Menüü

Nõuandenurk

Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.

Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.

Loe tervisliku kehakaalu kohta.

Tagli Pitsi

Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest.

Kristel Ehala-Aleksejev

Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja.

Kehakaal

Küsi nõu
Esita toitumisspetsialistile küsimus

Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.Sinu küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel viie tööpäeva jooksul koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.

Anonüümne

28. aprill 2011

Ma olen 12-aastane, 170cm pikk ja kaalun ligikaudu 75kg. Väga suur kaal on see, ma tean ning mu KMI on 27 millegagi. Olen käinud 4-aastasest saadik aeroobikas ning kergejõustikus, aga küsimus ongi selles, et mis on parim 12-aastasele kehakaalu langetamiseks? Õhtuti teen harjutusi ja proovin süüa vähem, aga kuna terve pere söömisaeg läheb vahest isegi kella 8 peale, on raske nii toime tulla.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Oma praeguse vanuse ja pikkuse juures peaksid kaaluma maksimaalselt 60kg. Samas vanuse ja/või pikkuse lisandumisel see maksimaalne kaal pisut tõuseb. Kui Sa pikkuses juurde ei kasva, siis 15-aastaselt oleks normaalkaaluks maksimaalselt 69kg, 19-aastaselt 72kg. Ehk igal juhul tuleks Sul kaalus alla võtta, kui Sa enam pikemaks ei kasva. 
Peaksid hakkama tõsiselt jälgima ja analüüsima, mida ja palju sööd. Kindlasti ei tohi nälgida, sest oled veel kasvav organism ning füüsiliselt küllaltki aktiivne. Olenevalt Sinu füüsilisest aktiivsusest võiksid proovida hoida oma päevase energiatarbimise alguses umbes 2200-2400 kcal kandis. Kaal ei tohiks Sul langeda ruttu ega palju, sest teismelistele soovitatakse pigem kaalu säilitamist ja järelekasvamist kui kaalu suurt langust. Toitumisel peaksid jälgima seda, et nädala keskmiselt oleksid valkude, rasvade ja süsivesikute osatähtsused energiast omavahel tasakaalus ning saaksid toidust kätte piisavalt kiudaineid ning kõik vajalikud vitamiinid ja mineraalained. Süüa tuleks vastavalt toidupüramiidi põhimõttele, vältida maiustusi jt suhkru- ja/või rasvarikkaid snäkke, ka valmistoitu ja poolfabrikaate. Tuleks süüa sagedamini ja väiksemates kogustes – 3 põhitoidukorda ning 2-3 oodet päevas. Ei tohi jätta pikki toiduvahesid, sest see viib ülesöömiseni. Katsu õhtusöögil süüa vähem ning väldi õhtusöögil suhkru- ja tärkliserikkaid toite. Piisavalt tuleb tarbida ka vett.

Anonüümne

27. aprill 2011

Olen 14-aastane ja peagi 15-aastane.Eriti sporti ei tee,kuid eks mingil määral ikka käin jooksmas,jalutamas ja käin ikka korralikult kehalise kasvatuse tundides.Kaalun 62kg ja olen 166cm pikk.Ei toitu just kõige tervislikumalt ning kui söön,siis tavaliselt söön liiga palju.Kas mu kaal on normaalne,et ega ma ülekaaluline pole ning mul on jätkuv janu,kas see on märk diabeedist või muust haigusest?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Hetkel on kaal normaalne, kuid kui Sa toitumisele ja liikumisele suuremat tähelepanu ei pööra, siis võib hakata kehakaal tõusma. Toituda tuleks vastavalt vajadusele ja hästi mitmekesiselt. Arvad, et sööd liiga palju. Selle väljaselgitamiseks võid oma menüüd analüüsida. Tulemustest näed ka, kui palju sisaldab Sinu toit vitamiine ja mineraalaineid ning mida peaksid oma toitumises muutma. Janu võib olla tingitud liiga vähesest vedeliku tarbimisest, suurest veekaotusest (nt higistamine), rohkest soolade tarbimisest, aga tõepoolest võib see olla ka märk mõnest haigusest. Diabeedi kahtluse korral peaksid kindlasti minema perearsti juurde, kes võtab Sinult hommikul (tühja kõhuga) veresuhkru analüüsi. Ainult väliste sümptomite põhjal ei saa otsustada, kas on tegemist diabeediga või mitte. 

Anonüümne

26. aprill 2011

Tere!

Soovin teada millal on õige aeg ennast kaaluda(hommik, päev või õhtu?)? Millal saab kõige täpsema kaalu, sest olen proovinud nii hommikust kui õhtust kaalumist ja kaaluvahe on olnud ligemale 2 kilo.(õhtul kaalun alati rohkem) Kuidas ma siis tean kumb kaalunumber õige on?

Ette tänades!

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Soovitatakse kaaluda hommikuti, võimalikult kergetes riietes. Kui soovitakse võrrelda kaalu muutusi, tuleb ennast kaaluda samal ajal ja samades tingimustes. Kuna ka allavõtmisel kaal kõigub, siis soovitatakse kaaluda mitte sagedamini kui kord nädalas.

Anonüümne

25. aprill 2011

Olen kergelt ülekaaluline-ma arvan. Kaalun ~76 kg ja pikkust on 171. ja 14 aastane. Põen 1. tüüpi diabeeti. Käin 3-4 korda nädalas kergejõustiku trennis ja lihasmassi on ka piisavalt. Kõige rohke rasva on mul reitel. Lisaks jooksen ma nädalavahetustel ~10 km või käin jalgrattaga sõirmas. Kasvamise peaks olema lõpetanud või kui siis mõni cm veel. Toitun korralikult, söön koolistoitu jne, arvan et peaks vähem magusat sõõma Küsimus: kas ma peaks rohkem toitumist jälgima ja kas selleks on soovitusi? Mis oleks minu normaalne kaal kui arvestada kui palju lihasmassi mul olla võib? Kui palju on hommikuti normaalne süüa? Kas paar võileiba või joogijogurtiga müslit nt?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Kui Sa ei ole just jõualade või tippsportlane, siis kehtivad Sinule kehamassiindeksi osas samasugused soovitused nagu tavalisele inimesele. Praeguse vanuse ja pikkuse juures peaksid kaaluma kuni 67 kg. Samas, vanuse kasvades täiskasvanuks saamiseni suureneb ka lubatud maksimaalne kaal – 19-aastaselt ja 171 cm juures tohiksid kaaluda juba 73 kg, et olla normaalkaalus.
Diabeedihaige toitumise kohta jagab selgitusi Tartu Ülikooli Kliinikumi dieetarst Liidia Kiisk:
“1. tüübi diabeetikul on vaja omandada oskusi, et oma toidupäeva kirjeldada leivaühikutes. Koolitusi teevad kõik diabeediõed, kas haiglas või polikliinikus. Tähtis, et kogu pere oleks teadlik, kuidas toituda, kui peres on diabeetik.
Interneti teel saab anda ainult üldisi soovitusi, kuid antud juhul oleks vaja konkreetseid soovitusi,
mis arvestaksid vanust, sugu, kehakaalu, kehalist aktiivsust ja insuliini annuseid.
Keskmine päevane energiavajadus on umbes 2400 kcal (st 300-340 g imenduvaid süsivesikuid):
– hommikusöök: 480 kcal (60-70 g süsivesikuid): puder, üks võileib liha või juustuga, suhkruta jook või piim, salat 100 g
– vahepala: 240 kcal (20-30 g süsivesikuid): piim või mahl ja puuvili
– lõunasöök: 600- 720 kcal (80-90 g süsivesikuid): supp või praad (1-2 kartulit!), rukkileib, suhkruta diabeetiku magustoit või puuvili või salat 100 g 
– vahepala: 100-120 kcal (15 g süsivesikuid): võileib või salat kohupiimaga jms
– õhtusöök 600- 720 kcal (60-75 g süsivesikuid): supp või praad, 1 viil rukkileiba, salat 100 g
– hilisõhtu 200-240 kcal (20-30 g süsivesikuid): võileib vorsti, juustu või kohupiimaga, suhkruta jook
Hästi sobivad pudrud: neljaviljapuder või tatrapuder 300 g annavad 35 g süsivesikuid ehk 3 LÜ (1 leivaühik, LÜ = 10 g süsivesikuid). Piirata saia ja nisujahutooteid (makaronid, mannapuder, pannkoogid, saiakesed, küpsised). Müslid ja joogujogurtid on väga süsivesikuterikkad, seepärast on vaja valida toite, kus imenduvaid süsivesikuid on vähem. Vabalt võib süüa kapsast, porgandit, kaalikat. Piirata puuviljadega liialdamist, sobib 1 õun või ½ banaani, marju 100 g jne.”

 

Anonüümne

24. aprill 2011

Lugesin ühe küsimuse vastust, kus neiu kaalus peaaegu 50 kg ja vastusest lugesin, et peab olema vähemalt 163 cm pikk, et oleks normaalkaalus. Kuidas see võimalik on? Ma olen 17-aastane, 160 cm pikk ja kaalun 50kg. Minu meelest see küll pole ülekaal.
Lisaks pole ma leidnud siiamaani tasakaalu oma toitumises toitumisprogrammi abil. Ma söön liiga palju rasvu ja saan vähe süsivesikuid ja D-vitamiini. D-vitamiin aga just sisaldubki rasvastes asjades. Ma ei söö palju magusat ega krõpse. Hamburgerid ja friikartuleid ma samuti ei söö. Hommikuti söön putru(hirsi-,tatra- või kaerahelbeputru) ja paar leiba. Lõunaks ikka midagi sooja (kartul, lihatükike, värsket salatit kuhjaga). Õhtul kergemat, salat või midagi. Mõnikord ka lisaks paar kommi või tükk šokolaadi. Tasakaalu pole ma suutnud siiski leida. Mida teha, kuidas käituda?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

See tüdruk oli 10-aastane. Kehakaal, mida loetakse normaalseks, sõltub enne täiskasvanuks saamist kõvasti nii pikkusest kui ka vanusest. 17-aastaselt on näiteks 160 cm puhul normaalkaaluvahemik 47-62kg. 
Toitumisprogrammi tulemuste kommentaariks. Kas saad piisavalt energiat? Kuna valkude, rasvade ja põhitoitainete osatähtsused energiast on suhtarvud, siis näiteks juhul, kui Su soovituslik energiatarbimine on 2000kcal, aga saad vaid 1500kcal, siis näiteks rasvade osatähtsus 40%E ei näita sugugi mitte seda, et rasvu saad liiga palju, vaid seda, et teisi põhitoitaineid (tavaliselt on selleks süsivesikud), saad liiga vähe. Vitamiini D saab peamiselt kalast ning kaladest saadavaid rasvu ei pea kartma. Küll aga tuleb “kokku hoida” lihatoodetest saadavate rasvade arvelt. Süsivesikute osatähtsuse suurendamiseks tuleb süüa päevas vähemalt 5 portsjonit puu- ja köögivilju. Samuti tuleks peale hommikupudru süüa päevas umbes 150 grammi või pisut enam rukki- või teraleiba.

Anonüümne

20. aprill 2011

Ma olen 12 aastane tüdruk ja kaalun 35 kg ning olen 170cm.
Teen palju trenni ning olen pidevalt väsinu ja ei jõua midagi teha.Mu silmade all on tumedad laigud ja tihti olen haige.
Mida teha ju kuidastoituda õieti?
Tänades Mirell

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Oled oma vanuse ja pikkuse kohta tugevalt alakaaluline. Peaksid kaaluma vähemalt 8 kg rohkem. Sellest ja tugevast treeningust on kindlasti tingitud ka Sinu väsimus ja sinised silmaalused. Arvata võib, et Sa ei söö piisavalt. Ühelt poolt kannatab seeläbi energia saamine ja toob endaga kaasa alakaalu. Teine probleem on selles, et Sa saad toiduga ka liiga vähe vitamiine ja mineraalaineid ning see omakorda mõjutab Sinu väsimustunnet ning seda, et oled hästi vastuvõtlik haigustele. Oled juba piisavalt suur, et saada hakkama ise oma toitumise analüüsimisega. Kaalu kõik, mida sööd ning pane kirja toitumisprogrammi. Sealt on näha, kui palju energiat ja erinevaid toitaineid saad. Sinu päevane energiavajadus on umbes 2200-2400 kcal, kuid see sõltub ka sellest, mis trenni ja kui tugevalt teed. Toitumisprogrammist on näha, milliseid toitaineid jääb Sul puudu ning milliseid toite peaksid sööma, et neid saada. Proovi oma toitumine seada regulaarseks – päevas 3 põhitoidukorda ning vahele 2-3 oodet. Kui algul tunnedki, et ei suuda nii palju süüa, siis söö väiksemaid koguseid, aga hästi sagedasti. Õige toiduvaliku kujundamisel on abiks toidupüramiid. Igapäevaselt peaksid sööma teraviljatooteid (putru, leiba), puu- ja köögivilju, piimatooteid, lisatavaid toidurasvu ning midagi toidugrupist liha-kana-kala-muna. Nädalas vähemalt kahel korral söö kala, aeg-ajalt ka seemneid, pähkleid ning kuivatatud puuvilju ja marju. Palu, et ka vanemad ning treener toetaksid ja aitaksid Sind. Üksinda on Sul väga keeruline oma toitumist õigeks saada.
Kui aga oma tavapärase menüü analüüsil selgub, et toiduga saad energiat piisavalt, siis tuleks pöörduda oma murega kindlasti perearsti poole, kes selgitab välja, kas Sul pole mõnda haigust või toidutalumatust. Näiteks nisuvalgutalumatus ehk tsöliaakia võib viia alakaalulisuseni.

Anonüümne

20. aprill 2011

Kas korvpall on hea trenn kaalu alla saamiseks?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Kaalu alandamiseks ei ole oluline ainult trennis käia, vaid ka õige toitumine (toidukogused, tarbimissagedused, toidukorrad, õiges vahekorras toitained, energia saamine jne) ning piisav vedeliku tarbimine ja uni. Korvpall on füüsilise aktiivsuse seisukohast kindlasti hea valik. Kas see aga kaalu alandamisele kaasa aitab, sõltub ka teistest eelpoolloetletud teguritest.

Anonüümne

19. aprill 2011

Tere!
Ma olen 10 aastane tüdruk ja kaalun peaaegu 50 kilo.
Minu küsimused oleks kas see on suur ülekaal ja kus trennides oleks hea käia, et kaal alla saada? Kuidas oleks tervislik toituda?
Tänades Triin

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

See, kas oled ülekaaluline või mitte, sõltub Sinu pikkusest. Kui oleksid praegu 163 cm või pikem, siis oleksid normaalkaaluline. Kuid ilmselt oled lühem. Kui lapsed on ülekaalulised, siis neil ei soovitata pidada dieeti, küll aga jälgida oma toitumist ning liikuda rohkem. Et kaalu tuleks juurde vähem ja pikkus jõuaks järele tulla. Liikumise puhul on alustuseks soovitatavad liigestele väiksema koormusega alad – kiire kõndimine, ujumine, rattaga sõitmine, aga ka pallimängud. Neid võiks harrastada isegi 2 korda päevas (nt hommikul enne kooli ja õhtuti), korraga tund aega. Füüsilise aktiivsuse suurenemine kindlasti tõstab ka söögiisu, selleks pead valmis olema ja valima, milliste toitude tarbimist suurendad. Peaksid endale koostama plaani, mis aegadel sööd. Kindlasti tuleks süüa 3 põhitoidukorda ning vahele 2-3 oodet. Söö hästi palju köögivilju – vähemalt 500 grammi päevas (värskelt, salatis, toidu sees jne). Iga päev võiksid süüa 1-2 puuvilja, 1-2 klaasi vedelaid piimatooteid, veidi lahjat juustu või kohupiima. Kindlasti peaksid iga päev sööma midagi toidugrupist liha-kana-kala-muna. Kala võiks olla Su toidulaual vähemalt kahel päeval nädalas. Oodeteks söö köögivilju, piimatooteid, võileibu, aga aeg-ajalt ka kuivatatud marju, pähkleid ja seemneid. Katsu täielikult vältida maiustusi, karastusjooke, saiakesi, küpsiseid, valmistoite, poolfabrikaate, majoneesiga salateid jms. Õigesti toituma õpetab toidupüramiid. Kui oskad, võid proovida ka oma igapäevast toitumist analüüsida.

Anonüümne

15. aprill 2011

Tere olen alates novmebrist teinud aeroobseid trenn 2-3 korda nädalas, toitumist piiranud ning üritanud toituda tervislikult. Kaas ei ole muutunud sellest ajast peale, vahepeal õnnestus korra küll 65 saada 62 peale, aga peagi olin jälle 65.Peale mõningast toitumispäeviku pidamist olen avastanud, et peaksin tarvitama 2030-2500 kcal päevas aga tavaliselt täidan sellest vaid 1400-1600. tihitilugu tundub, et rasvad ületavad oma piir (30-36 %), kuidi ei söö meeletult rasvaseid asju vaid tava sööke. Mis ma peaksin muutma, tegema, et kaalu langetada? Ilmselge on et midagi teen valesi ;(.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Kahjuks ei selgu kirjast ei Teie vanus ega pikkus. Kui olete üle 165cm pikk, siis võib-olla Teie organismi jaoks ongi 65 kg see kaal, mida ta peab ideaalseks ja üritab hoida. 
Kaalu alandamisel teevad inimesed tihti selle vea, et piiravad oma toitumist liiga ja/või söövad valesid toite. 1400-1600 kcal tundub liiga väike energiakogus olevat. Tavaliselt oleks soovitatav hoida energia tarbimine allavõtmisel 1700-1800 kcal kandis (olenevalt muidugi algkaalust, füüsilisest aktiivsusest jt teguritest). Kui saada liiga vähe energiat, siis võib organism just üritada hakata varusid koguma ning teine oht on see, et siis ei saa toidust enam kätte kõiki vajalikke toitaineid. 
Kuna kirjutate, et rasvade %E ületab soovitust, aga energiat saate nii 1400-1600 kcal kandis, siis ilmselt ei peagi mitte niivõrd rasvade tarbimist vähendama, kuivõrd just süsivesikute (täisteratooted, puu- ja köögiviljad) tarbimist pisut suurendama. Sellisel juhul saaksite ka rohkem kiudaineid ning vitamiine ja mineraalaineid. Viimastel on väga suur roll organismi ainevahetuse toimimisel ning nende puudujääk võib samuti mõjutada kaalu.
Kaalu langetamisel peaksid suurema osa toitumisest moodustama köögiviljad, neile järgnevad teraviljatooted ja puuviljad. Iga päev tuleks kindlasti tarbida ka piimatooteid, midagi toidugrupist liha-kana-kala-muna ning veidi lisatavaid toidurasvu. Kaladest saadav rasv on väga kasulik ning seetõttu tuleks kala süüa 2-3 korda nädalas. 
Toituda võiks võimalikult regulaarselt – 3 põhitoidukorda, 1-2 oodet päevas. Parem on süüa korraga vähem, aga sagedamini. Kindlasti tuleb juua piisavas koguses vett ning olla füüsiliselt aktiivne.
Hommikupoole võiks süüa tärkliserikkamaid toite, õhtupoole olla nende tarbimisega tagasihoidlikum ning vältida ka magusa söömist.

Anonüümne

15. aprill 2011

Tere!

Mul on mure oma tütre pärast. Tema lõpetas eelmise aasta kevadel korvpalli kooli ja peale seda enam trenni ei teinud. Kehakaal hakkas järsult vähenema, lihased kadusid. Vahel käis küll jooksmas aga suurt trenni pole enam teinud.
Lihasmass kadus ära ja sügisel tekkisid terviseprobleemid. Novembris hakkas tal halb tööjuures – nõrkus ja kutsuti kiirabi. Arsti juures tehti kõik analüüsid ja selgus, et hemoglobiin on väga madal, siis määrati talle rauatableti kuur.
Täna 13.04 hakkas tal jälle halb tööjuures ja minestas, kiirabi käis kohal ja tegi kohapeal kõik analüüsid ja südame filmi. Midagi ei osatud öelda, miks nii oli, arst arvas , sellest ,et ta on nii kõhna ja et on vedeliku puudus. Peab peab rohkem vett jooma.
Järelikul ei saa ta vajalikke toiduaineid enam toidust, ei tea mida teha. Kodus teeme küll koralikku süüa , liha, kala , kana, juurvili, puuvili. Meil on kodused toidud iga päev.

Mida peaks ta sööma , kas peaks sööma iga kolme tunni järel koguaeg, et oma kehakaalu suurendada? Oskate palun nõu anda?

Tänades,
Monika

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Ta peaks jälgima, et saaks toiduga piisavalt energiat ja vajalikke toitaineid. Väsimus ja minestamine võivad viidata raua puudusele tema organismis. Kõige otstarbekam oleks, et nii umbes 10 päeva jooksul märgiks ta toitumisprogrammi üles kõik toidud (võimalusel kaalutult), mida ta sööb. Sealt on siis näha, kui palju saab ta energiat, kas seda on piisavalt, kas põhitoitained (valgud-rasvad-süsivesikud) on omavahel tasakaalus ning milliseid vitamiine-mineraalaineid ei saa ta piisavalt. Siis on võimalik on toitumist vastavalt tulemustele hakata korrigeerima. Kui on näha, et ka toitumise muutmisega jääb mõni toitaine defitsiitseks, siis tasub konsulteerida apteekriga, kes soovitaks tema menüü analüüsi tulemuste põhjal just temale sobilikku toidulisandit. Hästi oluline on tõepoolest ka piisav vedeliku tarbimine, nii 1-1,5 liitrit veena päevas. Kuigi ta trenni enam ei tee, peaks ta siiski olema füüsiliselt aktiivsem – käima iga päev väljas jalutamas või jooksmas, rattaga sõitmas jne. Füüsiline koormus tagaks lihasmassi säilumise, parema isu, aga ka kindlasti paremad tervisenäitajad.