Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.
Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.
 | Tagli Pitsi Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest. |
|---|---|
 | Kristel Ehala-Aleksejev Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja. |
20. jaanuar 2010
Käisin hiljuti koolitusel kus räägiti ( ja olen seda ka enne kuulnud), et pastöriseeritud piimast ei omasta organism kaltsiumi. Kuidas sellega ikkagi on? Kui keeta nt. hommikuputru piima pooleks veega, kas on siis mõnda nippi, kuidas see Ca sealt kätte saada? Ette tänades ja ilusat talve soovides HK.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Ei õnnestunud leida ühtegi teaduslikku uuringut, milles oleks tõestatud kaltsiumi imendumise vähenemine seoses piima pastöriseerimisega. Seda on küll täheldatud jogurti puhul ning laktoositalumatusega inimeste puhul. Kaltsiumi imendumiseks on vajalik saada piisavalt vitamiini D (parimateks allikateks kala), samuti on oluline roll rasvadel ning magneesiumil.
18. jaanuar 2010
Tere.
Mina otsustasin hakata tervislikult elama ja toituma. Ostsin uhke mahlapressi köögi kapi peale. Olengi iga päeva hommikul teinud värsket mahla punasest peedist ja porgandist, vahest ka kapsast. Teen umbes liitri jagu, selle joon päeva jooksul ära. Hommikuti teen 4-viljaputru veega, kuhu panen rosinaid, musta ploomi ja peale mett. Lõunaks teen sooja toitu, kas tatraputru, keedukartulit kastega või suppi. Õhtul näksin lõunast järelejäänud toitu. Olen loobunud suhkrust ja üldse magusast(selle asemel kasutan vajadusel mett ja 70% kakao sisaldusega šokolaadi)), jahutoodetest, liha- ja vorstitoodetest. Päeva jooksul joon vett ja enda korjatud taimedets tehtud teed umbes 2,5-3 liitrit.
Töö on istuv, päev läbi arvuti taga.
Mure selline, et mul on tekkinud külmatunne. Kui toas on 23,6 kraadi sooja, on mul mitu kampsunit seljas. Ja öösel magan 3 teki all ja muidugi on kampsun ka seljas…
Mis ainetest mul puudu jääb minu toitumise juures?
Piia
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Teie kirjutatud informatsiooni põhjal võib kindlasti väita, et saate liiga vähe rauda (lihatooted) ning see võib olla ka külmatunde põhjuseks. Lisaks ei paista, et tarbiksite piisavalt piimatooteid, et tagada küllaldane kogus kaltsiumi. Kui te ei söö ka kala, jääb kindlasti puudu vitamiinist D. Väga suurena paistab ka päevane vedelikukogus. Veel võib taimetoitlastel, erinevalt segatoidulistest, jääda puudu naatriumi, mis omakorda võib viia tõsiste probleemideni. Proovige oma menüüd analüüsida toitumisprogrammiga, siis näete ise, milliste vitamiinide-mineraalainete saamisega Teil probleeme võib tekkida.
18. jaanuar 2010
Tere taas.
Kirjutasin Teile eile kirja külmatundest. Lisan veel, et otsustasin hakata toituma aluseliselt. Nimelt, käisin oma tervise uuringul silma vikerkesta järgi. Seal selgus, et mu keha on väga happeline. Olen lugenud ka palju kirjandusest, et happeline keskkond soodustab põletikulisi protsesse. Minu probleem on liigeste ja lihaste valud.Tavameditsiin ei leia mingit põhjust ja diagnoosi. Siis otsustasingi, et proovin aluselist toitumist. Kindlasti oleks targem kellegi spetsialisti juures käia konsultatsioonis, aga ei tea, kuhu minna. Võib-olla soovitate?
Piia
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Soovitan pöörduda reumatoloogi poolde. Toitumisnõustajatest soovitaksin Kristel Ehala-Aleksejevit.
18. jaanuar 2010
Tere,
Juba pikemat aega on mul probleeme enesetundega peale toitumist. Eriti tundlik olen ma väga rasvaste asjade osas. Samuti on raske hommikuti süüa, sest iiveldustunne on vahest hommikuti sees, mis viib toiduisu minema. Tuleb ette, et ma ei suuda süüa juba ainuüksi sellepärast, et toidulõhn ajab iiveldama. Selletõttu toitun ma vahepeal ainult kord või kaks päevas. Ma ei kujuta ette, kas mul võib olla talumatus mingite ainete osas. Näiteks oli mul olukord, kus ma õhtul šokolaadi sõin ning terve öö keeras mul sees. Ma ei suutnud magada, keha väriseb ning need on kohati nagu kontrollimatud lihasetõmblused. Samuti ei suuda ma tarvitada osasid alkohoolseid jooke, kuna seest hakkab keerama. Üldiselt ei tarvita ma alkoholi üldse ja kui tarvitan on see niivõrd väikestes kogustes. Võib-olla, et mu organism on lihtsalt ülitundlik kuna vahest suudab lausa suitsuhais mu nii kaugele viia, et mul on poole hommikuni paha ning keha väriseb jälle. Ma ei ole siiani suutnud veel päris ära tabada, kas see toimub mingite kindlate toiduainete puhul. Pigem olen ma ise täheldanud, et kui see toimub, siis see toimub kuidagi tsükliliselt. Näiteks nädal või 2 ei suuda ma normaalselt toituda ning pärast seda on mingi aeg jälle kõik justkui korras.
Ettetänades.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Selliste nähtudega oleks kõige õigem pöörduda perearsti poole. Enne seda võiksite veel kuu aja jooksul pidada toidupäevikut ning sinna kirja panna ka täpselt, millal oli paha olla. Selle järgi annab üht-teist arstil siis välja selgitada. Vältige rasvast, sööge regulaarselt (4-5 toidukorda päevas), kuid korraga väikestes kogustes.
18. jaanuar 2010
Tere, mul on kehamassi indeks 22,74 see on täiesti normaalne, aga juurde hakkasin ma võtma siis kui ma hakkasin päevas tarbima ligi 2l piima sh piimatuuded veel juures, ning seda kõige ühel päeval.Aga ma ei saa nende söömist ka lõpetada kuna ma tunnen, et mu organism vajab seda. Kas on võimalik, et ma võtan juurde kuna tarbin liiga palju piimatooteid.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Sellises koguses piima tarbimine on tõesti suure tõenäosusega juurdevõtmise põhjuseks. 100 g piima annab 57 kcal, 2 liitrit piima annab seega 1140 kcal. See kõik on kas lisaks tavapärasele tarbimisele või tuleb mõne teise toidurühma arvelt. Kumbki variant ei ole hea, sest esimesel juhul hakkabki kogunema ülekaal, teisel juhul aga jääb vajaka neist vitamiinidest-mineraalainetest, mida sisaldavad rohkem toidugrupid, mis asendati. Piima jt vedelaid piimatooteid tohib täiskasvanud inimene tarbida päevas 2-3 klaasi, lisaks siis veel veidi teisi piimatooteid. Teised piimatooted (nt juust, hapukoor) võiksid täiskasvanute puhul olla väiksema rasvasisaldusega.
18. jaanuar 2010
Tere !
Mu hommiksöök on selline – klaas jogurtit, kaks viilu seemneleiba ja taldrikutäis neljaviljaputru rosinatega. Probleemiks on kõhukinnisus, vahel saan kohe peale hommikust söömist vetsus käidud, kuid kui ei saa, on terve päev kõht kinni ja halb olla.
Kas peaksin hommikusööki muutma ?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Hommikusöögi valikust kõhukinnisus tingitud olla ei tohiks, kuna see on hästi tasakaalustatud. Lisaks võiks kindlasti midagi juua, võimalusel pool tundi enne hommikusööki – mahla, vett, taimeteed. Samuti tuleb kogu päeva jooksul jälgida, et tarbitaks piisavalt vedelikku. Rohkem süüa puu- ja köögivilju, hapupiimatooteid. Ka piisav füüsiline koormus on vajalik kõhukinnisuse ennetamiseks.
12. jaanuar 2010
Tere
Mul on selline veits imelik mure, et mul tekib vedeliku puudus viimasel ajal väga kergesti. Tööl olles ma suudan ilusti jälgida, et pean jooma. Ja selle olen ka suutnud endale sisse harjutada, et töölt koju minnes siis õhtul pean veel eraldi jooma. Janu tunne kui sellist tekib mul väga väga harva :S Nädalavahetusel on kuidagi raske jälgida, et saaks piisavalt joodud. Mind huvitabki, kas on midagi mida peaks sööma või tarbima, mis hoiaks seda vett kuidagi keahs kinni? või aidabki ainult see, et pean veepudeli oma käe külge aheldama?
Tänud
Kristi
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kahjuks ei selgu küsimusest, millest järeldub, et tekib vedelikupuudus? millest seda järeldate, kui janutunnet ei teki? Päeva jooksul peaks täiskasvanud inimene tarbima joogina umbes 1,5 liitrit vedelikku (so vesi, taimeteed). Ülejäänud vesi saadakse toiduga (nt supid, puuviljad) ning teiste toitainete lõhustamise käigus organismis. Vedeliku puuduse kahtluse korral on soovitatav seega süüa vedelemaid toite ning rohkem puu- ja köögivilju. Vältida kohvi, alkohoolseid ja karastusjooke, kuna need suurendavad organismi veekadu. Kui organismi veekadu tuleneb rohkest higistamisest, on vajalik ka kaotatud mineraalainete taastamine, näiteks sobivad selleks mõned mineraalveed.
7. jaanuar 2010
Tere,
Mina olen üldiselt väga aktiivse elustiiliga, tegelen tantsimisega ja alati kui võimalus tekib liigun jalgsi. Olen ka spordiklubi liige ja külastan seda tihti. Olen 20 aastane, 170 cm pikk. Kuid detsembrikuu jooksul võtsin ma juurde 5 kg ja kaalun nüüdseks 63 kg. See on mulle suureks pettumuseks, kuna mu söömisharjumused ei ole muutunud. Vähenenud on aga jalgsi liikumine. Treeningud jäid ära ligikaudu 2 nädalat.
Kas tõesti lühiajaline muutus võib mõjuda kehakaalule nii suuresti, või võib see veel milllegagi seotud olla. Nüüdseks on mu treeningplaan taastunud endiseks, kuid kaalulangust ma märganud veel ei ole. Pigem isegi väikest kaalutõusu. Milliseid toiduained te soovitate tarvitada vormi taastamiseks?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Niimoodi kaugelt on väga keeruline öelda, millest kaalutõus. Detsembrikuus kipume ilmselt kõik pisut rohkem sööma, kui peaks. Lisaks see, et liikumine vähenes. Aga samas on 5 kg üsna palju. Kui lähiajal kaalutõus peatuma ei jää, siis tasuks kindlasti konsulteerida arstiga. Enne aga proovida ise piisavalt liikuda ning piirata ka toitumist. Teisalt on 63 kg 170 cm juures täiesti normaalne kehakaal. Toitumisel järgige oma vajalikku päevast energiakogust ning sööge vastav arv portsjone toite igast toidugrupist ning eelistades neid, mis asuvad valgusfooritabeli rohelises osas.
6. jaanuar 2010
Tere!
Kuidas mõjutavad antibiootikumid kehakaalu ja kas ravikuuri ajal tohib trenni teha? Olen mures, sest arusamatutel põhjustel olen viimase kahe kuuga 7 kilo juurde võtnud ja juba ahastuse äärel. Omal käel langetasin kolm aastat tagasi kaalu ja kõik oli normaale, toitusin mitmeskesiselt, liikusin, tegin trenni. Pärast normaalkaalu saavutamist suutsin seda kenasti säilitada ja nüüd selline tagasilöök, ei oska kohe kusagilt alustada.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Antibiootikume kasutatakse eri juhtudel. Kui olete haige (palavik, põletik vm), siis ei ole kindlasti soovitatav trenni teha. Kahe kuuga 7kg juurdevõtmine on põhjendamatult suur, sõltumata sellest,
kas kasutatakse antibiootikume või mitte. Antibiootikumide tarvitamine iseenesest üksi ei tohiks kaalu tõsta. Soolestiku mikrofloora taastamiseks võiks kasutada probiootiliste bakteritega tooteid. Soovitan pöörduda arsti poole kiire kaalutõusu põhjuse välja selgitamiseks. Kui te ei ole viimasel ajal
kardinaalselt muutnud oma toitumisharjumusi (kasutage seda programmi, et jälgida oma toitumist), siis on vaja kiiremas korras arsti poolt välja selgitada sellise kiire kaalutõusu põhjus.
5. jaanuar 2010
Tere!
Mul on järgmine mure. Nimelt, võtsin ligi poole aastaga alla veidi üle 10 kilogrammi ja seda tervislikult toitudes ja palju trenni tehes. Paraku oli selline kaalulangus minu jaoks aga arvatavasti veidi drastiline, kuna hormoonitestid näitasid, et leptiini tase on ülimadal; samuti tekkis spordiamenorröa. Toitun siiani väga tervislikult, teen mõõdukalt trenni. Kaloraaž on praegu umbes 1700-2000 ringis (vb natuke vähem); asi peaks paika loksuma, aga viimastel nädalatel on hakanud mul kohutavalt palju juukseid välja kukkuma (võtan kompleksvitamiine, mineraalaineid eraldi). Arvan, et viimane võib olla stressist tekkinud (käimas sess), aga vb on viga väheses rasvade tarbimises, kuigi samas – tarbin linajahu, pähkleid, kala, oliiviõli. Kas Teie arvates võib juuksekadu tuleneda ehk liiga väikesest kaloraažist? Ja kui palju kaloreid peaks 172 cm pikk ja 58 kg kaaluv tüdruk päevas tarbima, kui tegeleb terve päeva vaid pingsa õppimisega?
Ja veel – kui hakkan järsult umbes 500 kalorit päevas rohkem tarbima, ega madal leptiini tase ei soodusta sellisel juhul kohest kaalutõusu?
Kõike paremat,
Mari-Liis
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Poole aastaga 10kg kaotamine ei ole väga suur. Teie kaalu ja pikkuse juures (vanust kahjuks ei tea, kuid arvestasin 20ndates aastates naisega) peaksite saama iga päev 1900-2000 kcal. Juuste väljalangemist võib tõepoolest ühelt poolt mõjutada see, et piiratud toitumise tagajärjel on organismil lõppenud teatud vitamiinide-mineraalainete varud. Toidulisandid ei asenda toidust saadavaid vitamiine-mineraalaineid, kuna viimased imenduvad siiski kõige paremini otse toidust. Teiseks põhjuseks võib olla ka stress, millest kirjutate. Katsuge tulla toime stressiga, toituge mitmekesiselt ja regulaarselt, toidupüramiidi põhimõtet silmas pidades. Toiduga saadava energia, vitamiinide ja mineraalainete koguseid saate arvutata programmiga.
Leptiini koha pealt lisan siis lugemiseks materjali Tiiu Lieberti raamatust. “Toitumisteadlased uurivad nii täiskõhutunde mehhanisme, kui ka seda, kui kaua vältab täiskõhutunne pärast erinevate toitude söömist, lootes leida võimalusi rasvunud inimeste kehakaalu vähendamiseks. 1994. aastal avastati, et rasvkude toodab hormoon leptiini, mis on otseselt seotud söögiisu kontrolli ja keha rasvasisaldusega. Osaledes aju söögiisu reguleerivates mehhanismides, surub leptiin alla isu tekkimise ja vajaduse toidu järele söögikordade vaheajal. Kui organism hakkab rasva ladestama, suureneb leptiini eritumine, väheneb vajadus toidu järgi. Rasvavarude vähenemine pidurdab leptiini eritumist ja tekitab söögiisu.
Lootus leptiini kasutamiseks rasvumise ravil oli nii suur, et üks USA biotehnoloogia firma omandas 25 miljoni dollari eest leptiini tootmise õiguse. Optimismi suurendas veelgi uurimus, kus leptiini süstimine rasvunud hiirtele, taastas hiirte normaalse kehakaalu. Kahjuks see mehhanism ei toiminud rasvunud inimestel.
On avastatud, et ülekaalulistel inimestel on vere leptiinisisaldus väga suur, kuid neil on leptiini resistentsus, mida võib võrrelda insuliini resistentsusega diabeedi II tüübi puhul. Kui ülekaalulised inimesed söövad rohkem kui kulutavad, suureneb nende kehakaal veelgi, sest näib nagu nende aju mõtleb, et organismil puuduvad rasvavarud ja sunnib sööma üha rohkem ja rohkem.
Hiljuti avastati, et liiga lühikene uni surub alla leptiini eritumise ja seega suurendab söögiisu. Vere leptiinitase peegeldub ka inimese energia kulutamises. Mitmed uurimused on näidanud et paastumine või väga madala energiasisaldusega dieedid suruvad alla leptiini eritumise, seega suurendavad söögiisu. Evolutsiooni käigus on inimesed tundnud rohkem nälga kui kannatanud ülesöömise tõttu, mistõttu leptiini vähesus veres stimuleerib rohkem söögiisu kui selle suur sisaldus tekitab täiskõhutunnet. Teadlased loodavad siiski, et tulevikus on võimalik leptiiniga võidelda ülekaalu vastu, kuid siiani on kliinilised katsed toonud vaid pettumust.”
tai 
Tervisliku toitumise informatsioon