Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.
Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.
|
Tagli Pitsi Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest. |
|---|---|
|
Kristel Ehala-Aleksejev Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja. |
12. oktoober 2014
Tere, ma ei tea kas ma olen just õiges kohas kuid igaks juhuks küsin ka siit? Mul plaan minna varsti mitmele lennureisile. (Muud varianti polnud)Kuid ma jubedalt muretsen sest mu kõrvad valutavad isegi siis kui autoga sõita mõnest orust läbi! Mida teha et lennukiga lennates kõrvad nii valusad poleks? Kas apteegis müüakse midagi? Kas kõrvatropid võiksid aidata? Kas valuvaigisti aitab? Mis veel võiks aidata? Palun kõiki variante sest ma tean et see tuleb üks õudus… Ette tänades!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Küsimus ei kuulu tõepoolest üldse toitumise valdkonda. Kõrvade valutamine lennureisil võib tekkida siis, kui nina on kinni, kasvõi natukene, kuid kindlasti soovitan küsida nõu otse arstidelt.
28. aprill 2014
Tere, mul olek sellinne küsimus ,et kas jõusaal paneb kasvu kinni ning kas lõuatõmbed ja kätekõverdused lähevad jõutreeningu alla
vanus 14
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Sellele küsimusele vastab Tervise Arengu Instituudi teadur Leila Oja: “Teaduslikku tõestust sellele, et jõusaalitreeningud kasvamist pidurdaksid, ei ole. Jõuharjutuste abil arendatakse nii lihasjõudu kui ka kasvatatakse lihasmassi. Lihasmass suureneb lihaste mahu suurenemise tõttu. Mõistagi ei suurene lihaskiudude arv, vaid lihased nö. paksenevad. Ehk siis jõutreeningut harrastavad noormehed võivad visuaalselt tunduda jässakamatena (seega ka lühematena) võrreldes klassivendadega, kes on pikad ja kleenukesed. Kätekõverdused ja lõuatõmbed kangil on mõlemad jõutreeningu harjutused.”
4. aprill 2014
Tere, olen 19a, kaalun u 60kg. Suurendan oma lihasmassi treenides, mis toidud aitaksid lihasmassi suurendada ja kuidas toidukordi jaotama peaks?Ehk oskate ka nõu anda, mis proteiinipulbreid osta .
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Lihasmassi kasvatamiseks tuleks süüa valgurikkaid toite. Enim siasaldavad valke loomset päritolu toiduained (muna, piimatooted, kala, kana ja liha). Samas peaks valke saama ka taimset päritolu allikatest (kaunviljad, teraviljatooted, pähklid, seemned). Valkudega ei maksa aga ka liialdada, sest valkude liig on organismile (eriti neerudele ja maksale) väga suureks koormuseks. Valkude osatähtsus kogu saadavast energiast ei tohiks ületada 20%. See tähendab seda, et päevane energiatarbimine korrutatakse 0,2-ga ja jagatakse 4-ga (kuna 1 gramm valke annab 4 kcal). Näiteks, kui päevane energiatarbimine on 2800 kcal, siis päevas võiks süüa maksimaalselt valke 2800*0,2/4=140 grammi. Toidulisandite võtmist ei soovita, sest juba ainuüksi toiduga on võimalik saada valke piisavalt (isegi liiga palju) ning liigne valgukogus ei ole organismile kindlasti hea.
5. märts 2014
Tere,
olen 16,5 aastat vana pisut üle 180 cm pikk, kaalun 61 kilo. Teen jõusaalis trenni. Sõber soovitas lisaks muule toidule musklite kasvatamiseks süüa ka toidulisandeid ja andis proovida preparaati kus on 100 grammi kohta 5,0 gr kreatiini, 6,4 g glutamiini, 6,2 g leutsiini. Kui kasulikud või kui ohtlikud need ained õigupoolest on?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Sellele küsimusele vastab Põllumajandusministeeriumi Toidu üldnõuete büroo peaspetsialist Siret Dreyersdorff: ”Seda, kas teie organism vajab toidulisandeid (TL) täiendavalt juurde, tuleks konsulteerida arsti või oma treeneriga. Arst oskab hinnata teie tervislikku seisundit kõige paremini. Juhul, kui teil esineb mõni terviserike, siis võib TL tarbimine olla vastunäidustatud. Treener jällegi oskab hinnata teie füüsist ja sellest lähtuvalt soovitada TL juhul kui vaja. Teie vanuses on peamine siiski tasakaalustatud ja mitmekülgne toitumine. Sellest peaks piisama, TL võiks menüüsse kaasata äärmisel vajadusel või siis sõltuvalt teie treeningu intensiivsusest. Teie poolt nimetatud TL tarbivad eelkõige sportlased. Kreatiini ülesandeks on lihaskoe varustamine energiaga, kreatiini peamised allikad toidus on liha ja kala. Glutamiini leidub samuti paljudes proteiinirikastes toitudes nagu liha ja kala. Glutamiini soovitatakse kasutada just intensiivse treeningu korral, kui organismi glutamiini vajadus võib suureneda. Leutsiin on asendamatu aminohape, mida inimkeha ei saa ise toota. Leutsiin on abiks lihasmassi ehitamisel, seda soovitatakse intensiivsest lihastööst tulenevate kadude katmiseks. Seega, kasulikuks võivad need ained osutuda intensiivse treeningu korral. Seda, kui intensiivne on teie treeningkava, oskab hinnata treener.
Enne kui otsustate lülitada oma treening- ja toitumisprogrammi TL, konsulteerige kindlasti arsti või treeneriga!”
2. jaanuar 2014
Tere!
See küsimus vist siia leheküljele väga ei sobi, aga äkki kui toitumiseksperdian oskate ikkagi aidata.
Nimelt mis juhtub inimese füüsilise võimeksusega siis, kui 3 nädalat trenni ei tee. Kaua peaks treenima, et taastada algne vorm?
Lugupidamisega.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
See kõik oleneb sellest, kui palju, kui sageli ja millist trenni teete, milline on treeningkava. Kõige õigemini oskab sellisele küsimusele vastata teie enda treener.
1. oktoober 2013
Tere, minu küsimus puudutab toiduga seotud müüte. Lugesin teie koduleheküljelt vastavat rubriiki, kuid toiduga seotud müüte on palju.
Müüdid:
1. Ainukene õige aeg maiustamiseks on hommikul, sest siis ei tule juurde liigseid kilosid, kuna keha tarvitab hommikul rohkem energiat.
2. Hommikul soojavee(soovitavalt koos sidruniga) joomine kiirendab seedimist ja aitab kaalu langetada.
3. Äädika lisamine juurviljadele/puuviljadele aitab hoida vöökoha saledana.
4.Toidule tugevate vürtside lisamine kiirendab seedimist ja aitab seeläbi kaalu langetada.
5. Mesi on tervislikum kui suhkur.
6. Kapsal on palju kasulikke ained, mis aitavad rasva põletada.
7. Viinamarjad sisaldavad palju suhkruid ja nende suuremas koguses söömine teeb paksuks.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Jah, erinevaid arusaamu seoses toitumisega on palju ja kõiki ei jõuagi siia kodulehele kokku panna niikuinii. Katsun veidi selgitada küsitud müüte.
1. Ainukene õige aeg maiustamiseks on hommikul, sest siis ei tule juurde liigseid kilosid, kuna keha tarvitab hommikul rohkem energiat.
Selle koha pealt on vastandlikke arvamusi, kuid siiski üldjuhul soovitatakse maiustada ning tärkliserikkaid toite (kartulid, makaronid) süüa pigem päeva esimeses pooles. Seda ennekõike seetõttu, et glükoos on nn kerge energia, mida organismil on hea kasutada, aga kui seda on liiga palju ja seda ära ei kulutata (õhtuti on inimesed tavaliselt väiksema aktiivsusega), siis läheb see ka väga kergesti keharasvaks. Liigsed kilod tekivad siis, kui toiduga saadakse rohkem energiat kui kulutatakse.
2. Hommikul soojavee(soovitavalt koos sidruniga) joomine kiirendab seedimist ja aitab kaalu langetada.
Kui juua vett, siis võib hetkeks tunduda, et kõht on täis. Pikas perspektiivis sellest muidugi kaalulangetava “imerohina” kasu ei ole. Normaalne ja mitmekesine toitumine (vajadusest väiksema toiduenergiaga) ning liikumine on need, mis viivad kaalu alanemisele.
3. Äädika lisamine juurviljadele/puuviljadele aitab hoida vöökoha saledana.
Ühtegi imerohtu ega imedieeti tegelikult olemas ei ole. Mõningad allikad (baseerudes peamiselt loomkatsetele) väidavad, et äädikas aitab kaasa nö rasvapõletusprotsessidele kehas. Äädikas võib veidi pärssida ka söögiisu. See kõik aga ei tähenda, et peaks jääma lootma ainult äädikale ning seda suurtes kogustes tarvitama hakkama.
4.Toidule tugevate vürtside lisamine kiirendab seedimist ja aitab seeläbi kaalu langetada.
Vürtsika toidu söömine võib veidi ainevahetust mõjutada, suurendades termogeneesi, kuid mõju ei ole nii suur, et ainult vürtse lisades kaal mühinal langema hakkaks.
5. Mesi on tervislikum kui suhkur.
Ühegi toidu kohta ei saa tegelikult öelda, et ta oleks tervislik või ebatervislik. Maiustusi (sh suhkur ja mesi) tuleb igal juhul tarbida tagasihoidlikult. Mee ja suhkru vahe on selles, et suhkur koosneb praktiliselt 100%-liselt sahharoosist, mesi aga peamiselt fruktoosist ja glükoosist ning lisaks sisaldab mesi kuni 20% vett ning vähesel määral ka mõningaid vitamiine ja mineraalaineid, mis suhkrus praktiliselt puuduvad.
6. Kapsal on palju kasulikke ained, mis aitavad rasva põletada.
Kapsas annab väga vähe toiduenergiat ning samas sisaldab seedimist soodustavaid kiudaineid. Lisaks leidub kapsas fütotoitaineid antotsüanidiine, mida omakorda seostatakse mõjuga insuliinile ja seeläbi veresuhkru tasemele. Samas ei tohiks kaalu langetamiseks hakata nosima ainult kapsast, vaid siiski toituma mitmekesiselt – organism vajab erinevaid aineid, mida ta ei saa vaid kapsast.
7. Viinamarjad sisaldavad palju suhkruid ja nende suuremas koguses söömine teeb paksuks.
Viinamarjad sisaldavad tõepoolest üsna palju nn looduslikke suhkruid. Aga ülekaal tekib ükspuha millise toidu liigsel söömisel ehk siis, kui toiduga saadakse enam energiat kui kulutatakse.
26. september 2013
Tere!
Tekkis küsimus, et teie toitumisprogrammi kasutades, sisestan ma sinna näiteks hommikusöögiks pudru. Nüüd aga, kui näiteks söön täisterakaerahelbeputru, kaalun ära helbed, mida veele lisan ja pärast kaalun ära pudru. Kaloraaž erineb neil kahel väga palju. Küsimus siis nii, kas mõttekam ja kindlam oleks ikka helbed ära kaaluda ja need sisestada või kaalun siiski putru ja lisan seal antud nimekirjast oleva pudru? Aga vastuolu tekibki siin, mannapuder veega näitab toitumisprogramm u 100 kcl, aga kui mina kaalusin ära manna (45 g) ja sisestasin ise manna mis oli 316 kcl- line, siis lisades manna mitte pudru koguse, sain väiksema kalorsuse. Kumb on siis õige, kas kaaluda ära pudru või helbed? Samas pakil on helveste kalorsus kirjas, aga saadud pudru kaloreid ma ise kuidagi arvestada ei oska.
Loodan, et jutt on arusaadav.
Lugupidamisega.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kõige õigem oleks ise teha uus retsept oma andmetega. Selleks tuleb minna rubriiki “Minu toidud”, Lisa uus retsept. Sealt valida “Võta aluseks andmebaasi retsept” ja valida kõige lähedasem retsept. Valimiselt täituvad retsepti kõik väljad automaatselt. Edasi tuleb muuta vastavalt enda valmistatud roale manna kogust, piima-vee kogust jne. Kui kaalusite üle ka valminud pudru, siis kirjutage saadud kogus Väljatuleku lahtrisse. Kui ei kaalunud, siis on soovitatav meelde jätta retseptis algselt olev Kuumtöötluse kao % retsepti alt ning pärast kõikide väljade täitmist kirjutada sinna uuesti seesama %. Tasub lugeda ka retsepti tegemise õpetust Abi nupukese alt, kust leiab ka Töötlusastmete valimise selgituse.
20. september 2013
Tere!
Milline on toitumisteadlaste seisukoht selle väite osas, et teatud veregrupiga inimesel tekib ainult sellele veregrupile ebasobivate toitude tarbimisel organismis ohtlikud ühendid. Näiteks A-grupi vere puhul ei tohiks süüa liha, nisu, vaid proteiiniallikaks peaks olema pigem soja ja nisu asemel peaks kasutama riisi, tatart, kaera.
Sarnane on ka nn Role-dieet – väide, et inimesel võib olla varjatud toidutalumatus, mis põhjustab erinevaid terviseprobleeme, sest organism saab vale asja süües lisakoormuse. Või näiteks väide, et autistide menüüst nisu asendamine muu teraviljaga aitab nende haiguse vastu.
Milline on teie arvamus? Kas neis väidetes on tõetera sees ja milline see tõetera siis oleks:)
Tänan.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Sellele küsimusele vastab seire- ja hindamisosakonna juhataja Eha Nurk: “ABO veregrupi süsteemil põhinevaid dieete on viimasel kümnendil püütud esile tõsta kui tervist toetavaid ja haigusi ennetavaid. Kõige edukam propageerija on olnud P.J. d’Adamo, kelle raamatuid veregrupidieedist on müüdud üle maailma mitmeid miljoneid eksemplare, mis viitab selle dieedi populaarsusele ja tuntusele. Samas ei ole veregrupidieetidele, mis on pea kaks kümnendit juba turul olnud, senini suudetud luua tõsiseltvõetavat ja usaldusväärset teaduslikku tausta. Seega võimalikud seosed teatud toitude tarbimisel või mittetarbimisel kindla veregrupiga inimestel on pigem juhuslikku laadi ning veregrupidieetide kohta ei ole siiani tulemusi, mis kinnitaksid väidetavaid seoseid.
On küll teada, et teatud veregrupiga inimesed on vastuvõtlikumad mõnedele haigustele ja samas on ka teada, et nende haiguste ja teatud toitude tarbimise vahel on seos, kuid siiani pole tõendust selle kohta, et oleks seosed kindla veregrupi ja toitumise vahel. Näiteks ei ole võimalik kinnitada väidet, mida veregrupidieedi raames esitatakse: teatud kindla veregrupiga inimesel tekivad ainult sellele veregrupile omaselt ebasobivate toitude tarbimisel organismis ohtlikud ühendid ning mõne teise veregrupiga inimestel neid ei teki.
Üldjoontes on veregrupidieedis ka palju häid soovitusi. Veregrupidieedi toitumissoovitused ja ka (meditatiivsed) liikumissoovitused, sõltumata veregrupist, on paljuski tervist toetavad ja enesetunnet parendavad ning seetõttu suure tõenäosusega ei ohusta need kellegi tervist. Ei pane sugugi imestama, et on ka väga palju inimesi, kes tunnevad, et nad on abi saanud veregrupidieedist. Võib aga arvata, et need samad inimesed oleksid saavutanud sama tulemuse, kui nad oleksid järginud lihtsalt hästi-tasakaalustatud tervisliku toitumise põhimõtteid ja seda isegi siis, kui nad tarbiksid mõõdukalt toiduaineid, mis veregrupidieedi puhul oleksid neile väidetavalt vastunäidustatud (näiteks on kahetsusväärne, kui rukkileib jääb menüüst veregrupidieedi ajendil välja).”
19. september 2013
Tere!
Minu küsimus on, et kas võistluspäevadel, mil joosta tuleb 6 kilomeetrit, võib minu päevane kaloraaž olla umbes 3000 kcl. Või seda on liiast veidi? Olen 14-aastane, 157 cm pikk ja kaalun umbes 47,5 kg.
Ette tänades
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Väga keeruline on anda täpset energiasoovitust. Tunniajase jooksmisega võid kulutada umbes 300-500 kcal, olenevalt tempost. Keskmine energiavajadus 14-aastastel tüdrukutel on umbes 2300 kcal, kuid see sõltub ka Su kogu päevasest füüsilisest aktiivsusest. Seega võib 3000 kcal olla paras, kuid võib olla ka paarsada kilokalorit liiga palju.
7. august 2013
Kaks küsimust:
1. Kas Eestis on vajadust dieetraviarstide ja toitumisspetsialistide järele?
2. Kus nendeks on võimalik õppida?
Lugupidamisega,
Martin Ruumet,
üldarst
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Jah, kindlasti on vajadus nende spetsialistide järele. Seda näitab kasvõi näiteks Eesti täiskasvanud elanikkonna tervisekäitumise uuringu vastavale küsimusele antud vastused. Riiklikul tasemel Eestis hetkel nendeks spetsialistideks õppimisvõimalus puudub. Mingil määral on toitumisega seotut võimalik õppida näiteks Tartu Ülikoolis, Tallinna Tehnikaülikoolis, Tallinna Ülikoolis ning Tallinna ja Tartu Tervishoiukõrgkoolides. Kahjuks ei ole nende spetsialistide vajadusest veel aru saadud inimeste poolt, kes saaksid kaasa aidata vastavate erialade riikliku õpetamise alustamisele Eestis.
tai
Tervisliku toitumise informatsioon