Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.
Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.
|
Tagli Pitsi Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest. |
|---|---|
|
Kristel Ehala-Aleksejev Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja. |
19. märts 2010
Aitäh! Aga ehk oskate öelda mõnda meiliaadressi , telefoni või kodulehekülge kust leida informatsiooni Ülle Einbergi, Liidia Kiiski või mõne teise dietoloogi kohta. Kus nad võtavad vastu, kuidas sinna aega saada jne…
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Palun pöörduge selle küsimusega perearsti poole.
19. märts 2010
tere mul selline küsimus mix tekivad lõua piirkonda punnid lihtsalt vistrikud ühed vistrikud ei jõua ära minnagi kui uued tulevad ja ainult lõua piirkonda kas tegu võib olla sisemise probleemiga vitmiini puudusest kui ja siis mis vitamiini või valest toitumisest.
äitäh
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Palun pöörduge selles küsimuses perearsti poole.
19. märts 2010
Meil tekkis peres vaidlus ja otsustasime spetsialistilt nõu küsida. Kas toidupüramiidis lihaportsjon 50 g küpsetatult on mõeldud toorest liha 50 g või valmis söömiseks 50 g?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
See kehtib küpsetatud või keedetud taise liha kohta.
19. märts 2010
Tere,
Olen 26 a naine, lapseeast alates ei ole ma hommikusööki harjunud sööma.Kas oskaksite soovitada, kuidas ja millega algust teha, et oma käitumist muuta.Ehk oskate ka soovitada sellealast kirjandust, et end rohkem kurssi viia.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Hommikusööki peetakse päeva kõige tähtsamaks söögiks. Öö jooksul on glükoosi tagavarad tublisti ära kulutatud, aju ainsaks energiaallikaks on aga glükoos. Seepärast peaksite tõesti proovima mõnd süsivesikuterikast hommikusööki, eelistatult putru, kui aga see ei sobi, siis võiks katsetada helbeid või müslit piima või jogurtiga. Lisaks veel ühe puuvilja või klaas mahla. Soovitaks lugeda Eesti toitumissoovitusi.
11. märts 2010
Loen igalt poolt: dietoloog ütles, dietoloog soovitab, küsige dietloogilt. Aga kus nad vastu võtavad ja kuidas sinna saada? Polikliinikute otsingutest arstide hulgast pole küll leidnud. Või kuidas leida eraarste kes tegelevad ainevahetuse probleemidega?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Teoreetiliselt peaks dietoloogid/toitumisterapeudid olema suuremate haiglate juures. Olenevalt probleemist soovitan pöörduda näiteks Ülle Einbergi või Liidia Kiiski poole.
11. märts 2010
Tere!
Mul on selline küsimus, et kuna mul tehti mandlioperatsioon, siis 1 nädalaga võtsin maha 5 kg, siis kuidas tuua keha välja šokist, et oli paar päeva väga vähesetoidu peal. Energiavajadus pole ka olnud eriti suur, enamuse aja voodis magades ja natukene vett ja jogurtit päevas. Milliseid toite ja kui suures koguses võiks süüa, et need kilod topelt tagasi ei tuleks?
Aitäh
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
5 päeva veidi vähem energiat saades ei vii organismi veel šokki ega harjuta teda väiksema energiatarbimisega. Kui hetkel olete ülekaaluline, siis ongi paras aeg oma toitumine üle vaadata ja seda korrigeerida, et kaalu langemine jätkuks. Igal juhul tuleb toituda vastavalt oma energiatarbimise soovitusele (kaalu langetades seda küll siis langetada), järgides toidupüramiidi õpetust – 3-4 viilu leiba päevas, hommikuks puder, rohkelt köögivilju, paar puuvilja ja 2 klaasi vedelaid piimatooteid päevas, veidi teisi lahjemaid piimatooteid (juust, kodujuust kohupiim), taist liha, kala vähemalt 2 korda nädalas, taimeõli. Maiustusi, karastusjooke, komme, küpsiseid jms võimalikult harva. Rohkelt vedelikku ning piisavalt füüsilist koormust.
9. märts 2010
Tere!
Te vastasite Hellele :
Spetsialist vastab:
Toiduainete toitainelist koostist on võimalik näha internetipõhises toitumisprogrammis Toidud (100g tabelid) all. Aprillis ilmub sellest programmist kontrollitud ja uuendatud versioon. Lisaks võib vaadata sisaldusi Soome andmebaasist ning valides sealt vasakult Linkit, leiab juurdepääsu ka teiste maade toiduainete toitainelise koostise andmebaasidele.
########################
Aga kas meil EESTIS ka keegi uurib 1x aastas, dekaadis, sajandil, et kui palju porgand või kartul sisaldab vitamiine-mineraale? Kas tehakse kuskil selliseid süstemaatilisi pistelisi kontrolle, et kasvõi hinnata, kui palju põllule veel mineraale jäänud on? Me ju teame, et kamaluga võetakse põllult, aga näpuotsaga antakse mõnda mineraali tagasi. Siit tekibki küsimus, et kas ikka tõesti saame toidust seda, mida vajame? I
Ikka kohtab aegajalt küll netis, küll ramatutes tabelei, et mida mingi toiduaine sisaldab. Tahaks teada, et kui vanad need andmed on? Kapsa mineraalne koostis ei ole ju ometi konstantne suurus….?
Olen Saksa uuringuid kaenud. Kole….. Ei taha hästi uskuda, et meie põldudelt tulevad täisväärtuslikud külluslikud kapsad-kaalid. Kas neid ikka saab võrrelda vanaema aiast saaduga, mis on sõnniku ja kompostiga väetatud?
Kes meile ütleks, mida meie, eestlased, sööme? OK. Ei uurita ehk meie põldudel kasvavat. Aga kas seda keegi uurib, et mis rämpsu meile sisse veetakse poodidesse ja meie “tervisliku aedvilja” pähe sisse sööme?
Vanaemade keldritest aina peleta hiiri-rotte. Suurtes toiduainete ja juurviljaladudes ei esine neid loomi. Need targad loomad ei söö ju ka seda mürki, mida vanaema keldrisse raputab, et neid tappa….
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Teie küsimus on täiesti põhjendatud. Eestis tõepoolest ei ole ametlikku toiduainete toitainelise koostise seire süsteemi, veidi enam tegeletakse saaste- ja lisaainete seirega.
Samas ei ole toiduainete toitainelise koostise uurimine väga kerge ülesanne, sest nt õuna puhul sõltub koostis nii sordist, kasvatuspiirkonnast, pinnasest, suvel valitsenud ilmast jpt. Seetõttu on olemas meetodid, kuidas koostist analüüsitakse – kust, kui palju ja milliseid proove võetakse. Kohe kindlasti ei saa öelda, et selline keskmine väärtus vastaks täpselt Teie koduaia või siis Läti piiri ääres kasvanud õuna toiteväärtusele, vaid see on siiski keskmine. Aprillikuus tuleb välja Eesti toitude toitainelise koostise andmebaasi uus täiendatud-parandatud versioon aadressil www.nutridata.ee
Ka toitumisuuringud on meil vaeslapse osas. Viimane enam-vähem arvestatav toitumisuuring toimus 1997.aastal. Lähiaastatel on Euroopa Toiduohutusameti toel planeeritud toitumisuuring, kuid selle täpne toimumis aeg on veel teadmata.
7. märts 2010
Tere!
Kas oskate juhatada, kus kohast on võimalik saada konkreetset infot erinevate toiduainete (puu, juurvili jne.) vitamiinide ja mineraalainete sisalduse kohta 100g kohta. (st.näiteks kui palju 100g porgandis või apelsiinis, banaanis,paprikas jne. organismile vajalikke aineid on)?
Jään vastust väga ootama
Tänades
Helle
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Toiduainete toitainelist koostist on võimalik näha internetipõhises toitumisprogrammis Toidud (100g tabelid) all. Aprillis ilmub sellest programmist kontrollitud ja uuendatud versioon. Lisaks võib vaadata sisaldusi Soome andmebaasist ning valides sealt vasakult Linkit, leiab juurdepääsu ka teiste maade toiduainete toitainelise koostise andmebaasidele.
6. märts 2010
Tere!!
Ole 22 aastane, 168 pikk ja kaalun 55 kg.
Küsimus selline, kas väikse sissetulekuga inimestel on ka üldse võimalik tervislikult toituda. Mina, vaene tudeng ei saa lubada endale iga päev ooteks puuvilju, mitu korda nädalas kala, toidu kõrvale erinevaid mahlasid jnejne. Ma tegelen aktiivselt spordiga, ja üritan võimalikult tervislikult toiduda, kuid siiski valin poes riiulilt PIGEM seda, mida rahakott lubab. Tahaks teada, mis on see miinimum , mida kindlasti peaks päeva või nädala jooksul tarbima, et saaks öelda et ma toitun tervislikult?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Ka pisut väiksema rahakotiga inimesel on võimalik õigeid ostuotsuseid tehes toituda tervislikult. Ennekõike tuleb jätta tegemata kõik impulssostud ning alati hoolikalt läbi mõelda, mida osta. Alati on odavam osta töötlemata toiduaineid ning neist ise kodus toit valmistada, kui valida valmistoite või juba valmis tooteid. Hommikuks on odavam süüa putru kui võileibu, sest võileivakatted kipuvad olema üsna kallid. Siiski peaks päeva jooksul 3-4 viilu leiba, soovitavalt teraleiba või ka siis terasaia sööma. Prae põhikomponentideks on tavaliselt liha, kana või kala. Seda ei pea olema sadades grammides, piisab ka ainult 100 grammi päeva kohta. Tihti tuleb odavam osta fileed kui kontidega liha või luudega kala. Räim, lõhe kõhuäärtest supp tulevad ka kõne alla. Hakkliha on kindlasti odavam osta turult, kuid kindla kvaliteediga pakkuja käest. Veelgi odavama toidu saab, kui see on peamiselt köögivilja- või teraviljapõhine ning liha-kana-kala on lisatud sisse väikeste tükikestena (erinevad hautised, vormiroad). Kui võrrelda makaroni ning kartuli hinda, siis on viimane reeglina odavam ning sisaldab ka enim kasulikke toitaineid. Erinevate puu- ja köögiviljade hinnad on hooajati erinevad ning alati annab valida poes parasjagu soodsama hinnaga või kasvõi külmutatud köögivilju. Et saada piisavalt kaltsiumi, tuleks tarbida ka piimatooteid, 2 klaasi vedelaid, lisaks pisut ka teisi, nt juustu või kohupiima. Võileivamäärdest võib loobuda, kuid veidi õli (nt rapsi) tuleks toiduvalmistamisel siiski kasutada, et saada polüküllastumata rasvhappeid. Kuigi pea kõik inimesed armastavad magusat, siis tegelikult ei pea nn toidupüramiidi tipus paiknevaid toite (suhkur, maiustused, koogid, karastusjoogid) üldse tarbima. On kasulikum tervisele ja soodsam rahakotile. Tihti saab paljusid toiduaineid odavamalt ka erinevate kampaaniate ajal.
25. veebruar 2010
Tere
Kuidas on toitumisega võimalik migreeni ohjata? Lugesin küll amiinide kohta, samuti on kahjuks türamiini, nitraate sisaldavad toidud. Need märksõnad on mulle infost silma jäänud. Aga mis toiduained neid täpselt sisaldavad? Kas neid aineid peaks vältima? Kui kaua? Või kuidas seda testimist ette võtta?
Veel-kas peaks mingeid vitamiine või mineraalaineid juurde võtma? Olen lugenud, et migreeni-inimesel on puudu B2, C vitamiinist ja magneesiumist.
Olen tänulik, kui saanl on Teilt juhiseid. Internetis on küll infot palju, aga kuidas täpsemalt oma toidulauda katta, et migreeniga kergem oleks, seda pilti kohe kokku ei pane.
Olen imetav ema, see ehk seab ka mõned piirangud.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Migreeni ja toitumise vahel on olemas mõnetine seos. Näiteks võib toidukorra vahelejätmisest tingitud veresuhkru langus kutsuda esile migreenihoo. Samuti arvatakse mõnedel toiduainetel olevat soosumust migreenihoogude tekitamiseks nagu näiteks juust, alkohol, kohv, šokolaad. Seetõttu tuleks nii toidukordade vahelejätmist kui ka nende toitude tarbimist püüda vältida. Otseseid viiteid mõne toidulisandi kasulikkusest migreeni leevendamiseks ei leidu.
tai
Tervisliku toitumise informatsioon