Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.
Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.
|
Tagli Pitsi Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest. |
|---|---|
|
Kristel Ehala-Aleksejev Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja. |
3. mai 2010
Tere! Olen 18 aastane tütarlaps. Umbes 170 cm pikk ja kaalun 71-73 kg. Kuidas oleks võimalik kaalust umbes 10 kg alla võtta? Kuidas peaks toituma ja mida täpsemalt sööma? Trenni teen vaid niipalju, et käin vahest jooksmas või rattaga sõitmas. Mis trenni oleks kõige kasulikum teha ning kui tihti?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Praeguse kehakaalu hoidmiseks peaksite saama toiduga umbes 2400 kcal. Selleks, et kaal hakkaks langema, tuleks energiatarbimist vähendada vähemalt 500 kcal võrra. Samas ei ole soovitatav ka liiga vähe energiat tarbida, kuna siis ei pruugi saada toidust kätte kõiki vajalikke mineraalaineid ja vitamiine. Seega soovitaksin Sul hakata oma toitumist ette planeerima ja analüüsima, võttes päevaseks soovituslikuks energiatarbimiseks umbes 1800 kcal. Jälgima peab seda, et põhitoitainete osatähtsused energiast oleksid tasakaalus, nt rasvade %E peaks jääma vahemikku 25-30. Menüü planeerida selliselt, et oleks tagatud eakohane vitamiinide ja mineraalainete saamine. Kuidas seda kõike teha? Päevas olgu 3 põhitoidukorda ja 1-2 oodet. Hommikusöögiks puder, 1-2 võileiba, puuvili. Lõunasöögiks supp või praad (soovitatavalt kalast, kanast või taisest lihast) koos ohtra köögiviljalisangiga (nii värskelt kui hautatult-keedetult). Õhtusöök võiks olla tagasihoidlikum, nt värske salat kana, kala või kodujuustuga. Oodeteks on kõige paremad köögiviljad, kuid sobivad ka piimatooted, võileivad, puuviljad. Ära tuleks jätta kõik toidupüramiidi tipus asuvad toidud: karastusjoogid, kommid, küpsised, saiakesed, šokolaad, jäätis jms. Piisavalt tuleb tarbida vedelikku, suurendada võiks ka füüsilist koormust, kasvõi lihtsalt teha iga päev 1-2 tundi tempokat kõndi.
3. mai 2010
Tere,
Olen kuulnud et piim ja teraviljad ei sobi kokku,
kas putru peab keetma veega või piimaga, et saada kasulikud ained kätte,
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Millistel teaduslikel uuringutel see väide põhineb? Võib-olla peetakse siin silmas seda, et kaltsiumi omastumine väheneb, kui toiduga saadakse samal ajal ka fütiini, mida leidub teraviljatoodetes. Aga kui me piima üldse ei tarbi, siis saame kaltsiumi veelgi vähem. Seetõttu on siiski soovitatav putru teha piimaga, kui üleüldine piimatoodete tarbimine on väike, et suurendada kaltsiumi saamist. Samas ei tohi ära unustada, et kaltsium vajab imendumiseks kindlasti ka vitamiini D ja omega-3-rasvhappeid (leidub rikkalikult kalades) ning magneesiumi (rohelised köögiviljad).
3. mai 2010
Tere
Tahtsin uurida selle suhkruga seotud müüdi kohta, et millisest suhkrust seal täpsemalt räägitakse kui räägitakse pruunist suhkrust? Lugedes nt sellist lehte http://www.tervitus.ee/index.php?page=pruun-suhkur saab teada, et lihtsalt pruunil ja valgel suhkrul tõesti ei ole vahet, kui tegelikult on tegu n.ö värvitud suhkruga, aga toorsuhkrul (täistoorsuhkrul) ja valgel (rafineeritud) suhkrul on ju ikka vahe küll? Ehk et see müüt justkui ikkagi pole müüt?
Parimatega,
A.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Suhkrutest saab täpsemalt lugeda Mihkel Zilmeri ja Urmas Kokassaare artiklis Tervisplusi 2005.aasta jaanuarinumbris.
29. aprill 2010
Tere,
Seline mure, et mis toitu (tervislkikku) teha meesterahvale, kes jõuab õhtul koju kuskil 10 paiku (hommikul läheb 9ks tööle ja tööl olles saab süüa 1 kord)?
Nii et õhtul on tal kõht väga tühi.
Ta on ka kõvasti ülekaalus.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kuna ta on kõvasti ülekaalus, tuleks vaadata üle kogu tema toitumine. Ülekaal ei pruugi olla tingitud mitte ainult liigsest energia tarbimisest, vaid ka ebaregulaarsest toitumisest, toitumise tasakaalustamatusest ning vajalike toitainete defitsiidist.
Kõigepealt tuleks jälgida, et ta saaks korraliku hommikusöögi. Meeste puhul oleks selleks 200-300g putru, lisaks ehk paar võileiba, aeg-ajalt muna, puu- või köögivilja. Enne lõunasööki kuluks ära üks väike oode: köögiviljad, toorsalat, jogurt vmt. Lõunasöögiks valida supp ja magustoit või praad ja puuvili, lisaks võimalusel viil või kaks teraleiba. Jälgida, et toidud ei oleks väga rasvased ning mida rohkem on neile lisatud köögivilju, seda parem. Ka kala- ja kanatoidud on head. Enne kojujõudmist vajaks ta kindlasti väikest oodet. Kui võimalik, andke talle midagi kodust kaasa, mida saab kas süüa külmalt või on tal ehk töö juures võimalik ka toitu soojendada. Õhtune kodune toidukord sellisel hilisel kellaajal peaks olema üsna tagasihoidlik. Sobivad hästi kõikvõimalikud köögiviljasalatid, millesse on lisatud näiteks kana, kala või kodujuustu. Õhtuse viimase toidukorra ning magamamineku vahe peaks olema kindlasti vähemalt 2 tundi.
27. aprill 2010
Tere,
Olen 49a ja kaalun hetkel 78,7kg. Kaal tuli juurde tänu hormoonravile, peale ravi oli 17 dets. operatsioon millest olen täielikult taastunud.Kuue kuuga lisandus 10 kg.
Üritan kehakaalu taas normi saada(enne kaalusin 63-67 kg), aga tunnen et päris üksi sellega hakkama ei saa, oleks vaja soovitusi.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Hormoonravi tulemusel tõepoolest tihti kehakaal tõuseb päris palju. Siin ei aita muu, kui järgida ikkagi väga täpselt toitumissoovitusi. Esmalt arvutada välja oma päevane energiavajadus ning vähendada seda kuni 500kcal, kuid nii, et see ei oleks ka alla 1500 kcal päevas. Viimasel juhul ei ole toiduga võimalik kätte saada kõiki vajalikke vitamiine ja mineraalaineid. Edasi hakata oma toitumist iga päev jälgima ning teha selles muudatused selliselt, et energia vastaks nüüd väljaarvutatud väärtusele, põhitoitainete saamine (so valgud, rasvad, süsivesikud) oleks omavahel tasakaalus ning toiduga oleks kätte saadud võimalikult soovitustel vastav kogus vitamiine ja mineraalaineid. Toitumise kujundamisel on abiks toidupüramiidi õpetus – põhitähelepanu köögiviljadele, seejärel teraviljatoodetele (täistera) ning puuviljadele, lisaks iga päev veidi piimatooteid, midagi grupist liha-kana-kala-muna (eelistatult kala) ning võimalikult vähe tooteid püramiidi tipuosast ehk maiustusi. Lisaks ka piisav füüsiline aktiivsus. Toidukorrad võiksid olla regulaarsed – 3-4 põhitoidukorda ja 1-2 oodet päevas.
27. aprill 2010
Klorofüll – palju on räägitud viimasel ajal klorofüllirikaste toiduainete kasulikkusest meie tervisele. Tahtsin küsida, kas klorofülli kasulikud omadused kanduvad edasi ka kuivatatud rohelises toiduainemassis? st kas klorofülli molekul kannatab kuivatamist ja külmutamist?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Roheliste (leht)köögiviljade kasulikkus tuleneb ennekõike neis sisalduvatest vitamiinidest ja mineraalainetest nagu näiteks magneesium, kaltsium, kaalium, folaadid, vitamiin K.
Klorofülli lagunemist kommenteerib Tallinna Tehnikaülikooli toiduainete instotuudi vanemteadur Tiina Lõugas: “Üldiselt võib öelda, et palju sõltub sellest, kuidas kuivatada. Mis puudutab näiteks maitsetaimede kuivatamist, siis kuivatamisel leebetel tingimustel toimub klorofüllide hüdrolüüs (e lagunemine).
Tavaliselt enne külmutamist toiduaineid lühiajaliselt kuumtöödeldakse. Mida lühem aeg ja kõrgem tempratuur, seda paremini säilib värv, sest lisaks keemilisele lagunemisele leidub ka ensüüm klorofüllaasi, mis lagundab klorofülli. See ensüüm on aktiivseim temperatuuridel 60-82,2C. Aktiivsus väheneb, kui temp tõuseb üle 80C ja kaob täielikult 100C juures. Ja isegi blanšeeritud toodetes toimub külmutamisel klorofülli lagunemine (küll aeglasemalt ja on erinev erinevates toodetes). Kuumutamisel mõjutab väga palju ka keskkonna pH värvi säilimist. Igal juhul toimub lagunemine (värvi muutus).”
25. aprill 2010
Tere!
Olen 15aastane kooliõpilane, kellel on pidevalt meeletult kiire. Olen 168 cm pikk ja keskelt läbi 53kg. Õnneks seda mul pole, et tahan kaalu alla võtta, vaid mul probleemiks see, et mõni päev ununeb lõunasöök vahele ja mõni päev on jälle nii, et lõunasööki jõuan süüa alles kella viiest õhtul, sest varem polnud selleks aega, ja õhtusöök jääb ära või söön seda üheksa või kümne ajal.
Hommikul söön kenasti enne kooli üldiselt ikka kaera- või neljaviljahelbe putru.
Aga mida peaksin tegema, et mul ei jääks toidukord vahele päeval, sest mingit kindlat kellaajalist söömingut ei saa ma küll teha, et kas järsku saan asendada lõunasöögiks oleva prae, mingite puuviljadega või midagi? Ning, kuidas peaks üldse kiire eluviisiga koolinoor tervislikult toituma?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Alustada tuleks siiski sellest, et korraldad oma elu ümber selliselt, et Sul oleks aega süüa. Mida regulaarsemalt, seda parem. Päevas peaks olema 3 põhitoidukorda, sinna vahele 1-2 oodet. Hea, et sööd korralikult hommikusööki. Lõunaks võiksid võimaluse korral süüa koolilõunat, mitte näksida midagi niisama. Isegi, kui see võib-olla ei tundu nii maitsev kui kodutoit, on see vajalik oma varude täiendamiseks. Õhtusöök pigem võiks olla pisut tagasihoidlikum. Oodeteks sobivad erinevad puuviljad, köögiviljad, jogurtid jt piimatooted, ka võileivad. Kindlasti tuleks vältida oodetena karastusjooke, komme, küpsiseid, saiakesi, kartulikrõpse. Need küll täidavad päris hästi kõhtu, kuid ei sisalda praktiliselt üldse vajalikke vitamiine-mineraalaineid. Keegi küll otseselt ei keela neid süüa, aga mida vähem ja harvemini, seda parem.
23. aprill 2010
Tere,olen 30-aastane,168 pikk ja kaalun 79 kg,palju kaloreid ma võin päevas tarbida sel juhul,et maha võtta,ja kas piisab ainult sellest,kui vaatan,palju mingis toidus kaloreid on,või on vaja vaadata midagi muud?Näiteks et süsivesikuid palju poleks,või kui jälgin juba kaloreid,siis kaal ka langeb?
Suured tänud teile juba ette!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Tõepoolest, vaadates teie näitajaid, peaksite veidi alla võtma, nii 70kg peale või veel veidi alla selle. Kahjuks te ei täpsusta oma füüsilist aktiivsust, kuid kui arvestada väikese aktiivsusega ja te tahaksite kaalu säilitada, peaksite saama päevas umbes 2500kcal. Ise saate oma täpsustatud energiavajaduse välja arvutada siin. Maha võtmiseks soovitatakse vähendada päevas saadavat energiakogust vähemalt 500 kcal võrra. Seega oleks teil esialgu päevas kõige rohkem vaja toiduga saada 2000 kcal. Tegelikult võite vähendada saadavat energiahulka isegi 1800 kcal-ni. Palju allapoole ei soovita esialgu seda viia, et organismi mitte liigselt traumeerida. Kaalu alanemisel võib vähendada energiakogust kuni pooleks aastaks ka 1400-1600 kcal peale, ent siis tuleb oma toitumist väga-väga hoolikalt planeerida, et toiduga kätte saada kõik vajalikud vitamiinid ja mineraalained. Oma toitumise analüüsimiseks saate kasutada internetipõhist toitumisprogrammi. Kindlasti jälgige seal põhitoitainete omavahelist tasakaalu (et rasvad ei annaks üle 30% päevasest energiast) ning vitamiinide-mineraalainete piisavat saamist. Kaalu alandamiseks ja säilitamiseks on põhimõtteliselt otstarbekas järgida toidupüramiidi, kuid suurendades köögiviljade osakaalu toidus. Oluline on süüa vähemalt 3 põhitoidukorda ning paar oodet päevas, tarbida piisavalt vedelikku ning olla ka füüsiliselt aktiivsem.
22. aprill 2010
Tere!
Mina sooviksin teada, kus on Eestis võimalik õppida toitumisspetsialistiks? Või eriala, kui sellist, ei eksisteeri?
Aitäh!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Sellele küsimusele vastab Sirje Vaask Haigekassast: “Otseselt toitumisspetsialisti eriala Eesti ülikoolides ei õpetata.
Laias laastus jaguneks teemaga seotud õpe kas meditsiiniliseks erialaks, millelt on võimalik spetsialiseeruda haigete inimeste toitumise valdkonnale (Tartu Ülikooli Arstiteaduskond või terviseõe eriala Tallinna või Tartu Tervishoiu kõrgkoolides) või mittemeditsiiniliseks erialaks, kus fookuses on tervete inimeste toitumine, ent viimased erialad on peamiselt seotud toidu kasvatamise, tootmise, toodete arendamise või toitlustuskorraldusega (näiteks Maaülikoolis või Tehnikaülikooli Toiduainete Instituudis või ka vastavates kutseõppeasutustes).
Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis õpetatakse ka tervisedenduse eriala ning Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledžis tervisejuhi eriala, mille raames on võimalik kahtlemata süvendatult spetsialiseeruda ka toitumise valdkonnale, ent need erialad käsitlevad pigem toitlustuskorraldust erinevates gruppides ja organisatsioonides.
Mida soovitada, sõltub sellest, kellena te näeksite end tulevikus – kas toitumisnõustajana indiviididel, kas tegutsejana organisatsiooni tervisejuhina, kas toiduainetootmises (kasvatamises), toiduainetööstuses või toitlustamissektoris. Sellest sõltub ka kooli valik, kuhu võiksite õppima asuda, sest teema on integreeritud pajudesse seotud õppeainetesse.
22. aprill 2010
Tere!
Olen 20 aastane noormees, pikkust 170cm, kaalu ~63kg. Suveks lähen Southwestern organisatsiooni kaudu USA-sse tööle.
Küsimus toitumise kohta tekib päevagraafiku tõttu. Nimelt on äratus kell 6.00 ja tööle asutakse kell 8.00. Töö seisneb koolialaste raamatute müügiga ukselt uksele ning lõppeb tööpäev kella 21.00-22.00 ajal.
Terve päev olen rattaga majade vahet sõitmas ja raamatuid tutvustamas.
Toidukordadena on muidu ette nähtud korralik hommikusöök, nii kuskil 7.00 ajal kohvikus vms. ning päeva jooksul kaks väiksemat 5-10 minutilist einestamist, tavaliselt kell 12.00 ja kell 17.00. (kaasa võetud võileivad vms.) õhtul kui töölt tagasi jõuab, siis peaks 22.30-23.00 voodis olema.
Kas te oskaksite äkki soovitada mida ja mis koguses oleks kasulik tellida hommikusöögiks ja mida võiks päeval einestamiseks kaasa võtta, et organism saaks sellist ebatavalist graafikut järgides siiski vajaliku energia ja ainete/vitamiinide koguse kätte?
Ette tänades, Artjom
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Sellise graafiku juures õigesti toituda ei ole just väga kerge. Hea on muidugi see, et füüsilist koormust on piisavalt, sest üldjuhul kiputakse USAsse minnes päris kõvasti juurde võtma, sest kogu toitumine toimub reeglina kiirsöögikohtades. Selle vältimiseks tuleks kõigepealt süüa korralik hommikusöök. Võiks süüa putru, mõned võileivad, aeg-ajalt muna või kohupiima, mahla, puuvilja. Lõuna puhul oleks pigem õige võtta pikem paus ja süüa korralik toidukord. Mitte haarata jooksu pealt hamburger, vaid otsida koht, kust saaks nt korralikku köögivilja-, liha-, kana- või kalatoitu. Päeva jooksul tuleks teha paar väiksemat oodet nö jooksu pealt. Selleks sobivad kõige paremini puuviljad või kui on võimalik süüa jogurtit või võileibu. Õhtusöök tundub olevat üsna hilisel ajal, mistõttu ta ei tohiks olla väga toekas, pigem mõni salat (nt köögivilja-kala, köögivilja-kodujuustu vms). Päeva jooksul vajatav energiakogus on tegelikult päris suur, oleneb sõidu intensiivsusest ja ajalisest kestusest, kuid see võib ulatuda isegi 3500 kcal-ni. Kui vähegi võimalik, siis vältida igasugust nn rämpstoitu: karastusjoogid, friikartulid, kartulikrõpsud, küpsised. Need annavad küll energiat, kuid sisaldavad vähe vitamiine-mineraalaineid ning nende liigsel tarbimisel on kilod kerged tulema.
tai
Tervisliku toitumise informatsioon