Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.
Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.
|
Tagli Pitsi Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest. |
|---|---|
|
Kristel Ehala-Aleksejev Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja. |
26. mai 2012
Tere,
Minul hoopis selline küsimus. Oskate soovitada tervisliku toitumise kohta mingit raamatut. Neid on poes nii palju kuid sooviks just sellist põhjalikku, mis käsitleb kõike seda mis ka siin lehel kirjutatud (toitumine.ee)
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Toitumisest kirjutatud raamatute valik võtab tõepoolest poes silme eest kirjuks. Enamik neist on tõlkeraamatud ning tihtipeale kohalike spetsialistide poolt üle vaatamata ning ei ole alati kooskõlas eesti toitumissoovitustega ega ka eestlaste toitumisharjumuste või toiduvalikuga. Teine osa on raamatud, mis lubavad läbi toidu teha inimesi terveks jne. Ka nendes sisalduva informatsiooni täielikult tõepähe võtmisega tasuks olla ettevaatlik. Eesti enda autorite poolt kirjutatud tõenduspõhised raamatud pärinevad peamiselt Mihkel Zilmeri ja Urmas Kokassaare sulest, neid julgen kindlasti soovitada.
Lisaks võite leida internetipõhiseid toitumissoovituste raamatuid erinevate gruppidele, kui lähete Terviseinfosse ning trükiste rubriigis kasutate otsisõnu “toidusoovitused” või “toitumissoovitused”. Neid raamatuid kahjuks poodides müügil ei ole, kuid sealt annab neid pdf-failidena endale alla laadida.
18. mai 2012
Teil on küll rubriik lapsed, aga puuduvad toitumissoovitused neile, kes alles õpivad tahket toitu sööma.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Imikute toitumine on väga spetsiifiline ning olnud peamiselt lastearstide pärusmaa. Üritame mingi aeg lisada siis ka imikute toitumist puudutavat infot, et soovijad leiaksid kõikvõimaliku toitumist puudutava informatsiooni ühest kohast. Aitäh hea soovituse eest.
18. mai 2012
Tere!
Vaatasin sellel veebilehel olevaid mineraalainete tabeleid ja mul tekkis järgmine küsimus. Kui raua tabelis on näiteks kirjas, et halvaas on 33 mikrogrammi rauda, või et nisukliides on 19, siis millisele halvaa ja nisukliide kogusele need sisaldused vastavad? Kas halvaad ja nisukliisid on näiteks 100g või mõni muu kogus?
Tänan!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Aitäh tähelepanu juhtimast, tulemused on tõesti 100 grammi kohta. Lisasime need täpsustused tabelitesse juurde nüüd.
9. mai 2012
Tere!
“Nüüdseks on tõestatud, et tänu väga keerulistele metaboolsetele süsteemidele saab inimese organism kätte kõik olulised aminohapped tulenevalt erinevatest taimsetest valkudest, selleks pole vaja kindlaid toiduaineid koos tarbida, isegi mitte samal päeval. See ei eelda suuremates kogustes taimse valgu tarbimist või hoolikalt iga toitukorra planeerimist. “Campbell, The China Study, 2006
Allikas on teaduslik ja selle taga maailmas hetkel suunda näitavad toitumisteadlased ja arstid.
Siis palun selgitust, miks ikkagi täistaimetoitlastel on vaja kombineerida toiduaineid? (kuigi minu allikas tõestab vastupidist)
Lugupidavalt,
Kätlin
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Valkude kombineerimist ei olegi soovitatud igaks toidukorraks – toitumine on varieeruv tegevus ja umbes nädala keskmiselt võiks vaadata erinevate toitainete (sh aminohapete saamist) ning nende vastavust soovitustele. Kindlasti aga tuleb erinevaid taimseid valguallikaid kombineerida, kuna liiga ühekülgsel toitumisel on jätkuvalt oht osade aminohapete defitsiidiks.
Valgud ei ole ainsad toitained, mille pärast peaksid muretsema oma menüüs täielikult loomse toidu välistanud inimesed. Taimsetest allikatest ei ole võimalik saada B12- ja D-vitamiini. Viimast sünteesib küll ka organism ise nahas päikesevalguse toimel, kuid mitte piisavalt. Samuti võib jääda puudu kaltsiumist, rauast, tsingist jt toitainetest, kui toitumine pole piisavalt teadlik.
23. aprill 2012
Tere! Mu 4 aastane laps keeldub liha söömast. Kuidas panna ta liha sööma või millega saab seda asendada, et kõik vajalikud toitained ei läheks kaotsi?
Tänan!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Liha söömine on oluline ennekõike raua saamise seisukohast. Teisi peamiselt loomsetest toitudest esinevaid toitaineid saab piisavalt ka näiteks piimatoodetest ja munast. Lihast omastub raud palju paremini kui taimsetest allikatest. Kui laps sööb teraviljatooteid, siis tuleks jälgida, et ta saaks piisavalt C-vitamiini, siis omastub seal olev raud paremini. Kas ta ei söö ei kana- ega kalkuniliha, kala, hakklihast tooted, maksapasteeti? Võib-olla õnnestub talle pakkuda liha näiteks kotletina või segatult makaroni või köögiviljadega? Otseselt sundida last ei saa, võib vaid selgitada ja meelitada.
Soovitan lasta määrata tema veres hemoglobiini ja kui see on normist madalam, siis ilmselt peaks ta hakkama võtma rauatablette. Kui analüüs on korras, siis saab ta ilmselt piisavalt rauda teistest allikatest. Kui ta jätkab liha mittesöömist, siis tasuks analüüsi korrata 1-2 korda aastas, et hemoglobiinitasemel silm peal hoida.
19. aprill 2012
Tere, mul on hoopis teistlaadi küsimus, kui teistel, nimelt hakkan lõpetama 9. klassi ja oleks aeg hakata mõtlema sellele, et kuhu edasi. Kuna tunnen väga suurt huvi tervusliku eluviisi ja toitumise kohta, siis olen endas kindel, et tahan tulevikus õppida toitumisspetsialistiks. Ja küsimus ongi selline, et kus teie seda õppisite ja kas seda saab õppida peale gümnaasiumi, või peaks juba peale põhikooli teatud suuna valima?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Riiklikku õppekava hetkel toitumisnõustamisele ei ole, kuid tegutseme selles suunas, et see lähiaastatel olema saaks. Võimalusel soovitan praegu minna edasi gümnaasiumi, õppida seal hästi hoolega keemiat, bioloogiat ja matemaatikat (teisi õppeaineid muidugi ka). Tallinna Tehnikaülikoolis toimub kevaditi Tehnoloogiakool, kus on võimalik tulla “nuusutama”, mida eriala “Toidutehnika ja tootearendus” endast kujunab. Kui 3 aastat ülikoolis sellel eriaalal on läbitud, saab magistriõppes juba soovi korral suunata oma õpingud rohkem toitumisega seonduva peale. Võib-olla on selleks ajaks ka eraldi toitumisnõustamise õppekava välja töötatud. Toitumisega seotud õppeaineid õpetatakse ka Tartu Ülikoolis ning Tartu ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolides.
Kindlasti võib oma teadmisi juba praegu hakata täiendama erialast kirjandust lugedes – näiteks Terviseinfo Trükiste alt leiab vastavat materjali. Samuti tasub lugeda välismaiste ülikoolide toitumisalaseid lehekülgi, Euroopa Toiduohutusameti lehekülge, Euroopa Toiduinformatsiooni Nõukogu lehekülge ning kõikvõimalikke teadusartikleid toitumisest.
Ise olen omal ajal lõpetanud TTÜ toitlustamise eriala ning magistri- ja doktoriõppe käigus spetsialiseerunud toitumisele.
19. aprill 2012
Tere Tagli!
Sooviks teada, kas teed koostööd ka tippsportlastega ja kas näeksid võimalust personaalseks nõustamiseks?
Kõike paremat,
Kristjan
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Sportlaste, eriti tippsportlaste toitumine on omaette teadus. Parim spetsialist Eestis sellel alal on Rein Jalak. Samuti võib nõu küsida Kätrin Karult. Ise kahjuks oma suure töökoormuse tõttu personaalse nõustamisega kindlasti tegeleda ei jõua.
15. aprill 2012
Tere!
Olen 43 a. naine. Kuu aega tagasi sain teada, et mul on munavalge allergia. Olin umbes kuus kuud kannatanud hirmsa naha sügelemise all. Sügelmine algas lihtsalt tühja koha pealt. Esialgu ostsin apteegist erinevaid sügelemisevastaseid tablette(Zyrtek, Travogen, Kestine…),kuid miski ei aidanud. Mul on ka psoriaas ja sellega seoses arvati alguses, et mul on lihtsalt psoriaasi ägenemine. Kuid sügelesid ka need kohad, kus psoriaasi ei olnud, lihtsalt puhas nahk. Psoriaas algas on mul juba 5-6 aastaselt, see ei taandu kunagi täielikult. Alati jääb osa kohtadele ja peale järelravi lõppu on umbes 2-3 nädala pärast uuesti tagasi. Kas on võimalik, et on veel mõni allergia, mis ei lase nahal rahuneda ja paraneda. Ma pole juba lapsest saati tohtinud end kratsida, kuid niisugust sügelemist, kus enne ei saa rahu, kui veri väljas ma ei mäleta. Nüüd ma ei ole kuu aega söönud mingisuguseid toite, kus on muna sees, see on raske, sest isegi vorsti sees on munapulber. Kas ka täiskasvanud “kasvavad välja” sellisest allergiast? Kuidas on võimalik selgust saada, miks ma ikka sügelen?
Tänades, Edy.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Sügelemine võib, aga ei pruugi olla seotud toitumisega. Samahästi võib seda esile kutsuda pesu, mida on pestud mingi uue pesupulbriga. Samuti võib allergilisi reaktsioone tekitada mistahes asi Teie keskkonnast – uued riided, uued sisustusmaterjalid jne. Seda, millele olete allergiline, on välja selgitada üsna keeruline. Alustuseks tuleks lasta teha endale allergiateste ning selle põhjal välistada oma elus ja toitumises asjad, mis andsid reaktsiooni. Kui nähud kaovad, võib proovida ükshaaval toiduaineid tagasi panna, kuid kohe, kui tekib reaktsioon, tuleb nende tarbimisest täielikult loobuda. Täiskasvanud üldiselt toitudega seotud allergiast enam välja ei kasva, see lootus on ainult lastel.
Kas nahaarsti juures olete käinud? On ka võimalus, et on tegemist siiski mingi nahahaigusega, mitte allergiaga.
4. aprill 2012
Tere!
Olen 14 aastane tüdruk, 173 cm pikk ja kaalun 62-63 kilo. Kuigi KMI järgi on see normaalkaal ja ise ka oma kaalu üle väga ei virise, on mul viimase poole aasta jooksul kõhule ja reitele tekkinud venitusarmid. Just nimelt, täpselt sellised nagu rasedatel. Ometigi pole ma väga drastiliselt juure võtnud ja kuigi kõht ja jalad võiksid saledamad olla, ei ole nad kuidagi proportsioonist väljas ka. Mis võiks olla nende venitusarmide põhjuseks?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Sellele küsimusele vastab TÜ Kliinikumi dieetraviarst Liidia Kiisk: “Venitusarmid võivad olla tingitud kiirest kasvamisest, aga ka naha- ja nahaaluskoe struktuuri muutustest: elastsete kiudude ja kollageenkiudude kvaliteedi muutustest. Selliseid venitusarme esineb tavaliselt hormoonravi korral, aga ka kasvueas tüdrukutel hormonaalse küpsemise perioodil. Soovitan minna perearstile, kurta oma muret ning paluda teha rutiinsed analüüsid, esmalt kontrollida kilpnäärme talitlust.”
4. aprill 2012
Tere!
Süsivesikute omastamise kiirust iseloomustab vist GI. Paraku mina ei leia kohta , kus oleks andmed reas alanevas reas. Olen kuulnud, et sai on võetud aluseks ja selle GI on 100.Kuna vist nälja tekkimise kiirust saab edasi lükata madalama GI-ga toitude söömisel , paluks infot ja võimalusel ka interneti aadressi, kus toiduained reas . Milline Gi on näiteks oal, tatral, täistera kaerahelvestel jne.Kiudainete roll on üldjuhul teada.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Glükeemiline indeks (GI) näitab pärast 50 g süsivesikuid sisaldava toidu tarbimist vere glükoosisisalduse tõusu võrreldes etalontoiduga. Etalontoiduks on 50 g glükoosi. Glükoos imendub kiiresti ning tõstab seeläbi kiiresti ka veresuhkru taset. Glükoos glükeemiline indeks loetakse võrdseks 100ga ja tema suhtes määratakse teiste toitude glükeemilised indeksid. Samas me ei söö toite üksikult ja teised söödud toidud avaldavad samuti mõju glükoosi imendumisele. Näiteks söödud valgud ja rasvad aeglustavad süsivesikute imendumist. Kuigi kartulil on suur GI, siis rohkete köögiviljadega koossöömisel see väheneb. Glükeemilist indeksit jälgivad tavaliselt rohkem diabeetikud ning nende koduleheküljelt võib ka leida tabeli erinevate toitude GI-de kohta. Ingliskeelse otsingumootori võib leida siit.
Glükeemilisest indeksist sobivam on arvestada toiduaine glükeemilist koormust, kus lisaks süsivesiku tüübile arvestatakse ka selle süsivesiku sisaldust toidus. Mida väiksem on tarbitud toidu glükeemiline koormus, seda väiksem on selle mõju veresuhkru tõusule. Glükeemilist koormust arvutatakse järgmiselt:
tai
Tervisliku toitumise informatsioon