Menüü

Nõuandenurk

Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.

Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.

Loe tervisliku kehakaalu kohta.

Tagli Pitsi

Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest.

Kristel Ehala-Aleksejev

Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja.

Varia

Küsi nõu
Esita toitumisspetsialistile küsimus

Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida. Sinu küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel viie tööpäeva jooksul koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.

Anonüümne

4. aprill 2012

Tere!
Olen 14 aastane tüdruk, 173 cm pikk ja kaalun 62-63 kilo. Kuigi KMI järgi on see normaalkaal ja ise ka oma kaalu üle väga ei virise, on mul viimase poole aasta jooksul kõhule ja reitele tekkinud venitusarmid. Just nimelt, täpselt sellised nagu rasedatel. Ometigi pole ma väga drastiliselt juure võtnud ja kuigi kõht ja jalad võiksid saledamad olla, ei ole nad kuidagi proportsioonist väljas ka. Mis võiks olla nende venitusarmide põhjuseks?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Sellele küsimusele vastab TÜ Kliinikumi dieetraviarst Liidia Kiisk: “Venitusarmid võivad olla tingitud kiirest kasvamisest, aga ka naha- ja nahaaluskoe struktuuri muutustest: elastsete kiudude ja kollageenkiudude kvaliteedi muutustest. Selliseid venitusarme esineb tavaliselt hormoonravi korral, aga ka kasvueas tüdrukutel hormonaalse küpsemise perioodil. Soovitan minna perearstile, kurta oma muret ning paluda teha rutiinsed analüüsid, esmalt kontrollida kilpnäärme talitlust.”

Anonüümne

4. aprill 2012

Tere!
Süsivesikute omastamise kiirust iseloomustab vist GI. Paraku mina ei leia kohta , kus oleks andmed reas alanevas reas. Olen kuulnud, et sai on võetud aluseks ja selle GI on 100.Kuna vist nälja tekkimise kiirust saab edasi lükata madalama GI-ga toitude söömisel , paluks infot ja võimalusel ka interneti aadressi, kus toiduained reas . Milline Gi on näiteks oal, tatral, täistera kaerahelvestel jne.Kiudainete roll on üldjuhul teada.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Glükeemiline indeks (GI) näitab pärast 50 g süsivesikuid sisaldava toidu tarbimist vere glükoosisisalduse tõusu võrreldes etalontoiduga. Etalontoiduks on 50 g glükoosi. Glükoos imendub kiiresti ning tõstab seeläbi kiiresti ka veresuhkru taset. Glükoos glükeemiline indeks loetakse võrdseks 100ga ja tema suhtes määratakse teiste toitude glükeemilised indeksid. Samas me ei söö toite üksikult ja teised söödud toidud avaldavad samuti mõju glükoosi imendumisele. Näiteks söödud valgud ja rasvad aeglustavad süsivesikute imendumist. Kuigi kartulil on suur GI, siis rohkete köögiviljadega koossöömisel see väheneb. Glükeemilist indeksit jälgivad tavaliselt rohkem diabeetikud ning nende koduleheküljelt võib ka leida tabeli erinevate toitude GI-de kohta. Ingliskeelse otsingumootori võib leida siit.
Glükeemilisest indeksist sobivam on arvestada toiduaine glükeemilist koormust, kus lisaks süsivesiku tüübile arvestatakse ka selle süsivesiku sisaldust toidus. Mida väiksem on tarbitud toidu glükeemiline koormus, seda väiksem on selle mõju veresuhkru tõusule. Glükeemilist koormust arvutatakse järgmiselt: 

(GI/100) x toiduportsjonist imenduvate süsivesikute kogus, grammides
 
Kui glükeemiline koormus on 20 või üle selle, loetakse toitu kõrge glükeemilise koormusega toiduks. Kui glükeemiline koormus on 10 või alla selle, siis on tegemist madala glükeemilise koormusega toiduga.
Kui toidul on madal GI, siis on tal ka madal glükeemiline koormus, kuid kui toidul on kõrge GI, ei tähenda see automaatselt kõrget glükeemilist koormust. Näiteks, kui toidul on kõrge GI, aga süsivesikuid leidub temas vähe, siis muutub toidu glükeemiline koormus väikeseks.

Anonüümne

30. märts 2012

Tere.

Olen 38-aastane 2 lapse ema. Noorim on 1 a. 2 -kuune, toidan teda veel rinnaga. Võtsin rasedusega kõvasti kehakaalus juurde, praegu kaalun 76 kg, pikkus 166 cm. Soovin kaalu langetada veel 10 kg. Olen tänaseks ca 3 nädalat oma toitumist jälginud. Vaatasin viimast saadet “Tantsi tagumik trimmi” TV3-s, ja seal jäi kõrvu ühe toitumisspetsialisti soovitus, et iga päev peaks sööma 2 supilusikatäit kookoseõli/rasva, mis aitab ka kõvasti rasvu põletada. Kuidas seda soovitust kommenteerite? Ja kust seda kookoseõli/rasva saada on? Kas tavalistest suurematest toidupoodidest?
Tänan vastuse eest.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Sellele küsimusele vastab Eesti Haigekassa Kvaliteedi talituse juht Sirje Vaask: “Soovitus, mida TV3 saates esinenud spetsialist välja ütles, ei ole täna üldtunnustatud soovitus tervele (või kaalu alandada soovivale) täiskasvanud elanikkonnale Eestis (meile teadaolevalt ka teistes riikides) ja Tervise Arengu Instituudiga ei ole eelnevalt telesaadetes toodud seisukohti kooskõlastatud. Seetõttu ei saa Tervise Arengu Insituut omalt poolt kinnitada ega anda tõendust, et nimetatud meetmel oleks tõendatud mõju kaalu alandamisele.
Kookoseõli mõjust kaalu alandamisele ei ole avaldatud teaduslikult kvaliteetset tõendusmaterjali ning üksikud uuringud on seotud pigem erinevate rasvhapete mõjuga. Hüpotees on tekkinud eelkõige asjaolust, et kookoseõli palju toiduks tarvitavates maades ei ole inimeste hulgas nii palju ülekaalulisi kui näiteks arenenud riikides. See võib aga olla seotud väga paljude teiste asjaoludega, kogu toidust saadava energia, liikumise vms-ga.
Kaalu alandamiseks tõendatud soovitus on siiski esmalt rohkem liikuda (vähemalt 30 minutit, soovitavalt 1 tund päevas), toituda tasakaalustatult ning jälgida, et toidust saadav energia oleks natuke madalam kui vanuse, kehakaalu ja liikumisintensiivsuse alusel arvestatud päevane energiakogus.
Tekkinud liigse kehakaalu alandamine on pikaajaline protsess ja soovime teile kordaminekuid selles.”

Anonüümne

28. märts 2012

Mis on astaksantiin?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Sellele küsimusele vastab TTÜ vanemteadur Tiina Lõugas: “Karotenoidid, mis annavad kollaseid, punaseid ja oranže toone taimsetele toiduainetele, jagunevad kahte suurde rühma: karoteenid ja ksantofüllid. Esimesed on puhtad polüeen-süsivesinikud, teised sisaldavad lisaks ka hapnikku.
Astaksantiin kuulub viimaste hulka ehk siis ksantofüllide alla (sisaldab ketorühma). Leidub teda krabide ja vähkide koorikus koos valkudega ning annab kolme sinist ja üht kollast värvi. Keetmisel karotenoidi-valgu kompleksist punane astaksantiin vabaneb.”

Anonüümne

19. märts 2012

Tere! Mul on selline probleem, et ärritun väga kergelt ja ma tahaks teada millest on see tingitud. Kas see võib olla sellest,et olen ülekaalus? Ma olen 11 kaalun u 55 kilo ja olen 156 cm pikk.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Esiteks, kui Sa suudaksid seda kaalu hoida 14-aastaseks saamiseni ja isegi, kui Sa pikemaks ei kasvaks, siis oleksid selleks ajaks oma ülekaalust “välja kasvanud”. Loodan, et see on Sulle väikseks lohutuseks. Inimesed võivad tõepoolest muutuda tujukateks, kui nad ei saa teha seda, mida soovivad. Antud juhul näiteks süüa kommi, kuigi väga-väga tahaks. Aga kannata ära, see on seda väärt. Tegelikult ma arvan, et Sinu ärritumine on rohkem tingitud sellest, et Sul on käsil puberteedi-iga. Kui ise enda murede ja ärritumistega hakkama ei saa, palu abi vanematelt. Kui ka nemad ei oska Sind aidata, siis pöördu abi saamiseks mõne psühholoogi poole. 

Anonüümne

18. märts 2012

Tere!
Ma olen täiesti normaalses kaalus (60/172) 21aastane neiu. Kuid vanuse kasvades tunnen, et toit hakkab kehale omad jäljed jätma.
Nimelt on mul raske ära öelda rasvasest toidust (friikartulid, burgerid, koorekastmed jne. Ma ei saa öelda, et ma neid hulluseni õgiks, kuid tihti pean ennast taltsutama, et mitte lõunatada burskiputkas.
Muidugi ei ole mul plaanis rasvast täielikult kunagi loobuda, kuid milliste rohkem tervislikumate toitainetega oleks mõtekas oma isud taltsuda, et säiliks normaalne kaal ja enesetunne oleks terve ja mõnus?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Vahetevahel püüab keha sellise käitumisega ise anda märku, et tal on millestki puudus. Soovitaksin umbes 10 päeva jooksul oma menüüd analüüsida (võimaluse korral toitude koguseid mitte silmaga hinnates, vaid kaaludes) ja vaadata, millistest toitainetest jääb puudu. Kui olete seni üsna rangelt jälginud, mida süüa, siis võib juhtuda, et olete näiteks oma rasvade (ja ka energia) tarbimist kõvasti piiranud, mis väljendubki selles, et organism üritab Teid suunata rohkem rasvast toitu sööma. Inimene peab saama energiat vastavalt vajadusele ning rasvade osatähtsus ei tohiks langeda alla 25% saadud energiast. Rasvu ei tohi karta, kuid eelistama peaks kalarasvu ning taimeõlisid (nt rapsi- ja linaseemneõli). Kui järgite oma toitumisel toidupüramiidi põhimõtteid, siis peaksite saama kätte kõik vajalikud toitained ning tagama normaalse kaalu, tervise ja hea enesetunde.

Anonüümne

18. märts 2012

Tere,
Olen 20 aastane neiu ja olen normaalkaalus. Viimasel ajal on mul tekkinud jube magusa vajadus, kui šokolaadi saan, siis on raske selle söömist lõpetada. Kas selline magusavajadus võib olla tingitud mingi aine puudusest, või on tegemist mingi muu põhjusega?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Magusaisu on tihti hoopis psühholoogiline. Inimene sööb magusat, et ennast lohutada või premeerida. Magusat süües läheb tuju paremaks, enesetunne paraneb. Magusaisu vastu aitab ühelt poolt tahtejõud. Kui inimene hoidub magusa söömisest, siis veidi aja pärast annab ka magusaisu järele. Mõned uurimused näitavad magusaisu ja kroomi vahelisis seoseid, teised omakorda seda, et kroom toidulisandina võib hoopis magusaise suurendada. Toitumisega oleks kõige õigem magusaisu vastu võidelda selliselt, et süüakse võimalikult mitmekesiselt ja hästi regulaarselt. Pikad söögiaegade vahed ja ebakorrapärane toitumine tekitavad inimesel näljatunde ning tihti rahuldatakse seda pigem magusa söömisega kui õige toiuga. Kui tõepoolest tunnete, et kuidagi ilma magusata ei saa, siis sööge leiba (eriti täisteraleiba), kuivatatud puuvilju ja marju (kuid mitte väga suurtes kogustes) ning värskeid puu- ja köögivilju.
Kergem on loobuda esimese kommi või šokolaaditüki võtmisest kui pärast esimese tüki võtmist karbi tühjakssöömisest.

Anonüümne

11. märts 2012

Tere, olen täiesti normaalne 21.a neiu ,ei ole ala- ega ülekaalu.Varem sain süüa kõike – alates kanast ja lõpetades veiselihaga. Probleem algas umbes 2 aastat tagasi , järjest tihedamini hakkasin liha söögi seest välja sorteerima.Nüüdseks ei tunne ma enam liha maitset ja seega ei söö enam üldse liha .Milles võiks olla probleem ?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Tundub, et probleem on pigem psühholoogiline. Kui toitute muidu mitmekesiselt, menüüs on jätkuvalt kala ja piimatooteid, rikkalikult puu- ja köögivilju, teraviljatooteid, lisatavaid toidurasvu, kaunvilju, siis ei tohiks liha eemaldamine täiskasvanud inimese tervist väga mõjutada. Igaks juhuks laske perearstil teha vereanalüüs hemoglobiinisisalduse määramiseks, et olla kindel, et Teil ei ole tekkinud lihast loobumise tõttu rauapuudust.

Anonüümne

20. veebruar 2012

Tere,
Kas organism on võimeline talletama vitamiine ja mineraalaineid, kui toit sisaldab neid rohkem kui see on vajalik üheks söögikorraks.

Vastuse eest tänades
E.Rikaste

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Inimorganismis olevatest varudest jätkub enamike vitamiinide puhul 4…40 ööpäevaks. Vitamiinide varu organismis sõltub konkreetse organismi east, ainevahetuse aktiivsusest, füsioloogilisest seisundist, toitumisest ja haigustest. Rasvlahustuvatest vitamiinidest (A, D, E, K) tekkivad varud on pikaajalisemad (paar kuud) kui vesilahutuvate vitamiinide (C-vitamiin, B-grupi vitamiinid) varud. Osasid vitamiine saab terve seedekulglaga organism ka ise sünteesida, kuid vaid vajalike lähteühendite olemasolul. Vaatamata sellele, et vitamiinide päevased soovituslikud kogused on väikesed, peaks neid saama toiduga siiski suhteliselt stabiilselt. 
Kuigi inimene vajab ka mineraalaineid väikestes kogustes (makroelemente milligrammides ja grammides; mikroelemente milli- ja mikrogrammides), puuduvad siiski inimorganismis piisavad mineraalainete varud, et üle elada nende pikaajaline vaegus. 
Samas ei saa vitamiinide ja mineraalainete saamist vaadata vaid ühe söögikorra põhiselt, seda vaadatakse nädala kuni kuu keskmisena. Kuna meie igapäevane toit ei ole täpselt sama, siis saame erinevatel päevadel erinevaid toitaineid erinevates kogustes ning umbes kuu aja keskmine tulemus näitab meie tegelikku vitamiinide ja mineraalainete saamist toiduga. 
Toiduga ei ole võimalik vitamiine ja mineraalaineid (va naatrium) süüa üle soovitusliku koguse, liig kas talletatakse organismis või väljutatakse. 
 

Anonüümne

12. veebruar 2012

Tervist! Minul selline lugu. Olen taimetoitlane (piimatooteid pole siiski menüüst välja jätnud) ning vähehaaval olen suutnud “vähetoitva” toidu oma menüüst välja juurutada. Selle all pean silmas, et ei tarbi gaseeritud jooke (küll vahel harva alkoholi), saiakesi ja saia üleüldse söön ainult viimases hädas (ehk siis “valgeid” toiduained püüan mitte tarbida), suhkrut panen toidu sisse ka nii vähe kui võimalik või asendan meega või üritan suhkrunormi puuviljadest ammutada, joon palju (peamiselt rohelist) teed ja vett jne. Kahjuks pean ütlema, et kui näen küpsiseid või präänikuid laual, ei suuda ma ennast talitseda. Iga õhtu pugin kogu päeva normi küpsistega täis ja üle normigi. Kas on olemas mingeid toiduaineid, mis leevendavad magusaisu? Olen kuulnud, et päevas klaas kakaod pidavat leevendama, aga ei taha hästi uskuda kui pole asjatundlikku tõestust saanud.. Kas võib olla, et mul jääb mingitest ainetest vajaka, sest kui ma puuvilju söön, siis ikka suurtes kogustes, kuna ei tunne, et need suudaks magusaisu leevendada ja seda enam haarab käsi küpsiste järele, mis tegelikult koosnevad ju tühjadest kaloritest..

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Magusaisu tekkimise ja leevendamise kohta ei ole olemas väga palju teaduslikult põhjendatud informatsiooni. Mõned uuringud näitavad, et kroom võib leevendada magusaisu. Sellest ilmselt ka soovitus kakao joomise kohta, kuna kakaos on palju kroomi. Kroomi leidub  ka näiteks kuivatatud aprikoosides, parapähklites, datlites, kreeka pähklites, täisteratoodetes, seemnetes, kalkunis.
Mida mitmekesisemalt ja regulaarsemalt (sh nii, et energiat saaks vastavalt vajadusele) süüa, seda tõenäolisem on ka see, et suudate oma magusaisule vastu astuda.