Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.
Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.
|
Tagli Pitsi Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest. |
|---|---|
|
Kristel Ehala-Aleksejev Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja. |
9. august 2010
Mind on väga pikka aega kimbutanud selline küsimus, et mis tähtsus on meel ? mesi , et ma vaatasin ja seal oli ainult et sisaldab palju süsivesikuid ja ma ei tea mida veel, ja siis selline küsimus, et milline on kõige kasulikum/tervislikum piimatoode? kas piim, juust, kodujuust, kohupiim, jäätis, või midagi sellist , et ma athaks teada mida rohkem, ja mida vähema tarbida. aga seda ma tean kindlasti et võid ja kohukest tuleks vähe tarbida :).
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Mesi on ennekõike kasulik temas sisalduvate ensüümide tõttu. Kuna ta aga sisaldab palju suhkruid (küll looduslikke) ning seeläbi kuulub suhkru jt magusate toitude gruppi, siis ei tasu ka temaga liialdada.
Piimatoodete puhul tuleb kõigepealt välja selgitada, kas teie organism talub laktoosi. Samuti seda, millised on teie üldised toitumisharjumused. Kui te ei talu laktoosi, siis tohite süüa mingil määral hapendatud piimatooteid ja juustu. Kui tarbite niigi väga palju küllastunud rasvhappeid või on teil soodumus südame-veresoonkonnahaigustele, siis peaksite valima lahjemad piimatooted. Üldiselt võiks eelistada piima, keefiri, maitsestamata jogurtit, kodujuustu ja lahjat juustu. Kõikvõimalikke maitsestatud jogurteid, magusaid kohupiimakreeme ja kohukesi, hapu- ja vahukoort tuleks tarbida tagasihoidlikult.
Kuigi või on piimatoode, siis toidupüramiidis kuulub ta lisatavate toidurasvade alla, mida juba iseenesest tuleks süüa tagasihoidlikult. Jäätis ei ole samuti toidupüramiidi järgi piimatoodete grupis, vaid suhkru ja maiustuste grupis tänu oma suurele suhkru- ja rasvasisaldusele. Ning üha enam jäätisi ei olegi valmistatud piima, vaid hoopis taimerasvade baasil.
Toituda tuleb mitmekesiselt, kõike võib süüa, kuid olulised on kogused ja kui sageli midagi süüakse. Soovitan vaadata ka nn valgusfooritabelit.
9. august 2010
Tere!
Tahaksin teada, kui mitu grammi on normaalne süüa pähkleid, et üle ei pingutaks ega ka liiga vähe neid sööks.
Aitäh!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Pähklid on väga rasvarikkad toiduained, enamaltjaolt sisaldavad nad mono- ja polüküllastumata rasvhappeid, mida me peame toiduga saama rohkem kui peamiselt loomsetes toitudes leiduvaid küllastunud rasvhappeid. Pähklite soovituslik kogus sõltub tegelikult kogu teie toitumisest. Süüa tuleks selliselt, et rasvadest saadav toiduenergia jääks 25-30% vahele kogu saadavast toiduenergiast. Kui vaadata eraldi rasvhapete kaupa, siis küllastunud rasvhapetest saadav energia peaks jääma alla 10% kogu tarbitud energiast, monoküllastumata rasvhapetest saadav energia olema 10-15% ja polüküllastumata rasvhapetest saadav energia 5-10% kogu tarbitud toiduenergiast. Lihtsamalt seletades tähendab see seda, et kui järgida toidupüramiidi reeglit, siis pähkleid võiks süüa paar korda nädalas, korraga 1-3 spl. 100-grammine pakk korraga süüa on ilmselgelt liiga palju.
4. august 2010
Terekest,
Mul on küsimus, et ma ei saa sellest energiavajaduse kalkulaatorist väga aru, sellesmõttes, et kui ma näiteks tund aega kõnnin sellises jalutavas tempos, kas see on siis vähe aktiivne või juba aktiivne ?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Tegemist on täiskasvanute kalkulaatoriga ikka? Soovitan selle täitmisel “mitte üle pingutada”. Kõigepealt panna paika magamise-puhkamise tunnid, seda on üsna lihtne teha. Suurt koormust tavalisel inimesel praktiliselt ei esinegi. Ka keskmist koormust esineb suhteliselt vähe. Sinna alla kuulub tempokas jalutamine, jalgrattasõit jne. Kui tegeleda tervisespordiga, siis ehk tuleb päevas 1-2 tundi keskmist koormust, suurematel sportlastel rohkem. Väike koormus on tavaline jalutamine, kodutööd jms. See sõltub nüüd inimese töö iseloomust ja vaba aja veetmisest. Kõik ülejäänud päevane füüsiline koormus klassifitseerub siis kerge koormuse alla.
Täiskasvanud normaalkaalus ja keskmiselt aktiivse naise energiavajadus tuleb umbes vahemikku 1900-2200kcal, meesterahval nii 2300-2800kcal.
31. juuli 2010
Tere! Sooviksin abi õige toitumise kohta.
Kaalun praegu 63kg ja olen 185cm pikk. Teen päevas umbes 30 minutit jõutrenni lihastele(kuskil 4-5 aeg) ning käin ujumas. Paraku tuleb ette, et söön iga päev õhtul alati peale kella 6-te.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kahjuks ei selgu, kui vana olete. Täiskasvanu jaoks on teie kaal pisut liiga väike. Toitumise üldised soovitused oleksid sellised.
1) süüa päevas 3 põhitoidukorda, 1-2 oodet, võimalikult regulaarselt. Esimene toidukord peaks olema hiljemalt 2 tundi pärast ärkamist ning viimane toidukord hiljemalt 2 tundi enne magamaminekut
2) toitumine peab vastama vajadusele, olema tasakaalustatud ja mitmekesine. Toitumisel tasub järgida toidupüramiidi reeglit. Iga päev süüa rukki(tera)leiba, rohkelt puu- ja köögivilju, midagi toidugrupist liha-kala-kana-muna ning piima ja/või piimatooteid. Hommikusöögiks on ideaalne puder. Kala tuleks süüa vähemalt 2 korda nädalas.
Oma toitumisel aitab “silma peal hoida” internetipõhine toitumisprogramm, kuhu saab sisestada oma peäva jooksul söödud toidud ning näha, kas ja milliseid toitaineid jääb puudu ja mida peaks sööma rohkem, et neid aineid saada.
31. juuli 2010
tere!olen 12 ja 167cm pikk,kõik mu klassikaaslased on minust lühemad!ma ei tea mida teha.kas ma olen veidrik?ja ma kaalun 55kg.kas see on normaalne minu pikkuse juures?kui mult küsitakse kaalu siis ma valetan või ei julge vastata.ma näen välja nagu 14-15.ma tahaks nii väga kaalust natukenegi alla võtta.ma küll jooksen iga päev ja mängin tennist ja ma ei söö peagu üldse maiustusi aga see ei aita väga .ma vahest unustan ära et pean enda toitumist jälgima ja hakkan maiustama ja toidukordade vahel ka näkitsema .ma tahaks dieeti alustada ,sellist mis minu tervist ei kahjustaks.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Sinu kehakaal on täiesti normaalne sellise pikkuse juures. Mida vanemaks saad (kuni täiskasvanuks saamiseni), seda rohkem peab ka kehakaal suurenema. Näiteks praegu võiksid Sa kaaluda 167 cm juures 58 kg, et olla veel normaalkaalus, kuid 17-aastaselt sama pikkuse juures oleks ülemine piir juba 67 kg. Ära praegu kaalust alla võtmise üle küll muretse ja mingit dieeti ei tohi kohe kindlasti alustada. See on hea, et sa väga palju ei maiusta. Katsu toituda toidupüramiidi reeglit silmas pidades ja hästi mitmekesiselt.
31. juuli 2010
Tere,
kas munasarjavähja puhul saab votta vit.B3 ja yldse kas ongi kasulik selles seisundis kasutada mingisuguseid vitamiine?
Tänan.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Küsimusest ei selgu, miks peaksite võtma vitamiini B3 ehk niatsiini juurde toidulisandina. Normaalse segatoitumise korral niatsiini puudust ei teki. Kasvajate puhul ei ole soovitatav võtta neid vitamiine toidulisandina, mis aitavad kaasa rakkude paljunemisele, näiteks foolhapet. Muidu tuleb kasvajate puhul toituda väga korralikult ja piiranguid ei soovitata teha.
27. juuli 2010
Tere,
Palun abi kehakaalu suurendamisel. Minu amet on pingeline, tihtipeale teen mitmeid ületunde, 8-10 tundi järjest jalul. Viimastel kuudel olen 3-4 kg maha võtnud, mis minu kehakaalu juures on juba liig. 164 cm juures kaalun hetkel 43.5 kg. Tavakaal läbi aastate on mul olnud 47-48, pärast lapse sünnitamist olin kaalus 50 kg ( 4. aastat tagasi). Söön keskmiselt kolm korda päevas, hommikusöögiks puder võileibadega, lõunaks praad, õhtul üht-teist juurde ( ei teagi midagi täpset nimetada). Mis oleksid toitained, mis mulle kõige rohkem juurde annaksid, milline peaks olema toitumisplaan. Ehk on kuskil (netis näiteks) kindlat plaani, mida võiksin jälgida, et edukalt kehakaalu endisele tasemele viia? Tänan nõuannete ja abi eest!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Teie puhul tuleks alustada sellest, et söömine oleks võimalikult korrapärane ja läbimõeldud. Samuti tuleks proovida kuidagi toime tulla tööst tingitud stressiga, mis on ilmselt kaalulanguse peamiseks põhjuseks. Kolmest toidukorrast päevas jääb väheseks, vaja oleks lisaks umbes 2 oodet ka. Näidismenüüdena on toitumisprogrammis üleval vaid lasteaiale mõeldud menüü, mis annab ligi 1500 kcal. Selle võiksite endale alla laadida, suurendada toidukoguseid ning lisada paar oodet nii, et päevane kaloraaž tuleks kokku umbes 2100 kcal. Eelnevalt võite muidugi analüüsida ise oma päevast toitumist ja kui praegu saadav päevane energiakogus on 2100kcal-st oluliselt väiksem, siis on esialgu soovitatav seda suurendada 200-300 kcal võrra ja siis edaspidi rohkem, et anda organismile aega harjumiseks. Menüü kohendamisel järgige toidupüramiidi õpetust.
24. juuli 2010
Tere,
Teen kõvasti mõttetööd, ning valin elukutset. Endale meeldib väga toitumine ja seda puudutavad terviseprobleemid. Seega kas oskate soovitada Eestis mõnda õppeasutust kus saab omandada nn. toitumisspetsialisti eriala, olen uurinud toiduainetetehnoloogia valdkonda aga sooviksin pühenduda just toidu ja tervise omavahelistele teadmistele. Võiksite soovitada ka välismaiseid kõrgkoole. Tänud!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Eestis riiklikult toitumisspetsialiste ülikoolides veel ei koolitata, kuid me liigume seda teed, et kas näiteks Tartu või Tallinna Tervishoiukõrgkooli baasil oleks lähitulevikus võimalik seda eriala õppida. Sest ennekõike on vaja õppida inimese anatoomiat ja füsioloogiat ja siis täiendada ennast nii toitumisnõustamise kui ka toidu valmistamise ja koostise alal. Toitumisõpetust ainena õpetatakse nii Tallinna Tehnikaülikoolis kui ka Tallinna Ülikoolis, lisaks on toitumist käsitlevad teemad õppekavas ka Tartu Ülikoolis.
Lähiülikoolidest soovitaksin Soome Kuopio ülikooli. Veidi kaugemalt Taani Ülikooli või Hollandis Wageningeni Ülikooli. Kui sellel lehel panna otsingusõna “nutrition”, siis on võimalik leida veel koole, milles käsitletakse toitumise teemat.
24. juuli 2010
Tere!
Räägitakse, et sealiha pole just kõige parem variant nendele inimestele, kes soovivad veidi kaalu langetada, ning ka tervisliku toitumise puhul eelistatakse rohkem kala- ja linnuliha. Kuid siiski on sea erinevad osad ka erineva rasvasisaldusega. Et kas näiteks sea välis- või sisefilee, mis on madala rasvasisalduseda, sobib söömiseks kaalulangetajale? Või pole sealiha siiski mingil moel üldse tervislikum kui näiteks kanaliha?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Ka kaalu langetavad inimesed peavad sööma liha, et saada piisavalt rauda. Tänapäeval on müügil näiteks delikatesshakkliha seahakklihast, mis on lahja ning seetõttu täiesti võrdväärne veiselihaga. Lihtsalt kogustega ei tohi üle pingutada ja varieerida liha nii kana kui kala söömisega.
20. juuli 2010
Tere!
Kas organismi ei kahjusta see,et ma lõunaks söön kapsarullid seahakklihaga ja õhtusöögiks veiselihafileed? Kas ei ole palju liha ühel päeval? Või parem on süüa ühel päeval n linnuliha ja kala,kala ja liha,liha ja linnuliha?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Ei oma tähtsust, et süüa just näiteks lõunaks kala ja õhtuks liha vms. Oluline on järgida toidupüramiidis toodud portsjonite arve ja koguseid. Soovitatav on korrutada päevased kogused seitsmega ja siis nädala jooksul kokku sellises koguses toodud liha, kala jm süüa, ise vaadata, kuidas eri päevadele need kogused siis jagada. Mõni päev võib olla ka täiesti lihavaba, kui teistel päevadel on tarbitud liha piisavalt.
tai
Tervisliku toitumise informatsioon