Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.
Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.
|
Tagli Pitsi Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest. |
|---|---|
|
Kristel Ehala-Aleksejev Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja. |
7. oktoober 2012
Tere,
mul on tegelikult kaks küsimust.
1. Lugesin,et toidulaual võiks olla 2-3x nädalas kala. Kas sinna alla lähevad ka kalakonsevrid ja erinevad kala marinaadid ( heeringas) või ainult toores kala,millest ise süüa valmistada?
2. Mul on meeletu juuste väljalangevus, olen söönud erinevaid vitamiine, teinud läbi erinevaid juukseravisid ja miski ei aita. Pähe on tekkinud juba augud väljalangenud juustest. Olen kindel,et asi on mingil määral seotud toitumisega, seega ka minu küsimus-mida tuleks ettevõtta ja mida rohkem süüa,et juuste väljalangemine peatuks?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kalasoovituse alla lähevad küll ka kalakonservid ning soola- ja suitsukala, aga eelistama peaks värskest või külmutatud kalast tehtud roogi, kuna konservid jm kalatooted sisaldavad reeglina üsna palju soola.
Juuste osas tasuks pidada toidupäevikut, kust on kohe näha, milliseid toitaineid saate liiga vähe. Üheks võimalikuks põhjuseks on B-grupi vitamiinide liig vähene saamine. Alati ei pruugi väljalangemine seotud toitumisega, tegemist võib olla ka mõne haigusega (nt psoriaas). Soovitan kindlasti pöörduda nii perearsti poole, kes selgitaks ka analüüside teel välja, millest Teie organismis puudu on. Samuti oleks hea pöörduda nahaarsti poole, kes uuriks, ega Teil ei ole mõnda nahahaigust.
7. oktoober 2012
Tere,
Minu küsimus on järgmine. Pean toitumispäevikut, mis on sellel kodulehel. Hea lihtne täita ja panna päeva menüü paika, aga on tekinud küsimus selline. Kui ma panen sinna oma päeva toidud kirja , siis läheb suht kiiresti lõhki süsivesikute, rasvade, valgu tarbimine päevas, aga ei saa vajalikku päevaenergiat. Toitumis tabel annab mulle ka soovitusi, mis peaks sööma,et tarbiksin päevas d vit ja kaltsiumi, aga kui ma lisan selliseid toite menüüse, siis lähep päevas tarbitav süsi, rasvad ja valgud omadega lõhki. Ei ole isegi võimalik lisada päevas vajaminevat puuviljade ja köögiviljade hulka. Seal koostatud menüüga on küll võimalik langetada efektiivselt kaalu, nälga ei ole, aga menüü on väga kesine.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Ei saa päris hästi aru, mida mõistate “läheb lõhki” all. Kas vaatate valkude, rasvade ja süsivesikute osatähtsusi energiast (%E), mis peavad vastavalt jääma 10-15%E, 25-30%E ning 55-60%E piiridesse? Need arvud on suhtarvud, ehk kui sööte rasvarikast toitu, siis suureneb rasvade osakaal tarbitud energiast, kui sööte köögivilju, siis tõuseb omakorda süsivesikute osakaal jne. Neid arve ei tohi jälgida peale igat toidukorda, vaid päeva keskmiselt. Veelgi parem oleks, kui kopeeriksite pikema perioodi oma toitumisest (nt 10-14 päeva) Minu menüüde alla ning teostaksite arvutuse selle perioodi keskmiselt. Iga päev ei ole võimalik ideaalselt toituda ning ei ole vajagi, oluline on, et umbes kahe nädala või isegi kuu keskmiselt vastaks toitumine etteantud soovitustele.
Teine võimalus on arvutada välja oma päevane vajalik valkude, rasvade ja süsivesikute kogus grammides ning lähtuda toitumisel sellest. Näiteks, kui Teie päevane energiavajadus on 2000 kcal, siis valgud peaksid sellest andma 10-15% ehk 200-300 kcal. Kuna üks gramm valke annab 4 kcal, siis sellest lähtuvalt peaksite päevas saama 50-75 grammi valke. Kõikide põhitoitainete kohta leiate vastavad arvutuskäigud selle toitaine leheküljelt.
4. oktoober 2012
Tarvitan Herbalife tooteid, kuidas Te sellesse suhtute?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Toitumine peaks olema võimalikult mitmekesine, tasakaalustatud ning vastama vajadusele. Toidulisandite kasutamine on soovituslik vaid siis, kui tõepoolest mingil põhjusel ei ole toidust võimalik teatud toitaineid kätte saada. Toitainete omastumine tavatoidust on parem kui mistahes toidulisanditest. Kui kasutate tooteid kaalulangetamise eesmärgil, siis pean Teid kahjuks kurvastama. Seni ei ole veel avastatud ühtegi võlupilli, mis aitaks kaalu langetada ja seda ka normaalsena hoida. Isegi, kui teatud tooted kaalu alandamisele kaasa aitavad, siis tuleb kaotatu väga kiiresti tagasi, kui pärast kaalu alandamist pöördutakse tagasi endiste toitumisharjumuste juurde.
6. september 2012
Tere,
mul on selline küsimus, et kas see on tõsi, et toidulisandina mineraalaineid tarbides peaks neid tarvitama kompleksina, mitte ühekaupa, mida meil aga palju propageeritakse.
Tänan!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kõik toitained (sh vitamiinid ja mineraalained) omastuvad kõige paremini tavalisest toidust, kuna seal on nad omistumiseks kõige sobivamas vahekorras. Kui mitmekesise toitumise juures ikkagi mingil põhjusel kõiki vajalikke mineraalaineid piisvalt ei saa, siis tuleks enne toidulisandi ostmist apteekriga konsulteerida, milline neist oleks kõige õigem. Sest näiteks kaltsium vajab imendumiseks ka D-vitamiini, magneesiumi, rasvu jpt toitaineid. Raua imendumist soodustab C-vitamiin jne.
26. august 2012
http://www.toitumine.ee/mineraalained/
“Inimesed ja loomad saavad mineraalaineid toiduga, veega ja ümbritsevast õhust”
Tahtsin küsida, et kuidas see ümbritsevast õhust mineraalainete kogumine käib? Kas kopsude abil? Ei leidnud õhu koostisest ühtegi mineraali, kas saate palun viidata selle väite allikale? Väga huvitav teema iseenesest..
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Aitäh tähelepanu juhtimast. Siin on tegemist väikese terminoloogilise ebatäpsusega. Sellega pole silmas peetud mitte ainult mineraalaineid, aga bioelemente üldiselt. Osasid neist (nt süsinik, vesinik, lämmastik jne) lihtsalt vaadeldakse tavaliselt mineraalainetega koos, kuid kuna nende saamisega ei ole probleemi, siis neist pikemalt ei kirjutata.
22. august 2012
Tere!
Vaatasin raua sisalduse tabelit ning mulle tundub, et leidsin ühe pisikese vea. Tabelis on kirjas, et 100 grammis halvaas sisaldub 33 milligrammi rauda. Tabelis allpool on aga halvaa uuesti ning seal on kirjas, et 6 milligrammi. Täpsemas andmebaasis (tka.nutridata.ee) on samuti kirjas, et halvaas on 5,7. Seega tundub, et see 33 milligrammi on kogemata jäänud.
Parimat,
Andres
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Aitäh tähelepanu juhtimast. Näpuviga parandatud. Loodan, et ikka selles tabelis, millele viitasite.
16. august 2012
Milline on kõige “kahjutum” suhkruasendaja, mis sisaldaks kõige vähem kaloried ?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
30. juuli 2012
Tere
Mul on kodus 8-päevane beebi ja muret teeb minu enda toitumine. Ei oska enam valida, mida tohib, mida mitte. Kas on mingeid kindlaid puuvilju,marju,toite mida kindlasti vältida rinnaga toitmisel? Kardan, et lapsel võib mingi allergia tekkida või hirmsad gaasid sisse tulla? Varasemalt armasatsin süüa palju puuvilju, pähkleid, piimatooteid.
Oleksin väga tänulik kui saaksin Teilt natukenegi abi oma menüü koostamisel.
Ette tänades,
Margot
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Üldiselt võib süüa praktiliselt kõike, mida ka enne lapse sündimist. Mõned asjad muidugi on, millele peaks tähelepanu pöörama. Kindlasti ei tohi juua alkoholi (ka energiajooke) ning ka kohvi peaks olema lahjem ja juua seda ka koguseliselt vähem.
Gaase tekitavad peamiselt õunad, sibul, kapsas, leib. Toidud, mis tekitavad Teile endale gaase, tekitavad seda tihti läbi piima ka lapsele. Sama asi on allergiat tekitavate toiduainetega – võimalusel vältige või sööge vähem toite, millele Teie ise või lapse isa on praegu või olete olnud kunagi allergilised või ülitundlikud. Enamlevinud ülitundlikkuse nähte tekitavad või allergiat esilekutsuvad toidud on apelsinid jt tsitruselised, mesi, pähklid, šokolaad, vürtsid, rõõsast lehmapiimast tooted, teravamaitselised ja mõrud toidud, gaseeritud magusad joogid, maiustused, kofeiiniga tooted, suure rasvasisaldusega toidud, ohtralt säilitus-, värv- ja muid lisaaineid sisaldavad toidud.
Umbes kolmandast elunädalast võib tekkida olukord, kus beebi on iga päev või vähemalt 4–5 päeva nädalas umbes samal kellaajal teatud tunnid rahutu ja nutab ning teda on väga raske või isegi võimatu tavaliste võtetega rahustada. Selliste kõhuvalude põhjuseks on soolespasm ja selle tagajärjel tekkinud sooleseina venitus sinna kogunenud gaasimullide tõttu ning seda nimetatakse koolikuteks. Praeguseks ei ole veel täiesti kindel, kuivõrd koolikud on mõjutatud ema toitumisest, pigem on need reaktsioon keskkonnale – nad on seotud imiku sünnijärgse stressi ja emakavälise keskkonnaga kohanemisega. Sellised gaasivalud mööduvad tavaliselt iseenesest umbes 3 kuu vanuses, kui imik on harjunud väliskeskkonnast tulevate stiimulitega, tema närvisüsteem on muutunud tugevamaks ning tal ei teki enam üleväsimust. Selliste valudega toimetulekul on abi beebi rahustamisest, masseerimisest, veeprotseduuridest ning ennekõike imetamisest ja ema lähedusest.
Imetava ema toitumisest saate lähemalt lugeda siit.
30. juuli 2012
Tere!
Otsisin internetist lahustuvate kiudainete kohta ja see juhatas mind siia lehele. Kuid vastust pole ma leidnud. Nimelt ootab mind ees detox kuur, kehast mürkide väljaviimiseks, ja ingliskeelse lehe pealt lugesin et on vaja bentoniit savi ja lahustuvat kiud (soluble fiber), mis peaks olema pulbrina, kuna seal oli kirjas, et teelusikatäis klaasi vee kohta. Mis see endast kujutab, ja kust seda võib saada? Ma loodan, et mu küsimus on teemakohane.
Suured tänud,
Ketelin
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Teie küsimusele vastab Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna toidu üldnõuete büroo
peaspetsialist Juta Jaama: “Vees lahustuvad kiudained on näiteks pektiin ja inuliin. Neid sisaldavad näiteks teraviljad, puuviljad, marjad, köögiviljad ja kaunviljad. Lahustuvaid kiudaineid võib seega leida neid taimi sisaldavatest toodetest/toitudest. Üldiselt aga ei soovitaks ilma perearsti/-õega konsulteerimata teha äärmuslikke muudatusi dieedis ükskõik millisel eesmärgil, et vältida organismile kasu asemel kahju tekitamist.”
12. juuli 2012
Tere!
Kas Te oskate öelda, missugused toiduained sisaldavad kõige suuremas koguses nii askorbiinhapet kui ka rutiini? Otsin nimelt toidu kujul eksisteerivat alternatiivi askorutiinile (50 mg rutiini, 50 mg askorbiinhapet ühes tabletis).
Ette tänades,
Kertu
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Askorbiinhape on tegelikult kõige tavalisem C-vitamiin ning seda leidub rikkalikult puu- ja köögiviljades. Eriti rikkad on selle poolest astelpaju- ja kibuvitsamarjad, paprika, mustad sõstrad. Rutiin on fütotoitaine – bioflavonoid, mida leidub väga paljudes taimedes, puu- ja köögiviljades. Kõige rutiinirikkam on tatar. Selleks, et ühekorraga mõlemat saada, ei pea neid saama ühest allikast, kuid on soovituslik, et samal toidukorral süüakse nii C-vitamiinirikast kui rutiinirikast toiduainet, et nad satuksid organismi samaaegselt.
tai
Tervisliku toitumise informatsioon