Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.
Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.
|
Tagli Pitsi Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest. |
|---|---|
|
Kristel Ehala-Aleksejev Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja. |
5. jaanuar 2016
Tere! Olen 15.aastane tüdruk ja varsti saamas 16.Tahaksin väga hakata tervislikumalt toituma ja rohkem trenni tegema,aga ei oska kuskilt alustada ja midagi teha.Kuna elan kohas kus pole väga võimalusi jõusaalis või kuskil käimas.Muidu ma käin kaks korda nädalas zumbas ja kooliajal on ka kaks korda nädalas kehaline.Ma olen 171cm pikk umbes ja kaalun kuskil 55kg kõik küsivad,et kas ma söön ka üldse ja ma söön normaalset aga mulle ei meeldi pekk mis mul on.Loodan et saate aidata.Ette tänades Maiken :)
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kaalunumbri järgi oled üsna alakaalu lähedal (minimaalselt võiksid kaaluda 52 kg, et oleksid veel normaalkaalus). Kui oleks võimalus, võiksid mõnes spordiklubis lasta endal ära määrata keha rasvaprotsendi, siis on selge, kas Sulle ainult tundub, et “rasv lödiseb” või on tõesti organismis liiga palju sisemist rasva (tundub veidi uskumatu). Küll aga võib ennast alati liigutada ja vormida ilusad lihased, siis juba iseenesest tundub keha ilusam. Päeva kohta keskmiselt peaksid olema aktiivne vähemalt 60 minutit – see kõik ei tähenda ainult trenni, vabalt võid tegeleda tempoka jalutamise, kepikõnni, suusatamise, uisutamise, pallimängu vm liikumistegevusega. Kuidas normaalselt toituda, saad lugeda lähemalt siit.
5. jaanuar 2016
Tere! Tahaksin teada, kas vegan dieediga inimestel on võimalik saada kätte vajalikud valgud? Päevane kogus valke naisele on vist u 40-50 g ja valke leidub ju paljudes kaunviljades, pähklites, sojatoodetes, täisteratoodetes jpm-s. Meie kehadele on olulised valkudes sisalduvad aminohapped, mida sisaldavad ka taimsed valgud. Küsimus siis selles, et miks on meil vaja just loomseid valke? Ning kas neid pole võimalik kuidagi asendada? Tänud!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Valgud koosnevad aminohapetest. Valkude bioväärtus sõltub nendes olevate asendamatute aminohapete sisaldusest ja vahekorrast inimkeha valke silmas pidades. Inimese jaoks on asendamatud aminohapped isoleutsiin, leutsiin, lüsiin, metioniin, fenüülalaniin, treoniin, trüptofaan, valiin ja histidiin. Taimset päritolu valkudes neid leidub, kuid üsna väikestes kogustes ja mitte nii, et ühes toidus kõiki üheksat korraga ja aervestatavas koguses. Loomset päritolu valgud (nt liha, kala, piima ja munade koostises) eraldivõetuna või kombinatsioonis taimset päritolu valkudega (nt kaunviljade, teraviljade jm koostises) annavad piisavas koguses asendamatuid aminohappeid, olles enamjaolt ka suhteliselt hästi seeditavad.
Kui naisterahva päevane energiavajadus on 2000 kcal, peaks ta toiduga saama 50-100 g valke. Näiteks 100 grammi leiba sisaldab keskmiselt umbes 7 g valke, 100 grammi keedetud ube umbes 9 g valke, 100 grammi keedetud sojaube umbes 14 g valke, 100 grammi pähkleid keskmiselt 20 grammi valke. Kahjuks enamik andmebaase ei anna erinevate toitude aminohappelisi koostisi, et vaadata, millistest toitudest just asendamatud aminohapped kätte saaks.
5. jaanuar 2016
Tere! Olen 15 aastane neiu, olen 171cm pikk ja kaalun 51kg. Kas oleks normaalne kaaluda ka umbes 47kg? Olen väga aktiivne teen nädalas 7 tundi trenni s.o 3-4korda nädalas. Tahaksin aga saada lihasmassi juurde ja toitumist tervislikumaks muuta. Kuid toitumine on veidike murekoht kuna söön väga-väga vähe aga liigu väga palju. Meeldib ka süüa palju magusat aga mulle väga ei sobi köögiviljad ja paljud asjad nagu näiteks kala ei ma üldse ei söö. Mida ja kuidas peaksin toitumise juures jälgima ja muutma, et see oleks tervislik ja hea minu kehale ja tervisele? Samuti mida peaksin toitumises jälgima, et lihasmassi tuleks juurde? Mida tuleks minusugusel sportlasel kindlasti menüüst välja jätta?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Praeguse pikkuse ja vanuse juures on alla 50kg kaal juba alakaal. Selleks, et toitumist tervislikumaks muuta, pead seda ennekõike tahtma. Kui ei saa süüa teatud asju tervise pärast, on iseasi, kuid niisama, et need ei maitse, ei ole piisav põhjus. Iga päev peaks sööma toite viiest toidugrupist: tärkliserikkad tooted (leib, puder, kartul), puu- ja köögiviljad ning marjad, piim ja piimatooted, toidugrupp kala-linnuliha-muna-liha, lisatavad toidurasvad. Jättes menüüst välja kala, ei saa Sa kindlasti vajalikus koguses vitamiini D. Puu- ja köögiviljad on olulised kiudainete, aga ka väga-väga paljude mineraalainete ja vitamiinide allikad. Minimaalselt tuleks köögivilju päevas süüa 300 grammi, isegi enam. Magus annab energiat, kuid vajalikke toitaineid on seal üsna vähe, mistõttu tohiks magusaid asju päevas süüa kokku maksimaalselt neli portsjonit. Lihasmassi kasvatamiseks on vaja saada piisavalt (mitte ülemäära) valke, mille allikateks on piim ja piimatooted (kohupiim, juust, kodujuust), kala, linnuliha, liha, kaunviljad. Soovitan umbes 10 päeva järjest sisestada kõik söödud toidud (kaaludes ja ilma tavapärast toitumist muutmata) Nutridatasse, kust on näha, mida Sa tegelikult oma toidust saad ja kui palju toitaineid Sul puudu jääb.
5. jaanuar 2016
Tere. Selle aasta alguses olin 148 cm pikk ja kaalusin 50 ringis, ma nägin välja nagu ikka – tüsedavõitu, kuid siis jäin ma haigeks ja kaotasin 4 kilo – mõtlesin, et haaran õlekõrrest ja hakkan kaalu rohkem langetama, käisin kõndimas jne, kuid see ei aidanud mind, jäin jälle haigeks, kaalusin peale seda 45, kuna tavaliselt peale haigust võetakse kaalust juurde, siis ma pidin vähem sööma hakkama, et mitte juurde võtta, kuna trenni ei osanud ma lihtsalt niimoodi teha, et ma võtaks veel alla, minu unistus oli kaaluda 43, mis vähese söögiga suveks täitus, suvel olin aktiivne, kuid sügisel, kui mul enam tahtmist polnud kõndimas käia, hakkasin juurde võtma ning praegu olen 153 cm pikk ja kaalun 50 (13 a), see peaks olema normaalkaal, kuid ma ei ole endaga absoluutselt rahul, tahaksin saada 43 tagasi, tahaksin õigesti toituda. Ma olen kahevahel – kas hakkan tegema igasuguseid workoute ja tervislik toit või tervislik toit ja kooli kehalise tunnid + trennid, ehk siis niimoodi oleks kokku nädalas 5,5 h liikumist. Äkki saate teie mind kuidagi aidata õigele rajale, et ma saaksin oma unistuste kaalu tagasi ja enam rajalt kõrvale ei kalduks. Aitäh.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Oled teismeeas, mil tüdrukud peavadki muutuma vormikamateks, kuna neist hakkavad saama naised. Praegune kehakaal on täiesti normaalne ja kohe kindlasti ei pea hakkama seda vähendama. Kindlasti kasvad veel pikkusesse ka. See aga ei tähenda, et oma söömisele ja liikumisele tähelepanu pöörama ei peaks. Aktiivne peaksid olema iga päeva kohta keskmiselt vähemalt 60 minutit. Seega ainult kooli kehalise kasvatuse tundidest jääb kindlasti väheks – käi jala, sõida rattaga, suusata, tee harjutusi lihastele.
Normaalse söömise võti ei ole mitte söödavate koguste drastilises vähendamises, vaid õigete toitude valikul, et varustada organismi ka selle toimimiseks vajalike toitainetega. Loe õigest toitumisest rohkem siit.
5. jaanuar 2016
Tehti analüüsid ja selgus, et naissuguhormoonide tase on ülimalt madal ja meessuguhormoonide tase domineeriv. Ka kilpnääret kontrolliti-korras. Enne hormoonravi määramist (ei soovi seda) anti mõned kuud aega, et ehk läheb kõik paika tagasi. Seega küsiksingi, milliste toitudega saaks tõsta naissuguhormoone ja ehk on mingeid looduslikke preparaate, mis aitavad seda taset tõsta? (Pikkus 165cm, kaal 55kg, täiskasvanud naine)
Spetsialist vastab:Kristel Ehala-Aleksejev
Kahjuks hormoonide tasakaalu toiduga väga kontrollida ei saa. Oluline on, et menüü oleks mitmekülgne ja kataks kõiki põhilisi toidugruppe. Läbimõtlematud piirangud toitumises võivad toitainete balanssi kahjustada ja seeläbi mõjutada hormoonide tootmist.
5. jaanuar 2016
Tere Olen imetav ema ja soovin teada kas ma võin kasutada toitude valmistamisel suhkruasendajat steeviat või pole see siiski soovitav?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Sellele küsimusele vastab Maaeluministeeriumi Toidu üldnõuete büroo peaspetsialist Annika Leis: “Lisaaineid lubatakse toitu lisada inimese tervisele ohutuks hinnatud kogustes. EL-i lisaainete loetelus on üksnes sellised lisaained, mille ettenähtud kasutusalad on hinnatud olemasolevate teadusandmete põhjal ohutuks.
Stevia ja stevioolglükosiidid
Esmalt tuleb vahet teha Stevia lehtedel ja toidu lisaainel stevioolglükosiididel (E 960). Eesti kaubandusse on ilmunud mitmed tooted kuivatatud Stevia lehtedest, samuti levib arusaam Steviast kui tervislikust magusainest. Stevia rebaudiana Bertoni taimed ja kuivatatud lehed on uuendtoit määruse (EÜ) nr 258/97 mõistes ning neid ei ole lubatud turule viia toidu või toidu koostisosana (Komisjoni otsus 2000/196/EÜ), sest ei ole suudetud tõendada, et nende kasutus toiduna vastaks nimetatud määruses esitatud kriteeriumidele (ohutus, tarbija mitte eksitamine, jne). Kaubandusest leitavad Stevia lehed või lehepuru ei ole mõeldud toiduna tarbimiseks. Toidus on lubatud kasutada üksnes steviast saadud stevioolglükosiide.
Stevioolglükosiidid on Stevia lehtedest ekstraheeritud magusained, mis on toidus lubatud kasutada lisaainena ning mille E-number on E 960. Stevioolglükosiidid on valge kuni helekollase värvusega pulber, mis on sahharoosist 200 – 300 korda magusam. Lauamagusainetena müüdavad stevioolglükosiidid võivad olla erineval kujul nagu pulbri, tableti, vedeliku või segatuna näiteks tavalise suhkruga. Stevioolglükosiidid lubati toidu lisaainetena kasutusele 2011. aasta lõpus.
Stevioolglükosiidide ohutust hindas esmakordselt Euroopa Toiduohutusamet 2010. aastal ja viimati 2015. EFSA on leidnud, et kõnealused magusained ei ole kantserogeensed, genotoksilised, ei mõjuta viljakust ega järeltulijate arengut. Olemasolevad hinnangud stevioolglükosiidide tarbimise kohta nii laste kui täiskasvanute osas näitavad, et keskmine tarbimine Euroopa Liidus on aktsepteeritava päevakoguse (ADI) piires. Lisaainetele määratud ADI väärtus näitab aine kogust, mida võib ööpäevas kogu eluea jooksul ohutult tarbida, arvestatuna kehakaalu kilogrammi kohta.”
31. detsember 2015
Tere! Olen 14a tüdruk, 168 cm pikk ja kaalun ca. 49.5 kg. Kas olen normaalkaalus? Ja siis oleks mul veel selline küsimus, et kuidas võiksin hinnata oma kehalist aktiivsust kui miinimum trenn mis ma päeva jooksul teen on 60 min jooksmist 9.8 km? Muidu teen nädalas kas 3-4 korda 60 min jooksmist ja siis kas kõnnin ca. 7,5-10 km või on mul tantsutrenn tund aega. Teen nädalas ka kolm korda ca. 40 min jõutrenni. Kooli ajal: esmaspäeval võrkpall+ uisutamine kehalise tunnis, teisip kõnnin ca. 90 min 7-7.5 km/h ja olen 2 h tantsutrennis, kolmap kõnnin umbes 2 h ca. 7 km/h ja olen tund aega tantsutrennis, neljap kõnnin jälle kaks tundi ja olen ka kaks tundi tantsimas, reedel (mitte koguaeg) lähen kõndima umbes pooleteiseks tunniks ja teen õhtul lihasharjutusi 40 min, laup kõnnin 90 min ca. 7,5 km/h ja olen tantsimas tund aega, lisaks teen õhtul veel lihaseid ja pühap käin jooksmas 60 min 9.8 km ja õhtul teen lihaseid. Vahest käin pühapäeval ka sõbrannaga väljas niisama jalutamas aga mitte koguaeg. Oleksin väga tänulik teile, kui te oskaksite öelda kas olen füüsiliselt keskmisest aktiivsem või mitte.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Oled pigem üsna alakaalu lähedal (alla 46kg oleks juba alakaal). Kirjelduse järgi tundub, et oled kõvasti aktiivsem keskmisest. Soovitus on alla 18-aastastel vähemalt 60 minutit kehalist aktiivsust päeva kohta, kuid uuringud näitavad, et väga paljudel on see väiksem.
31. detsember 2015
Tere, Kas vastab tõele, et Brasiilia pähkleid süües tasub olla ettevaatlik nendes sisalduva seleeni tõttu. Söön 2-3 päeval nädalas u. 50-70 g pähkleid korraga. Kas see on tervisele ohtlik kogus. Segadust tekitavad ka andmebaaside erinevad andmed seleenisisalduse kohta Brasiilia pähklites (TAI, Soome vastavad andmebaasid). Samas olen lugenud, et liigtarbimine seondub enamasti siiski vaid keskkonnareostusega või tööstusõnnetustega, toiduga organismile kahjulikus koguses seleeni ei saa. Seda, et pähklites on suur kalori-ja rasvakogus ma tean ning päevamenüüd koostades ka sellega arvestan. Huvitab Teie arvamus vaid mineraalainete osas, ega seal mingit ohtu ei varitse? Lugupidamisega, Silvi
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Seleeni sisaldus sõltub pinnasest, millel toit on kasvatatud. Parapähklid on kahtlemata üheks parimaks seleeniallikaks, kuid tõepoolest, erinevad andmebaasid annavad nende kohta erinevaid seleenisisaldusi (ilmselt ongi põhjuseks konkreetselt analüüsitud parapähklite seleenisisaldus, mis võib ühel maal olla täiesti erinev teisest maast või isegi piirkonnast). NutriDatas on aluseks võetud UK andmed ning sisalduseks 250 mikrogrammi 100 grammis pähklites. Samas soomlaste andmebaasis on vastavaks arvuks ca 1900 ning Taani andmebaasis ca 100. Seleeni tarbimise ülempiiriks on 300 mikrogrammi päevas. Seega, kui võtta isegi aluseks sisaldus 1900, tohiks süüa päeva kohta umbes 15 grammi parapähkleid. Tegelikult ilmselt pähklite seleenisisaldus nii suur ei ole ning keskmiselt 30 grammi päeva kohta ei tohiks tervisele ohtu kujutada. Seleenimürgitusi on tähendatud vaid väga suurte (kümnetes ja sadades grammides) tarbimise korral ning siis kuuluvad sümptomite hulka iiveldus, oksendamine ja küüslauku meenutav hingeõhk, küünte ja juuste deformeerumine ning rasketel juhtudel perifeersete närvide kahjustus ja maksakahjustus.
1. detsember 2015
Tere! Olen 16.aastane neiu ja hetkel kaalun 56kg. Soov oleks omada lihaselist keha ja kehakaalu veidikene alla saada. Olen proovinud juba pea 1aasta, aga midagi ei õnnestu. Teen trenni 3-5x nädalas ja enda arvates on toitumine paigas, aga kui programmi sisestada minu päevamenüü, siis tuleb välja et söön oodatust tegelikult vähem.. Joon vett ka korralikult aga tihti ei taha see vesi kehast välja tulla ja sellepärast muutub ka kaalunumber. Mida peaksin tegema, et kaal hakkaks liikuma ja saaksin oma keha ilusasse vormi? :)
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kahjuks ei kirjuta te oma pikkust. Kui olete vähemalt 153 cm pikk, siis olete normaalkaalus ning kaalunumbri enda pärast muretsema ei pea. Küll aga aitab trenn vormida keha lihaste poole pealt. Toitumise koha pealt ei jälgita mitte ainult saadavat energiat, vaid ka seda, et umbes 10 päeva kuni paari nädala keskmiselt oleks piisavalt saadud kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid – need kõik on vajalikud ainevahetuse normaalseks toimimiseks.
1. detsember 2015
Olen 49. aastane naine. Kaal hakkab vaikselt kasvama ja alla ei taha kuidagi minna. Minu kasv 1.60 cm ja kaal 66 kg. Töö istuv, õhtuti üritan tempokat kepikõndi teha vähemalt 30 min ning hularõngast keerutada u 10-15 minutit. Teen sellist n-ö kodutrenni 3 – 4 korda nädalas. Söögiisu on mul hea ja pean pingutama, et mitte liigset süüa. Kas oleks mingi reaalne dieet kaalu langetamiseks. Mida süüa hommikusöögiks ja õhtusöögiks arvestades mu vanust ja algavat üleminekuiga?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Otsest dieeti on selleks väga raske soovitada. Ennekõike peab siiski lähtuma enda toidueelistustest ja sellest, et suudaks muudatusi ka reaalselt ellu viia. Alustuseks on mõttekas pidada 10 päeva toidupäevikut (toite kaaludes ja esilagu oma toitumisharjumusi mitte muutes, et saada reaalne pilt oma toitumisest) ning siis vaadata keskmist tulemust, mis on need toitaineid, mida praegu puudu jääb ja mis võivad samuti ainevahetust mõjutada. Kaalu langetamiseks soovitan alustada umbes 1700 kcal päevas, jälgides, et 10 päeva keskmiselt oleksid valkude, rasvade ja süsivesikute osatähtsused paigas, samuti saadud piisavalt kiudaineid ning kõiki vajalikke vitamiine ja mineraalaineid. Kindlasti peate suurendama köögiviljade söömist, julgelt 500 grammi päevas või isegi enam, nii värskelt kui toidu sees. See täidab kõhtu, kuid annab vähe energiat. Lisaks süüa iga päev veidi täisteratooteid, paar puuvilja, piimatooteid, pähkleid-seemneid ning midagi toidugrupist kala-linnuliha-muna-liha. Maiustuste, eriti aga magusate jookide (ka alkoholi, kui seda tarvitatakse) söömist tuleks vähendada või võimalusel isegi vältida.
Hommikusöökideks sobivad tegelikult nii pudrud, võileivad kui ka munaroad. Õhtusöök võiks pigem olla veidi tagasihoidlikum ehk siis rohkesti köögivilju mingi väikese valgulisandiga (nt muna, kodujuust, kala).
tai
Tervisliku toitumise informatsioon