Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.
Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.
|
Tagli Pitsi Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest. |
|---|---|
|
Kristel Ehala-Aleksejev Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja. |
11. september 2010
Kui suur on minu energiavajadus, kui ma käin 3 korda nädalas kergejõustikus üks kord on 1,5 tundi ja siis veel 1 korra kehalises ja ühe korra ujumas umbes 20 minutit suhtleliselt ainult ujume. (karm õpetaja) ja olen 14 ja kaalun(kui seda vajaon) 40 ja pikkust on mul 162. et kas ma olen siis aktiivne või väga aktiivne ?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Oma kehaliselt aktiivsuselt liigituksid ilmselt rohkem väga aktiivse alla, kui Sa ka peale kooli ja trenne vabal ajal oled rohkem aktiivsem, mitte televiisori-arvuti taga. Seega siis umbes 2500-2700 kcal oleks Sinu vajadus arvutuste põhjal. Lisaks mängib kindlasti rolli ka ainevahetuse kiirus, mida selliste arvutustega välja pole võimalik arvutada.
9. september 2010
Ok, selline küsimus olen 18 ja meessoost.
Käin ülikoolis ja teen trenni 5 korda nädalas. Ja käin veel lisaks nädalas 4 korda jooksmas.
Kas mull oleks üldse mingit mõtet kaalu alandamiseks teha sellist dieeditaolist asja, et ma peale 7-t ei söö? Või see on lihtsalt puha lollus?
Sest on ette tulnud seda, et üritan enne 7-t nii palju süüa, kui jaksan, nagu sööks igaksjuhuks ette või nii.
Mis te soovitaksite? Oskaksite järsku soovitada ka aegu millal oleks optimaalne süüa, et ei oleks liiga raske trennis? (trenn algab kell pool 7 ja jooksmas käin tööpäeviti kell 6 hommikul)
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kahjuks ei selgu küsimusest pikkus, kaal ega ka see, kui palju on soov kaalust alla võtta. Dieeti otseselt kindlasti ei soovita pidada. Kõigepealt soovitan hakata üles märkima võimalikult täpselt oma toitumist ning analüüsida seda internetipõhise toitumisprogrammiga. Sealt on võimalik leida ka oma soovitustele vastavat energiakogust, kuid kindlasti tuleb arvestada füüsilise aktiivsusega (selle määramisega kipuvad inimesed tavaliselt väga üle pingutama, seega olla ettevaatlik). Allavõtmise rusikareegel ütleb, et tuleks süüa iga päev umbes 500 kcal vähem kui on vajadus. Samas ei tohiks kindlasti minna päevane tarbimine alla 1600-1800kcal, kuna sellisel juhul on väga raske ainult toidust kätte saada vajalikud vitamiinid-mineraalained. Pigem võtta ala aeglasemas tempos ja kindlasti mitte naasta pärast oma tavapäraste toitumisharjumuste juurde. Programmis on võimalik jälgida ka seda, et energia tuleks tasakaalustatult valkudest-rasvadest-süsivesikutest, mitte näiteks rasvadest saadav energia ei ületaks kõvasti soovituslikku. Samuti jälgida kõikide teiste toitainete optimaalset saamist, kuna neil on kõigil ainevahetuse seisukohast oluline roll.
Hommikuti soovitatakse süüa 1-2 tunni jooksul pärast ärkamist. Kui kannatab jooksma minna tühja kõhuga, siis võib väikese hommikusnäki süüa jooksmise ja treeningu vahel ning korraliku hommikusöögi tund-paar peale hommikust treeningut. Vahetult enne ja peale treeningut ei soovitata tegelikult süüa. Õhtune viimane toidukord peaks olema pisut kergem ning see võiks olla vähemalt 2 tundi enne magamaminekut. Seega, kui lähete magama kl 11 õhtul, võib kella üheksa ajal veel väga kerge eine süüa, tugevam õhtusöök peaks siiski jääma varasemale ajale. Kõige olulisem on siiski jälgida kogu päevast energiabilanssi ja mitte ennast “petta” ettesöömisega.
9. september 2010
tere!
olen ammu tahtnud rääkida toitumisspetsiga.
lugu siis selline,et tahan kaalus juurde võtta 15kg,et pääseda raskekaalu boxi gruppi.
olen 23aastane,189cm pikk ja 88 kg. sooviksin teada mis toitudega ma võtaks üli kiirelt juurde,,asjal pole tähtsust kas rasva või lihast! jään ootama huviga.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Sinu praegune kehakaal ja pikkus on täiesti ideaalsed. Nii, kui võtad juurde (eriti rasva arvelt), tõuseb risk haigestuda erinevatesse haigustesse (nt südame-veresoonkonna, diabeet). Seega oleks soovitus juurde võtta lihasmassi arvelt. Sellekohast nõu oskavad kõige paremini ilmselt anda kulturistide treenerid, kuid arvata võib, et ülikiirelt see võimalik ei ole. Samuti ei ole võimalik ülikiirelt juurde võtta ka rasvamassi. Nimelt Sinu praeguste näitajate juures on ainuüksi ilma trenni tegemata Su energiavajadus 3000-3500 kcal, olenevalt Su päevasest ülejäänud aktiivsusest. 2 tundi treeningut lisab kohe 500-1000kcal, olenevalt selle intensiivsusest. Seega peaksid Sa kaalu säilitamiseks sööma juba üsna palju, kuid kaalu tõstmiseks lihasmassi arvelt veelgi enam. See aga kurnab organismi päris kõvasti, kui ta peab tulema toime väga suurte toidukoguste seedimisega. Samas, ka rasvamassi juurdekasv ei saa olema ülikiire. Väga lihtsustatud arvutuste kohaselt võib saada, et nt suurendades oma igapäevast tarbitavat energiakogust (ja samas siis mitte füüsilist aktiivsust) ca 800 kcal võrra, siis sellest umbes pool akumuleerib keha rasvana ja kui 1 g rasva annab 9 kcal, siis tagurpidi arvutus näitab, et päevas on võimalik juurde saada sellisel juhul umbes 50g, nädalas seega ehk kuni 500g. See loomulikult on väga individuaalne ning sõltub inimese ainevahetuse kiirusest ja paljudest muudest teguritest. Soovitan ka pöörduda sumomaadlejate treenerite poole, võib-olla on neil omad nipid varuks. Samas, kas kaalu tõstmisega rasvamassi arvelt kaasnevad terviseriskid on seda kõike väärt?
7. september 2010
Ma sooviksin küsimust oma vastusele, et kuidas ma peaksin toituma, et kui hommikusöök on puder 2dl umbes pool 8 , siis koolis on lõuna kell 11 näiteks kartulipuder hakklihakastme ja näiteks peedisalatiga ja kõrvale leib ja piim või keefir, siis koju jõuan umbes kell 2 ja, et millised ja mis kell võiksid , siis mu söögikorrad olla ? olen 14 tüdruk
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kui tuled koolist koju kl 14 paiku ja kõht on juba tühjaks läinud, siis võiks kohe olla veel Sul üks korralik lõunasöök. Kui aga kõht veel väga tühjaks ei ole läinud, Sul pole kedagi kodus korralikku toitu tegemas või Sa ise ei oska korralikku lõunasööki veel teha, siis võid võtta ka mõne kergema eine: võileivad, salat, puu- ja köögiviljad, mõni piimatoode. Kui sõid lõunaks oodet, siis õhtusöök võib olla pisut tugevam, kui aga sööd kodus ka teise lõunasöögi, siis õhtul enam väga tugevalt süüa ei tohiks. Viimasel juhul võiks õhtusöögiks olla näiteks mõni salat kana, kala või kodujuustuga. Oluline on, et terve päeva jooksul saad energiat nii palju kui kulutad (seda saad kontrollida läbi toitumisprogrammi) ja püüad süüa toite erinevatest toidugruppidest nagu õpetab toidupüramiid.
6. september 2010
Tere!
Olen 31 aastane kolmel päeval nädalas tihedat õppetööd tegev pereema. Vajan abi tõestamaks, et ka täiskasvanutel on vajalik soe koolilõuna söömine. Tahan seda teha koolis kohapeal, mitte poole tunni jooksul joosta poodi, seista järjekorras ja lõpuks aja nappuse tõttu toit kurkku loopida.Tahangi teada, et milleks vaja ja kuidas see mõjtab õpitulemusi?
Ette tänades :)
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Ei saa päris hästi aru Teie küsimusest. Õpite hetkel ülikoolis? Ja koolis ei ole võimalik koha peal saada korralikku lõunasööki?
Hommikusööki süües saab organism oma esimese “energiasüsti”, kuid olenevalt selle kellaajast, on tavaliselt nii hiljemalt 12ks suurem osa sellest juba kulutatud ning vaja oleks varusid täiendada. Kõige parem selleks on soe ja korralik toit; seda mitte ainult lastele, vaid ka täiskasvanutele. Traditsiooniline soe toit ennekõike seetõttu, et see sisaldab endas toiduaineid erinevatest toidugruppidest ning varustab organismi seeläbi ka vajalike vitamiinide-mineraalainetega. Viimaste vähesus ongi üheks põhjuseks, miks “jooksu pealt krabatud” toit ei ole väga hea igapäevaseks tarvitamiseks. Enamikes poodides ei ole võimalik osta mugavalt tarbitavat toitainerikast lõunasööki. Mõned poed küll pakuvad supi või muude soojade toitude kaasaostmist, kuid mitte kõik. Niisama näksimiseks ostetud küpsised-saiakesed-karastusjoogid ning majoneeskastmega salatid ei asenda kindlasti korralikku lõunasööki, sest reeglina on nad kas üsna väikese vitamiinide-mineraalainete sisaldusega ja/või sisaldavad palju soola/suhkrut/rasva. Ütleb ju taldrikureegelgi, et lõunasöögi taldrikust vähemalt pool täida värskete või hautatud-keedetud-aurutatud köögiviljadega, veerand põhitoiduga (kana, kala, liha) ja veerand mingi lisandiga (tatar, riis, kartulid). Sinna juurde oleks veel hea võtta (tera)leiba, piima või mahla ning puuvilja. Selliselt toitudes saab organism toitaineid, mida on vaja tema toimimiseks, sealhulgas õppimisvõime säilitamiseks.
6. september 2010
Tere) Nüüd algas kool ja ma ei tea kuidas mulle toituda.Olen 8-s klassis. Suvel mul oli hommikusöök,lõunasöök,oode ja õhtusöök. Nüüd ma söön ka koolis.Kardan,et võin minna paksuks,kui jätkan süüa kuidas sõin suvel ja + koolis. Soovige palun mulle ,kuidas tuleb mul nüüd süüa.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Koolilõuna hakkab ju asendama suvist lõunat. Inimesed muutuvad ülekaaluliseks siis, kui nad söövad rohkem kui kulutavad. See, kes tegeleb rohkem spordiga, võib ka süüa rohkem. Kooliõpilased peaksid kindlasti sööma korraliku hommikusöögi (nt puder), sooja koolilõuna, koolist tullesoote, päeva jooksul veel ooteks näiteks puu- või köögivilju ning õhtusöögi. Kuna oled juba üsna suur, siis oskad kindlasti ise oma toitumist läbi internetis asuva toitumisprogrammi analüüsida ja saada sealt teada, kas sööd liiga vähe või liiga palju ja kas peaksid sööma midagi muud, et kätte saada kõik vajalikud toitained jne.
5. september 2010
Tere! Ma olen 14 aastane,pikkus on 183 ja kaal on 65. Mul on kõhukinnisus ja see väga häirib mind. Teen palju sporti,toidun tervislikult ja joon päevas piisavalt vett. Isegi ei tea miks mul on selline probleem.Aidake palun,kuidas saab seda probleemi lahendada ja normaalselt tualettis käia,nagu teised inimesed…
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kõhukinnisust mõjutavad tõepoolest ennekõike füüsiline aktiivsus, õige toitumine (piisavalt kiudaineid) ning piisav vedeliku tarbimine. Kuna oled oma vanuse kohta üsna pikk, siis võib probleem olla seotud Sinu kasvuspurdiga. Soovitan kindlasti selle probleemiga pöörduda ka perearsti poole, kes oskab soovitada looduslikke rohtusid kõhukinnisuse leevendamiseks. Ise peaksid toitumisel pöörama tähelepanu piisavale kiudainete saamisele – so leib, pudrud jt teraviljatooted ning kindlasti vähemalt 5 portsjonit 81 portsjon ca 100g) puu- ja köögivilju päevas. Võid ka ise püüda oma menüüd analüüsida, et näha, kas saad piisavalt kiudaineid, aga ka kõiki teisi vajalikke toitaineid.
5. september 2010
Tere,
Ma tahaksin teada, kas pasteet on kasulik? Et mul on kodus veismaksapasteet ja see on tõsiselt hea ja lugesin, et kaloreid ei sisalda ka palju.
Aitäh!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Maksa tehakse maksast, kuid sinna lisatakse juurde ka teisi toiduaineid, näiteks mingit rasvainet, tavalist liha, porgandit jms. Maks sisaldab väga palju kasulikke aineid, neist olulisemad on raud, A-vitamiin ning B-grupi vitamiinid. Samas ei tohi maksa söömisega (nagu iga teise toidugagi) liialdada, sest maksa võivad koguneda ka vähem kasulikumad ühendid (vähem soovituslikud mineraalained nt), samuti on ta üsna kolesteroolirikas. Maksast valmistatud roogi võib süüa paar korda kuus, maksapasteeti ei soovitata samuti päris igapäevaselt süüa. Otsest soovitust ei ole, kuid paar võileiba maksapasteediga paaril korral nädalas oleks vast optimaalne.
31. august 2010
Tere,
olen 23-aastane taimetoitlane (mune ja piimatooteid tarbin, liha ega kala mitte). Kas oleks mõttekas võtta paar korda nädalas mõnda taimset raualisandit (olen apteekides näinud paari toonikulaadset raualisandit). Mis valentsiga toidulisand kõige parem oleks? Ühest küljest tean seda, et väike rauadefitsiit on organismile vähem ohtlik kui raualiig, ent kui arvestan ennast rauavaegusaneemia riskigruppi (st noor naine ja taimetoitlane), siis tundub toidulisandi kasutamine pigem loogiline, eriti arvestades seda, et kui toidulisandiks on mitteheemne raud, ei tohiks liigset rauda organismi koguneda (kas viimane väide on tõene?). Lisaks on mul olnud probleeme piiripealse hemoglobiinitasemega (siis ei olnud veel taimetoitlane). Paar kuud tagasi tehtud vereanalüüsid olid küll hemoglobiini koha pealt korras, kuid ei tea, kas mõõdeti ka palutud ferritiinitaset.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Niisama umbropsu ühtegi toidulisandit võtta kindlasti ei soovita. Kõigepealt tasuks siiski lasta perearstil teha korralik vereanalüüs, et selgitada välja, kas üldse toidulisandi võtmine on vajalik ning kui selgub, et on, siis peaks tema olema see, kes soovitab õiget preparaati.
Toiduga saab rauda ka taimsetest toiduainetest. Palju on mitte-heemset rauda teraviljatoodetes, kuid neist on imendumine raskendatud. Veidi parandab neist imendumist vitamiin C, mida akorda leidub rohkesti puu- ja köögiviljades ning mahlades.
Rohkem murelikumaks teeb mind see, et Te ei söö kala. Kala on praktiliselt ainus arvestatav vitamiini D allikas. Vitamiini D on aga vaja, et kaltsium saaks imenduda. Seetõttu peaksite kas hakkama sööma kala või siis võtma kalamaksaõli.
31. august 2010
Olen 16 aastat vana tüdruk ja 173 cm pikk.Mul olid vahepeal toitumishäired nii,et võtsin alla pea 10 kilo.Hakkasin uuesti juurde võtma,et saavutada kaal 55kg.Olen juba 51 kg,kuid edasine kaalutõus kulgeb raskelt-kaal kõigub koguaeg kui söön natukene vähem või natukenegi lahjemat toitu.Ei tea enam kuidas toituda õieti-üritan süüa rohkem ja rammusaid toite,et kaal püsiks või natukenegi tõuseks.Kui trennis käisin ei tahtnud kaal üldse eriti tõusta.Kas trenni võib ikka teha ja ning kui palju peaksin ma sööma,et kaalus juurde võtta kuid,et menüü oleks tervislik?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Soovitaksin oma toitumist analüüsida internetipõhise toitumisprogrammiga. Sealt on kohe näha, kas toitud soovitustele vastavalt ning mida peaksid oma toitumises muutma, et toituda õigesti. Juurdevõtmine praegu võibki olla raskendatud, sest organism on segaduses. Kõige õigem oleks enese kaalumine mõneks ajaks täiesti ära unustada ning keskenduda ainult teadlikule söömisele. Kasvõi planeerida oma toitumine täpselt ette ja seda siis järgida. Arvuta välja oma energiavajadus ning päevane energia tarbimine võiks siis olla 200-300kcal sellest suurem. Kuna ilmselt väga suuri toidukoguseid Sa süüa ei jaksa, siis peaksid valima tõepoolest pisut rammusamaid tooteid. Samas tuleb siiski jälgida, et rasvadest saadud energia ei ületaks väga soovituslikku 30%, kuna see võib kaasa tuua tervisemuresid. Mida mitmekesisemalt toitud, seda parem, sest siis saab organism kätte kõik vajalikud toitained. Kui mõnda jääb vajaka, siis see mõjutab organismi ainevahetust ning inimesed ei suudagi püsida normaalses kehakaalus.
Toituda võiksid võimalikult regulaarselt – 3 põhitoidukorda, 1-2 oodet.
Kindlasti tegele edasi füüsilise aktiivsusega. See tõstab söögiisu ning lihased kaaluvad enam kui rasv.
tai
Tervisliku toitumise informatsioon