Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.
Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.
|
Tagli Pitsi Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest. |
|---|---|
|
Kristel Ehala-Aleksejev Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja. |
18. juuli 2013
Tere,
Olen väga tänulik, et olete loonud nutridata.ee, sellest on mulle väga palju abi olnud. Samas on mul tekkinud üks mõte, et kas nutridatat oleks võimalik arendada edasi ka nn haiguspõhiseks. Probleem selles, et minu isal on podagra ja südamepuudulikkus. Tal on suur ülekaal ja vanema inimesena ei oska ta kuidagi oma dieeti paika panna, pigem loobub kõigest või soob valimatult, sest nagunii keegi aidata ei oska. Ja ega oskagi aidata. Nutridata oleks aga idealne keskkond selliste probleemide puhul, sest annab ka ülevaate valedest valikutest ning lisab soovitused, mida kindlasti arvesse võtta.
Ette tänades,
Liina
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Suur tänu hea mõtte eest. See tasub kindlasti kaalumist. Samas on üsna kindel, et lähima paari aasta jooksul me seda kahjuks kindlasti teha ei saa, kuna meie võimalused programmi edasiarendamiseks on piiratud. Hetkel on prioriteetideks teadustasandi ettevalmistamine üleriigilise toitumisuuringu tarbeks ning tootjaliidese loomine, mille kaudu oleks tootjatel võimalik andmebaasi otse omi tooteid lisada.
16. juuli 2013
Tere! Olen 14-aastane poiss, saan 15 järgmine kuu. Minu suur mure on see, et olen väga lühike, klassis kõige lühem, isegi tüdrukutest lühem. Nii masendav on see, et lähen juba üheksandasse klassi ja kasvult ikkagi nii väike, kuskil 163 cm peaks olema. Mul on vanemad ka lühikesed, ema umbes 160 cm ja isa 165 cm. Ma püüan ennast lohutada sellega, et nende ajal olid halvemad tingimused, toit ei olnud nii mitmekülgne ja tean et isa noorena ei maganud ka palju, pluss mu isapoolne vana-vanaisa oli 190 cm ja tema isa, minu vana-vana-vanaisa oli umbes 180 cm, mõlemad suured mehed oma ajastu kohta. Minu vanaisa, 190 cm pikkuse mehe poeg, tuli aga lühem, mis on mõistetav, kuna küüditamise ajal Siberis kannatas suurt nälga väiksena. Tema poeg, minu isa tuli veel väiksem, kuskil 10 cm lühem. Nüüd on mul küsimused: kas hantlitega lihastreening paneb kasvu kinni? Kahte sorti vastuseid tuleb, osad ütlevad, et paneb kinni kasvamise, teised ütlevad, et hoopis hakkab keha rohkem kasvuhormooni ja testosterooni tootma, mida siis uskuda? Tahaks küll kenasid lihaseid, aga kasvuga ei julge riskida, kõige masendavam on mõte, et jäängi lühikeseks nagu mu vanemad. Ja teine küsimus on see, et kas on mingid kindlad toiduained, mis aitavad kasvamisele kaasa? Minu suur unistus oleks 185 cm täis kasvada, aga see on ilmselt võimatu minu puhul. Aitäh!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Inimese areng ja kasv sõltub geneetikast, toitumisest, elukeskkonnast, elulaadist, põetud haigustest. Hormonaal-süsteemil on tähtis roll ainevahetusprotsesside kujundamises (kasvuhormoon, kilpnäärme hormoonid jt). Musklite kasvatamine ja ülemäärane jõutreening ei ole soovitatav. Vanuses 15 on raske kasvu prognoosida, kuna kasvuaeg on veel ees. Teie tervisliku seisundi (sh pikkuse) hindamiseks soovitan pöörduda perearsti vastuvõtule.
10. juuni 2013
Tervist!
Minu jaoks on jäänud segaseks väheaktiivse ja passiivse liikumisega inimese vahe. Oskate tuua mõne näite, milline on passiivse-, väheaktiivse-, ja aktiivse liikumisviisiga inimene? Kui ma päeval teen umbes 20 minutit harjutusi kõhulihastele (hantliga (2kg) kallutused ühele ja teisele poole 30 korda ja spetsiaalse rulliga teen kõhulihastele 10-15 minutit) on see väheaktiivne või passiivne päev? Samas käin nt 10 minutit ujumas, olen passiivne või väheaktiivne? Niidan muru 1-2 tundi?
Ette tänades!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Passiivseteks võib nimetada inimesi, kelle tööpäev möödub istudes ning kes ka vabal ajal ei harrast praktiliselt mingisugust füüsilist aktiivsust. 10 minutit ujumist päeva kohta on siiski suhteliselt passiivne. Väheaktiivne inimene on see, kes kulutab päevas füüsilisele aktiivsusele kuni 30 minutit – seega üle 30 minuti harjutusi täis päev liigituks juba aktiivse eluviisi alla. Kui niita muru, kui see tegevus võtab veidi hingeldama ning teha seda 1-2 tundi päeva kohta, siis võib seda päeva samuti aktiivseks nimetada.
4. juuni 2013
Tere,
Kuidas te suhtute vitamiinipoodi? Kas on usaldusväärne koht, kust vitamiine osta?
tänud!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kuna ise selle poega kokkupuuteid ei ole olnud, siis jään vastuse võlgu. Vaadates nende kodulehte, siis vähemasti kogu teave toidulisandi koostise kohta on olemas ja esitatud korrektselt.
Peamine soovitus on toidulisandeid võtta vaid äärmise vajaduse korral ja ainult seda toitainet, mille osas olete väga täpselt kindlaks teinud, et Teil sellest vajaka on ning et Te ei ole suutelised ka oma toiduvaliku muutmise teel seda toidust saama.
30. mai 2013
Mul on selline ülesanne arsti poolt antud.
Mida ma söön hommikul lõunal ja õhtul seda tuleb kirjeldada aga kuidas seda paberil kirjeldada-aidake palun!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Seda nimetatakse toidupäeviku pidamiseks. Sellega soovib arst teada saada võimalikult täpselt kas seda, mida Te sööte, et siis välja selgitada energia ja toitainete saamist või näiteks seda, kas mõni toiduaine võib tekitada allergiat.
Selleks tuleb Teil absoluutselt kõik, mida sööte, panna paberile kirja. Panete paberile näiteks tänase kuupäeva, siis söömise kellaaja ja et tegemist on hommikusöögiga. Edasi kirjutate üles kõik, mida sõite võimalikult täpselt (roogade puhul võimalusel ka koostisained ja kas toitu praeti-keedeti) ning koos kogustega (kui võimalik, kaaluge või esitage majapidamismõõtudes). Põhimõtteliselt võite toidupäevikut pidada ka toitumisprogrammis ja selle sealt siis arstile välja printida. Lisan siia ka ühe võimaliku ülesmärkimise näidise.
30.05.2013
Hommikusöök kl 7.30 kodus
Kaerahelbepuder (valmistatud 2,5%lise piimaga, sisse lisatud veidi võid ja suhkrut) umbes 2dl
Maasikamoos 2 spl
Kohv (ca 2dl) piima (2,5% rasvasus ca 3spl) ja suhkruga (1tl)
Tallinna peenleib (1 viil) või (1 tl) ja keeduvorstiga (rasvasus 20%, 1 õhuke viil diameetriga 8cm)
Vahenäksimine kl 10.30 tööl
Must kohv (2dl)
Kalevi küpsised (2tk)
India pähklid (10 tk)
Lõunasöök kl 13.30 töö sööklas
Seljanka hapukoorega (seljanka sisaldas liha ja viinereid. Seljankat umbes 3dl, hapukoort 1 spl)
Peenleib (1 viil)
Saiavorm piimaga (vormi umbes 2 dl, piima umbes 1 dl)
Vahenäksimine kl 17.00
Õun (diameeter 10 cm)
Banaan (pikkus 20 cm)
Ahjuõuna jogurt (rasvasus 2%, 380g)
Õhtusöök kl 20.00
Rakvere lihapallid toorjuustuga, praetud õliga (7 tk)
Keedetud kartul (2 tk)
Hapukoorekaste (hapukoore rasvasus 20%, umbes 5 spl)
Õnne sepik (1 viil)
Keefir (rasvasus 2,5%, 250 ml)
Vahenäksimine kl 22.00
Taimetee meega (2 dl, 1 tl mett)
Ise tehtud pärmitaignast kaneelisaiake (umbes 80 grammi)
28. aprill 2013
Tere!
Kuigi see on tervisliku toitumise teemaline leht, loodan, et Te siiski teate vastust mu suitsetamise teemalisele küsimusele. Kuidas mõjutab suitsetamine munarakke? Kas on võimalik, et raseduseelne suitsetamine võib põhjustada väärarenguid?
Aitäh!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Sellele küsimusele vastab Tervise Arengu Instituudi ekspert, tubakast loobumise nõustaja Tiiu Härm: “Tore on, et fertiilses eas inimene tunneb huvi tubakakahjude vastu. Suitsetamine kahjustab munarakke otseselt. Ja kuna munarakke on igal inimesel ainult kindel arv, siis kahjustatud ja sigimisvõimetud munarakud ei taastu ja nende arv pidevalt väheneb. Seega langeb võime rasestuda ja terveid järglasi saada. Veel põhjustab suitsetamine/ tubaka tarvitamine enneaegseid sünnitusi ja alakaalulisi beebisid. Kui tulevane ema raseduse ajal suitsetab, võivad lapsed sündida ka väärarendiga (kokkukasvanud varbad või sõrmed, huulelõhe…).
Raseduse ajal suitsetanud ema lapsel esinevad lapseeas terviseprobleemid: mandlite põletikud, keskkõrva põletikud, ninakõrvalkoobaste põletikud, bronhiidid, allergia jt. Esinevad õpiraskused ja hüperaktiivsus… Olulisim on see, et suitsetava ema laps sünnib ilma juba nikotiinisõltlasena ja temast saab tunduvalt sagedamini suitsetaja, võimalik juba lapseeas, võrreldes mittesuitsetavate vanemate lastega.
Kokkuvõtvalt on suitsetamine/tubaka tarvitamine kõrge risk naisele, kes tahab sünnitada tervet last ja ka ise terveks jääda.”
7. aprill 2013
Tere!
Kas saaksite lähemalt seletada, mida tähendavad lühendid PAV ja PAL?
Ettetänades,
Doris
1. veebruar 2013
Tere, kas te oskate mind aidata, ostsin just uue väga huvitava toote omega 3 ja omega 6 ga, mis lubab kehas omega 3 ja omega 6 suhte tasakaalu viia ehk siis kiviajal oli 1:1 praegu oleks hea isegi 1:5le,aga toode lubab 1:3 120ne päevaga. sisaldab veel antioksüdante ja d vitamiini jne. tahaks nüüd teada kuidas seda kasutada,kirjutasina ka tootjatele,kuid ilmselt läheb aega vastusega…
siis küsingi teilt, kuna lugesin just internetist, et Kui toidu kõrvale juua, siis see protsess on häiritud – väikesed õligloobulid kleepuvad üksteise külge ja moodustavad klimbid. Sellisel juhul ei suuda keha õlisid omastada ning need õliklombid suunatakse maksa, kus nad läbi töödeldakse ja saadetakse peamiselt keha rasvarakkudesse energiavarudeks. Normaalselt toitudes saab maks piisavalt rasva. Kui aga toidu juurde juua, saab ta seda liiga palju ja me muutume lihtsalt paksuks ja õlidest ei ole mingit kasu.
Vedelikke võiks tarbida 10 minuti enne toidukorda, toidu ajal ja hiljemalt 2h või enam kindlasti mitte.
soovitavad veel juua toasooja piimaga hommikul 1h enne sööki,mina aga niimoodi ei saa kuna hommikul kohe söök sisse ja minek,kiire. et kuidas siis võtta,et oleks maksimaalne tulemus ja ei läheks hoopis pakuks vms siis öeldud on.äkki hoopis võtta õhtul?mitte tundi siis enne ja pärast süüa võib? vett nagu m aru saan ei tohi peale juua,et kas siis piima,aga see jälle ei tohi külm olla,aga äkki oleks kuidgai lihtsam variant mingisugune,sest ilma peale joomata ka ei saa kuna kalaõli on selline maitse ise teate ka.
väga väga suured tänud info eest!
jään ootama :)
T.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
See, kuidas antud toodet tarbima peab, peaks olema väga selgelt kirjas toote pakendil. Iga sellise toote jaoks on omad õpetused. Vedeliku mittetarvitamise soovitus söömise ajal tuleneb pigem sellest, et juues toidu kõrvale vedelikku, me ei mälu korralikult toitu läbi ja neelame selle suurte tükkidena alla. Samuti ei saa hakata toidule toimima juba süljes asuvad ensüümid, kui me toitu läbi ei mälu ega süljega ei sega, vaid selle lihtsalt “alla loputame”.
Mis puudutab oomega-rasvhappeid, vitamiine jms, siis on esmane soovitus saada neid siiski toidust, sest sealt ongi nad kõige paremini omastatavad. Oomega-3-rasvhapete kõige paremaks allikaks on kalad. Vitamiine-mineraalaineid leidub kõikides toidugruppides (teraviljatooted, puu- ja köögiviljad, piimatooted, toidugrupp liha-kana-kala-muna, lisatavad toidurasvad), vaid suhkru-maiustuste grupis on nende sisaldus väga tagasihoidlik. Enne igasuguste toidulisandite tarvitamist on otstarbekas alati kõigepealt välja selgitada, mida Teil praeguse toitumise juures vajaka jääb ning kas oleks võimalik väikeste muudatustega oma toitumises neid puudujääke kõrvaldada. Toitumisprogrammiga saab nii analüüsida oma toitumist kui ka saada informatsiooni toiduainetest, mis mingeid toitaineid enim sisaldada võiksid.
1. veebruar 2013
Tere!
Olen 13-aastane tüdruk. Hakkasin hiljuti kasutama toitumisprogrammi. Sealt selgus, et söön liiga vähe kilokaloreid ja rasvasid, valke söön normaalselt, aga süsivesikud on totaalses ülekaalus ja neid tarbin ma üleliia.
Oskate Te soovitada mulle toite, millest hoiduda ja mida süüa, et oma süsivesikud normi saaksin?
Ettetänades
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Programm arvutab hetkel kahjuks valkude-rasvade-süsivesikute osatähtsused energiast ainult tarbitud energiakoguse põhjal. Lähiajal on plaanis lisada täiendus, kus soovitusest suuresti erineva energiatarbimise korral teeb programm ise automaatselt ümberarvutused ning sellest lähtuvalt soovitused. Kuna Sinu energiatarbimine oli liiga madal ja kuigi süsivesikud sellest moodustasid liiga suure osa, siis suure tõenäosusega tegelikult ei peaks Sa mitte süsivesikute tarbimist piirama, vaid valkude ja rasvade tarbimist suurendama.
Panen siia arvutuskäigu, kuidas see välja selgitada. Oletame, et Su energia tarbimine oli programmi järgi päevas 1400 kcal, valkude osatähtsus toiduenergiast 10%, rasvade osatähtsus 25% ning süsivesikutel 65%. Soovituslik on Sul näiteks saada päevas 2200 kcal.
Seega Sinu tegelikust energiatarbimisest tuleb valkudest 1400×10/100=140 kcal, mis Sinu soovituslikust energiast moodustab ainult 140/2200×100=6,4% soovitusliku 10-15%E asemel.
Rasvadest saad 1400×25/100=350kcal ehk soovituslikust energiast ainult 350/2200×100=15,9% soovitusliku 25-30%E asemel.
Süsivesikutest saad energiat 1400×65/100=910kcal ehk soovituslikust energiast ainult 910/2200×100=41,4% soovitusliku 55-60%E asemel.
Ümberarvutuse puhul on näha, et selliste näidisarvude puhul jääks puudu lisaks valkudele ja rasvadele ka süsivesikutest, mille tarbimist tuleks samuti hoopis suurendada, mitte ei tuleks nende saamist vähendada.
Samas muidugi tuleks vaadata, mis on need allikad, millest süsivesikuid saadakse. Süsivesikuid peaks saama peamiselt teraviljatoodetest (puder, leib), puu- ja köögiviljadest ning vähem suhkrust, maiustustest, karastusjookidest, küpsistest, saiakestest. Rasvade puhul tuleks eelistada kalast saadavat rasva, taimeõlisid, seemneid ja pähkleid.
1. veebruar 2013
Tere! Ei saa aru pakendil soolakoguse arvutmisest. Toitumine.ee lehel kirjas, et pakendile märgitud naatriumi kogus tuleb korrutada 2,5-ga, et saada soolasisaldus tootes. Koolitundidest meelde jäänud, et keedusoola valem on NaCl ehk naatriumi ja kloriidi on keedusoolas võrdsetes kogustes. Kas toiduainetööstus ei kasutagi keedusoola või on siin veel mingeid aineid soolasuse saamiseks lisatud?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Soola valem on tõepoolest NaCl. Samas arvutatakse nende kummagi aine osakaalu soolas välja võttes arvesse kummagi molaarmassi. Naatriumil on see 23, klooril 35,5. Kokku teeb see 58,5. Sellest moodustab naatrium 23/58,5×100=39,3% ning kloor seega 60,7%. Seega soolakogusest naatriumikoguse saamisest tuleb see korrutada ümardatult 0,4ga ning selleks, et saada pakendil märgitud naatriumikogusest (grammides) tagasi arvutada soolakogust (grammides), tuleb naatriumikogus korrutada 2,5ga.
Kui mõnikord on pakendil toodud toidu koostises märgitud näiteks, et soola on lisatud maksimaalselt 1%, kuid pärast toitainelise koostise tabelis on naatriumit rohkem kui 400 mg, siis tuleneb see sellest, et naatriumi leidub ka toiduainetes looduslikult (nt toores sealihas umbes 50-60 mg 100 grammi kohta) ning vähesel määral ka osades lisaainetes.
tai
Tervisliku toitumise informatsioon