Menüü

Nõuandenurk

Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.

Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.

Loe tervisliku kehakaalu kohta.

Tagli Pitsi

Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest.

Kristel Ehala-Aleksejev

Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja.

Varia

Küsi nõu
Esita toitumisspetsialistile küsimus

Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida. Sinu küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel viie tööpäeva jooksul koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.

Anonüümne

6. september 2012

Tere,

mul on selline küsimus, et kas see on tõsi, et toidulisandina mineraalaineid tarbides peaks neid tarvitama kompleksina, mitte ühekaupa, mida meil aga palju propageeritakse.

Tänan!

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Kõik toitained (sh vitamiinid ja mineraalained) omastuvad kõige paremini tavalisest toidust, kuna seal on nad omistumiseks kõige sobivamas vahekorras. Kui mitmekesise toitumise juures ikkagi mingil põhjusel kõiki vajalikke mineraalaineid piisvalt ei saa, siis tuleks enne toidulisandi ostmist apteekriga konsulteerida, milline neist oleks kõige õigem. Sest näiteks kaltsium vajab imendumiseks ka D-vitamiini, magneesiumi, rasvu jpt toitaineid. Raua imendumist soodustab C-vitamiin jne.

Anonüümne

26. august 2012

http://www.toitumine.ee/mineraalained/
“Inimesed ja loomad saavad mineraalaineid toiduga, veega ja ümbritsevast õhust”

Tahtsin küsida, et kuidas see ümbritsevast õhust mineraalainete kogumine käib? Kas kopsude abil? Ei leidnud õhu koostisest ühtegi mineraali, kas saate palun viidata selle väite allikale? Väga huvitav teema iseenesest..

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Aitäh tähelepanu juhtimast. Siin on tegemist väikese terminoloogilise ebatäpsusega. Sellega pole silmas peetud mitte ainult mineraalaineid, aga bioelemente üldiselt. Osasid neist (nt süsinik, vesinik, lämmastik jne) lihtsalt vaadeldakse tavaliselt mineraalainetega koos, kuid kuna nende saamisega ei ole probleemi, siis neist pikemalt ei kirjutata.

Anonüümne

22. august 2012

Tere!

Vaatasin raua sisalduse tabelit ning mulle tundub, et leidsin ühe pisikese vea. Tabelis on kirjas, et 100 grammis halvaas sisaldub 33 milligrammi rauda. Tabelis allpool on aga halvaa uuesti ning seal on kirjas, et 6 milligrammi. Täpsemas andmebaasis (tka.nutridata.ee) on samuti kirjas, et halvaas on 5,7. Seega tundub, et see 33 milligrammi on kogemata jäänud.

Parimat,
Andres

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Aitäh tähelepanu juhtimast. Näpuviga parandatud. Loodan, et ikka selles tabelis, millele viitasite.

Anonüümne

16. august 2012

Milline on kõige “kahjutum” suhkruasendaja, mis sisaldaks kõige vähem kaloried ?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Suhkruasendajad jagunevad energiat andvateks (2,4 kcal/g) magusamaitselisteks lisaaineteks ehk polüalkoholideks (nt mannitool, sorbitool, ksülitool, maltitiool, laktitiool) ja energiat mitteandvateks mitte polüalkoholideks ehk muudeks suhkruasendajateks (nt aspartaam, atsesulfaam K, sukraloos, neotaam, sahhariin, tsüklamaadid, neohesperediin jne). 
Tavaline suhkur annab ca 4 kcal grammi kohta ehk üks teelusikatäis umbes 15-20 kcal. See ei ole nii suur kogus energiat, et paar päevas maksimaalselt soovitatavat suhkruteelusikatäit peaks suhkruasendajate vastu välja vahetama. Viimaste toime inimestele ei ole üheselt teada. Kõikidele magusainetele on küll määratud ADI (acceptable daily intake) – ohutu päevane doos (mg / kehakaalu kg) – kogus, mida võib tarbida päevas kogu eluea jooksul ilma märgatavate terviseriskideta, kuid süües ka magusaineid sisaldavaid tooteid, me tegelikult ei tea, palju neid kokku saada võime.
Viimasel ajal on nö turule tulnud ka steevia glükosiide sisaldavad toidud. 
 

Anonüümne

30. juuli 2012

Tere
Mul on kodus 8-päevane beebi ja muret teeb minu enda toitumine. Ei oska enam valida, mida tohib, mida mitte. Kas on mingeid kindlaid puuvilju,marju,toite mida kindlasti vältida rinnaga toitmisel? Kardan, et lapsel võib mingi allergia tekkida või hirmsad gaasid sisse tulla? Varasemalt armasatsin süüa palju puuvilju, pähkleid, piimatooteid.
Oleksin väga tänulik kui saaksin Teilt natukenegi abi oma menüü koostamisel.
Ette tänades,
Margot

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Üldiselt võib süüa praktiliselt kõike, mida ka enne lapse sündimist. Mõned asjad muidugi on, millele peaks tähelepanu pöörama. Kindlasti ei tohi juua alkoholi (ka energiajooke) ning ka kohvi peaks olema lahjem ja juua seda ka koguseliselt vähem. 
Gaase tekitavad peamiselt õunad, sibul, kapsas, leib. Toidud, mis tekitavad Teile endale gaase, tekitavad seda tihti läbi piima ka lapsele. Sama asi on allergiat tekitavate toiduainetega – võimalusel vältige või sööge vähem toite, millele Teie ise või lapse isa on praegu või olete olnud kunagi allergilised või ülitundlikud. Enamlevinud ülitundlikkuse nähte tekitavad või allergiat esilekutsuvad toidud on apelsinid jt tsitruselised, mesi, pähklid, šokolaad, vürtsid, rõõsast lehmapiimast tooted, teravamaitselised ja mõrud toidud, gaseeritud magusad joogid, maiustused, kofeiiniga tooted, suure rasvasisaldusega toidud, ohtralt säilitus-, värv- ja muid lisaaineid sisaldavad toidud.
Umbes kolmandast elunädalast võib tekkida olukord, kus beebi on iga päev või vähemalt 4–5 päeva nädalas umbes samal kellaajal teatud tunnid rahutu ja nutab ning teda on väga raske või isegi võimatu tavaliste võtetega rahustada. Selliste kõhuvalude põhjuseks on soolespasm ja selle tagajärjel tekkinud sooleseina venitus sinna kogunenud gaasimullide tõttu ning seda nimetatakse koolikuteks. Praeguseks ei ole veel täiesti kindel, kuivõrd koolikud on mõjutatud ema toitumisest, pigem on need reaktsioon keskkonnale – nad on seotud imiku sünnijärgse stressi ja emakavälise keskkonnaga kohanemisega. Sellised gaasivalud mööduvad tavaliselt iseenesest umbes 3 kuu vanuses, kui imik on harjunud väliskeskkonnast tulevate stiimulitega, tema närvisüsteem on muutunud tugevamaks ning tal ei teki enam üleväsimust. Selliste valudega toimetulekul on abi beebi rahustamisest, masseerimisest, veeprotseduuridest ning ennekõike imetamisest ja ema lähedusest. 
Imetava ema toitumisest saate lähemalt lugeda siit

Anonüümne

30. juuli 2012

Tere!

Otsisin internetist lahustuvate kiudainete kohta ja see juhatas mind siia lehele. Kuid vastust pole ma leidnud. Nimelt ootab mind ees detox kuur, kehast mürkide väljaviimiseks, ja ingliskeelse lehe pealt lugesin et on vaja bentoniit savi ja lahustuvat kiud (soluble fiber), mis peaks olema pulbrina, kuna seal oli kirjas, et teelusikatäis klaasi vee kohta. Mis see endast kujutab, ja kust seda võib saada? Ma loodan, et mu küsimus on teemakohane.

Suured tänud,

Ketelin

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Teie küsimusele vastab Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna toidu üldnõuete büroo 
peaspetsialist Juta Jaama: “Vees lahustuvad kiudained on näiteks pektiin ja inuliin. Neid sisaldavad näiteks teraviljad, puuviljad, marjad, köögiviljad ja kaunviljad. Lahustuvaid kiudaineid võib seega leida neid taimi sisaldavatest toodetest/toitudest. Üldiselt aga ei soovitaks ilma perearsti/-õega konsulteerimata teha äärmuslikke muudatusi dieedis ükskõik millisel eesmärgil, et vältida organismile kasu asemel kahju tekitamist.”

Anonüümne

12. juuli 2012

Tere!

Kas Te oskate öelda, missugused toiduained sisaldavad kõige suuremas koguses nii askorbiinhapet kui ka rutiini? Otsin nimelt toidu kujul eksisteerivat alternatiivi askorutiinile (50 mg rutiini, 50 mg askorbiinhapet ühes tabletis).

Ette tänades,

Kertu

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Askorbiinhape on tegelikult kõige tavalisem C-vitamiin ning seda leidub rikkalikult puu- ja köögiviljades. Eriti rikkad on selle poolest astelpaju- ja kibuvitsamarjad, paprika, mustad sõstrad. Rutiin on fütotoitaine – bioflavonoid, mida leidub väga paljudes taimedes, puu- ja köögiviljades. Kõige rutiinirikkam on tatar. Selleks, et ühekorraga mõlemat saada, ei pea neid saama ühest allikast, kuid on soovituslik, et samal toidukorral süüakse nii C-vitamiinirikast kui rutiinirikast toiduainet, et nad satuksid organismi samaaegselt.

Anonüümne

5. juuli 2012

Tere!

Kas keeleliselt ja tähenduslikult korrektne on kasutada väljendit ‘küllastunud ja küllastumata rasvhapped’ või küllastatud ja küllastamata rasvhapped’?

Ette tänades,

Kertu

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

 Õigem oleks kasutada küllastunud ja küllastumata rasvhapped.

Anonüümne

30. juuni 2012

Kui palju peaks päevas sööma kcal 155cm 40 kg kaaluv tütarlaps?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

See sõltub eluviisist (sh füüsilisest koormusest) ja vanusest ning võib olla 1600 kcal, aga võib-olla ka 2200 kcal ja enam. Üheks võimaluseks on seda arvutada kalkulaatoriga, kuid kõige parem on jälgida oma kehakaalu ja tervislikku seisundit ning soovi korral toitumist analüüsida ja leida endale sobiv päevane energiasoovitus. Kui olete veel teismeline, siis tuleb kindlasti arvestada organismi kasvamise ja arenemisega ning mitte hakata ennast näljutama.

Anonüümne

25. juuni 2012

Kus saab Eestis õppida toitumisspetsialistiks?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Riiklikult Eestis sellist eriala kahjuks veel ei õpetata, kuigi nõudlus nii õppimise kui ka spetsialistide järele tõuseb pidevalt. Senikaua soovitan õppida TTÜs toidutehnikat ja tootearendust ning magistri- ja doktoriõpingute raames teha endale individuaalne õppekava, kus saaksite spetsialiseeruda toitumise teemale. Toitumisega seotud õppeaineid õpetatakse ka Tartu ja Tallinna Ülikoolis ning Tervishoiukõrgkoolides.