Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.
Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.
 | Tagli Pitsi Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest. |
|---|---|
 | Kristel Ehala-Aleksejev Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja. |
11. märts 2010
Loen igalt poolt: dietoloog ütles, dietoloog soovitab, küsige dietloogilt. Aga kus nad vastu võtavad ja kuidas sinna saada? Polikliinikute otsingutest arstide hulgast pole küll leidnud. Või kuidas leida eraarste kes tegelevad ainevahetuse probleemidega?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Teoreetiliselt peaks dietoloogid/toitumisterapeudid olema suuremate haiglate juures. Olenevalt probleemist soovitan pöörduda näiteks Ülle Einbergi või Liidia Kiiski poole.
11. märts 2010
Tere!
Mul on selline küsimus, et kuna mul tehti mandlioperatsioon, siis 1 nädalaga võtsin maha 5 kg, siis kuidas tuua keha välja šokist, et oli paar päeva väga vähesetoidu peal. Energiavajadus pole ka olnud eriti suur, enamuse aja voodis magades ja natukene vett ja jogurtit päevas. Milliseid toite ja kui suures koguses võiks süüa, et need kilod topelt tagasi ei tuleks?
Aitäh
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
5 päeva veidi vähem energiat saades ei vii organismi veel šokki ega harjuta teda väiksema energiatarbimisega. Kui hetkel olete ülekaaluline, siis ongi paras aeg oma toitumine üle vaadata ja seda korrigeerida, et kaalu langemine jätkuks. Igal juhul tuleb toituda vastavalt oma energiatarbimise soovitusele (kaalu langetades seda küll siis langetada), järgides toidupüramiidi õpetust – 3-4 viilu leiba päevas, hommikuks puder, rohkelt köögivilju, paar puuvilja ja 2 klaasi vedelaid piimatooteid päevas, veidi teisi lahjemaid piimatooteid (juust, kodujuust kohupiim), taist liha, kala vähemalt 2 korda nädalas, taimeõli. Maiustusi, karastusjooke, komme, küpsiseid jms võimalikult harva. Rohkelt vedelikku ning piisavalt füüsilist koormust.
9. märts 2010
Tere!
Te vastasite Hellele :
Spetsialist vastab:
Toiduainete toitainelist koostist on võimalik näha internetipõhises toitumisprogrammis Toidud (100g tabelid) all. Aprillis ilmub sellest programmist kontrollitud ja uuendatud versioon. Lisaks võib vaadata sisaldusi Soome andmebaasist ning valides sealt vasakult Linkit, leiab juurdepääsu ka teiste maade toiduainete toitainelise koostise andmebaasidele.
########################
Aga kas meil EESTIS ka keegi uurib 1x aastas, dekaadis, sajandil, et kui palju porgand või kartul sisaldab vitamiine-mineraale? Kas tehakse kuskil selliseid süstemaatilisi pistelisi kontrolle, et kasvõi hinnata, kui palju põllule veel mineraale jäänud on? Me ju teame, et kamaluga võetakse põllult, aga näpuotsaga antakse mõnda mineraali tagasi. Siit tekibki küsimus, et kas ikka tõesti saame toidust seda, mida vajame? I
Ikka kohtab aegajalt küll netis, küll ramatutes tabelei, et mida mingi toiduaine sisaldab. Tahaks teada, et kui vanad need andmed on? Kapsa mineraalne koostis ei ole ju ometi konstantne suurus….?
Olen Saksa uuringuid kaenud. Kole….. Ei taha hästi uskuda, et meie põldudelt tulevad täisväärtuslikud külluslikud kapsad-kaalid. Kas neid ikka saab võrrelda vanaema aiast saaduga, mis on sõnniku ja kompostiga väetatud?
Kes meile ütleks, mida meie, eestlased, sööme? OK. Ei uurita ehk meie põldudel kasvavat. Aga kas seda keegi uurib, et mis rämpsu meile sisse veetakse poodidesse ja meie “tervisliku aedvilja” pähe sisse sööme?
Vanaemade keldritest aina peleta hiiri-rotte. Suurtes toiduainete ja juurviljaladudes ei esine neid loomi. Need targad loomad ei söö ju ka seda mürki, mida vanaema keldrisse raputab, et neid tappa….
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Teie küsimus on täiesti põhjendatud. Eestis tõepoolest ei ole ametlikku toiduainete toitainelise koostise seire süsteemi, veidi enam tegeletakse saaste- ja lisaainete seirega.
Samas ei ole toiduainete toitainelise koostise uurimine väga kerge ülesanne, sest nt õuna puhul sõltub koostis nii sordist, kasvatuspiirkonnast, pinnasest, suvel valitsenud ilmast jpt. Seetõttu on olemas meetodid, kuidas koostist analüüsitakse – kust, kui palju ja milliseid proove võetakse. Kohe kindlasti ei saa öelda, et selline keskmine väärtus vastaks täpselt Teie koduaia või siis Läti piiri ääres kasvanud õuna toiteväärtusele, vaid see on siiski keskmine. Aprillikuus tuleb välja Eesti toitude toitainelise koostise andmebaasi uus täiendatud-parandatud versioon aadressil www.nutridata.ee
Ka toitumisuuringud on meil vaeslapse osas. Viimane enam-vähem arvestatav toitumisuuring toimus 1997.aastal. Lähiaastatel on Euroopa Toiduohutusameti toel planeeritud toitumisuuring, kuid selle täpne toimumis aeg on veel teadmata.
7. märts 2010
Tere!
Kas oskate juhatada, kus kohast on võimalik saada konkreetset infot erinevate toiduainete (puu, juurvili jne.) vitamiinide ja mineraalainete sisalduse kohta 100g kohta. (st.näiteks kui palju 100g porgandis või apelsiinis, banaanis,paprikas jne. organismile vajalikke aineid on)?
Jään vastust väga ootama
Tänades
Helle
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Toiduainete toitainelist koostist on võimalik näha internetipõhises toitumisprogrammis Toidud (100g tabelid) all. Aprillis ilmub sellest programmist kontrollitud ja uuendatud versioon. Lisaks võib vaadata sisaldusi Soome andmebaasist ning valides sealt vasakult Linkit, leiab juurdepääsu ka teiste maade toiduainete toitainelise koostise andmebaasidele.
6. märts 2010
Tere!!
Ole 22 aastane, 168 pikk ja kaalun 55 kg.
Küsimus selline, kas väikse sissetulekuga inimestel on ka üldse võimalik tervislikult toituda. Mina, vaene tudeng ei saa lubada endale iga päev ooteks puuvilju, mitu korda nädalas kala, toidu kõrvale erinevaid mahlasid jnejne. Ma tegelen aktiivselt spordiga, ja üritan võimalikult tervislikult toiduda, kuid siiski valin poes riiulilt PIGEM seda, mida rahakott lubab. Tahaks teada, mis on see miinimum , mida kindlasti peaks päeva või nädala jooksul tarbima, et saaks öelda et ma toitun tervislikult?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Ka pisut väiksema rahakotiga inimesel on võimalik õigeid ostuotsuseid tehes toituda tervislikult. Ennekõike tuleb jätta tegemata kõik impulssostud ning alati hoolikalt läbi mõelda, mida osta. Alati on odavam osta töötlemata toiduaineid ning neist ise kodus toit valmistada, kui valida valmistoite või juba valmis tooteid. Hommikuks on odavam süüa putru kui võileibu, sest võileivakatted kipuvad olema üsna kallid. Siiski peaks päeva jooksul 3-4 viilu leiba, soovitavalt teraleiba või ka siis terasaia sööma. Prae põhikomponentideks on tavaliselt liha, kana või kala. Seda ei pea olema sadades grammides, piisab ka ainult 100 grammi päeva kohta. Tihti tuleb odavam osta fileed kui kontidega liha või luudega kala. Räim, lõhe kõhuäärtest supp tulevad ka kõne alla. Hakkliha on kindlasti odavam osta turult, kuid kindla kvaliteediga pakkuja käest. Veelgi odavama toidu saab, kui see on peamiselt köögivilja- või teraviljapõhine ning liha-kana-kala on lisatud sisse väikeste tükikestena (erinevad hautised, vormiroad). Kui võrrelda makaroni ning kartuli hinda, siis on viimane reeglina odavam ning sisaldab ka enim kasulikke toitaineid. Erinevate puu- ja köögiviljade hinnad on hooajati erinevad ning alati annab valida poes parasjagu soodsama hinnaga või kasvõi külmutatud köögivilju. Et saada piisavalt kaltsiumi, tuleks tarbida ka piimatooteid, 2 klaasi vedelaid, lisaks pisut ka teisi, nt juustu või kohupiima. Võileivamäärdest võib loobuda, kuid veidi õli (nt rapsi) tuleks toiduvalmistamisel siiski kasutada, et saada polüküllastumata rasvhappeid. Kuigi pea kõik inimesed armastavad magusat, siis tegelikult ei pea nn toidupüramiidi tipus paiknevaid toite (suhkur, maiustused, koogid, karastusjoogid) üldse tarbima. On kasulikum tervisele ja soodsam rahakotile. Tihti saab paljusid toiduaineid odavamalt ka erinevate kampaaniate ajal.
25. veebruar 2010
Tere
Kuidas on toitumisega võimalik migreeni ohjata? Lugesin küll amiinide kohta, samuti on kahjuks türamiini, nitraate sisaldavad toidud. Need märksõnad on mulle infost silma jäänud. Aga mis toiduained neid täpselt sisaldavad? Kas neid aineid peaks vältima? Kui kaua? Või kuidas seda testimist ette võtta?
Veel-kas peaks mingeid vitamiine või mineraalaineid juurde võtma? Olen lugenud, et migreeni-inimesel on puudu B2, C vitamiinist ja magneesiumist.
Olen tänulik, kui saanl on Teilt juhiseid. Internetis on küll infot palju, aga kuidas täpsemalt oma toidulauda katta, et migreeniga kergem oleks, seda pilti kohe kokku ei pane.
Olen imetav ema, see ehk seab ka mõned piirangud.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Migreeni ja toitumise vahel on olemas mõnetine seos. Näiteks võib toidukorra vahelejätmisest tingitud veresuhkru langus kutsuda esile migreenihoo. Samuti arvatakse mõnedel toiduainetel olevat soosumust migreenihoogude tekitamiseks nagu näiteks juust, alkohol, kohv, šokolaad. Seetõttu tuleks nii toidukordade vahelejätmist kui ka nende toitude tarbimist püüda vältida. Otseseid viiteid mõne toidulisandi kasulikkusest migreeni leevendamiseks ei leidu.
24. veebruar 2010
Tere!,
olen 15 aastane ja mul on juba eluaeg olnud probleemiks, et ma ei söö ühtegi juur- ega köögivilja, ma polen proovinud ennast sundima,aga sellest ei ole midagi välja tulnud. puuvilju söön ma jälle heameelega, Kas see võib tulevikus olla suur probleem et ma juurvilju ei söö. Kuna ma olen normaakaalus (172 cm, 55 kg) aga mul jääb mingi osa vitamiine või aineid puudu, olen mõelnud et järsku on mingi muu võimalus kuidas ma need käte saaks?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kas tõepoolest ei leidu mitte ühtegi köögivilja, mida oleksite nõus sööma värskelt, hautatult-keedetult-aurutatult või toidu sees (supid, vormiroad jms)? Köögiviljade valik on ju väga lai. Panen siia ühe nimekirja, milliseid toitumissoovituste järgi loetakse köögiviljade alla, kuid tegelikkuses on neid toite veelgi rohkem: porgand, kaalikas, redis, peet, erinevad kapsad, erinevad salatid, tomat, kurk, paprika, suvikõrvits, baklažaan, kõrvits, sibulad, küüslauk, herned, oad, läätsed, seened. Kas siin ei leidu ühtegi meelepärast? Köögiviljad on rikkad vitamiinide, mineraalainete, kiudainete, vee ning fütotoitainete poolest. Näiteks on kapsad ühed parimad foolhappe allikad ja neid söömata on üsna raske saada kätte vajalikku kogust. Foolhape on aga vajalik, et ennetada sünnidefektiga laste sündimist. Fütotoitained ei ole küll eluks oluliselt vajalikud, kuid neil teatakse olevat roll nt südame-veresoonkonnahaiguste ning osade vähivormide ennetamisel. Erinevad puu- ja köögiviljad sisaldavad erinevaid fütotoitaineid, mistõttu tuleks kindlasti ka köögivilju süüa.
24. veebruar 2010
Tere ! On üks küsimus. Olen noores eas, kuid ei söö kala, muna, vorsti, põhimõtteliselt mitte midagi. Kaalun 60 kg ja liigun päevas umbes 2 tundi. Ma söön puuvilju, piimatooteid, joon vett. Mida ma peaksin tegema, et tervislikumalt toituda?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Ei saa aru, kas kala, muna ja liha ei söö mingi põhimõtte pärast? Loomsetest toiduainetest ainult piimatooteid seega? Sellisel juhul ohustab teid suure tõenäosusega raua ja vitamiini D defitsiit, aga ka vitamiini B12 defitsiit ning võib-olla ka polüküllastumata rasvhapete defitsiit. Kindlasti soovitaksin menüüsse lülitada nädalas korra kana ning paar korda kala (praktiliselt ainus tõsiseltvõetav vitamiini D allikas), kui see on vähegi vastuvõetav. Köögivilju tuleks süüa kindlasti vähemalt 3 portsjonit (so minimaalselt 300g) päevas. Hommikusöögiks sobivad pudrud ning et teraviljatoodetes leiduv raud saaks paremini imenduda, oleks vaja juurde midagi vitamiini C rikast, nt mahla või puuvilja.
24. veebruar 2010
Tere. Mul oleks paar küsimust,kuna teen koolis uurimustööd toidulisandite kohta. Esimene küsimus oleks: Kas toidulisandid tekitavad mingeid kõrvalmõjusid või haigusi ?
Mis vahe on toidulisandil ja ravimil ?
Aitäh
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Toidulisand on lisand, mille kasutamise eesmärk on tavatoitu täiendada ning mis on inimesele toitainete või muude toitainelise või füsioloogilise toimega ainete kontsentreeritud allikaks. Ravim on Maailma Terviseorganisatsiooni definitsiooni järgi iga valmistatud, turustatud või turustamiseks määratud aine, mis on ette nähtud haigete ravimiseks, haigusseisundi kergendamiseks, haiguste ärahoidmiseks või diagnoosimiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalitluse taastamiseks, korrigeerimiseks või muutmiseks. Seega ravim on mõeldud raviotstarbeks, toidulisand aga, nagu nimigi ütleb, mõeldud toidu täiendamiseks, kui on karta, et tavatoiduga võib jääda puudu mõnedest olulistest ühenditest, nt vitamiinidest või mineraalainetest. Mitmekesise ja vajadusele vastava toitumise korral saadakse kõik ained kätte toidust ning toidulisandeid lisaks võtta ei ole vaja. Toidulisandi võtmise, õige preparaadi valimise, selle koguse ja kasutamise kestuse peaks tegelikult kindlaks tegema arst, kes annab juhiseid toidulisandi õigeks kasutamiseks. Ise suvalisi toidulisandeid suurtes kogustes tarbides võib teha organismile hoopis kasu asemel kahju.
23. veebruar 2010
Tere!
Peatselt 4-aastaseks saav tüdruk ei söö liha (ta on sünnist saati olnud vilets sööja). Vabatahtlikult sööb liha haruharva ja väga väikestes kogustes. Oleme üritanud liha kõikvõimalikel erinevatel kujudel pakkuda, kuid miski ei aita. Perearst on kontrollinud tema hemoglobiini ja see on pidevalt madal. Ei sooviks talle pidevalt arsti poolt määratud rauasiirupit anda. Praegu anname Ferromax tonic’ut, kuid sedagi ei saa ju jääda pidevalt andma. Kas oskaksite nõu anda, mida ette võtta?
Ette tänades
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kahjuks on tõepoolest mõningaid lapsi, kes millegipärast lihatoodetest keelduvad. Võib ainult loota, et ta mingi hetk kasvab sellest välja. Seniks ei oska rohkem soovitada, kui ilmselt tuleb jätkata raua andmist toidulisandi näol, kuna hemoglobiini tase on madal. Seda tuleb kindlasti teha arsti järelvalve all, et ei tekiks ka üledoseerimist. Rauda leidub peale liha ka teraviljatoodetes (nt leib) ning puu- ja köögiviljades (nt kiivi, maasikad), kuid üsna väikeses koguses ning see imendub väga halvasti. Imendumise suurendamiseks on vajalik piisavalt saada vitamiini C. Seega võib proovida pakkuda ka rohkem puuvilju ning loota, et neis sisalduv vitamiin C aitab kaasa raua imendumisele mitteloomsetest produktidest.
Teine võimalus on ikkagi teda vaikselt nö petta liha sööma, pannes seda veidi mõne toidu sisse. Kas ta ei ole nõus sööma ka kotletina isetehtud burgeri vahel? See oleks ajutiselt lahendus, kuid tuleb jälgida, et sellest ei saaks siis igapäevatoit.
tai 
Tervisliku toitumise informatsioon