Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.
Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.
|
Tagli Pitsi Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest. |
|---|---|
|
Kristel Ehala-Aleksejev Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja. |
6. märts 2010
Tere!!
Ole 22 aastane, 168 pikk ja kaalun 55 kg.
Küsimus selline, kas väikse sissetulekuga inimestel on ka üldse võimalik tervislikult toituda. Mina, vaene tudeng ei saa lubada endale iga päev ooteks puuvilju, mitu korda nädalas kala, toidu kõrvale erinevaid mahlasid jnejne. Ma tegelen aktiivselt spordiga, ja üritan võimalikult tervislikult toiduda, kuid siiski valin poes riiulilt PIGEM seda, mida rahakott lubab. Tahaks teada, mis on see miinimum , mida kindlasti peaks päeva või nädala jooksul tarbima, et saaks öelda et ma toitun tervislikult?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Ka pisut väiksema rahakotiga inimesel on võimalik õigeid ostuotsuseid tehes toituda tervislikult. Ennekõike tuleb jätta tegemata kõik impulssostud ning alati hoolikalt läbi mõelda, mida osta. Alati on odavam osta töötlemata toiduaineid ning neist ise kodus toit valmistada, kui valida valmistoite või juba valmis tooteid. Hommikuks on odavam süüa putru kui võileibu, sest võileivakatted kipuvad olema üsna kallid. Siiski peaks päeva jooksul 3-4 viilu leiba, soovitavalt teraleiba või ka siis terasaia sööma. Prae põhikomponentideks on tavaliselt liha, kana või kala. Seda ei pea olema sadades grammides, piisab ka ainult 100 grammi päeva kohta. Tihti tuleb odavam osta fileed kui kontidega liha või luudega kala. Räim, lõhe kõhuäärtest supp tulevad ka kõne alla. Hakkliha on kindlasti odavam osta turult, kuid kindla kvaliteediga pakkuja käest. Veelgi odavama toidu saab, kui see on peamiselt köögivilja- või teraviljapõhine ning liha-kana-kala on lisatud sisse väikeste tükikestena (erinevad hautised, vormiroad). Kui võrrelda makaroni ning kartuli hinda, siis on viimane reeglina odavam ning sisaldab ka enim kasulikke toitaineid. Erinevate puu- ja köögiviljade hinnad on hooajati erinevad ning alati annab valida poes parasjagu soodsama hinnaga või kasvõi külmutatud köögivilju. Et saada piisavalt kaltsiumi, tuleks tarbida ka piimatooteid, 2 klaasi vedelaid, lisaks pisut ka teisi, nt juustu või kohupiima. Võileivamäärdest võib loobuda, kuid veidi õli (nt rapsi) tuleks toiduvalmistamisel siiski kasutada, et saada polüküllastumata rasvhappeid. Kuigi pea kõik inimesed armastavad magusat, siis tegelikult ei pea nn toidupüramiidi tipus paiknevaid toite (suhkur, maiustused, koogid, karastusjoogid) üldse tarbima. On kasulikum tervisele ja soodsam rahakotile. Tihti saab paljusid toiduaineid odavamalt ka erinevate kampaaniate ajal.
25. veebruar 2010
Tere
Kuidas on toitumisega võimalik migreeni ohjata? Lugesin küll amiinide kohta, samuti on kahjuks türamiini, nitraate sisaldavad toidud. Need märksõnad on mulle infost silma jäänud. Aga mis toiduained neid täpselt sisaldavad? Kas neid aineid peaks vältima? Kui kaua? Või kuidas seda testimist ette võtta?
Veel-kas peaks mingeid vitamiine või mineraalaineid juurde võtma? Olen lugenud, et migreeni-inimesel on puudu B2, C vitamiinist ja magneesiumist.
Olen tänulik, kui saanl on Teilt juhiseid. Internetis on küll infot palju, aga kuidas täpsemalt oma toidulauda katta, et migreeniga kergem oleks, seda pilti kohe kokku ei pane.
Olen imetav ema, see ehk seab ka mõned piirangud.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Migreeni ja toitumise vahel on olemas mõnetine seos. Näiteks võib toidukorra vahelejätmisest tingitud veresuhkru langus kutsuda esile migreenihoo. Samuti arvatakse mõnedel toiduainetel olevat soosumust migreenihoogude tekitamiseks nagu näiteks juust, alkohol, kohv, šokolaad. Seetõttu tuleks nii toidukordade vahelejätmist kui ka nende toitude tarbimist püüda vältida. Otseseid viiteid mõne toidulisandi kasulikkusest migreeni leevendamiseks ei leidu.
24. veebruar 2010
Tere!,
olen 15 aastane ja mul on juba eluaeg olnud probleemiks, et ma ei söö ühtegi juur- ega köögivilja, ma polen proovinud ennast sundima,aga sellest ei ole midagi välja tulnud. puuvilju söön ma jälle heameelega, Kas see võib tulevikus olla suur probleem et ma juurvilju ei söö. Kuna ma olen normaakaalus (172 cm, 55 kg) aga mul jääb mingi osa vitamiine või aineid puudu, olen mõelnud et järsku on mingi muu võimalus kuidas ma need käte saaks?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kas tõepoolest ei leidu mitte ühtegi köögivilja, mida oleksite nõus sööma värskelt, hautatult-keedetult-aurutatult või toidu sees (supid, vormiroad jms)? Köögiviljade valik on ju väga lai. Panen siia ühe nimekirja, milliseid toitumissoovituste järgi loetakse köögiviljade alla, kuid tegelikkuses on neid toite veelgi rohkem: porgand, kaalikas, redis, peet, erinevad kapsad, erinevad salatid, tomat, kurk, paprika, suvikõrvits, baklažaan, kõrvits, sibulad, küüslauk, herned, oad, läätsed, seened. Kas siin ei leidu ühtegi meelepärast? Köögiviljad on rikkad vitamiinide, mineraalainete, kiudainete, vee ning fütotoitainete poolest. Näiteks on kapsad ühed parimad foolhappe allikad ja neid söömata on üsna raske saada kätte vajalikku kogust. Foolhape on aga vajalik, et ennetada sünnidefektiga laste sündimist. Fütotoitained ei ole küll eluks oluliselt vajalikud, kuid neil teatakse olevat roll nt südame-veresoonkonnahaiguste ning osade vähivormide ennetamisel. Erinevad puu- ja köögiviljad sisaldavad erinevaid fütotoitaineid, mistõttu tuleks kindlasti ka köögivilju süüa.
24. veebruar 2010
Tere ! On üks küsimus. Olen noores eas, kuid ei söö kala, muna, vorsti, põhimõtteliselt mitte midagi. Kaalun 60 kg ja liigun päevas umbes 2 tundi. Ma söön puuvilju, piimatooteid, joon vett. Mida ma peaksin tegema, et tervislikumalt toituda?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Ei saa aru, kas kala, muna ja liha ei söö mingi põhimõtte pärast? Loomsetest toiduainetest ainult piimatooteid seega? Sellisel juhul ohustab teid suure tõenäosusega raua ja vitamiini D defitsiit, aga ka vitamiini B12 defitsiit ning võib-olla ka polüküllastumata rasvhapete defitsiit. Kindlasti soovitaksin menüüsse lülitada nädalas korra kana ning paar korda kala (praktiliselt ainus tõsiseltvõetav vitamiini D allikas), kui see on vähegi vastuvõetav. Köögivilju tuleks süüa kindlasti vähemalt 3 portsjonit (so minimaalselt 300g) päevas. Hommikusöögiks sobivad pudrud ning et teraviljatoodetes leiduv raud saaks paremini imenduda, oleks vaja juurde midagi vitamiini C rikast, nt mahla või puuvilja.
24. veebruar 2010
Tere. Mul oleks paar küsimust,kuna teen koolis uurimustööd toidulisandite kohta. Esimene küsimus oleks: Kas toidulisandid tekitavad mingeid kõrvalmõjusid või haigusi ?
Mis vahe on toidulisandil ja ravimil ?
Aitäh
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Toidulisand on lisand, mille kasutamise eesmärk on tavatoitu täiendada ning mis on inimesele toitainete või muude toitainelise või füsioloogilise toimega ainete kontsentreeritud allikaks. Ravim on Maailma Terviseorganisatsiooni definitsiooni järgi iga valmistatud, turustatud või turustamiseks määratud aine, mis on ette nähtud haigete ravimiseks, haigusseisundi kergendamiseks, haiguste ärahoidmiseks või diagnoosimiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalitluse taastamiseks, korrigeerimiseks või muutmiseks. Seega ravim on mõeldud raviotstarbeks, toidulisand aga, nagu nimigi ütleb, mõeldud toidu täiendamiseks, kui on karta, et tavatoiduga võib jääda puudu mõnedest olulistest ühenditest, nt vitamiinidest või mineraalainetest. Mitmekesise ja vajadusele vastava toitumise korral saadakse kõik ained kätte toidust ning toidulisandeid lisaks võtta ei ole vaja. Toidulisandi võtmise, õige preparaadi valimise, selle koguse ja kasutamise kestuse peaks tegelikult kindlaks tegema arst, kes annab juhiseid toidulisandi õigeks kasutamiseks. Ise suvalisi toidulisandeid suurtes kogustes tarbides võib teha organismile hoopis kasu asemel kahju.
23. veebruar 2010
Tere!
Peatselt 4-aastaseks saav tüdruk ei söö liha (ta on sünnist saati olnud vilets sööja). Vabatahtlikult sööb liha haruharva ja väga väikestes kogustes. Oleme üritanud liha kõikvõimalikel erinevatel kujudel pakkuda, kuid miski ei aita. Perearst on kontrollinud tema hemoglobiini ja see on pidevalt madal. Ei sooviks talle pidevalt arsti poolt määratud rauasiirupit anda. Praegu anname Ferromax tonic’ut, kuid sedagi ei saa ju jääda pidevalt andma. Kas oskaksite nõu anda, mida ette võtta?
Ette tänades
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kahjuks on tõepoolest mõningaid lapsi, kes millegipärast lihatoodetest keelduvad. Võib ainult loota, et ta mingi hetk kasvab sellest välja. Seniks ei oska rohkem soovitada, kui ilmselt tuleb jätkata raua andmist toidulisandi näol, kuna hemoglobiini tase on madal. Seda tuleb kindlasti teha arsti järelvalve all, et ei tekiks ka üledoseerimist. Rauda leidub peale liha ka teraviljatoodetes (nt leib) ning puu- ja köögiviljades (nt kiivi, maasikad), kuid üsna väikeses koguses ning see imendub väga halvasti. Imendumise suurendamiseks on vajalik piisavalt saada vitamiini C. Seega võib proovida pakkuda ka rohkem puuvilju ning loota, et neis sisalduv vitamiin C aitab kaasa raua imendumisele mitteloomsetest produktidest.
Teine võimalus on ikkagi teda vaikselt nö petta liha sööma, pannes seda veidi mõne toidu sisse. Kas ta ei ole nõus sööma ka kotletina isetehtud burgeri vahel? See oleks ajutiselt lahendus, kuid tuleb jälgida, et sellest ei saaks siis igapäevatoit.
23. veebruar 2010
Olen 21 aastane,166 cm pikk ja kaalun 69-70 kg. Kuid sooviksin teada,et milliseid sööke tuleks süüa (millistes on vähe kaloreid) ja mitu korda päevas tuleks süüa ja söömise seos trenniga?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Alla võtmiseks ei piisa sellest, et süüakse ainult toite, mis annavad vähe energiat. Kõigepealt tuleks analüüsida seda, mida praegu igapäevaselt sööte. Seda saab teha toitumisprogrammi abil. Edasi tuleks välja arvutada oma praegusele kehakaalule vastav täpne energiasoovitus, mis näitab, kui palju päevas tuleks süüa, et praegune kaal säiliks. Siis tuleks oma söömist korrigeerida selliselt, et vähendada päevas saadavat energiakogust nii umbes 500 kcal kohta. Kindlasti peab päevas saadav energiakogus jääma allapoole praeguse kaalu juures kehtivat kaalu hoidmise päevast energiatarbimise soovitust, et kaal hakkaks langema. Samas ei tohi see olla väiksem kui põhiainevahetuseks kuluv energiakogus, et keha ei läheks üle säästurežiimile. Toituda tuleks toidupüramiidi põhimõtet silmas pidades, julgesti süüa köögivilju, juua piisavalt vett. Kindlasti tuleb süüa päevas paar puuvilja, 3-4 viilu leiba (soovitavalt teraleib), aeg-ajalt putrusid, 2-3 korda nädalas kala, lahjasid piimatooteid. Toitumisprogrammis on olemas ka tabelid, kust on näha erinevate toitude energia- ja toitainetesisaldused. Päevas peaks olema 3 põhitoidukorda ning 1-2 oodet. Kaalu langetamiseks ja keha vormimiseks on igasugune füüsiline pingutus teretulnud, esialgu võiks alustada kergemalt (kepikõnd, suusatamine, ujumine) ning koormust järk-järgult suurendada. Füüsiline aktiivsus tõstab teisest küljest aga nii isu kui ka energia- ja toitainete vajadust ning sellega tuleks oma menüü koostamisel ka arvestada.
19. veebruar 2010
Tere.
Olen 15 aastane tüdruk. pikkust 165 ja kaalun 48. Kõik väidavad et olen alakaalus aga endale tundub et ei ole et normaalne ja halvematel päevadel tundun ma endale isegi paks:D.. ja ma ei püüa kaalu kuidagi mõjutada kuna ma võin päevas süüa mitu shokolaadi ja üldse kõike mida tahan aga kaal ei tõuse :S..
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Oled üsna lähedal alakaalule. Paks kohe kindlasti ei ole. Veidi kaalus juurdevõtmist ei teeks paha. Osasid inimesi ongi õnnistatud sellise ainevahetusega, et nad võivad üsna muretult süüa ilma, et kaalus juurde võtaksid. See aga ei pruugi kesta igavesti ning näiteks 30ndates eluaastates võib praeguste toitumisharjumuste (šokolaad) jätkumisel toimuda kiire kaalutõus. Seetõttu on soovitatav juba praegu oma toitumisele rohkem tähelepanu pöörata. Samuti liigutada ennast piisavalt, et lihased vormiksid keha ja lisaksid ka pisut kaalu. Õigesti toitumiseks saab abi toidupüramiidi põhimõttest.
19. veebruar 2010
Tere! Olen netist lugenud juba lehekülgede viisi erinevaid mooduseid kuidas kaalus juurde ja alla võtta, kuid konkreetse vastuse oma küsimusele saan ilmselt ikkagi spetsialisti poole pöördudes. Olen 21 ja kaalun 166cm juures vaid 44 kg. Viimane aasta on möödunud depressioonis ning erinevaid haiguseid trotsides rohtu võttes. Kaal oli koguaeg 48-49 kg varem. Olen selle pärast tõsiselt mures, sest koguaeg on väsimus ja loid tunne, aktiivselt ennast ei liiguta ja seetõttu pole ka söögiisu. Üritan teadlikult hommikuti energiarohket toitu süüa, kuigi isu pole üldse. Samuti söön päeva jooksul palju puuvilju. Mida rohkem oma alakaalule mõtlen, seda vähem mul isu on. Ei teagi kas see on rohkem psüühiline või füüsiline probleem. Mida ma peaksin tegema ja kelle poole pöörduma?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Tundub, et tõepoolest on probleem pigem psüühiline. Esialgu võiks proovida siiski oma jõududega hakkama saada, kuid kui asi paremaks ei lähe, siis pöörduda mõne psühholoogi poole. Alustada tuleks sellest, et koostada endale kindel menüü ning pidada sellest kinni. Kahjuks ei ole Te kirjeldanud oma füüsilist aktiivsust, kuid eeldades, et olete üsna nõrk, siis ei ole see Teil ilmselt väga suur. Selleks, et hakata juurde võtma, peaks Teie päevane toiduga saadav energiakogus olema üle 1800 kcal, soovitatavalt isegi 2000 kcal kanti. See eeldab vähemalt kolme korralikku toidukorda päevas ning vahele ka ooteid. Hommikuks võiks olla puder võiga, kõrvale mõni võileib. Lõuna- ja õhtusöögiks kindlasti mõni soe toit: vormiroog, kana-, kala- või lihtatoit keedetud-hautatud köögiviljadega. Päeva jooksul võiks süüa vähemalt 3-4 viilu leiba, tarbida 2-3 klaasi vedelaid piimatooteid, lisaks juustu ja kohupiima. Kala süüa vähemalt 2 korda nädalas. Rohke puuviljade söömine on küll soovitatav, kuid Teie puhul tuleks ilmselt nendega pigem piiri pidada ning mitte süüa neid üle 2-3 portsjoni päevas. Muidu sööte neist oma kõhu täis ja seetõttu teisi toite süüa ei jaksagi. Jälgige, et saaksite piisavalt ka toidurasvu. Kui saate neid liiga vähe, lisage nt salatitesse oliivõli. Menüü koostamisel on abiks internetipõhine toitumisprogramm. Kui soovitustele vastava menüü olete suutnud kokku panna, siis järgmine samm on ka sellest kinnipidamine. Isegi siis, kui ei jaksa või ei taha tuleb ennast sundida sööma. Esialgu võivad söödavad portsjonid olla väiksemad ja süüa tihemini. Oma pikkuse juures peaksite kaaluma vähemalt 51 kg, et olla normaalkaalus.
18. veebruar 2010
tere mul on selline küsimus mida ma pean tegema ma olen 16 aastan ja pikkus 165 tüdruk ja mu poiss väidab et ma olen paks mulle endale tundub ka ma kaalun 80 kilo ma tahaks normaal kaalus olla aga ma ei tea mida teha ma söön ilusti ja pidevalt mida ma pean väga palju sööma ja tegema mul pole võimalik ujumas käjja kuna see ujula mis meil on on kaugel jooksta pole ka kuskil sest lumine ja plögane on õues toas ma koristan liigun pidevalt ma ei taha paks olla ma tunnen end väga paksult ja pahasti mida teha soovitage mulle mida ma sööma pean,mu poiss on 22 ja kaalub 72 ta pikkus on 182 kas ta on normaal kaalus ikka ta hommikuti ei söö ja keelas mul ka selle ära
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
80 kg 165 cm juures on tõepoolest liiga palju. Vähemalt 15 kg tuleks alla võtta ning seda kiiremas korras, et ülekaal tervisele ei hakkaks. Kuna 16-aastaste organism veel areneb, siis tuleb seda teha väga ettevaatlikult, et organism saaks toiduga kätte kõik vajalikud vitamiinid-mineraalained. Peaksite oma päevase toiduga saadava energiakoguse hoidma umbes 1600-1800 kcal juures. Selle saavutamisek ja toidupäeviku pidamisel on abiks arvutiprogramm, tervisliku menüü koostamisel toidupüramiid ning valgusfooritabel. Hommikusöök on oluline. Uuringud näitavad, et inimesed, kes söövad korralikult hommikusööki, näksivad päeva jooksul vähem. Kõige parem oleks teraviljapuder, kuid sobib ka paar võileiba, mõni piimatoode või puuvili. Kindlasti tuleb suurendada liikumist, esialgu kasvõi ainult kiire jalutamise näol.
tai
Tervisliku toitumise informatsioon