Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.
Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.
|
Tagli Pitsi Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest. |
|---|---|
|
Kristel Ehala-Aleksejev Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja. |
2. oktoober 2019
Tere!
Mis vanusest ja kui palju võib lapsele pakkuma hakata toorkakaod/kakaod?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Küsimusele vastab Tallinna Lastehaigla pediaatriakliiniku juhataja Reet Raukas: “Töötlemata kakao on antioksüdantide flavonoidide hea allikas. Need lõõgastavad veresooni, parandavad verevarustust ning alandavad vererõhku. Magustamata kakaopulber on madala energiasisaldusega. Kakaooad sisaldavad ka kofeiini ja stimulanti teobromiini. Rahvusvahelistes toitmissoovitustes ei ole vanuse alampiiri kakao pakkumiseks, kuid üldiselt soovitatakse seda mitte teha enne teist eluaastat. Kakao ja šokolaadi pakkumisel tuleb alati arvestada, et suurem osa töödeldud kakaotoodetest sisaldavad rohkelt suhkrut, mida väikelapsele ei ole vaja.”
28. september 2019
Tere,
Proovin küll tasakaalustatult ja mitmekesiselt toituda, aga enamasti see mul ei õnnestu. Tihti tulevad väga tugevad isud räpstuidu, pirukate, pitsade ja magusa järele. Varem arvain, et see on stressi või depressiooni tulemus ja asendustegevus.
Hiljuti lugesin aga artiklit, et see ei pruugi nii olla. Et söömishäireid- / sööste põhjustavad ikkagi mingite ainete defistsiit kehas, mitte meeleolu. Asi on vales toimumises, mitte depressioonis.
Kumb lähenemine on õige? Mida peaksin ravima, millise spetsialisti poole pöörduma – psühhiaatri või toitumiskava koostaja?
Ette tänades,
Tarmo
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Väga keeruline on öelda, kas isud tulevad mingite toitainete puudusest või on need seotud psühholoogiliste probleemidega. Alustuseks soovitaksin nõu pidada toitumisnõustajaga, vaadata üle oma toitumine, püüda vajadusel teha selles veel muudatusi ning kui isud ikka ei kao, siis alles pöörduda söömishäiretega tegeleva spetsialisti poole.
26. juuli 2019
Tere!
Mul on selline küsimus, et kuidas oleks võimalik isusid vältida, et ei tekiks ülesöömisi? Ma jälgin kaloraaži ja teen trenni, aga ideaalkaaluni on kuidagi raskem jõuda. Oleks tarvis nippi, et sinna kiiremini jõuda, tervislikult muidugi. Tüdruk, 17, 163,5cm pikk ja 76,6kg. Keha on üsna lihaseline ja jõudu on, kuid kõhu juurest on raskem rasva ära saada. Ilmselt on kaal ka lihaste tõttu tõusnud 3-aasta jooksul. Plaanis oleks kaotada rasva. Tean, et toitumine on 70% ja sport 30%. Minu probleemiks on ilmselt see, et ma tahan midagi süüa isegi, kui seda tarvis pole. Minu kaloraaž on 1670. Ja vee joomine on ka vägagi tähtis minu jaoks. Võimalik, et mul puudub minu mentor, kes mulle motivatsiooni annaks, aga mul oleks seda tõuget vaja, et ma suudaksin olla väga distsiplineeritud.
Lugupidmisega
M.
Spetsialist vastab:Kristel Ehala-Aleksejev
Toitumine oleks mõttekas koos toitumisnõustajaga üle vaadata, sest arvestades kaalu, ei pruugi saadav toiduenergia olla tegelikult see, mida kirjutate. Kuna isud on seotud nii liigsete piirangute kui tasakaalustamata valikutega, siis tulekski sellest lähtuda.
13. mai 2019
Tere. Mure selline et minu 9 aastane tütar ei söö kõiki toite. Üldiselt sööb üldse vähe soojasid toite. Aga neid ka ainult teatud toite. Sööb riisi kanaga, tatart, makarone, grillliha, isetehtud friikartulid. Aga need on ka kõik. Uusi asju ei proovi ka üldse ja sööks ainult krõpse ja magusat. Vahepeal jõi isuga erinevaid smuutisid, aga nüüd ei taha ka neid. Toidud mida sööb peavad ka olema samamoodi tehtud nagu alati, kui on teise maitsega siis ei söö. Isa juures olles sööb neid teatud asju, aga mujal olles ei söö. Kas võib olla tegemist toitumishäirega mingisugusega või on see lihtsalt kinnisidee? Selline toitumine on kestnud juba väga pikka aega. Perearsti juures tehtud proovid olid ka korras. Mida võiks ette võtta? Kehakaalulangust ka ei ole.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Seni kuni laps kasvab, on rõõmsameelne, analüüsid korras, ei ole suurt põhjust muretsemiseks. Paljud lapsed ongi väga valivad sööjad, suure tõenäosusega kasvavad nad sellest täiskasvanuks saades välja. Vahel võib olla abi sellest, kui kaasata laps toidu ostmisesse ja valmistamisse. Kui aga laps hakkab lisaks toitude vältimisele väitma ka, et on liiga paks vms, siis võib olla kujunemas söömishäire. Seda on ise väga raske diagnoosida, seda peaksid tegema spetsialistid.
13. mai 2019
Olen tänulik , kui saan näiteks nädala menüü : hommik,lõuna õhtu.Ootan vastust.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kahjuks on võimatu koostada menüüd, kui ei ole teada inimese sugu, vanust, kehalist aktiivsust, toidueelistusi, päevakava, võimalusi jm tegureid. Ühe 2000 kcal energiasisaldusega näidismenüü, mis vastab eesti toitumis- ja toidusoovitustele, on koostanud toitumisnõustaja Kristin Salupuu ning selle leiab raamatust Tervislik toitumine. Individuaalse nõustamise ja toitumiskava saamiseks soovitan pöörduda kutse saanud toitumisnõustaja vastuvõtule.
6. aprill 2019
Kui palju valku on sportlikul jõutreeningut tegeval mehel tegelikult vaja?
Sooviks süüa rohkem taimetoite, kuid sealt ei saa ette seatud vajalikku valguhulka (120g päevas) kätte. Olen istuva eluviisiga üliõpilane, kuid käin 3 korda nädalas jõusaalis, sõidan rattaga iga päev, kaal idealis (22a/186cm/83kg) ja sportlik kehaehitus.
Tahaks jätkata tugevamaks saamist kuid ei julge oluliselt valgu söömist alla lasta. Üks interneti külg ütleb et ega rohkem kui 50g päevas polegi vaja. See võib olla tõsi keskealiste istuvate inimeste jaoks kuid minu jaoks ilmselgelt vähe. Samas spordi ajakirjade “1g per pound of bodyweight” ehk 2.2g kilo kohta on samuti rumal ja enamik sellest läheb seedimiseks ja energiasaamiseks. Raisatud liha, raisatud raha. Ajakirjad tahav lihtsalt valgupulbrit müüa musklit kaotada kartvatele jõumeestele.
Hulk, mis mul on väga hästi töötanud on olnud, nagu varem mainitud, 120g. Kuid see vajab iga söögikorda liha lisamist ning ei sooviks seda enam teha. Taimed maitsvad ja tervislikumad. Liha asendamine meeletu hulga juustu ja munaga pole kaa tervislikum ning teraviljadest/ubadest ei ole võimalik vajalikku valgu suurust kätte saada.
On olemas valgupulber, kuid ma heameelega ei hakkaks seda ostma. Otsin pikaajalist lahendust ning igapäev ühe sheigi kulistamine pole kindlasti see.
Pikk kuid lihtne küsimus: ķui palju valku on sportlikul jõutreeningut tegeval mehel vaja?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Valguvajadust väljendatakse mitmel moel. Keskmise füüsilise aktiivsusega inimestel võiks valkudest tulla 10-20% päevasest energiast, st näiteks 2600 kcal juures 65-130 g päevas. Samas võib valkude vajadust vaadata ka keha kilogrammi kohta. Absoluutselt minimaalne valguvajadus täiskasvanul oleks 0,8 g kg kehakaalu kohta ehk siis 83 kg juures 66 g. Kui aga tehakse aktiivselt trenni, siis võiks valkude saamine olla suurem. Rasket treeningut tegevate (näiteks vastupidavust ja jõudu treenivatele) sportlaste valkude vajadus võib mõnede uuringute põhjal olla 1,2–1,8 grammi kehamassi kilogrammi kohta päevas, 83 kg juures seega 100-150 g päevas. Samas tuleb silmas pidada, et liigne valgukogus koormab nii maksa kui neerusid ning 2 g valke kg kehamassi kohta päevas on kogus, mida loetakse pikemal tarbimisel ohutuks tervetele täiskasvanutele. Samuti tasub tõesti meeles pidada, et ka lihaste kasvatamisel on piir ning üleliigne valgukogus kas kasutatakse ära lihtsalt energeetilisel otstarbel või salvestatakse organismis rasvadena. Kogu jutu kokkuvõtvalt võib öelda, et optimaalne kogus võiks tõepoolest jääda sinna 120 g kanti päevas.
Kui on soov lihast loobuda, siis kas ainult punasest? Ka linnuliha sisaldab valke, samuti kala. Valgupulbrid ega ka rasvased piimatooted kindlasti ei ole heaks alternatiiviks, küll aga näiteks madalama rasvasisaldusega kohupiim (lisatud suhkrute ja magusaineteta). Vähesel määral sisaldavad valke ka teised toidud, sh näiteks teraviljatooted, pähklid-seemned. Soovitan vaadata NutriData andmebaasist (Toitainete rubriik; Suurima/väikseima sisaldusega toidud) toidugruppide kaupa, millised oleksid võimalikud parimad sobivad valguallikad.
Kui süüa ära näiteks sellised toidud, saab neist ca 1800 kcal ja ca 140 g valke (juurde peaks kindlasti sööma puu- ja köögivilju, et saada süsivesikuid ja vitamiine ning kala või D-vitamiini toidulisandit, samuti veidi enam toidurasvu): 200 g tatrapuder, 150 g täisteraleib, 100 g keedetud valgeid ube, 50 g keedetud läätsi, 50 g keedetud herneid, 100 g brokolit, 50 g kuivatatud aprikoose, 50 g 15%list juustu, 200 g rasvatut kodujuustu, 200 g rasvatut kohupiima, 1 muna, 30 g kõrvitsaseemneid, 30 g maapähkleid.
10. veebruar 2019
Viimasel ajal on palju juttu resistentsest tärklisest, mis on siis erinevatele kirjalikele aliikatele toetudes lahusumatud kiudained või seedumatu tärklis, mis toidab meie jämesooles olevat kasulikku mikrofloorat, kes omakorda oma elutegevuse ja tasakaalustatusega toetab meie tervist. Resistentset tärklise saamiseks soovitatakse süüa pooltooreid banaane, keedetud-jahutatud kartuleid nt, salatina, keedetud-jahutatud pastat, kas siis salatina või uuesti taaskuumutatult. Soovitatud on ka nt. nn. üleöö pudrule lisada teelusikatäis puhast kartulitärklist, mis olevat veel kõige etem nö. prebiootk . Kuidas nende asjadega tegelikult on? Ja mis toiduained on siis parimad meie jämesoole mikrofloora seisukohalt? Aitäh ka uue raamatu”Tervislik toitumise” eest. Päikest! H:)
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Küsimusele vastab Tallinna Tehnikaülikooli Loodusteaduskonna Keemia ja biotehnoloogia instituudi Toidutehnoloogia osakonna vanemteadur Kaarel Adamberg: “Kirjeldatud jutt on õige. Olenevalt toidu töötlemisest on tärklis inimese peensooles seeduv või mitte. Mitteseeduv on resistente tärklis (RS) ja sellel on 4 tüüpi. Naturaalsel kujul (RS tüübid 1 ja 2), nt töötlemata kartulis, teraviljades, seemnetes ja kaunviljades olev tärklis ei ole sülje ja peensoole ensüümidele ligipääsetav ning see jõuab jämesoolde, kus soolebakterid selle ära lagundavad ja toodavad inimesele vajalikke orgaanilisi happeid. Seega toores kartul ja külmas piimas leotatud teraviljahelbed (nagu tavaline müsli) omavad positiivset mõju jämesoole mikrobioota arengule. Tärklise seedumiseks peensooles peab seda toidu valmistamisel kuumutama, mille tulemusel tärklise ahelad lähevad üksteisest lahku, seovad vett ja inimese ensüümid pääsevad nii tärklist lagundama. Toiduainete jahtudes (nt kartulis) või pikalt seistes (nt leivas) hakkab taastuma algne tärklise struktuur ja seetõttu on tärklis jälle seedumatu (RS tüüp 3). Seega ka keedetud ning seejärel jahutatud kartul ja oad sisaldavad rohkem RS tüüp 3 kui vastavad kuumad toidud. Toiduainetes kasutatakse ka modifitseeritud tärklist (RS tüüp 4), aga see takistab nt teraviljatoodetes (leiva) resistentse tärklise teket ja mõjutab ka muid seedeprotsesse, mistõttu võiks modifitseeritud tärklist sisaldavate toodete tarbimist vältida. Nii nagu iga toiduainega, ei tasu millegagi üle pingutada. Üks portsjon keetmata müslihelbeid (50 g), lusikatäis kartulitärklist (15 g) või jämedast jahust kuivanud leiba (100 g) päevas on RS allikana piisav. Nt toortatrajahu sobib külmalt tarbimiseks väga hästi keefiriga või “Kirju koera” tüüpi magustoitudes küpsiste asemel.”
24. jaanuar 2019
Tere. Imetan beebit ja selline küsimus et minu d vitamiin näit on 35. Laps saab 400 d vit. Ise tahan hakata võtma 4000 d vit. Kas lapsele paljuks ei lähe sest piimaga ju läheb lapsele ka mingi kogus.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Küsimusele vastab Ida-Tallinna Keskhaigla lastearst Reet Raukas: “Rinnapiimas leidub küll D-vitamiini, kuid kahjuks vähe – uuringute alusel umbes 0,04 mikrogrammi (1,6 IU) 100 milliliitris. D-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin, mille tase rinnapiimas on suhteliselt stabiilne. Ema poolt tarbitud toidulisand mõjutab ema tervist ja tema organismi D-vitamiini taset. Arvestades Teil määratud D-vitamiini taset (puudust), tasub pimedal talvisel ajal toidulisandit võtta sisuliselt ravidoosis. Uuringute alusel on näidatud, et pikemaajalisel 4000 IU D-vitamiini võtmisel hakkab suurenema ka rinnapiima D-vitamiini tase, kuid kindlasti ei jõua see tasemele, et lapsele ei peaks D-vitamiini andma.
Laps ei saa läbi rinnapiima liigseid koguseid, talle tuleb kindlasti jätkata D-vitamiini manustamist.”
13. jaanuar 2019
Tere
Viimasel ajal on poodidesse ilmunud hulga valgupulbreid ja üleüldiselt spordilisandeid. Tahtsin küsida, kas on mõtet osta BCAA-d (aminohapete pulbrit), mis väidetavalt stimuleerivad lihaskasvu ja vähendavad trennijärgset lihasvalu ja kurnatust. Või on võimalik kõiki aminohappeid ka tervislikust toidust kätte saada?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Küsimusele vastab Tervise Arengu Instituudi projektijuht toitumisnõustaja Kristin Salupuu: “Need joogid sisaldavad hargnenud ahelaga aminohappeid. Nendeks on valiin, isoleutsiin ja leutsiin, mis tõepoolest aitavad intensiivsel treeningul suurendada lihaste töövõimet ning seeläbi ka vähendada lihaskurnatust. Samas on olulisel kohal hargnenud ahelaga aminohapete lõhustamise juures mitmed vitamiinid, nt tiamiin, riboflaviin, niatsiin, pantoteenhape, biotiin ja B-12 vitamiin. Heaks enesetundeks vajame tegelikult aga veel teisiga toitaineid, piisavas koguses süsivesikuid, rasvu, rasvhappeid, teisi aminohappeid, kiudaineid, vitamiine, mineraalaineid ja vett. Kehavajadustele vastav tasakaalustatud ja mitmekesise toitumise juures on toidust võimalik saada nii piisavas koguses aminohappeid, sh hargnenud ahelaga aminohappeid, kui ka vitamiine ja mineraalaineid. Näiteks on headeks valguallikateks, sh hargnenud ahelaga aminohapete allikateks kohupiim, kodujuust, linnuliha ja muna.
Tihti kompenseeritakse BCAA jookidega tasakaalustamatut toitumist, mistõttu joogi tarbimine võib anda näiliselt parema enesetunde. Üsna sageli sisaldavad hargnenud ahelaga aminohappejoogid ka kofeiini, mis küll treeningul võib jällegi näiliselt anda rohkem energiat, kuid pikas perspektiivis viia kurnatuseni. Ka sisaldavad BCAA joogid enamasti ülimagusaid magusaineid, mis osadel inimestel võivad esile kutsuda ülitundlikkuse nähte ning seetõttu nemad peaksid neid jooke kindlasti vältima. Üldjuhul on need joogid väga happelised, mistõttu võib liigne tarbimine mõjuda kahjulikult ka hammaste tervisele.”
6. jaanuar 2019
Tere!Mul on yks mure et ma olen mitu kordaproovinud olla dieedil ning ma kodus teen endale mingeid salateid jn aga dieedil olles ei taha ma kooli toitu syya sest mulle tundub et see on noh ebatervislik.Koolisnon tavaliselt kas mingi supp või Kartul,riis ja makaronid mingi kastmega.Ma olen puudunud koolitoidult aga minu emale ei meeldi see ja ma saan sellest aru miks.Aga kas oskate nou anda et mida teha?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kaalu alandamiseks ei ole vaja pidada dieeti, vaid süüa normaalselt. Ainult salatite söömine ei ole kindlasti tervislik toitumine. Üldiselt on koolitoit kontrollitud ning peaks igati toetama tervislikku toitumist. Supp on väga hea valik, prae puhul võiksid võimalusel valida ehk veidi suuremas koguses köögivilju. Koolitoitu söömata jätta ei tohiks, kuna ka kaalu alandamise juures on oluline süüa regulaarselt.
tai
Tervisliku toitumise informatsioon