Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.
Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.
|
Tagli Pitsi Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest. |
|---|---|
|
Kristel Ehala-Aleksejev Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja. |
4. juuli 2022
Tere
Olen 12 aastane tüdruk ja saan kohe 13.
Olen umbes 160cm pikk ja kaalun 41-42kg. Tahaksin teada ,kas ma olen normaalkaalus või peaksin kaaluma vähem?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Küsimusele vastab Tervise Arengu Instituudi toitumise ja liikumise valdkonna vanemspetsialist Hanna Alajõe.
Mõõdikute järgi oled normaalkaaluline. Küll aga on meie heaolu jaoks kaalust olulisem tervislik eluviis. Tervislikud harjumused annavad meile võimaluse oma keha toetada, et saaksime teha kõiki endale meeldivaid ja olulisi tegevusi. Kaalunumber on vaid üks sinu tervisliku seisundi mõõdikutest ning eriti noores eas muutub see pidevalt. Seega ei ole mõistlik vaid sellele keskenduda. Oluline on hoopis igapäevaselt end liigutada ükskõik millisel sulle meeldival viisil, süüa toitainerikast, kõhtu täitvat ning nauditavat toitu ja võtta aega, et korralikult välja magada.
29. juuni 2022
Tere! Mul on juba alates jaanuarist olnud nii, et ma kaalun ennast mitu korda päevas ja vaatan ennast peeglist pidevalt, kuid siis oli veel söömisega kõik korras. Umbes nädal aega tagasi nüüd ei ole mul enam üldse Söögiisu ja ma ei tunne seda tühja kõhu tunnet üldse. Kas see võib olla kuumadest ilmadest või on asi muus?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Küsimusele vastab Tervise Arengu Instituudi toitumise ja liikumise valdkonna vanemspetsialist Hanna Alajõe.
Tere! Kuigi söögiisu ajas muutumine on normaalne, siis viitab selline käitumine siiski võimalikule söömishäirele. Soovitame pöörduda perearsti poole, kuna söömishäire diagnoosimine ja ravi algab tavapäraselt just sealt.
30. jaanuar 2022
Tere
Palun nõu.
15-aastane noormees käib võrkpallitrennis 4x nädalas x1,5 tundi. Lisaks sama palju jõusaalis ja soovib hakata lisaks igapäevasele toidule tarbima proteiinipulbrit.
Olen skeptiline, eriti kuna enamik neist vadakupõhised ja ta tarbib laktoosivabu piimatooteid, kuna tavapiim paneb kõhu valutama. On muidugi ka taimseid pulbreid, aga kas selles eas on see ikka ohutu?
Tänades!
Spetsialist vastab:Kristel Ehala-Aleksejev
Enne, kui hakata kasutama valgupreparaate, peab olema selga, milline on tegelik (füüsilist koormust arvestav) päevane energiavajadus ning kui suure osa sellest peavad moodustama valgud. Seejärel tuleb üle vaadata, mil määral katab praegune toiduvalik päevase valguvajaduse ja kas siin annaks midagi parandada. Valgupulbri lisamist võib kaaluda alles siis, kui toitumine on suures plaanis paigas ja koormustestist lähtuvalt on tõesti vajalik lisavalkude saamine.
29. september 2020
Ma ei tee eriti trenni, äkki see on probleem. Ma leidsin selle lehe kodutöö kaudu.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Alla 18-aastased peaksid iga päev tegema liikumistegevusi vähemalt 3 tundi. Siia alla käivad nii treeningud ja kehalise kasvatuse tunnid kui ka niisama väljas pallimäng, rattasõit vm liikumine.
9. veebruar 2020
Tere!
Kui menüüs on põhitoiduks praad, mahl. Kas sellisel juhul käsitleda mahla magustoiduna või joogina.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Üldjuhul mahl siiski on jook, mitte magustoit.
26. jaanuar 2020
tere, ma olen taimetoitlane(ma piima ja muna söön\joon)üldse liha ega kala tooteid ei söö,mida peaks sööma et kasvada max pikaks(olen varsti 14) ja mis toite peaks rohkem sööma.Ette tänades emma :)
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kui väga nälgida, siis on seeläbi võimalik, et kasvata oma potentsiaalselt ette nähtud pikkuseni. Teistpidi kahjuks ei ole võimalik, et mingite konrkeetsete toitude söömisega saaks pikkust juurde.
14. oktoober 2019
Tere!
1)Kas te teate miks ei soovitata boilerivett ei juua ega toidu valmistamiseks kasutada? Kas on pohjuseks magneesiumanood mis seal sees on voi bakterikile mis seal on?
2)Kas pan soola jood aurustub küpsetamise ajal täiesti ara?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Esimesele küsimusele vastab Tallinna Tehnikaülikooli Energiatehnoloogia instituudi vanemlektor Inna Kamenev: “Magneesiumanood on boileris, et ära hoida korrosiooni ning magneesiumioonid joogivees pole probleem. Kui boilerit kasutatakse normaalse vee kulu juures, siis mingit biokilet sinna tekkida ei tohi. (Kui vesi kaua seisab, siis võib ju kile tekkida, aga see on märk saastumisest).
Kuid boilerites on vee temperatuur umbes 55 – 60 C (ohutuse mõttes, et inimesed ennast ei kõrvetaks). Bakterid hävinevad temperatuuril, mis on kõrgem, 65 või 70 C (sõltub bakteritest); kui vee temperatuur on sellest madalam, siis võivad bakterid soojas vees areneda, paljuneda. Selle tõenäosus on väga väike ning loomulikult peab siis boileri sissevoolus ka baktereid olema ja muidugi vee kulu peab siis ka madal olema. Kui boilerivett kasutatakse toidu valmistamiseks, siis peab olema kindel toitevee kvaliteedis ning kuumutada või keeta läbi.”
Teisele küsimusele vastab Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli biokeemia ja toitumisõpetuse õppejõud : “Lähtudes teadusartiklitest ja võttes arvesse joodi omadusi (oksüdatsioon ja sublimeerumine), siis on tõenäoline, et kuumuse toimel osa joodist kaotsi läheb. Joodi lisatakse lauasoolale peamiselt kaaliumjodaadina, kaaliumjodiidina ja naatriumjodiidina. Joodi kaod olenevad küpsetamise viisist – kerge praadimise või üleüldse lühiajalise kuumtöötlemise korral on kaod vähimad (mõni protsent sisaldusest), pikaajalise kuumutamise korral jäävad kaod kirjanduse andmetel alla 50% sisalduvast joodist (30-45% kanti). Jood toiduvalmistamise käigus tõenäoliselt täielikult ära ei kao. Joodisisaldust vähendab samamoodi ka jodeeritud soola hoidmine lahtiselt õhu käes.
Kadusid aitab vähendada soola lisamine toidule alles kuumtöötluse lõpus, mis on ka kooskõlas tervisliku toidu valmistamise põhimõtetega – ära lisa soola enne, kui kõik muud maitseained on lisatud – see aitab vältida toidu ülesoolamist.”
Joodist võib lisaks lugeda siit ning toitainete kadudest toidu valmistamisel siit.
Boilerivee kohta lisasid oma kommentaari ka Maaeluministeeriumi Toidu üldnõuete büroo peaspetsialist Külli Suurvarik ning Terviseameti Keskkonnatervise osakonna juhataja Leena Albreht: “Soovituse mitte kasutada boilerivett toidu valmistamiseks põhjustena tulevad kõne alla mõlemad võimalused, st nii boilerimaterjalidest vette erituvad ained kui ka biokile. Biokile võib tekkida tekkida juhul, kui boileri vee temperatuuri hoitakse bakterite elutegevuseks sobival temperatuuril (30—60 °C). Biokile muudab vee joogiks kõlbmatuks mikrobioloogilise reostuse tõttu. Enne, kui hakata boilerivett kasutama toidu valmistamiseks või joogiveeks, tuleks veenduda, kas tootja on boilerivee sellise kasutusotstarbe ette näinud (vt kasutusjuhendit). Kui lubatud ei ole, siis ei ole boileritootja hinnanud boileri materjalidest vette eritunud aineid sisaldava vee joomise või toiduks valmistamise mõju tervisele.”
28. september 2019
Miks toitumine.ee lehel on halvustav ja ebatäpne info veganluse kohta? Näiteks Inglismaa haigekassa lehel on info olulisemalt neutraalsema sõnastusega. Lihtsalt ära toodud põhipunktid, millele tuleb tähelepanu pöörata. https://www.nhs.uk/live-well/eat-well/the-vegan-diet/
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kindlasti ei ole toitumine.ee lehel veganlust käsitlev teave mõeldud halvustavana. Teema vajab ajakohastamist, mida oleme ka tegemas.
26. juuli 2019
Tere,
Sooviksin küsida imiku lisatoitumise kohta. Väga eksitav on aru saada kas ja kui palju peaks saama lisatoitu kui lapse lisatoiduga alustasin 6 kuuseks saanuna. Mitte 6ndal elukuul. Kuna pudrud jne… kirjas, et rp anda kuni on 6 kuune ja siis juba järgmine tekst, et putrudega alustama 4-6 vahel…mitte hiljem kui 26 ndl . Aga kui alustan alles lisatoiduga 26 ndl kas siis kõike segamini… arusaamatu :/
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Lisatoidu andmise soovitused ongi kohati väga vastukäivad. WHO soovitab kuus esimest elukuud toita ainult rinnapiimaga, kui laps kasvab ja areneb eakohaselt. Putrude varasema andmise soovitus võib tulla uuringutest, mis näitavad, et kui lisatoiduga alustatakse rinnapiimaga toitmise ajal, on risk allergia ja gluteenitalumatuse tekkimiseks väiksem. See ei tähenda aga seda, et peaks alustama 4-kuuselt, vaid paljud vanemad ei toida last edasi rinnaga pärast 6ndat elukuud. Põhimõtteliselt jah, võiks anda juba kõike segamini, kuid mitte kohe korraga. Lapsele peaks siiski tutvustama üht uut toitu (maitset) korraga nii kolmel-neljal päeval, siis liikuda uue toidu juurde. Selliselt toimides on võimalik ka koheselt välja selgitada, kui laps peaks olema millelegi allergiline. Üldiselt alustatakse esimese lisatoiduna mõnest köögiviljast, siis edasi puuviljad-teraviljad. 6-kuune laps vajab rauavarude täiendamiseks juba ka liha, mistõttu võiks pärast esimeste köögiviljadega tutvumist ka (linnu)liha toitudesse lisada.
2. juuni 2019
Kui toidutalumatuse test näitab herne ja rohelise oa talumatust, kas siis peaks loobuma ka kikerhernest? Sama küsimus tomati kohta, kui tomat kuulub raskesti omastatava toitaine hulka, kas siis tuleks loobuda ka baklazaanist ja paprikast?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Enamik toidutalumatuse teste ei ole kahjuks teaduslikult tõestatud. Kui siiski usaldate neid tulemusi, siis tuleks seda uurida konkreetselt testi teinud firmalt/inimeselt.
tai
Tervisliku toitumise informatsioon