Menüü

Nõuandenurk

Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.

Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.

Loe tervisliku kehakaalu kohta.

Tagli Pitsi

Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest.

Kristel Ehala-Aleksejev

Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja.

Kõik teemad

Küsi nõu
Esita toitumisspetsialistile küsimus

Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida. Sinu küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel viie tööpäeva jooksul koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.

Mirjam

31. jaanuar 2016

Kehakaal

Tere! Minu nimi on mirjam ja olen 13aastane! Kaalun 72,5 kg ja pikkus u.153-154! Tahaks teada mida ma peaks tegema? Näiteks koolitoitu ma söön heameelega aga seal pannakse rohkem kui tahaks,ja tavaliselt mul on umbes päevas 6-8 tundi ja ma olen kuulnud et päevas peaks,mitu korda sööma jne aga mul pole väga võimalik aja tõttu nii süüa ja ka füüsiselt ma ei tee palju asju kui paar korda nädalas kehalises kasvatuses?! Aitäh nõuannete eest juba ette!

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Numbrite järgi oled umbes 20 kg ülekaalus. Isegi, kui veidi kasvaksid ja vanemaks saaksid ning kaalus juurde enam ei võtaks, siis ilmselt ülekaal jääks. Seetõttu oleks mõttekas juba praegu veidi kaalu alandamisega tegelema  hakata – aeglaselt (maksimaalselt 0,5 kg nädalas) ja läbimõeldult. Alusta sellest, et paned absoluutselt kõik söödu-joodu (võimalusel kaaludes) vähemalt 10 päeva jooksul (ilma toitumist muutmata) toitumisprogrammi kirja ja alles siis analüüsid keskmist tulemust ning võrdled seda soovitustega. Programmist saad suunised, mida oma toitumises peaksid muutma – suurendama/vähendama energia saamist (optimaalne võiks olla Sinu puhul selleks, et kaal langeks, aga saaksid kõik vajalikud ained toidust kätte,  1800-1900 kcal), võib-olla vähendama rasvade osakaalu toidus, suurendama kiudainete ja ilmselt nii mõnegi vitamiini-mineraalaine saamist. 
Õige lähenemine on, et pigem veidi väiksemaid koguseid, aga sagedamini. See tähendab, et peaksid kindlasti sööma hommikusööki. Koolitoit söö ka korralikult ära. Vajadusel söö mõni vahepala (köögivilju, puuvilju, teraleiba, maitsestamata jogurt, kama). Õhtusöök katsu süüa tagasihoidlikum. Kogu päeva jooksul jälgi, et oleksid söönud vähemalt 500 grammi köögivilju (salatina, toidu sees jne). Samuti jälgi, et oleksid iga päev söönud midagi alljärgnevatest toidugruppidest: 1.teraviljatooted (täisteratooteid, leib, puder), 2. puu- ja köögiviljad, 3. piim ja piimatooted, 4. kala-linnuliha-muna-liha, 5. lisatavad toidurasvad (õli, pähklid, seemned). Maiustusi, magusaid jooke, soolaseid näkse, saiakesi jms katsu süüa nii harva kui võimalik. Samuti peaks kogu toidu valmistama kodus ise võimalikult värsketest toiduainetest, pooltooteid ja valmistoite (nt pitsa vm) süüa samuti nii harva kui võimalik. Joo vett, 2-3 klaasi päevas, janu ja suure füüsilise aktiivsuse korral rohkemgi. Füüsilist aktiivsust tuleb ka kindlasti suurendada – tee kepikõndi, suusata, uisuta, uju, mängi pallimänge, tantsi jne.
Kui sellest kõigest abi ei ole, siis pöördu Tallinna Lastehaiglast doktor Ülle Einbergi vastuvõtule. 

Lisete

31. jaanuar 2016

Toitumine ja tervis

Tere! Olen 20 aastane neiu. Probleemiks on tekkinud tõustes minestushood värinatega. Igasugustel uuringutel olen käinud, vererõhk on korras ja midagi viga ei ole. Arstid ei oska enam midagi uurida ega öelda. Küll aga olen ise täheldanud, et need hood tekivad alati siis, kui üritan end uuesti kätte võtta ja kaalu langetada. Algasid nad paar aastat tagasi, kui kaalulangusega üldse alustasin, tollal tarbisin tõesti veidi liiga vähe kaloreid- u1200-1500päevas. Kuid nüüd ei saaks öelda, et asi oleks väheses kaloritarbimises. Olen 178cm pikk ja hetkel kaalun 78.5kg, päevane kaloraaž sealjuures on ligi 1800kcal. Toitun mitmekülgselt, pole ühtki toiduainet ega ka toiduainetegruppi endale keelanud. Ehk oskate Teie öelda, milles asi ja võibolla et tõesti on 1800kcal päevas liiga vähe minu kehakaalu ja pikkust arvestades?

Spetsialist vastab:Kristel Ehala-Aleksejev

Teie kaalunumber ja KMI on normi piires, kuid kui väidate, et sööte 1800 kcal päevas, on siin midagi paigast. 1800 kcal on teie pikkuse ja vanuse kohta liigväike energiahulk ja viib uuesti kaalulangusele ning võib põhjustada erinevate toitainete puudust, kui menüüd hoolikalt ei koosta. Seda eriti, kui olete veel aktiivse eluviisiga. Kuna tegeliku toiduvaliku üle ei saa kirja alusel otsustada, siis võin teha vaid oletusi. Kõige esimese variandina pakuksin välja süsivesikute vähesuse toidus, et tagada pidev normaalne veresuhkru tase. Teise asjana soovitan üle vaadata vedeliku tarbimise. Vedelikupuudus võib samuti põhjustada pearinglust. Soovitan üle vaadata, et kas tehtud uuringutes on määratud ka hemoglobiini, depoo raua (ferritiini) ja vitamiini B12 taset. Kui kõik eelnev on korras, siis tasub mõelda  südameuurigutele (EKG) ja vajadusel saab perearst saata teid juba kardioloogi vastuvõtule. Samas soovitan teil lisaks oma menüü üle vaadata koos mõne toitumises pädeva inimesega, et saada adekvaatne tagasiside, kas tõeoolest teie toitainete päevased vajadused saavad ka tegelikult teie tavapärase toiduvalikuga kaetud.

Angela

24. jaanuar 2016

Kehakaal

Tere! Olen 15-aastane tüdruk , olen 169 cm pikk ja praegu kaalun 82 kg, tean et see on palju, kuid mis oleks normaalne kaal?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Praeguse vanuse ja pikkuse juures oleks see 69 kg, 19-aastaselt sama pikkuse juures 71 kg. See ei tähenda, et peaksid nüüd otsustama mõne radikaalse dieedi kasuks. Kehakaalu langetamine peaks toimuma aeglases tempos (energiat minimaalselt 1800-1900 kcal päevas). Menüüs tuleks suurendada köögiviljade söömist – vähemalt 500 grammi päevas. Samuti peaksid igapäevasesse toiduvalikusse kuuluma täisteratooted (leib, pudrud), puuviljad, piimatooted, midagi toidugrupist kala-linnuliha-muna-liha, lisatavad toidurasvad (seemned, pähklid). Vältima peaks magusaid ja soolaseid näkse ning magusaid jooke. Kindlasti peaks tarvitama piisavalt vedelikku ning suurendama füüsilist aktiivsust (suusatamine, kõndimine, tantsimine, ujumine, erinevad jõuharjutused jne). Soovitan pidada toidupäevikut, et veenduda, et toiduga saad kätte piisavalt kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid.

M.

24. jaanuar 2016

Kehakaal

Tere, Olen 36 aastane, 173 cm pikk, 78,5 kg raske naine. Käin 4 korda, vahel 5 korda nädalas jõusaalis, treenin seal umbes 1 tund kuni 1 tund ja 15 min. Treening näeb välja siis selline klassikaline lihastreening, 3-4 seeriat ja 8-12 kordust seerias, maksimaalse lähedal raskuseid kasutan – 2 korda nädalas ülakeha ja 2 korda alakeha. Olen käinud seal praeguseks selle süsteemi järgi 1 kuu, enne seda käisin kuu aega, umbes 1 kord nädalas ja poolteist tundi korraga. Mul on istuv töö ja trennivabadel päevadel eriti liikumist ei ole, umbes 6000-8000 sammu päevas siis, trennipäevadel tuleb keskmiselt 11 000 sammu kokku, lisaks jõutrennile. Kuna mu kehakaal üldse ei lange, siis tekkis küsimus, et mitu kcal päevas ma peaksin sööma, et kaal langeks 0,5-1kg nädalas või vähemalt väheneksid ümbermõõdud ja samas oleks nii, et põletaks rasva, mitte rasva ja lihaseid? Valkude osakaal toidus peaks olema ka vist oluliselt suurem kui lihastreeningut teha? Ma usun, et mingil määral mul lihas kasvab ajapikku ja sellevõrra kaal langeb vähem, aga mõõdud võiksid siiski väheneda. Ette tänades, M.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Põhiainevahetuseks kulub praegu teil umbes 1550 kcal. See oleks absoluutne miinimum, milleni oma päevane energiatarvitamine viia. Samas, et organism ei arvaks, et saabunud on näljaaeg, oleks optimaalne saada ca 1700-1800 kcal päevas. Selline energiakogus tagab hästi mitmekesise toiduvaliku puhul ka piisava vajalike toitainete saamise. Tihti on mitte languse põhjuseks see, et inimene ei saa toiduga piisavalt ainevahetuse normaalseks toimimiseks vajalikke kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid. Ise saate nende saamist leida Nutridata programmiga, sisestades sinna kümne järjestikuse päeva menüü ja võrreldes keskmist saamist soovitustega. Valke võiks 1800 kcal juures ja suure lihastreeningu puhul saada keskmiselt 80-90 grammi päevas. Kindlasti tuleks rõhku panna köögiviljade tarbimisele – vähemalt 500 grammi erinevaid köögivilju päevas, nii värskelt kui toitude koostises. Ja tarvitada piisavalt vedelikku.

Els

24. jaanuar 2016

Toitumine ja tervis

Tere Olen mures oma 17 aastase tütre tervisehädade pärast. Täna saime vereproovi abil teada, et tema organismis on puudus rauast ning punaste vereliblede suuruse järgi andis perearst hinnangu, et puudus on juba mõnda aega kestnud. Saime küll aapteegist vajalikud preparaadid, kuid kuidas saaksin veel tema toitumist mõjutada võttes arvesse asjaolu, et talle ei maitse liha. Missugune võiks olla minimaalne tarbitav liha kogus 50 kg kaaluval noorel inimesel? Parimate soovidega Els Ulman-Kuuskman

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Rauapuudus võib ühelt poolt olla tingitud liiga vähesest raua saamisest, kuid seda võivad mõjutada ka teised tegurid – näiteks tuleks saada piisavalt B12-vitamiini ja vaske. Toitudes eksisteerib raud heemse või mitteheemse  rauana. Heemset rauda leidub peamiselt lihas. Teraviljades ja muudes taimset päritolu toitudes olev raud on mitteheemne. Heemne raud imendub oluliselt paremini kui mitteheemne. Raua toidu kaudu omastamist mõjutab kogu toidu koostis. Omastamise määr kasvab, kui igapäevane toit sisaldab liha ja kala ning rikkalikult vitamiini C. Omastamise määr on väga väike, kui süüakse toite (nt spinat, rabarber), milles on oksalaate, fütiinhapet ja mõningaid teisi orgaanilisi happeid.Kui inimene ei söö liha, siis mitteheemse raua imenduvus sõltub söögikordade koostisest ning selle imenduvust tõstab vitamiin C. Seega on põhimõtteliselt võimalik suurendada vere rauasisaldust ka ilma liha söömata, kuid parem on siiski süüa ka mõningal määral liha või linnuliha. Nädalane liha-linnuliha kogus 2000 kcal päevase energiavajaduse (ca 50kg-se naisterahva vajadus) 7-14 portsjonit, mis tuleks ise jaotada ära päevadele. Üks portsjon on näiteks 60 grammi kuumtöödeldud kanafileed, 30-35 grammi kuumtöödeldud sea-, veise-, lamba- või vasikaliha (sh hakkliha). 

A.

18. jaanuar 2016

Kehakaal

Olen 19 aastane tüdruk 184 cm pikk ja kaalun umbes 64 kg. Kas see on minu pikkuse kohta normaalne kaal või peaks vähem kaaluma?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Praegune kehakaal on üsna alakaalu lähedal, kui kaaluksite 62 kg, oleksite juba alakaaluline.

a.

18. jaanuar 2016

Tervislik toitumine

Tere, mul on küsimus seoses mahladega. Tean, et üldiselt soovitatakse mahla asemel juua vett ning poemahlale soovitatakse eelistada värskelt pressitud mahla, sest see sisaldab vähem suhkurt ning rohkem vitamiine ja kiudaineid. Üldiselt aga kui vaadata internetis erinevaid mahlasid võrdlevaid tabeleid, siis tavaliselt võrreldaksegi omavahel poes müüdavaid mahlasid ja toormahla. Kuidas aga on lood kodus tehtud mahladega nagu näiteks läbi keedetud õunamahl ja aurutamisel saadud punase sõstra mahl jne, millele ei ole lisatud suhkrut, kuid mis säilivad kauem kui toormahl? Kas sellised mahlad on samal tasemel poe mahladega oma vitamiini, kalori, kiudaine jms sisaldusega või on need veidi tervislikumad siiski?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Poes müüdaval mahlal ja kodus (vee ja suhkru lisamiseta) tehtud mahlal ei tohiks olla väga suurt vahet, sest mahlale kui sellisele ei tohi ka tööstuslikult valmistades lisada suhkrut. Küll aga tohib suhkrut lisada nektaritele ja mahlajookidele. Seda, kas konkreetses mahlas on veidi enam suhkrut, vitamiine ja kui palju annab ta energiat, mõjutab enim see, millisest puuviljast-marjast on mahl valmistatud – kui küps oli kasutatud vili, kas oli päikeseline või vihmane suvi, mis sorti oli kasutatud, kus see oli kasvatatud jne. Seetõttu ei saa ilma täpseid keemilisi analüüse tegemata väita, et üht või teist ainet on rohkem koduses või poemahlas.

Krissu

18. jaanuar 2016

Kehakaal

Tere! Mis oleks 160cm pikkuse juures ideaalkaal? Vanuseks on 23 ja hetkel kaalun 52,2-52,8. Ideaaliks pean 48kg, kuhu ka pürgin hetkel!

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

160 cm juures võiks kehamassiindeksi järgi kaaluda vahemikus 47,5-63,5 kg ehk siis keskmiselt umbes 55,5 kg. 48 kg on ilmselgelt liiga vähe, praegune kaal on rohkem kui paras. Rohkem kui kaalunumbrit tasuks jälgida oma enesetunnet, olla aktiivne ning süüa normaalselt.

Liisu

12. jaanuar 2016

Kehakaal

Tere,ma olen 13a ja 5kuud vana.. 165cm pikk ja ma kaalun 73kg… Agaa ma näen välja suhteliselt kõhn.aga see kaalu number teeb mulle väga muret… Käin veel tantsutrennis ja igapäev õues.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Kaalunumbri järgi peaksid tõepoolest hetkel kaaluma ligi 15 kg vähem. Kui oled täiskasvanuna sama pikk, siis võiksid kaaluda kuni 68 kg, et olla normaalkaalus. Soovitan kõigepealt pöörduda mõne spordiklubi poole, kus on võimalik määrata keha rasvaprotsenti. Vähesel määral võib suurem kaal olla tingitud lihasmassist, kuid kindlasti mitte nii palju. Kui selgub, et organismi rasvaprotsent  on liiga suur, siis on kindlasti põhjust muretsemiseks ja tuleks midagi ette võtta, et seda vähendada – pöörata rohkem tähelepanu normaalsele söömisele ning suurendada veelgi füüsilist aktiivsust.

silvi

12. jaanuar 2016

Tervislik toitumine

Tere! Mida arvate Rootsis toimunud nn. toidurevolutsioonist ning uuest toitumisparadigmast, mille tulemusel on nüüdseks loodud ka uued riiklikud toitumissuunised? Millal võiks Eestis olla aeg küps valitseva paradigma lammutamiseks ning tunnistamiseks, et varasematel soovitustel on pigem olnud tervistkahjustav mõju ning need on toetunud valedele eeldustele, mil puudub teaduslik alus. Ilmselt ei ole võimalik ka meil lõputult ignoreerida tõestavat teadusmaterjali, millele uued seisukohad tuginevad. Küsimus on ju rahvatervises. Lugupidamisega, Silvi

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Rootsi riiklikud toitumissoovitused põhinevad Põhjamaade toitumissoovitustel.  Toidurevolutsioonina esitleb omi soovitusi vaid üks “professor”. Uutes toitumissoovitustes on tõepoolest väikesi muudatusi, kuid inimese organismi füsioloogia on läbi aja püsinud muutumatuna, mistõttu vajame oma eksisteerimiseks jätkuvalt kõiki senigi soovitatud toitaineid. Ka Eestis toimub praegu soovituste ülevaatamine, aluseks samuti Põhjamaade soovitused.