Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.
Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.
 | Tagli Pitsi Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest. |
|---|---|
 | Kristel Ehala-Aleksejev Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja. |
22. oktoober 2009
Millise aine või vitamiini puudus võiks põhjustada kerget sinikate ja verevalumite teket kehal, kui oletada, et probleem on toitumises?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Sinikate tekke üheks põhjuseks võib olla vitamiin K defitsiit. Normaalselt peaks täiskasvanud inimese organism ise sünteesima piisavalt hulgal vitamiini K. Teatud tingimustel (nt rohkel antibiootikumide ja aspiriini tarvitamisel, maksahaiguste korral) võib see aga olla häiritud ning tagajärjeks verevalumid. Parimateks vitamiini K allikateks on rohelised taimeosad ja õlid. Rohkesti sisaldavad teda näiteks maitseköögiviljad, hapukapsas, rooskapsas, spinat, nisuidud ja lillkapsas.
Teine võimalik põhjus on veresoonte haprus, mida võib mingil määral seostada kollageeni vähesusega. Kollageeni sünteesimiseks on omakorda vajalik saada piisavalt vitamiini C. Vitamiini C headeks allikateks on puuviljad, mahlad ja köögiviljad. Tarbides vähemalt 5 portsjonit puu- ja köögivilju päevas, saab ka piisava koguse vitamiini C.
22. oktoober 2009
Kas transrasvad (mis võivad olla peitud ka nimetuse hüdrogeenitud taimerasvad taha) on inimorganismile üdini kahjulikud või on neist teatud kogustes kasu ka?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Transrasvhapped ei võrdu terminiga hüdrogeenitud taimerasv. Taimse rasva hüdrogeenimisel võivad transrasvhapped tekkida, kuid ei pruugi või tekib neid minimaalses koguses (olenevalt protsessist). Transrasvhappeid leidub ka loomsetes toodetes, kuid nende kogus ei ole suur. Transrasvhapped käituvad sarnaselt küllastunud rasvhapetega – suurendavad veres LDL-kolesterooli ehk nö halva kolesterooli taset, kuid lisaks nad ka langetavad HDL-kolesterooli ehk nö hea kolesterooli taset. Kõik see toob endaga kaasa suurenenud riski südame-veresoonkonnahaiguste tekkimiseks. Ka küllastunud rasvhapped tõstavad nö halva kolesterooli kogust veres, kui ei vähenda seejuures nö hea kolesterooli taset. Küllastunud rasvhapped ja kolesterool esinevad tihtipeale samades toitudes, mis võimaldab neid koos vältida.
Kui inimesed hoiavad oma rasvade tarbimise soovituste piirides, so et toidurasvad annaksid päevasest energiavajadusest umbes 25-30% ning küllastunud rasvhapped alla 10%, saadakse ka transrasvhappeid nii vähe, et need ei ole organismile kahjulikud. Uuringud on näidanud, et tegelikkuses inimesed tarbivad nii rasvu kui küllastunud rasvhappeid üle soovitatava. Soovitatav on, et transrasvadest tulenev energia ei moodustaks üle 2-3% päevasest energiakogusest, kuid osad teadlased on ka seisukohal, et täielikult elimineerida neid oma toidust ka ei maksaks (ning see pole ka praktiliselt võimalik).
Kuna Eestis ei ole kohustust märkida pakendile transrasvhapete sisaldust, siis võiks nende toodete tarbimisel olla tagasihoidlikum, kus on kasutatud hüdrogeenitud taimerasva (nt küpsised, saiakesed, taimsed koore ja juustu analoogid). Kui tootjad märgiksid oma toodetele transrasvhapete sisalduse või märke, et toode ei sisalda transrasvhappeid, hõlbustaks see tarbijat tegema tervislikumaid valikuid
22. oktoober 2009
Kui linaseemneõlis leidub omega 3, 6 ja 9 hapet, siis milles peale linaseemneõli neid happeid veel leidub?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Linaseemneõlis leiduvatest oomega-rasvhapetest tuleks tarbida enim just oomega-3 rasvhappeid, sest meie tavatoidus on tavaliselt suhe 20:1 oomega-6 rasvhapete kasuks, kuid see suhe peaks olema 1:1. Oomega-6 rasvhapete liigtarbmine võib tõsta mitmete haiguste (nt aterosklerootilise südamehaiguse, osteoporoosi, astma) riski. Headeks oomega-3 rasvhapete allikateks on rasvased merekalad ja meresaadused, rapsiõli ning juba eelpoolmainitud linaseemneõli. Viimane aga säilib suhteliselt halvasti, mistõttu tuleks teda kindlasti hoida suletud pudelis, külmas ning pimedas.
22. oktoober 2009
Mida võiks kindlalt süüa ja mille peaks ära jätma, kui tahan kaalust alla võtta, aga ei saa endale kindlat kellaajalist toitumisplaani teha (sest mul on vahetustega töö – ühel nädalal algab töö kell 7 hommikul ja lõppeb 15:30 ,teisel nädalal algab 15:30 ja lõppeb 00.00 )
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Toitumise juures on üsna oluline söögiaegade regulaarsus, kuid vahetustega töötavatel inimestel ei ole see tihti võimalik. Nemad peaksid kindlasti pöörama tähelepanu sellele, et söödaks korralik hommikusöök, lõunasöök, paar väiksemat oodet, kuid kui õhtusöök satub väga hilistele õhtutundidele või isegi ööle, peaks see olema pisut tagasihoidlikum.
Kindlasti sõltub kogu söömine ka sellest, kas töö juures on olemas söökla või kodust kaasa võetud toidu soojendamiseks ja einestamiseks sobilikud tingimused. Sööklas pakutavatest toitudest võiks eelistada köögivilja- ja kalatoite, jälgida, et need oleksid lahjemad. Oodeteks on soovitatav kaasa võtta puu- ja köögivilju, jogurtit, aga ka näiteks täisteraleiba juustu või kodujuustuga.
Kui on soov alla võtta, siis tuleks enne välja selgitada, kuivõrd suure ülekaaluga on tegemist ning asuda kõigepealt oma toitumist analüüsima (sellest kõigest kirjutasin pikemalt allpool). Paari nädala menüü analüüs peaks näitama, kas tarbitakse energiat üle soovitatava, kas on tasakaalust väljas põhitoitainete, so valkude, rasvade ja süsivesikute saamine, kas saadakse piisavalt kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid. Kui normaalkaalulise inimese puhul peaks energia saamine vastama kulutatud energia kogusele, siis ülekaalulised inimesed peavad vähendama saadava energia kogust ning suurendama füüsilist aktiivsust. Üldine reegel on, et soovitatavat energiakogust tuleks vähendada umbes 500 kcal võrra päevas, kuid mitte alla 1200 kcal, kuna sel juhul on võimatu saada kõik vajalikud vitamiinid-mineraalained kätte toidust. Ka näiteks 1500 kcal sisaldava menüü puhul tuleb see hästi planeerida, et ühestki toitainest puudu ei jääks.
Päevas peaks sööma vähemalt 3 viilu leiba. Sinna peale ei ole vaja määrida rasvainet, kuid võib panna lahjat toorjuustu või kodujuustu, lahjat juustu, tomatit, lahjat sinki. Hommikusöögiks sobib hästi puder. Piisavaks kaltsiumi saamiseks tuleks päevas süüa 1-2 klaasi lahjemaid vedelaid piimatooteid ning lisaks kohupiima või juustu. Kala võiks süüa 2-3 korda nädalas, soovitatavalt neist vähemalt pooltel kordadel rasvasemat nagu lõhe või forell, et saada piisavalt vitamiini D ja asendamatuid rasvhappeid. Lihakogused ei pea olema suured, eelistada lahjat, lihatooteid tarvitada harva. Prae juures olgu põhirõhk nii keedetud-hautatud-aurutatud köögiviljadel kui ka toorsalatitel. Kaalu langetajatel on puu- ja köögiviljade söömisel eriline roll, kuna ühelt poolt on need madala energiasisaldusega, kuid teisalt sisaldavad palju vitamiine, mineraalaineid ja kiudaineid ning täidavad hästi kõhtu. Kuna kaalu langetamisel on esmane põhimõte vähendada ennekõike rasva- ja suhkrurikaste toitude söömist, siis et rasvade osatähtsus toiduenergiast ei langeks ka alla soovitatava, ei tohi karta kala söömist ning vajadusel lisada salatitesse õli. Toidupüramiidi tipus paiknevaid toite, tuleks aga võimaluse korral täiesti vältida. Oluline on tarbida piisavas koguses vett. Ning mitte unustada kehalise koormuse suurendamist!
22. oktoober 2009
tere mina olen selline ülekaaluline tüdruk ja tahaks saada saletaks mis toite ma, peaksin sööma ja mida jälgima????
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Teie küsimusest ei selgu, kui vana olete, kuid sõna “tüdruk” lubab arvata, et olete veel kasvueas. Samuti ei kirjuta te, kui pikk olete ning kui palju kaalute. Kõigepealt tuleks kalkulaatorites arvutada välja oma kehamassiindeks ja võrrelda seda Laste ja noorte toitumissoovituste raamatus tabelis 11 ning joonisel 2 toodud väärtustega, et selgitada, kas on kindlasti tegemist ülekaaluga ning kui tõsine see on. Väikese ülekaalu korral tuleb jälgida toitumist ja suurendada kehalist koormust ning kasvueas lapsed kasvavad sellest tavaliselt ise välja. Suurema ülekaalu korral tuleb pöörduda arsti poole, kelle jälgimise all hakatakse tegelema ka kehakaalu langetamisega.
Toitumise puhul tuleks kindlasti jälgida Toidupüramiidi põhimõtet ehk tarbida rohkem toite alumistelt korrustelt (so leib, pudrud, puu- ja köögiviljad, kala, piimatooteid, ka kana ja lahja liha) ning vähem ülemistelt ja varieerida toite toidugrupi siseselt. Kindlasti tuleks ära jätta tipus paiknevad toidud või tarbida neid võimalikult harva: kommid, karastusjoogid, küpsised, saiakesed, koogid, šokolaad, jäätis. Magusaisu rahuldamiseks süüa rohkem puuvilju, vahetevahel ka väikeses koguses kuivatatult, veidi mett, vahel harva tükike šokolaadi või jäätist.
Sööma peaks päevas 3 põhitoidukorda ning paar oodet, söögiajad peaksid olema võimalikult regulaarsed.
Soovitatav on pidada toidupäevikut ning arvutada välja, kui palju saab iga päev energiat ning jälgida ka seda, et rasvade osatähtsus toiduenergiast (tähistatakse %E) ei ületaks soovituslikku piiri.
22. oktoober 2009
Väga vastuoluline info on selle kohta, kui palju vett peaks inimene päevas jooma. Kas siis nii palju, kui janu märku annab või toidust saadav vedelik ei lähe arvesse ja tuleks ikkagi 8 klaasi vähemalt ära kulistada?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Organismi veevajadus on umbes 28–35 ml kehakaalu kilogrammi kohta ja see on suurem, kui tegeletakse füüsilise aktiivsusega ning higistatakse palju. Näiteks 70 kg kaaluva inimese päevane veevajadus on umbes 2,5 liitrit, mida saadakse nii söökidest kui jookidest. Jookidest peaks saama umbes 1-1,5 liitrit. Kui klaas on 170-200ml, siis see teebki 8 klaasi. Siia alla kuulub vesi, mineraalvesi ja taimeteed. Kuna kohv ja karastusjoogid viivad organismist vett välja, siis nende tarbimisega tuleks olla mõõdukas. Toidust (eriti supid, puu- ja köögiviljad) saab teise poole vajalikust veekogusest.
21. oktoober 2009
Mida peaksid taimetoitlased oma menüü juures eriti oluliselt jälgima, et vajalikke aineid kätte saada?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Veidi sõltub sellest, kas olete täiesti taimetoitlane või lubate endale näiteks kala, piimatooteid, muna või kana. Taimetoitlased on ennekõike ohustatud osade vitamiinide ja mineraalainete defitsiidist. Näiteks ei sisalda taimne toit vitamiine D ja B12. Kuid kui süüa kala, saab sealt neid mõlemaid. Samuti võib osutuda raskeks raua saamine, sest loomses taimses toidus sisalduv raud omastub halvemini kui loomses toidus olev raud. Taimses toidus olev raud vajab omastumiseks vitamiini C, ent selle saamisega ei tohiks taimetoitlastel probleemi tekkida. Siiski tasub aeg-ajalt käia arsti juures oma vere hemoglobiinitaset kontrollimas. Samuti võib tekkida probleem kaltsiumi saamisega, kui ei tarvitata piimatooteid. Rohelistes köögiviljades küll sisaldub kaltsiumi, kuid seda ei pruugi saada piisavalt. Kuna kaltsiumi omastumiseks on vajalik vitamiin D ning seda taimsetes toitudes ei esine, on kaltsiumi omastumine seega veelgi enam häiritud. Kui ei sööda mitmekesiselt, võib tekkida ka probleeme osade aminohapete saamisega. Kõige eelpoolkirjutatu tõttu oleks siiski soovitav taimetoitlastel, kes vähegi on nõus, lisada oma menüüsse kala ning vähesel määral ka piimatooteid ja muna.
20. oktoober 2009
Tere.
Mind huvitab lahussöömine.(liha ja kartul ei sobi koos söömiseks jne.) Kas saaksite sellel teemal pikemalt rääkida?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kaasaegsed teaduslikud uuringud ei ole tõestanud toitude lahus söömise vajadust. Inimese organism on kohaldunud segatoidule ning suudab korraga seedida erinevaid toite.
20. oktoober 2009
Miks viinereid ei tohiks süüa?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Viinereid tohib kohe kindlasti süüa. Kõike võib süüa, aga mõõdukalt. Viinerid jt lihatooted ning ka valmistoidud võivad sisaldada palju rasva ja soola. Näiteks 100 g viinereid sisaldab keskmiselt 20 g rasva ja 2 g soola. Päevane soovitatav rasvade kogutarbimine 2000 kcal energiatarbimise juures võiks jääda 55 ja 65 g vahele ehk 3-4 väikest viinerit annavad juba päevasest rasvade vajadusest umbes kolmandiku. On ka viinereid-vorste, mille rasvasisaldus on 30 g 100 grammi toote kohta. Soola võiks päevas kokku saada 5-6 grammi, päris väikesed lapsed 2-3 grammi. Kui värske liha puhul saab valida tüki, lõigata ära nähtava rasva ning kasutada toidu valmistamisel soola ja rasva tagasihoidlikult, siis lihatoodete ning valmistoidu puhul sinna sisse pandud rasva ja soola sealt söömise ajal enam ära võtta ei ole võimalik. Seega peaks neid tooteid tarbima pigem tagasihoidlikult ning eelistama ise värskest toorainest valmistatud toite.
19. oktoober 2009
on mu laps normaal kaalus ? kaalub 31 kg ja on pikk 150
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kahjuks ei selgu küsimusest, mis soost ja kui vana lapsega on tegemist. Esimese sammuna tuleks arvutada lapse kehamassiindeks (KMI). Seda saab teha kalkulaatorite alt. Praegusel juhul KMI=13,8. H.Grünbergi KMI tabelite järgi ei ole Teie laps alakaaluline, kui ta tüdruk ja alla 9 aasta vana. Poiste ning vanemate tüdrukute puhul on oht alakaalulisusele. Kuid selleks tuleks ennekõike siiski teada lapse toitumist täpsemalt, samuti kehaehitust ning arengut. Soovitan pöörduda arsti poolde, et välja selgitada, kas tegemist on alakaalulise lapsega või mitte.
tai 
Tervisliku toitumise informatsioon