Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.
Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.
|
Tagli Pitsi Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest. |
|---|---|
|
Kristel Ehala-Aleksejev Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja. |
16. oktoober 2010
Tere, mul on selline mure, et olen 170 cm pikk (23 aastane) ja koguaeg olen kaalunud 53-55 kg vahepeal, kuid viimased kuud olen hakanud juurde võtma kuigi olen hakanud palju tervislikumalt sööma ja ülepäeviti katsun teha ka trenni (kepikõnd, bodycombat, jooksmine). Ei saa aru mis toimub, kuna varem sõin nii kuidas juhtus, sõin palju magusat, kooke, komme jne. Nüüd viimased kuud olen söönud tervislikumalt. Katsun süüa alati kolm toidukorda ja hommikuti söön nt putru vms. Söön köögivilju, tuunikala, kodujuustu jne. Kuidas on see loogiline, et nüüd kui söön tervislikult ja teen trenni võtan juurde? Olen mures :(
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Peale kahekümnendaid eluaastaid hakkab ainevahetus vaikselt aeglustuma, mis toob endaga kaasa ka üha väheneva energiavajaduse. Kuid vaadates antud pikkuse ja kaalu andmeid, siis võib hoopis öelda, et teie organism üritab ennast ilmselt hoopis normaalkaalu viia. 53 kilogrammi kaalunult olite selgelt alakaaluline, Teie pikkuse juures oleks 60kg ja enam täiesti normaalne kehakaal. Kaalutõusu põhjuseks reeglina on valed toitumisharjumused ja liiga väike kehaline koormus (mida mõlemat Teil enda väitel ei ole), samuti võib seda tekitada stress, kuid väga kiire kaalutõus on tavaliselt tingitud mõnest haigusest. Senikaua, kuni Teie kehakaal on 60-63kg ringis, ei tohiks Te küll muretseda. Toituge edasi tervislikult ning tehke trenni, et keha oleks vormis. Silmale on ilusam vaadata, kui naisel on pisut liha ka luude peal, mitte ta ei ole anorektiliselt kondine.
14. oktoober 2010
Tere!
Olen viimasel ajal mitme tuttava käest kuulnud väidet, et kartulid on suisa kahjulikud, eriti ei tohiks neid lastele söögiks anda. Oskate sellist suhtumist põhjendada?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kõige õigem oleks tuttavatelt endilt küsida, mis nemad põhjenduseks toovad. Spekuleerides võib arvata, et üheks põhjuseks võib olla hiljuti Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsiooni poolt välja antud uus toitumispüramiid. Nende soovituste põhjal paikneb kartul isegi nagu mitmes toidugrupis. Toitumisteraapia poolt välja antud tervisliku toitumise juhendis käsitletakse neid nii köögiviljade kui ka teraviljade all, kus soovitatakse kartulit süüa mõõdukalt, kuid püramiidis endas on kartulid paigutatud suisa tippu. Ja seal on ka põhjendus, et kartul on suure glükeemilise indeksiga toiduaine, mistõttu ei soovitata süüa. Glükeemilise indeksiga arvestamine toitumises ei ole siiski hetkel leidnud veel piisavat teaduslikku põhjendust, pigem tuleks arvestada glükeemilise koormusega. Kartul on läbi aegade olnud eestlastele üheks põhiliseks toiduaineks, ta sisaldab palju kaaliumi ning arvestatavas koguses vitamiini C. Seetõttu kindlasti ei tasu kartulit karta. Küll aga tuleb vaadata, et ei tarbitaks teda peamiselt frii- ja praekartulitena, vaid keedetult-aurutatult või pudruna ning samuti vältida kartuli juurde pakutavaid rasvaseid kastmeid. Kartuleid võiks tarbida koos köögiviljadega.
12. oktoober 2010
Tere!
Mul on küsimus “Eesti toitumis- ja toidusoovituste” (2006) kohta: Seal on toodud soovitavaks magneesiumi tarbimiskoguseks päevas üle 13-aastastel meestel 350 mg (lk 35) ning mõni leht hiljem (lk 39) on maksimaalseks päevaseks koguseks (ehk koguseks, mis võib kaasa tuua mineraalaine ületarbimisnähte) märgitud samuti 350 mg. Kas see peabki nii olema?
Aitäh!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Vastab Sirje Vaask TTÜ toiduainete instituudist: “Täname teid tähelepanu juhtimast. Oleme teadlikud, et toitumissoovituste tabeli maksimummäärade magneesiumi arv vajab järgmises väljaandes korrigeerimist, kuna see number (350 mg/päevas) oleks pidanud olema koos täpsustusega, et magneesiumi saamisel toidulisanditest. Üldised soovitused on koostatud arvestusega toidust mikrotoitaine saamiseks, seega maksimaalne soovitus on siis vastavalt soovitus toidust + soovitus toidulisandist. Ehk kuni kahekordses soovitatavas koguses magneesiumi saamine ei põhjusta veel mingeid terviseprobleeme.”
11. oktoober 2010
Tere! Kas leiba röstimine vähendab tema kiudainete sisaldus?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kuumtöötlemine avaldab ennekõike mõju vitamiinidele. Kiudainetega toimuvad kuumutamisel küll väikesed muutused, kuid röstimine on nii lühiajaline, et võib küll öelda, et röstimine leiva kiudainete sisaldust ei vähenda.
8. oktoober 2010
Tere!
Kui internetist otsida seleeni allikate kohta, siis tüüpiline soovitus on süüa parapähkleid – kümme parapähklit nädalas rahuldab nädalase seleenivajaduse. Kui otsida USDA (USA Põllumajandusministeerium) toitumisandmebaasist (http://www.nal.usda.gov/fnic/foodcomp/search/) “brazilnut”, siis saamegi teada, et 100 g pähkleid sisaldab 1917 mikrogrammi seleeni ning kümme pähklit nädalas peaksid meie seleenivajaduse kenasti katma. Toidu koostise andmebaasis (http://tka.nutridata.ee/findFoods.action) on 100 g parapähklite seleenikoguseks märgitud aga 50 mikrogrammi. Kumma allikaga oleks õigem arvestada?
Vastuse eest ette tänades
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Vastab Toitumise Andmekogu Toidu koostise andmebaasi administraator: “Andmeid parapähklite seleenisisalduse kohta leiab erinevatest toidu koostise andmebaasidest väga erinevaid. Rootsi ja Eesti andmebaas (mis selle toitaine puhul Rootsile viitab) annab parapähkli seleenisisalduseks 50 ug/100g. Samas annab Saksa andmebaas (ja sellele viitav Taani andmebaas) selleks väärtuseks 103 ug, Suurbritannia oma 254 ug ja USA oma siis vastavalt 1917 ug 100 g kohta. Kuna Euroopa andmebaasides jääb parapähkli seleenisisaldus 50-250 ug piiresse 100 g kohta, soovitan arvestada eelkõige selliste suurusjärkudega. Suured erinevused seleenisisalduses võivad tingitud olla näiteks korjekohtade pinnase koostisest.”
5. oktoober 2010
Tere! See küsimus ei lähe ehk just väga teemasse, aga kuna ma tean, et Te olete ka TTÜ-s õpppejõud, siis ehk Te oskaksite öelda, kas ja millistes Londoni ülikoolides on võimalik õppida toidutehnoloogiat? Või siis midagi ligilähedast sellele, mida õpetatakse TTÜs.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Londoni lähistel asuvas Surrey Ülikoolis on võimalik õppida toiduga seonduvaid erialasid.
5. oktoober 2010
Tere!
Olen 39.a.( pikkust 170cm) ja mingi kümme aastat tagasi hakkas kaalu aina juurde tulema( sedasi vahelduva eduga paar-kolm kilo alla ja siis jälle veidike juurde). Tänaseks olen jõudnud olukorda, kus kaalun 91kg. JUBE! Olen täiesti masenduses. Ei vaidle vastu, et füüsilist aktiivsust on tõesti vähe aga samas ma ju ei söö nii palju, et nõnda kaaluda.
Mingi 15 aastat tagsi kui lapsed olid päris väikesed kaalusin 58kg. Kõik ahhetasid, et oled alakaaluline ja mida iganes. Ise tundsin end väga hästi. Samas nüüd kui kaal kontrolli alt ikka päris väljas kipuvad ka tervisehädad ligi( vererõhk, probleemid südamega jne.)
Nii väga loodan Teilt mõnd toetavat sõna ja head nippi saada, kuidas seda probleemide lõngakera harutama hakata.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kaalukasv võib olla tingitud paljudest asjaoludest – valest toitumisest, vähesest füüsilisest aktiivsusest, hormonaalsetest muudatustest, ebaregulaarsest päevakavast, stressist, haigusest. Kõigepealt proovige toitumine-liikumine kontrolli alla saada. Kui see ei aita kaalu langetada, siis tuleks kindlasti pöörduda perearsti vastuvõtule.
Alustuseks tuleks vähemalt nädala jooksul täpselt üles kirjutada kõik söödud toidud (hea oleks, kui saaks kohe kaaluda, sest silmaga tihti alahinnatakse koguseid) ning sisestada need internetipõhisesse toitumisprogrammi. Edasi tuleks hakata mõtlema menüü korrigeerimisele. Kui Te kaaluksite 72 kg (so kaal, mille peaksite saavutama), siis vähese füüsilise aktiivsuse korral oleks Teie päevane energiavajadus umbes 2100kcal (praeguse kehakaalu juures selle säilitamiseks oleks vajadus umbes 2500kcal). Seega, kõigepealt ma soovitan korrigeerida oma menüü selliseks, et see annaks päevas umbes 2000-2100 kcal ning kindlasti suurendada sinna juurde füüsilist aktiivsust (nt alustuseks hommikune või õhtune kiire tunniajane jalutuskäik). Toidukorrad peaksid olema võimalikult regulaarsed – 3 põhitoidukorda ning 1-2 oodet. Hommikusöök tuleks süüa hiljemalt 1-2 tunni jooksul pärast ärkamist ning õhtusöök mitte hiljem kui 2 tundi enne magamaminekut. Toitumisel kindlasti järgida toidupüramiidi reeglit, pannes rõhku köögiviljade tarbimisele, aga kindlasti ka piisavale leiva, kala, piimatoodete, (kana)liha ja õli saamisele. Kui sisestate menüüd jätkuvalt programmi, siis näete, milliseid toitaineid saate liiga vähe/palju ning milliseid toite võiksite puudujääkide kõrvaldamiseks menüüsse võtta või sealt hoopis välja jätta. Püramiidi tipus olevad toidud (so kommid, küpsised, maiustused, saiakesed, koogid, karastusjoogid jne) tuleks kindlasti ära unustada. Kui väga suur magusanälg kallale tuleb, tehke puuviljamagustoite, sööge veidi kuivatatud puuvilju või paar tükikest tumedat šokolaadi.
Kindlasti ei tohi tagasilöökide puhul alla anda, vaid tahtejõud peab olema väga tugev. Kui algul kehakaal langebki, siis mingi hetk võib see jääda paariks nädalaks samale tasemele või isegi tõusta. Organism kohaneb. Sellisel juhul suurendage pisut füüsilist koormust. Kui ikkagi kaal edasi ei lange, siis on aeg energia tarbimist veelgi vähendada, kuid mitte alla 1700-1800 kcal päevas. Nälgima ja erinevaid dieete kasutama kindlasti ei soovita hakata. Ikka õige toitumisharjumiste kujundamisega peab kaalualandamine toimuma. Kui olete lõpuks ihaldatud kaalu saavutanud (arvestage 1,5-2 aastaga, kuna tervislik kaalulangus on 1-2 kg kuus, mitte enam), siis võiksite igapäevaselt jäädagi tarbima 2000-2100 kcal, olenevalt muidugi füüsilisest aktiivsusest ja järgida nii toidupüramiidi kui ka toitumise regulaarsust.
4. oktoober 2010
Tere! Olen 27 aastane,väga aktiivse eluviisiga naine! Töö on füüsiliselt raske,lisaks kasutan vaba aja aktiivsele tegevusele nagu kodutööd ja koerte treening metsas(jooks ja muu sportlik tegevus)! Enesetunne on hea,magan 7-8 tundi stabiilselt,kaal on 60 stabiilselt! Toitumisprogrammi kalkulaatorite alusel peaks mu energiavajadus olema juba 4000kcl päevas,kuid senise toitumise juures ei ole see kuidagi täis tulnud! Toitun tervislikult ja mitmekesiselt,ei jäta toidukordi vahele! Mis siin võiks ette võtta? Tabelid näitavad pidevat alatoitumist! Olen toitunud nii juba aastaid ja füüsiline koormus,kaal,uni…kõik on olnud stabiilne! Ma lihtsalt ei ole füüsiliselt suuteline nii palju toitu sööma kui toitumisprogrammi alusel arvutan! Lisaks võtan kaltsiumi ja mõningaid vitamiine! Kas teen midagi valesti? Peaksin ma füüsilist koormust vähendama,isegi kui energiat tundub olevat ja tahtmist kohe kindlasti!? :) Olen nõutu!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Sellised kalkulaatorid on pigem keskmise inimese vajaduste arvutamiseks, aga kõik inimesed on erinevad. Kui tarbite vähem energiat, aga enesetunne on hea, kaal ei lange, siis kindlasti ei pea ennast hakkama sundima rohkem sööma. Rikkumata organism peaks tegelikult ise ära tundma, mida ja kui palju tal süüa vaja on. Olge kindlasti aktiivne edasi ja toituge mitmekesiselt ning ärge vaevake oma pead sellega, et kalkulaatori järgi peaksite hakkama rohkem sööma.
2. oktoober 2010
tere,
olen 26 aastane ja kaalun 44-46 kg,kaal pidevalt kõigub.Jubedat söögihäired,võin terve päeva söömata olla ja nagu ei tunneksi mingi vajadust söögi järgi,vahest piisab ainult vee tassist.Ehk soovitate millest ma peaks alustama et normaalse inimese moodi toituda ja oma normaalkaalu taastada.Suur tänu vastamast
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Alustada tuleks sellest, et tuleb ise koostada endale toitumisplaan ning sellest kinni pidada. Proovige selle koostamisel järgida toidupüramiidi õpetust, kuid kindlasti valige esmajärjekorras siiski toidud, mis teis vähemalt mingisugustki isu tekitavad. Püüdke plaan koostada selliselt, et söödav toit annaks vähemalt 1700, parem kui 1800-1900 kcal energiat päevas. Välja saate seda arvutada internetipõhise toitumisprogrammiga. Toit peaks olema päevas ära jaotatud kolme põhitoidukorra ja 1-2 oote vahel. Järgmise sammuna tuleb nüüd sellest plaanist hakata kinni pidama, isegi siis, kui isu ei ole. Tuleb ennast lihtsalt regulaarselt sööma sundida. Kui söök millegipärast ei püsi sees, siis tuleks kindlasti pöörduda perearsti poole, kes teeb vastavad analüüsid.
2. oktoober 2010
TAI toitumispüramiid erineb Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsiooni (ETTA) toitumispüramiidist põhimõtteliselt. ETTA kohaselt on punane liha ja kartul, riis kõige ülemisel astmel, TAI puhul hoopis allpool! Kumb siis on õigem?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
TAI toidupüramiid on koostatud riiklike toitumissoovituste põhjal ning see on kogusepõhine. See tähendab, et püramiidis asuvad allpool toidud, mida peaks koguseliselt sööma kõige rohkem. Tundub, et ETA püramiid on energiapõhine ehk seal on allpool toidud, mis peaksid päevasest energiast andma kõige enam. Kartuli (riisi, makaroni) ja liha paigutamine püramiidi viimasele korrusele on õigustatud USAs, kust see püramiid on pärit. Kuna ameeriklased tarbivad kartulit peamiselt friikartulitena ja väga palju, siis nemad peavadki inimestel soovitama selle vähendamist. Eesti inimesed söövad peamiselt keedetud kartulit ning tarbimine väheneb iga aastaga, meie ei saa soovitada inimestele ühe peatoiduaine tarbimise vähendamist. Samuti ei saa me öelda, et ärge üldse sööge riisi ja makarone, kuna sellisel juhul küsisiksid veidi vaesemad inimesed, et mida nemad üldse süüa tohivad. Püramiidi koostamisel peab arvestama vastava maa geograafiliste, klimaatiliste ning sotsiaal-kultuuriliste tingimustega. Samuti ei saa inimestele vastutustundetult soovitada piiramatut õlide, pähklite ja seemnete söömist (kuigi need sisaldavad kasulikke rasvhappeid) väitega, et toidust saadav energiakogus ei oma mingit tähtsust. Omab ikka küll. Kui inimene saab energiat rohkem kui kulutab, siis võib tagajärjeks olla ülekaal. Siit saate lugeda ka pikemat kommentaari uuele toitumispüramiidile.
tai
Tervisliku toitumise informatsioon