Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.
Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.
|
Tagli Pitsi Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest. |
|---|---|
|
Kristel Ehala-Aleksejev Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja. |
21. september 2010
Tere,
Kas kaunviljad (oad, herned ja läätsed) lähevad ka kirja viljadena või on need suure süsivesikute ja proteiini sisalduse tõttu kartuli ja leivaga samas kategoorias?
ette tänades
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kaunviljad kuuluvad toidupüramiidi järgi samuti puu- ja köögiviljadega ühte gruppi, kuid üks portsjon on pisut väiksem – 80 g keedetud kaunvilju.
21. september 2010
Tere,
Mida võib süüa õhtul peale trenni, kui tunned, et kõht on tühi? Trenniks on aeroobika ja bodypump. Kas puu-ja köögivilju võib süüa palju tahes?
Tänud:)
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Midagi ei või süüa nii palju kui hing ihkab. Kuigi puu- ja köögiviljad annavad vähe energiat võrreldes teiste toidugruppidega, siis tuleb ka nende tarbimisel ülemine piir ette. Tavalise energiatarbimisega inimene võib puu- ja köögivilju süüa maksimaalselt 9 portsjonit (1 portsjon on umbes 100 grammi). seda ennekõike seetõttu, et ei kannataks teiste toidugruppide tarbimine. Kui süüa liiga palju puu- ja köögivilju, saab kõht täis, kuid saamata jäävad vajalikud toitained toidugruppidest, mida enam süüa ei jaksata. Puuviljade söömisel saadakse ka liiga palju suhkruid.
Samas on õhtuseks näksimiseks puu- ja köögiviljad tõesti hea valik. Kindlasti tuleb aga siinkohal teada oma kogu päevast energiatarbimist ning siis otsustada, kuivõrd tugev peaks õhtusöök olema. Õhtusöök tuleks süüa vähemalt 2 tundi enne magamaminekut ning peale trenni on sobilikud näiteks köögiviljasalatid kana, kala või kodujuustuga.
20. september 2010
Kas puu- ja köögiviljaportsude arvestusse läheb ainult toores kraam võib ka moosid, keedetud-prateud köögiviljad jmt?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Arvestusse lähevad nii värskelt tarbitud kui ka toitude sees olevad puu- ja köögiviljad, samuti hoidised ja kuivatatud viljad, mahl ja nektar. Moos, keedised ning mahlajoogid kuuluvad toidupüramiidi tippu tänu oma suurele suhkrusisaldusele ning nemad portsjonitena arvesse ei lähe. Täpsemalt saab portsjonitest lugeda siit.
19. september 2010
Teen nädalas 3 korda trenni, ei söö peale kuut ning tarbin kaloreid 1500-1700. (Olen 24 aastane, 168 cm pikk, kaalun 55-56 kilo). Kuid kord nädalas tekivad mul söömishood, tarbin siis kaloreid umbes 3000 kalorit ning hiljem on suured süümepiinad. Milles võiks probleem seisneda ning palju selle ühe päeva juurde võtan?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Vaadates Teie poolt antud arve, ei ole imestada, et Teil söömissööstud on. Organism lihtsalt nõuab oma. Teie kehakaal on üsna alakaalu lähedal ja muretsete juurdevõtmise pärast? Sööte iga päev vähemalt 300-500 kcal vähem kui peaksite… Viige oma toitumine normaalseks ja kaovad ka söömissööstud – olenevalt treenigutest, minimaalselt 1900 kcal päevas, aga isegi kuni 2200 kcal päevas. Püüdke toituda võimalikult regulaarselt (vähemalt 3 toidukorda ning 1-2 oodet) ja mitmekesiselt, et Teie tervis ei kannataks. Liiga väikese energiatarbimise juures saate ka liiga vähe asendamatuid aminohappeid ja rasvhappeid, kiudaineid, vitamiine, mineraalaineid – kõiki neid, mida on vaja hea tervise juures olemiseks.
17. september 2010
Tere,
Minu 1-kuusel tütrel on piimavalgutalumatus, kuigi saab vaid rinnapiima. Järelikult peaksin jälgima enda toitumist, et talle vaevusi mitte põhjustada. Oskate öelda, milliseid toite ja toiduaineid peaksin vältima?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kõigepealt esitaksin vastuküsimuse, et millest Te seda järeldate? Kas sellise diagnoosi on pannud arst? Kui jah, siis üldiselt ainus võimalus leevendust tuua on ise täielikult lehmapiima sisaldavatest toiduainetest (sh juust, jäätis, kohupiim jms) loobumine. Kui ka see ei aita, siis tuleb kaaluda rinnaga toitmisest loobumist ning kasutada lapse toitumisel nt sojapiima, mõningad taluvad ka kitsepiima. Ise katsetama ei soovita hakata, vaid konsulteerida kindlasti lastearstiga, kes peab olema kompetentne alla aastastele lastele õigete toitumissoovituste jagamisel.
13. september 2010
Tere!
Toiduvamistamiseviisil olevat suur tähtsus tervise seisukohalt. Öelge palun, kas on vahet hautamisel ning pannil ilma rasvaineta praadimisel (ehk siis,kas praetud toidu ebatervislikkus tuleneb ainult lisatud rasvainest). Samuti, kas ahjus vormis küpsetatud toit(ilma lisatud rasvaineta) on sama tervislik kui hautatud toit. Eriti huvitavad need küsimused seoses veidi kõrgenenud kolesterooliga (siiski veel normi piires).
Tänan!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Vere kolesteroolitaseme normis hoidmisel mängib olulisemat rolli see, mida süüakse. Loomulikult on ka toiduvalmistamise viisidest eelistatud keetmine, küpsetamine, aurutamine, hautamine. Praadides ei saa te lihtsalt liha või köögivilja nii pehmeks, kui hautades. Kui praadida, siis tuleks eelistada rapsiõli margariinile ja searasvale. Ahjuvormis küpsetamisel või aurutamisel ei ole kolesterooli saamise suhtes suurt vahet.
Ennekõike peaks jälgima ikkagi seda, mida süüa. Piirata tuleks küllastunud ja transrasvhapete tarbimist. See tähendab, et eelistama peaks lahjemat liha, kana ja kala rasvasele lihale ning lihatoodetele. Samuti võiks tarbida pisut väiksema rasvasisaldusega piimatooteid, eriti käib see juustu kohta.
Teiselt poolt tuleks jälgida, et saadakse piisavalt kiudaineid ning oomega-3-rasvhappeid. Viimaseid sisaldavad palju kalad, aga ka nt rapsi- ja linaõli. Kiudainete pooleks on kõige rikkamad teraviljatooted (leib, pudrud) ning puu- ja köögiviljad.
11. september 2010
Tere,
Kas keegi viib läbi toitumisteemadel loenguid, täiendõpetusi?
Julia
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Toitumisteemalisi plaanilisi loenguid on võimalik kuulata erinevates Ülikoolides Tartus (nt Tartu Ülikool) ja Tallinnas (Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool), aga ka tervishoiukõrgkoolides. Lektoreid mingile üritusele toitumisest rääkima kutsudes peab teadma veidi täpsemalt, kellele loeng toimub ja millest soovitakse kuulata, sest erinevad lektorid on spetsialiseerunud pisut erinevatele teemadele. Sügisest algavad toitumisteemalised loengud ka näiteks Tallinna Rahvaülikoolis. Pikemaks täiendõppeks on kindlasti võimalik teha individuaalseid kokkuleppeid, nt Tallinna Tehnikaülikooli toiduainete instituudiga.
11. september 2010
Kui suur on minu energiavajadus, kui ma käin 3 korda nädalas kergejõustikus üks kord on 1,5 tundi ja siis veel 1 korra kehalises ja ühe korra ujumas umbes 20 minutit suhtleliselt ainult ujume. (karm õpetaja) ja olen 14 ja kaalun(kui seda vajaon) 40 ja pikkust on mul 162. et kas ma olen siis aktiivne või väga aktiivne ?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Oma kehaliselt aktiivsuselt liigituksid ilmselt rohkem väga aktiivse alla, kui Sa ka peale kooli ja trenne vabal ajal oled rohkem aktiivsem, mitte televiisori-arvuti taga. Seega siis umbes 2500-2700 kcal oleks Sinu vajadus arvutuste põhjal. Lisaks mängib kindlasti rolli ka ainevahetuse kiirus, mida selliste arvutustega välja pole võimalik arvutada.
9. september 2010
Ok, selline küsimus olen 18 ja meessoost.
Käin ülikoolis ja teen trenni 5 korda nädalas. Ja käin veel lisaks nädalas 4 korda jooksmas.
Kas mull oleks üldse mingit mõtet kaalu alandamiseks teha sellist dieeditaolist asja, et ma peale 7-t ei söö? Või see on lihtsalt puha lollus?
Sest on ette tulnud seda, et üritan enne 7-t nii palju süüa, kui jaksan, nagu sööks igaksjuhuks ette või nii.
Mis te soovitaksite? Oskaksite järsku soovitada ka aegu millal oleks optimaalne süüa, et ei oleks liiga raske trennis? (trenn algab kell pool 7 ja jooksmas käin tööpäeviti kell 6 hommikul)
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kahjuks ei selgu küsimusest pikkus, kaal ega ka see, kui palju on soov kaalust alla võtta. Dieeti otseselt kindlasti ei soovita pidada. Kõigepealt soovitan hakata üles märkima võimalikult täpselt oma toitumist ning analüüsida seda internetipõhise toitumisprogrammiga. Sealt on võimalik leida ka oma soovitustele vastavat energiakogust, kuid kindlasti tuleb arvestada füüsilise aktiivsusega (selle määramisega kipuvad inimesed tavaliselt väga üle pingutama, seega olla ettevaatlik). Allavõtmise rusikareegel ütleb, et tuleks süüa iga päev umbes 500 kcal vähem kui on vajadus. Samas ei tohiks kindlasti minna päevane tarbimine alla 1600-1800kcal, kuna sellisel juhul on väga raske ainult toidust kätte saada vajalikud vitamiinid-mineraalained. Pigem võtta ala aeglasemas tempos ja kindlasti mitte naasta pärast oma tavapäraste toitumisharjumuste juurde. Programmis on võimalik jälgida ka seda, et energia tuleks tasakaalustatult valkudest-rasvadest-süsivesikutest, mitte näiteks rasvadest saadav energia ei ületaks kõvasti soovituslikku. Samuti jälgida kõikide teiste toitainete optimaalset saamist, kuna neil on kõigil ainevahetuse seisukohast oluline roll.
Hommikuti soovitatakse süüa 1-2 tunni jooksul pärast ärkamist. Kui kannatab jooksma minna tühja kõhuga, siis võib väikese hommikusnäki süüa jooksmise ja treeningu vahel ning korraliku hommikusöögi tund-paar peale hommikust treeningut. Vahetult enne ja peale treeningut ei soovitata tegelikult süüa. Õhtune viimane toidukord peaks olema pisut kergem ning see võiks olla vähemalt 2 tundi enne magamaminekut. Seega, kui lähete magama kl 11 õhtul, võib kella üheksa ajal veel väga kerge eine süüa, tugevam õhtusöök peaks siiski jääma varasemale ajale. Kõige olulisem on siiski jälgida kogu päevast energiabilanssi ja mitte ennast “petta” ettesöömisega.
9. september 2010
tere!
olen ammu tahtnud rääkida toitumisspetsiga.
lugu siis selline,et tahan kaalus juurde võtta 15kg,et pääseda raskekaalu boxi gruppi.
olen 23aastane,189cm pikk ja 88 kg. sooviksin teada mis toitudega ma võtaks üli kiirelt juurde,,asjal pole tähtsust kas rasva või lihast! jään ootama huviga.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Sinu praegune kehakaal ja pikkus on täiesti ideaalsed. Nii, kui võtad juurde (eriti rasva arvelt), tõuseb risk haigestuda erinevatesse haigustesse (nt südame-veresoonkonna, diabeet). Seega oleks soovitus juurde võtta lihasmassi arvelt. Sellekohast nõu oskavad kõige paremini ilmselt anda kulturistide treenerid, kuid arvata võib, et ülikiirelt see võimalik ei ole. Samuti ei ole võimalik ülikiirelt juurde võtta ka rasvamassi. Nimelt Sinu praeguste näitajate juures on ainuüksi ilma trenni tegemata Su energiavajadus 3000-3500 kcal, olenevalt Su päevasest ülejäänud aktiivsusest. 2 tundi treeningut lisab kohe 500-1000kcal, olenevalt selle intensiivsusest. Seega peaksid Sa kaalu säilitamiseks sööma juba üsna palju, kuid kaalu tõstmiseks lihasmassi arvelt veelgi enam. See aga kurnab organismi päris kõvasti, kui ta peab tulema toime väga suurte toidukoguste seedimisega. Samas, ka rasvamassi juurdekasv ei saa olema ülikiire. Väga lihtsustatud arvutuste kohaselt võib saada, et nt suurendades oma igapäevast tarbitavat energiakogust (ja samas siis mitte füüsilist aktiivsust) ca 800 kcal võrra, siis sellest umbes pool akumuleerib keha rasvana ja kui 1 g rasva annab 9 kcal, siis tagurpidi arvutus näitab, et päevas on võimalik juurde saada sellisel juhul umbes 50g, nädalas seega ehk kuni 500g. See loomulikult on väga individuaalne ning sõltub inimese ainevahetuse kiirusest ja paljudest muudest teguritest. Soovitan ka pöörduda sumomaadlejate treenerite poole, võib-olla on neil omad nipid varuks. Samas, kas kaalu tõstmisega rasvamassi arvelt kaasnevad terviseriskid on seda kõike väärt?
tai
Tervisliku toitumise informatsioon