on inimeste veevajadus umbes 1 ml iga energia kcal kohta ehk kui Teie päevane energiavajadus on näiteks 2000 kcal, siis summaarne vedelikuvajadus on umbes 2 liitrit. See hõlmab kogu vee saamist nii toitudest (nt puuviljad, supid), jookidest (nt vesi, tee) kui toitainete lõhustumisel saadud vett. Jookide arvelt võiks päevas saada umbes 1-1,2 liitrit vett, kõige parem oleks, kui see on puhas vesi.
Vee keetmise mõju kohta vastab Teile TTÜ toiduainete instituudi emeriitdotsent Tiiu Liebert: “Joogivee kvaliteet on reguleeritud Euroopa Parlamendi direktiiviga, millele vastab ka Eesti Veeseadus. Vee mikrobioloogilised ja keemilised kvaliteedinäitajad ei tohi ületada kindlaid piirsisaldusi. Kui joogivee kvaliteet on hea, ei ole vajadust seda keeta.
Vett jagatakse pehmeks ja karedaks. Pehme vesi sisaldab vähe kaltsiumi- ja magneesiumisooli ning sobib hästi nii pesuks kui ka nõudepesuks, kuna ei tekita katlakivi ja pesuvahendid vahutavad hästi. Vee karedust jagatakse püsivaks ja mööduvaks. Püsivat karedust põhjustavad peamiselt kaltsium- ja magneesiumsulfaadid ning -kloriidid, mööduvat aga vesinikkarbonaadid. Mööduv karedus väheneb keetmisel, kuna kütteelemendile sadeneb katlakivi. WHO andmetel ei ole kare vesi tervisele ohtlik, küll aga kinnitavad mitmed uurimused, et kare vesi vähendab südamehaiguste riski.
Kui on põhjust arvata, et vesi on mikrobioloogiliselt saastunud, tuleks seda enne keeta, muidu ei ole keetmine vajalik. Vee mineraalainete sisaldus ei ole organismi vajadusi arvestades märkimisväärne, mistõttu keetmisel toimuvad väikesed võimalikud muudatused nende sisalduses ei avalda mineraalainete saamise osas mingit mõju.”
tai
Tervisliku toitumise informatsioon