Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.
Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.
|
Tagli Pitsi Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest. |
|---|---|
|
Kristel Ehala-Aleksejev Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja. |
25. november 2018
Tere,
Mul on teoreetiline küsimus mikrotoitainete kohta: mis on vahet selles, kas saan vajalikud ained kätte erinevatest toitudest või hoopis toidulisanditena? Ehk siis ainult mikrotoitainete vaatenurgast lähtudes, kas võiksin lihtsalt apteegist kõik vajalikud vitamiinide ja mineraalide tabletid osta ning tervisliku toitumise “unustada”?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Teoreetilisele küsimusele ka teoreetiline vastus:) Jah, teoreetiliselt (arvutuslikult) võiks kõik mikrotoitained saada toidulisanditest. Küsimus on ainult ka selles, kas reaalselt ka potsikul märgitud kogustes need mikrotoitained imenduvad. On teada, et kõige parem imenduvus on hästi tasakaalustatud toidust, kuna selles on koos kõik vajalikud komponendid õiges vahekorras. Mittetasakaalustatult toitudes võib lisaks vitamiinide-mineraalainete defitsiidile puudu jääda ka asendamatutest amino- ja rasvhapetest ning kiudainetest, liiga suures koguses võib saada küllastunud rasvhappeid, kolesterooli, naatriumi.
25. september 2018
Tere!
sooviksin teie hinnangut järgnevas:
Nimelt käivad minu teise klassi lapsed mõlemad Võru Kreutzwaldi koolis. Laste äratus on 6.50 ning hommikusöök kodus on kell 7.30. Järgmine söök koolis (lõunasöök) on juba peale teist tundi ehk kell 9.40. Päev kestab neil enamasti 13.00-ni. Seejärel on huviringid. Minu hinnangul on ebanormaalselt varajane lõuna laste tervisele ning toitumisharjumustele kahjulik. Minu lapsed on harjunud hommikuti korralikult sööma, aga juba praegu on suhtumine nende puhul selline, et miks nad peavad kodus sööma, koolis ju kohe saab. Ma leian et paari aasta pärast nad ei ole üldse harjunud hommikuti sööma. Lapsed koolis nii vara eriti ei söö ja peale koolipäeva on neil kõht seetõttu väga tühi. Sooviksin teie arvamust ning ka soovitust, kuna soovin antud teemaga pöörduda kooli juhtkonna poole.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Nii varane koolilõuna ei ole kindlasti tervislik. Eriti valguses, kus lastel jääb seetõttu söömata hommikusöök. Kahjuks praeguse määruse järgi võib lastele anda koolilõunat pärast teist tundi, seda ennekõike vastutulekuna suurtele koolidele, kus lapsi palju ning sööklaruumid väikesed. Määruse uuendamisel on plaanis seda muuta. Praegu on ainuke võimalus pöörduda kooli juhtkonna poole ning läbirääkimiste teel ehk saavutada söögivahetunni nihutamine lastele füsioloogiliselt sobivamale ajale.
9. september 2018
Tere ,kui suur võiks olla päevane energiavajadus 24-aastasel naisel 52kg 166 cm pikk ,trenni ei tee , istuv tóó .
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kui võtta aluseks Henry valem, siis selle järgi arvutades oleks keskmine põhiainevahetuse energiakulu ehk n-ö iseeneslikud kulutused siis, kui oleksite päev läbi voodis ja mitte midagi ei teeks (see küll ei võta arvesse individuaalseid iseärasusi) umbes 1280 kcal. Kui on istuv töö ja trennis ei käida, siis võiks selle omakorda korrutada läbi kehalise aktiivsuse koefitsiendiga 1,4. Seega oleks minimaalne päevane vajadus umbes 1800 kcal, kui juba veidi ennast liigutada ka, siis isegi 1900 või enam. Kui pidada toidupäevikut, siis on võimalik saadud energiakogust võrrelda muudatustega kehakaalus ning sellest teha täpsemad järeldused, kui suur on keskmine energia saamine, mille juures kehakaal püsib stabiilsena.
10. juuli 2018
Tere!
Sooviks küsina kliide söömise kohta. Olen sattunud neist vaimustusse – nisukliid, kaerakliid, speltakliid, rukkikliid.
Söön neid päevas pudru, keefiri, piima jt segatuna kokku hinnanguliselt 4-5 kohvitassi (ca 2-2,5dl suurused tassid) täit. Lisaks pean lugu ka muidu tervislikust toitumisest, mis tähendab, et söön ka palju juur- ja puuvilju, kus samuti kiudaineid. Samuti kaerahelbeid pudru sees.
Kas sellistes kogustes kliide söömine pikemas perspektiivis võiks mõjuda kahjulikult? Olen kasutanud nisukliisid juba võiks öelda 10 aastat , kaerakliisid 5a, teised on tulnud nüüd lähikuudel. Sellistes kogustes aga ca 2-3 kuud. Kuidas mõjub see erinevate mineraalainete imendumisele?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Küsimusele vastab TTÜ Keemia ja biotehnoloogia instituudi Toidutehnoloogia osakonna vanemteadur Kaarel Adamberg “Üldiselt kiudainete tarbimine 50 g/päevas ei mõju halvasti mineraalainete omastamisele. On uuringuid, mis väidavad, et kaltsiumi omastamine isegi paraneb, kui kiudainete tarbimine on suurem kui 30 g/p. Üheks põhjuseks on parem omasamine happelisemast keskkonnast seedetraktis, mis tekib hapete tootmisel kiudainetest, eeskätt lahustuvatest kiudainetest. Seega kui ei sööda ainult nisu- või rukkikliisid, milles on peamiselt lahustumatud kiudained, vaid erinevaid kiudainete allikaid (nt lahustuvad kiudained on beeta-glükaanid kaerast ja odrast, pektiin puuviljadest ja köögiviljadest, inuliin maapirnist ja sibulast), siis on kiudaineterikas toit väga vajalik.
Kiudainete üheks probleemiks võib olla kiudaineterikastes toitudes leiduv fütaathape, mis seob rauda, tsinki jt metalle lahustumatutesse kompleksidesse (fütaadid), mida me ei omasta. Samas on fütaathape oluline antioksüdant ning täisteraviljad ja pähklid (fütaathappe peamised allikad) sisaldavad ka palju mikroelemente.”
26. juuni 2018
Tere!Olen 13-aastane tüdruk.Kaalun 48kg ja olen 165cm pikk.Tahaks väga kaalust alla võtta aga ,kui proovin kaalust alla võtta siis tekivad ülesöömised.Kuidas ma saaks oma söögikorrad paika?Mul ei teki enam täiskõhu tunnet ja ma ei teagi kui palju ma peaks sööma oma kaalu ja pikkusega.Kas 3/4 peaksin sööma taldrikust või kuidas ma saaks teada ,kui suure portsioni ma peaks sööma.Ning mitu korda umbes trenni tegema nädalas jne.Aitäh!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kaalust alla võtta kindlasti ei tohiks, oled täiesti normaalkaalus. Sellise vanuse ja pikkuse juures võiksid kaaluda kuni 59 kg, et olla normaalkaalus. Kui pikkust juurde ei tule, siis näiteks 17-aastasena loetaks sinu praegust kaalu juba alakaaluks. Seega ennekõike, kui soovid ilusam välja näha, peaksid tegema harjutusi erinevatele lihasgruppidele (neid leiab internetist) ja keha vormima, mitte proovima kaalu kaotada. Kui sööd liiga vähe, saad ka organismi arenemise jaoks vajalikke aineid liiga vähe ja see võib su tervise ära rikkuda. Sa peaksid saama toiduga minimaalselt 2000 kcal energiat. See tähendab iga päev (osasid asju ei pea sööma iga päev, võib ka kogused nädalale ümber arvutada ning süüa paaril päeval see kokku saadud kogus ära) vähemalt järgmisi toite: taldikutäis putru, 3-4 viilu leiba, 3 peotäit köögivilju, 2 puuvilja, 1-2 klaasi vedelaid piimatooteid, lisaks veel kohupiima, jogurtit või juustu, umbes tikutoosisuurune tükk (linnu)liha ja samapalju kana, pool muna, paar supilusikatäit pähkleid-seemneid. Tegelikult tuleks süüa enamgi, siin olid toodud ainult peamised asjad. Ise saab oma toitumist jälgida Nutridata programmiga ja täpsemalt sellest lugeda siit.
24. juuni 2018
Tere,
Kas makaronid mõjuvad tervisele halvasti või pagaitooted?
Suured tänud ette!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kui inimene on terve (nt tal ei ole diagnoositud tsöliaakiat), siis ei saa öelda, et üks või teine asi (osade puhul küll siis vaid väikestes kogustes ja harva) võiks tervisele kuidagi halvasti mõjuda. Makaronid ja pagaritooted on süsivesikute allikaks, kuid tavalised makaronid ja saiakesed üldjuhul eriti kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid ei sisalda. Seetõttu soovitataksegi tooteid varieerida ning eelistada täisterast, seemnetega vms tooteid. Saiakesed võivad sisaldada ka liigselt rasvu, soola või lisatud suhkruid – seega anda küll palju energiat, kuid mitte meile vajalikke kiud- ja mikrotoitaineid. Selliste toodete liigsel tarbimisel on kaks ohtu. Esiteks, kui neid süüakse tavapärasele söömisele lisaks, võib kokku saadav energiahulk ületada soovitust ja viia lõpuks ülekaalu tekkeni. Kui saiakesi süües jääb kogu saadav energiahulk soovituste piiridesse, siis järelikult süüakse sellevõrra vähem mingeid teisi olulisi toite (nt täisteratooteid, kala, puu- ja köögivilju vm) ning jäävad saamata need toitaineid, mida neist toitudest saaks ning ajapikku võib ka see hakata põhjustama terviseprobleeme.
25. mai 2018
Tere,
Loen TAI voldikut suhkru tarbimisest. Voldikus on selgelt öeldud, et lisatud suhkrute maksmumkogus täiskasvanud võiks olla kuni 50 g päevas, samas on öeldud et mahla pole soovitatav juua üle 2 klaasi päevas, kuna siis on juba saadud 30g looduslikke suhkruid. Seega siit tekib küsimus, kas nii looduslikke kui ka lisatud suhkrute lubatud kogus on päevas oluliselt suurem kui 50 g. Või siis õigem on küsida palju on lubatud nn looduslikku suhkrut süüa?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Otseselt ei ole olemas soovitust suhkrute (s.o siis kas eraldi looduslike või looduslike ja lisatud suhkrute kokku) tarbimiseks. Teada on, et aju vajab igapäevaselt umbes 130 grammi glükoosi, sinna peaks aga lisanduma vähemalt 30–50 grammi glükoosi, et katta ka erütrotsüütide ja mõnede teiste glükoosipõhiste rakkude energiavajadus. Samas ei pea seda kogust saama glükoosina, kuna ka näiteks toiduga saadud sahharoos ja tärklis lagunevad seedekulglas glükoosiks. Seega oleks ennekõike vaja jälgida seda, et lisatud suhkruid söödaks võimalikult vähe, kuid üldine süsivesikutest saadav energia võiks anda 50-60% soovituslikust energiakogusest. Näiteks 2000 kcal juures oleks see minimaalselt 1000 kcal ehk umbes 250 grammi süsivesikuid päevas.
19. mai 2018
Tere,
Tahtsin küsida, et mida Te arvate valgest riisist? Mis vahe on valgel riisil ja pruunil riisil? Ise mõtlen, et valge riis oleks nagu kartul, mis on kooritud :) Kas see mõjutab kuidagi tervist? Proovin leida head seletust.
Lugupidamisega: Tarvo
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Küsimusele vastab Maaeluministeeriumi Toidujärelevalve büroo juhataja Maia Radin: “Otseselt ei ole mõisteid „pruun riis“ ja „valge riis“ defineeritud, aga üldjuhul mõeldakse pruuni riisi all kooritud riisi ehk eemaldatud on terakest; ja valge riisi all kroovitud riisi ehk eemaldatud on terakest ning osaliselt või täielikult seemnekest ja idu, viimast leidub nii poleeritult kui ka poleerimata. Riisi töötlemine ei muuda teda tervisele kahjulikus/ohtlikuks. Küll aga on osade vitamiinide-mineraalainete sisaldus pruunis riisis pisut suurem võrreldes valge riisiga. Seoses anorgaanilise arseeni leidumisega riisis ja riisitoodets, võiks piirata selliste toodete (nt pruuni riisi, riisigalettide, -vahvlite ) tarbimist juhul, kui inimene tarbib neid igapäevaselt suurtes kogustes. Riisi hinda mõjutab ilmselt rohkem tegureid kui ainult töötlusviis, nt ka sort, päritolu, tootmisaasta (kasvatustingimused) vms.”
25. märts 2018
Tere!
Olen enda arvates üsna teadlik toituja, sest mind ümbritsevad erinevad spetsialistid kellelt olen head nõu saanud. Toitumine oli üks aasta jagu korraks, aga nüüd on tulnud ette tüdinemus ja mulle käib vastu kõik see, mida enne sõin. Kana ei taha nähagi. Kala on ainus, mida veel isuga söön. Kodujuust on vastik. Salatit ei taha enam mäluda. See kõik on kuidagi nii igavaks muutunud ja isutavad ainult kõige rasvasemad toidud. Muidugi ei ole saanud ma juba paar kuud ka trenni teha ning seetõttu on olemine kuidagi mandunud. On tavapärasemast natukene pingelisemad ajad. Mida teha? Kuidas saada üle sellest? Kuna miski enam ei isuta, siis kõht muutub üks hetk nii tühjaks ja ma söön selle hoopis shokolaadist täis. Ja kõike muud, saiakesi ja asju, mida enne keeldusin isegi maitsma.
Olen 166cm ja 50kg, juhuks kui see info võiks olla määrav.
Spetsialist vastab:Kristel Ehala-Aleksejev
Mingeid erilisi nippe isu tõstmiseks pole. Soovitatav on ka isu puudumisel planeerida korrapärased söögikorrad, et vältida ülesöömishooge ja liigset maiustamist. Kuna on pingeline aeg, tasuks nõu pidada ka psühholoogiga, et selgitada kui palju mõjutab ülekoormus isusid ning vajadusel tegeleda siis põhjalikumalt vaimse tervisega. Soovitada võib psühhiaatria ja psühhoteraapia keskust „Sensus“.
9. veebruar 2018
tere! kui suur oleks mu energiavajadus, kui olen 15 aastane tütarlaps, kaalun 59kg ja pikkus on 179 cm? trenni teen nädalas 4x umbes 1.5h
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Energiavajadus on üsna individuaalne, kuid keskmiselt võib öelda, et selliste parameetrite juures on minimaalseks energia vajaduseks päevas umbes 2300-2400 kcal. Sõltuvalt isikupärast ja treeningute intensiivsusest võib see ulatuda isegi kuni 2500 kcal-ni päeva kohta.
tai
Tervisliku toitumise informatsioon