Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.
Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.
|
Tagli Pitsi Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest. |
|---|---|
|
Kristel Ehala-Aleksejev Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja. |
20. september 2013
Tere!
Milline on toitumisteadlaste seisukoht selle väite osas, et teatud veregrupiga inimesel tekib ainult sellele veregrupile ebasobivate toitude tarbimisel organismis ohtlikud ühendid. Näiteks A-grupi vere puhul ei tohiks süüa liha, nisu, vaid proteiiniallikaks peaks olema pigem soja ja nisu asemel peaks kasutama riisi, tatart, kaera.
Sarnane on ka nn Role-dieet – väide, et inimesel võib olla varjatud toidutalumatus, mis põhjustab erinevaid terviseprobleeme, sest organism saab vale asja süües lisakoormuse. Või näiteks väide, et autistide menüüst nisu asendamine muu teraviljaga aitab nende haiguse vastu.
Milline on teie arvamus? Kas neis väidetes on tõetera sees ja milline see tõetera siis oleks:)
Tänan.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Sellele küsimusele vastab seire- ja hindamisosakonna juhataja Eha Nurk: “ABO veregrupi süsteemil põhinevaid dieete on viimasel kümnendil püütud esile tõsta kui tervist toetavaid ja haigusi ennetavaid. Kõige edukam propageerija on olnud P.J. d’Adamo, kelle raamatuid veregrupidieedist on müüdud üle maailma mitmeid miljoneid eksemplare, mis viitab selle dieedi populaarsusele ja tuntusele. Samas ei ole veregrupidieetidele, mis on pea kaks kümnendit juba turul olnud, senini suudetud luua tõsiseltvõetavat ja usaldusväärset teaduslikku tausta. Seega võimalikud seosed teatud toitude tarbimisel või mittetarbimisel kindla veregrupiga inimestel on pigem juhuslikku laadi ning veregrupidieetide kohta ei ole siiani tulemusi, mis kinnitaksid väidetavaid seoseid.
On küll teada, et teatud veregrupiga inimesed on vastuvõtlikumad mõnedele haigustele ja samas on ka teada, et nende haiguste ja teatud toitude tarbimise vahel on seos, kuid siiani pole tõendust selle kohta, et oleks seosed kindla veregrupi ja toitumise vahel. Näiteks ei ole võimalik kinnitada väidet, mida veregrupidieedi raames esitatakse: teatud kindla veregrupiga inimesel tekivad ainult sellele veregrupile omaselt ebasobivate toitude tarbimisel organismis ohtlikud ühendid ning mõne teise veregrupiga inimestel neid ei teki.
Üldjoontes on veregrupidieedis ka palju häid soovitusi. Veregrupidieedi toitumissoovitused ja ka (meditatiivsed) liikumissoovitused, sõltumata veregrupist, on paljuski tervist toetavad ja enesetunnet parendavad ning seetõttu suure tõenäosusega ei ohusta need kellegi tervist. Ei pane sugugi imestama, et on ka väga palju inimesi, kes tunnevad, et nad on abi saanud veregrupidieedist. Võib aga arvata, et need samad inimesed oleksid saavutanud sama tulemuse, kui nad oleksid järginud lihtsalt hästi-tasakaalustatud tervisliku toitumise põhimõtteid ja seda isegi siis, kui nad tarbiksid mõõdukalt toiduaineid, mis veregrupidieedi puhul oleksid neile väidetavalt vastunäidustatud (näiteks on kahetsusväärne, kui rukkileib jääb menüüst veregrupidieedi ajendil välja).”
19. september 2013
Tere!
Minu küsimus on, et kas võistluspäevadel, mil joosta tuleb 6 kilomeetrit, võib minu päevane kaloraaž olla umbes 3000 kcl. Või seda on liiast veidi? Olen 14-aastane, 157 cm pikk ja kaalun umbes 47,5 kg.
Ette tänades
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Väga keeruline on anda täpset energiasoovitust. Tunniajase jooksmisega võid kulutada umbes 300-500 kcal, olenevalt tempost. Keskmine energiavajadus 14-aastastel tüdrukutel on umbes 2300 kcal, kuid see sõltub ka Su kogu päevasest füüsilisest aktiivsusest. Seega võib 3000 kcal olla paras, kuid võib olla ka paarsada kilokalorit liiga palju.
7. august 2013
Kaks küsimust:
1. Kas Eestis on vajadust dieetraviarstide ja toitumisspetsialistide järele?
2. Kus nendeks on võimalik õppida?
Lugupidamisega,
Martin Ruumet,
üldarst
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Jah, kindlasti on vajadus nende spetsialistide järele. Seda näitab kasvõi näiteks Eesti täiskasvanud elanikkonna tervisekäitumise uuringu vastavale küsimusele antud vastused. Riiklikul tasemel Eestis hetkel nendeks spetsialistideks õppimisvõimalus puudub. Mingil määral on toitumisega seotut võimalik õppida näiteks Tartu Ülikoolis, Tallinna Tehnikaülikoolis, Tallinna Ülikoolis ning Tallinna ja Tartu Tervishoiukõrgkoolides. Kahjuks ei ole nende spetsialistide vajadusest veel aru saadud inimeste poolt, kes saaksid kaasa aidata vastavate erialade riikliku õpetamise alustamisele Eestis.
18. juuli 2013
Tere,
Olen väga tänulik, et olete loonud nutridata.ee, sellest on mulle väga palju abi olnud. Samas on mul tekkinud üks mõte, et kas nutridatat oleks võimalik arendada edasi ka nn haiguspõhiseks. Probleem selles, et minu isal on podagra ja südamepuudulikkus. Tal on suur ülekaal ja vanema inimesena ei oska ta kuidagi oma dieeti paika panna, pigem loobub kõigest või soob valimatult, sest nagunii keegi aidata ei oska. Ja ega oskagi aidata. Nutridata oleks aga idealne keskkond selliste probleemide puhul, sest annab ka ülevaate valedest valikutest ning lisab soovitused, mida kindlasti arvesse võtta.
Ette tänades,
Liina
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Suur tänu hea mõtte eest. See tasub kindlasti kaalumist. Samas on üsna kindel, et lähima paari aasta jooksul me seda kahjuks kindlasti teha ei saa, kuna meie võimalused programmi edasiarendamiseks on piiratud. Hetkel on prioriteetideks teadustasandi ettevalmistamine üleriigilise toitumisuuringu tarbeks ning tootjaliidese loomine, mille kaudu oleks tootjatel võimalik andmebaasi otse omi tooteid lisada.
16. juuli 2013
Tere! Olen 14-aastane poiss, saan 15 järgmine kuu. Minu suur mure on see, et olen väga lühike, klassis kõige lühem, isegi tüdrukutest lühem. Nii masendav on see, et lähen juba üheksandasse klassi ja kasvult ikkagi nii väike, kuskil 163 cm peaks olema. Mul on vanemad ka lühikesed, ema umbes 160 cm ja isa 165 cm. Ma püüan ennast lohutada sellega, et nende ajal olid halvemad tingimused, toit ei olnud nii mitmekülgne ja tean et isa noorena ei maganud ka palju, pluss mu isapoolne vana-vanaisa oli 190 cm ja tema isa, minu vana-vana-vanaisa oli umbes 180 cm, mõlemad suured mehed oma ajastu kohta. Minu vanaisa, 190 cm pikkuse mehe poeg, tuli aga lühem, mis on mõistetav, kuna küüditamise ajal Siberis kannatas suurt nälga väiksena. Tema poeg, minu isa tuli veel väiksem, kuskil 10 cm lühem. Nüüd on mul küsimused: kas hantlitega lihastreening paneb kasvu kinni? Kahte sorti vastuseid tuleb, osad ütlevad, et paneb kinni kasvamise, teised ütlevad, et hoopis hakkab keha rohkem kasvuhormooni ja testosterooni tootma, mida siis uskuda? Tahaks küll kenasid lihaseid, aga kasvuga ei julge riskida, kõige masendavam on mõte, et jäängi lühikeseks nagu mu vanemad. Ja teine küsimus on see, et kas on mingid kindlad toiduained, mis aitavad kasvamisele kaasa? Minu suur unistus oleks 185 cm täis kasvada, aga see on ilmselt võimatu minu puhul. Aitäh!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Inimese areng ja kasv sõltub geneetikast, toitumisest, elukeskkonnast, elulaadist, põetud haigustest. Hormonaal-süsteemil on tähtis roll ainevahetusprotsesside kujundamises (kasvuhormoon, kilpnäärme hormoonid jt). Musklite kasvatamine ja ülemäärane jõutreening ei ole soovitatav. Vanuses 15 on raske kasvu prognoosida, kuna kasvuaeg on veel ees. Teie tervisliku seisundi (sh pikkuse) hindamiseks soovitan pöörduda perearsti vastuvõtule.
10. juuni 2013
Tervist!
Minu jaoks on jäänud segaseks väheaktiivse ja passiivse liikumisega inimese vahe. Oskate tuua mõne näite, milline on passiivse-, väheaktiivse-, ja aktiivse liikumisviisiga inimene? Kui ma päeval teen umbes 20 minutit harjutusi kõhulihastele (hantliga (2kg) kallutused ühele ja teisele poole 30 korda ja spetsiaalse rulliga teen kõhulihastele 10-15 minutit) on see väheaktiivne või passiivne päev? Samas käin nt 10 minutit ujumas, olen passiivne või väheaktiivne? Niidan muru 1-2 tundi?
Ette tänades!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Passiivseteks võib nimetada inimesi, kelle tööpäev möödub istudes ning kes ka vabal ajal ei harrast praktiliselt mingisugust füüsilist aktiivsust. 10 minutit ujumist päeva kohta on siiski suhteliselt passiivne. Väheaktiivne inimene on see, kes kulutab päevas füüsilisele aktiivsusele kuni 30 minutit – seega üle 30 minuti harjutusi täis päev liigituks juba aktiivse eluviisi alla. Kui niita muru, kui see tegevus võtab veidi hingeldama ning teha seda 1-2 tundi päeva kohta, siis võib seda päeva samuti aktiivseks nimetada.
4. juuni 2013
Tere,
Kuidas te suhtute vitamiinipoodi? Kas on usaldusväärne koht, kust vitamiine osta?
tänud!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kuna ise selle poega kokkupuuteid ei ole olnud, siis jään vastuse võlgu. Vaadates nende kodulehte, siis vähemasti kogu teave toidulisandi koostise kohta on olemas ja esitatud korrektselt.
Peamine soovitus on toidulisandeid võtta vaid äärmise vajaduse korral ja ainult seda toitainet, mille osas olete väga täpselt kindlaks teinud, et Teil sellest vajaka on ning et Te ei ole suutelised ka oma toiduvaliku muutmise teel seda toidust saama.
30. mai 2013
Mul on selline ülesanne arsti poolt antud.
Mida ma söön hommikul lõunal ja õhtul seda tuleb kirjeldada aga kuidas seda paberil kirjeldada-aidake palun!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Seda nimetatakse toidupäeviku pidamiseks. Sellega soovib arst teada saada võimalikult täpselt kas seda, mida Te sööte, et siis välja selgitada energia ja toitainete saamist või näiteks seda, kas mõni toiduaine võib tekitada allergiat.
Selleks tuleb Teil absoluutselt kõik, mida sööte, panna paberile kirja. Panete paberile näiteks tänase kuupäeva, siis söömise kellaaja ja et tegemist on hommikusöögiga. Edasi kirjutate üles kõik, mida sõite võimalikult täpselt (roogade puhul võimalusel ka koostisained ja kas toitu praeti-keedeti) ning koos kogustega (kui võimalik, kaaluge või esitage majapidamismõõtudes). Põhimõtteliselt võite toidupäevikut pidada ka toitumisprogrammis ja selle sealt siis arstile välja printida. Lisan siia ka ühe võimaliku ülesmärkimise näidise.
30.05.2013
Hommikusöök kl 7.30 kodus
Kaerahelbepuder (valmistatud 2,5%lise piimaga, sisse lisatud veidi võid ja suhkrut) umbes 2dl
Maasikamoos 2 spl
Kohv (ca 2dl) piima (2,5% rasvasus ca 3spl) ja suhkruga (1tl)
Tallinna peenleib (1 viil) või (1 tl) ja keeduvorstiga (rasvasus 20%, 1 õhuke viil diameetriga 8cm)
Vahenäksimine kl 10.30 tööl
Must kohv (2dl)
Kalevi küpsised (2tk)
India pähklid (10 tk)
Lõunasöök kl 13.30 töö sööklas
Seljanka hapukoorega (seljanka sisaldas liha ja viinereid. Seljankat umbes 3dl, hapukoort 1 spl)
Peenleib (1 viil)
Saiavorm piimaga (vormi umbes 2 dl, piima umbes 1 dl)
Vahenäksimine kl 17.00
Õun (diameeter 10 cm)
Banaan (pikkus 20 cm)
Ahjuõuna jogurt (rasvasus 2%, 380g)
Õhtusöök kl 20.00
Rakvere lihapallid toorjuustuga, praetud õliga (7 tk)
Keedetud kartul (2 tk)
Hapukoorekaste (hapukoore rasvasus 20%, umbes 5 spl)
Õnne sepik (1 viil)
Keefir (rasvasus 2,5%, 250 ml)
Vahenäksimine kl 22.00
Taimetee meega (2 dl, 1 tl mett)
Ise tehtud pärmitaignast kaneelisaiake (umbes 80 grammi)
28. aprill 2013
Tere!
Kuigi see on tervisliku toitumise teemaline leht, loodan, et Te siiski teate vastust mu suitsetamise teemalisele küsimusele. Kuidas mõjutab suitsetamine munarakke? Kas on võimalik, et raseduseelne suitsetamine võib põhjustada väärarenguid?
Aitäh!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Sellele küsimusele vastab Tervise Arengu Instituudi ekspert, tubakast loobumise nõustaja Tiiu Härm: “Tore on, et fertiilses eas inimene tunneb huvi tubakakahjude vastu. Suitsetamine kahjustab munarakke otseselt. Ja kuna munarakke on igal inimesel ainult kindel arv, siis kahjustatud ja sigimisvõimetud munarakud ei taastu ja nende arv pidevalt väheneb. Seega langeb võime rasestuda ja terveid järglasi saada. Veel põhjustab suitsetamine/ tubaka tarvitamine enneaegseid sünnitusi ja alakaalulisi beebisid. Kui tulevane ema raseduse ajal suitsetab, võivad lapsed sündida ka väärarendiga (kokkukasvanud varbad või sõrmed, huulelõhe…).
Raseduse ajal suitsetanud ema lapsel esinevad lapseeas terviseprobleemid: mandlite põletikud, keskkõrva põletikud, ninakõrvalkoobaste põletikud, bronhiidid, allergia jt. Esinevad õpiraskused ja hüperaktiivsus… Olulisim on see, et suitsetava ema laps sünnib ilma juba nikotiinisõltlasena ja temast saab tunduvalt sagedamini suitsetaja, võimalik juba lapseeas, võrreldes mittesuitsetavate vanemate lastega.
Kokkuvõtvalt on suitsetamine/tubaka tarvitamine kõrge risk naisele, kes tahab sünnitada tervet last ja ka ise terveks jääda.”
tai
Tervisliku toitumise informatsioon