Menüü

Nõuandenurk

Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.

Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.

Loe tervisliku kehakaalu kohta.

Tagli Pitsi

Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest.

Kristel Ehala-Aleksejev

Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja.

Varia

Küsi nõu
Esita toitumisspetsialistile küsimus

Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida. Sinu küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel viie tööpäeva jooksul koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.

Aire

30. jaanuar 2022

Tere

Palun nõu.
15-aastane noormees käib võrkpallitrennis 4x nädalas x1,5 tundi. Lisaks sama palju jõusaalis ja soovib hakata lisaks igapäevasele toidule tarbima proteiinipulbrit.
Olen skeptiline, eriti kuna enamik neist vadakupõhised ja ta tarbib laktoosivabu piimatooteid, kuna tavapiim paneb kõhu valutama. On muidugi ka taimseid pulbreid, aga kas selles eas on see ikka ohutu?
Tänades!

Spetsialist vastab:Kristel Ehala-Aleksejev

Enne, kui hakata kasutama valgupreparaate, peab olema selga, milline on tegelik (füüsilist koormust arvestav) päevane energiavajadus ning  kui suure osa sellest peavad moodustama valgud. Seejärel tuleb üle vaadata, mil määral katab praegune toiduvalik päevase valguvajaduse ja kas siin annaks midagi parandada. Valgupulbri lisamist võib kaaluda alles siis, kui toitumine on suures plaanis paigas ja koormustestist lähtuvalt on tõesti vajalik lisavalkude saamine.

Anonüümne

29. september 2020

Ma ei tee eriti trenni, äkki see on probleem. Ma leidsin selle lehe kodutöö kaudu.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Alla 18-aastased peaksid iga päev tegema liikumistegevusi vähemalt 3 tundi. Siia alla käivad nii treeningud ja kehalise kasvatuse tunnid kui ka niisama väljas pallimäng, rattasõit vm liikumine.

Lea

9. veebruar 2020

Tere!

Kui menüüs on põhitoiduks praad, mahl. Kas sellisel juhul käsitleda mahla magustoiduna või joogina.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Üldjuhul mahl siiski on jook, mitte magustoit.

emma

26. jaanuar 2020

tere, ma olen taimetoitlane(ma piima ja muna söön\joon)üldse liha ega kala tooteid ei söö,mida peaks sööma et kasvada max pikaks(olen varsti 14) ja mis toite peaks rohkem sööma.Ette tänades emma :)

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Kui väga nälgida, siis on seeläbi võimalik, et kasvata oma potentsiaalselt ette nähtud pikkuseni. Teistpidi kahjuks ei ole võimalik, et mingite konrkeetsete toitude söömisega saaks pikkust juurde.

Eve

14. oktoober 2019

Tere!
1)Kas te teate miks ei soovitata boilerivett ei juua ega toidu valmistamiseks kasutada? Kas on pohjuseks magneesiumanood mis seal sees on voi bakterikile mis seal on?
2)Kas pan soola jood aurustub küpsetamise ajal täiesti ara?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Esimesele küsimusele vastab Tallinna Tehnikaülikooli Energiatehnoloogia instituudi vanemlektor Inna Kamenev: “Magneesiumanood on boileris, et ära hoida korrosiooni ning magneesiumioonid joogivees pole probleem. Kui boilerit kasutatakse normaalse vee kulu juures, siis mingit biokilet sinna tekkida ei tohi. (Kui vesi kaua seisab, siis võib ju kile tekkida, aga see on märk saastumisest).
Kuid boilerites on vee temperatuur umbes 55 – 60 C (ohutuse mõttes, et inimesed ennast ei kõrvetaks). Bakterid hävinevad temperatuuril, mis on kõrgem, 65 või 70 C (sõltub bakteritest); kui vee temperatuur on sellest madalam, siis võivad bakterid soojas vees areneda, paljuneda. Selle tõenäosus on väga väike ning loomulikult peab siis boileri sissevoolus ka baktereid olema ja muidugi vee kulu peab siis ka madal olema. Kui boilerivett kasutatakse toidu valmistamiseks, siis peab olema kindel toitevee kvaliteedis ning kuumutada või keeta läbi.”
Teisele küsimusele vastab Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli biokeemia ja toitumisõpetuse õppejõud : “Lähtudes teadusartiklitest ja võttes arvesse joodi omadusi (oksüdatsioon ja sublimeerumine), siis on tõenäoline, et kuumuse toimel osa joodist kaotsi läheb. Joodi lisatakse lauasoolale peamiselt kaaliumjodaadina, kaaliumjodiidina ja naatriumjodiidina. Joodi kaod olenevad  küpsetamise viisist – kerge praadimise või üleüldse lühiajalise kuumtöötlemise korral on kaod vähimad (mõni protsent sisaldusest), pikaajalise kuumutamise korral jäävad kaod kirjanduse andmetel  alla 50% sisalduvast joodist (30-45% kanti). Jood toiduvalmistamise käigus tõenäoliselt täielikult ära ei kao. Joodisisaldust vähendab samamoodi ka jodeeritud soola hoidmine lahtiselt õhu käes.
Kadusid aitab vähendada soola lisamine toidule alles kuumtöötluse lõpus, mis on ka kooskõlas tervisliku toidu valmistamise  põhimõtetega – ära lisa soola enne, kui kõik muud maitseained on lisatud – see aitab vältida toidu ülesoolamist.”
Joodist võib lisaks lugeda siit ning toitainete kadudest toidu valmistamisel siit.

Boilerivee kohta lisasid oma kommentaari ka Maaeluministeeriumi Toidu üldnõuete büroo peaspetsialist Külli Suurvarik ning Terviseameti Keskkonnatervise osakonna juhataja Leena Albreht: “Soovituse mitte kasutada boilerivett toidu valmistamiseks põhjustena tulevad kõne alla mõlemad võimalused, st nii boilerimaterjalidest vette erituvad ained kui ka biokile. Biokile võib tekkida tekkida juhul, kui boileri vee temperatuuri hoitakse bakterite elutegevuseks sobival temperatuuril (30—60 °C). Biokile muudab vee joogiks kõlbmatuks mikrobioloogilise reostuse tõttu. Enne, kui hakata boilerivett kasutama toidu valmistamiseks või joogiveeks, tuleks veenduda, kas tootja on boilerivee sellise kasutusotstarbe ette näinud (vt kasutusjuhendit). Kui lubatud ei ole, siis ei ole boileritootja hinnanud boileri materjalidest vette eritunud aineid sisaldava vee joomise või toiduks valmistamise mõju tervisele.” 

Maarja

28. september 2019

Miks toitumine.ee lehel on halvustav ja ebatäpne info veganluse kohta? Näiteks Inglismaa haigekassa lehel on info olulisemalt neutraalsema sõnastusega. Lihtsalt ära toodud põhipunktid, millele tuleb tähelepanu pöörata. https://www.nhs.uk/live-well/eat-well/the-vegan-diet/

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Kindlasti ei ole toitumine.ee lehel veganlust käsitlev teave mõeldud halvustavana. Teema vajab ajakohastamist, mida oleme ka tegemas.

kadi

26. juuli 2019

Tere,

Sooviksin küsida imiku lisatoitumise kohta. Väga eksitav on aru saada kas ja kui palju peaks saama lisatoitu kui lapse lisatoiduga alustasin 6 kuuseks saanuna. Mitte 6ndal elukuul. Kuna pudrud jne… kirjas, et rp anda kuni on 6 kuune ja siis juba järgmine tekst, et putrudega alustama 4-6 vahel…mitte hiljem kui 26 ndl . Aga kui alustan alles lisatoiduga 26 ndl kas siis kõike segamini… arusaamatu :/

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Lisatoidu andmise soovitused ongi kohati väga vastukäivad. WHO soovitab kuus esimest elukuud toita ainult rinnapiimaga, kui laps kasvab ja areneb eakohaselt. Putrude varasema andmise soovitus võib tulla uuringutest, mis näitavad, et kui lisatoiduga alustatakse rinnapiimaga toitmise ajal, on risk allergia ja gluteenitalumatuse tekkimiseks väiksem. See ei tähenda aga seda, et peaks alustama 4-kuuselt, vaid paljud vanemad ei toida last edasi rinnaga pärast 6ndat elukuud. Põhimõtteliselt jah, võiks anda juba kõike segamini, kuid mitte kohe korraga. Lapsele peaks siiski tutvustama üht uut toitu (maitset) korraga nii kolmel-neljal päeval, siis liikuda uue toidu juurde. Selliselt toimides on võimalik ka koheselt välja selgitada, kui laps peaks olema millelegi allergiline. Üldiselt alustatakse esimese lisatoiduna mõnest köögiviljast, siis edasi puuviljad-teraviljad. 6-kuune laps vajab rauavarude täiendamiseks juba ka liha, mistõttu võiks pärast esimeste köögiviljadega tutvumist ka (linnu)liha toitudesse lisada.

Tiina

2. juuni 2019

Kui toidutalumatuse test näitab herne ja rohelise oa talumatust, kas siis peaks loobuma ka kikerhernest? Sama küsimus tomati kohta, kui tomat kuulub raskesti omastatava toitaine hulka, kas siis tuleks loobuda ka baklazaanist ja paprikast?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Enamik toidutalumatuse teste ei ole kahjuks teaduslikult tõestatud. Kui siiski usaldate neid tulemusi, siis tuleks seda uurida konkreetselt testi teinud firmalt/inimeselt.

Nipitiri

9. aprill 2019

Tere
Mul on üks lihtne küsimus, nimelt kuidas arvutada kilokaloreid, kui toode ise kaalub vähem kui toiteväärtus 100 grammi kohta?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Kasutada tuleb lihtsat ristkorrutist. Näiteks kui toode kaalub 50 grammi ja 100 grammi kohta annab 200 kcal, siis saab tulemuse valemiga 50 *200kcal/100g=100 kcal. 50 grammi puhul on muidugi veelgi lihtsam lihtsalt 100g kohta antud info jagada kahega. 

Kartja

10. august 2018

Olen viimastel kuudel hakanud kartma ja see süveneb iga päevaga. Nimelt- toidumürgituse. Kõhugrippi kardan nii või naa, aga nüüd on lisandunud toidumürgituse kartus. Enne igat rooga niisutab, vaatan üle, kui märkan midagigi kahtlast ,siis jätan söömata.
Sellele kõigele lisaks hoogu see , kui olen veel leidnud mingeid asju, mis ei kuulu toidu sisse, näiteks pakendatud supis papitükk. Algas see asi vist sellest ,kui hiljem nägin, et olin söönud hallitanud biskviiti midagi ei juhtunud).

Täna ostsin pitsa ja niii imelik kopitanud, hallituse maitse oli, vt põhja ja nägin sinakaod “plekke”. Viskasin minema ja jäigi söömata. Ehk ei olnud see siiski hallitus, kuid maitse oli sedamoodi.Seega midagi päeva jooksul ei söönudki. Ostsin ka smuuti, ka see tundis Kahtlase konsistentsiga?!
Õhtuks tegin toorvorstid ja peaaegu jätsin tegemata, kuna pakendis oli hulganisti valget “plöga” ja vedelikku. Siiski küpsetasin ära, hoolsalt termomeetriga mõõtes, et oleks vähemalt 75 kraadi sisetemp.

Võõras kohas, st ka väljas söömine on kindlasti mõeldamatu!!

Mida teha, kuhu pöörduda?
Olen sellest rääkinud terapeudiga ja tema soovitab lihtsalt süüa neid asju , mida kardan ja küll siis läheb, aga ma ei suuda!!!

Kardan oksendamist. Pole seda ptui-ptui-ptui kaua juhtunud, aga hirmsasti kardan.
Ka igasugused artiklid toidumürgituse st jms ,mida viimasel ajal iga teine,lisab hoogu!!!

Spetsialist vastab:Kristel Ehala-Aleksejev

Tegemist on ilmselt pigem psühholoogilise probleemiga. Nõu tasuks otsida teraapiast. Pöörduge oma murega psühholoogi või psühhiaatri vastuvõtule, kes oskab pakkuda lahendusi hirmudega toimetulekuks.