Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.
Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.
|
Tagli Pitsi Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest. |
|---|---|
|
Kristel Ehala-Aleksejev Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja. |
24. september 2010
Tere!
Toitumispüramiidi tutvustuses on kirjas: „Lihast võivad loobuda täiskasvanud, mitte kunagi aga lapsed.“ Samas American Dietetic Association (USA ja maailma suurim toitumisasjatundjaid koondav organisatsioon, millel on 70 tuh liiget) ning Dietians of Canada (Kanada suurim toitumisasjatundjaid koondav organisatsioon 6 tuh liikmega) on oma ühisseisukohas avaldanud järgmist: „Hästi planeeritud veganite, lakto-vegetaarlaste ja lakto-ovo-vegetaarlaste dieedid on sobivad igasse eluetappi, sh rasedus ja imetamine. Kohaselt planeeritud veganite, lakto-vegetaarlaste ja lakto-ovo-vegetaarlaste dieedid rahuldavad imikute, laste ja noorukieas inimeste toitainete vajaduse ning edendavad normaalset kasvu. Taimetoiduline dieet lapse- ja noorukieas võib aidata kaasa terve elu kestvale tervislike toitumisharjumuste kujunemisele ning võib pakkuda olulisi toitumiseelisi.“ (http://www.vrg.org/nutrition/2003_ADA_position_paper.pdf ; lk 754-755)
Millest tuleneb selline vastuolu seisukohtades?
Kõike head!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Eesti toitumisspetsialistid ei propageeri toidulisandite tarvitamist, vaid on seisukohal, et kõik vajalikud toitained tuleb saada kätte toidust. Toidus on toitainete vahekord imendumiseks kõige sobilikum. Taimetoitluse puhul on kindlasti vaja võtta juurde B12-vitamiini lisandit, kuid suure tõenäosusega (ja eriti just veeganite puhul) ka väga paljusid teisi toidulisandeid – rauda, D-vitamiini jne. Samuti ei ole enamiku inimeste teadmised toidust sellisel tasemel, et nad suudaksid kokku panna menüü, mis rahuldaks võimalikult paljude toitainete (sh asendamatud amino- ja rasvhapped) saamise. Lisaks on Eesti oma geograafiliselt paiknevuselt nn vaeslapse osas ja meie toidulaud taimset päritolu toitude osas oleks ainult taimsetest toiduainetest toitujate jaoks liiga kesine. Osades maades on paljud toidud rikastatud (nt köögiviljaburgerid B12-vitamiiniga, piim D-vitamiiniga, hommikuhelbed B-grupi vitamiinide ja rauaga jne), mis hõlbustab toitainete saamist.
Eestis ei ole liigne liha söömine üldreeglina probleemiks. Kuid kui otsustatakse siiski taimetoidu kasuks tuleks esiteks väga-väga hoolega planeerida oma menüüd ning vajadusel võtta toidulisandeid. Laste puhul täistaimetoitlus jätab nad ilma paljudest organismi kasvamiseks ja arenemiseks vajalikest toitainetest, sel juhul eelistada kindlasti ovo-laktovegetaarlust, hea oleks, kui ka kala. Samuti peaks tihedamini käima perearstil analüüse andmas, et oleks kontroll oma tervisenäitajate üle.
23. september 2010
Tere!
Ma ei joo piima ,tuttavad ütlevad,et peab kindlalt piima jooma ,kas piima asemel jogurti joomine on sobilik?
Kas jogurt asendab piima vajalikkust ?
Ma ei söö eriti ülde piimatooteid,kui ainult jogurtit ja juustu ……
Kas see on kahjulik mu tervisele ?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Piima peetakse üheks parimaks kaltsiumiallikaks. Samas sisaldavad keefir ja joogijogurtit kaltsiumi praktiliselt sama palju kui piim. Juust sisaldab kaltsiumi veelgi rohkem. Juustu söömisel tuleb ainult jälgida, et seda ei söödaks liiga palju ja/või valitaks väiksema rasvasusega juust. Teiselt poolt tuleb kindlasti süüa ka kala, sest kala on parimaks D-vitamiini allikaks ja kaltsium vajab imendumiseks kindlasti piisavas koguses D-vitamiini. Lisaks saab arvestatavalt kaltsiumi ka kaladest ning rohelistest köögiviljadest.
23. september 2010
http://toitumisteraapia.ee/toitumisjuhised_s.jpg
Huvitav et toidupüramiid sellel lehel räägib hoopis teist juttu.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Toidupüramiid koostatakse eneriga- ja toitainete soovituste põhjal. Eestis kehtivad riiklikud toitumissoovitused ning www.toitumine.ee leheküljel asuv toidupüramiid baseerub neil soovitustel. Pikemalt saab kommentaari uuele toidupüramiidile lugeda siit.
21. september 2010
Tere,
Kas kaunviljad (oad, herned ja läätsed) lähevad ka kirja viljadena või on need suure süsivesikute ja proteiini sisalduse tõttu kartuli ja leivaga samas kategoorias?
ette tänades
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kaunviljad kuuluvad toidupüramiidi järgi samuti puu- ja köögiviljadega ühte gruppi, kuid üks portsjon on pisut väiksem – 80 g keedetud kaunvilju.
21. september 2010
Tere,
Mida võib süüa õhtul peale trenni, kui tunned, et kõht on tühi? Trenniks on aeroobika ja bodypump. Kas puu-ja köögivilju võib süüa palju tahes?
Tänud:)
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Midagi ei või süüa nii palju kui hing ihkab. Kuigi puu- ja köögiviljad annavad vähe energiat võrreldes teiste toidugruppidega, siis tuleb ka nende tarbimisel ülemine piir ette. Tavalise energiatarbimisega inimene võib puu- ja köögivilju süüa maksimaalselt 9 portsjonit (1 portsjon on umbes 100 grammi). seda ennekõike seetõttu, et ei kannataks teiste toidugruppide tarbimine. Kui süüa liiga palju puu- ja köögivilju, saab kõht täis, kuid saamata jäävad vajalikud toitained toidugruppidest, mida enam süüa ei jaksata. Puuviljade söömisel saadakse ka liiga palju suhkruid.
Samas on õhtuseks näksimiseks puu- ja köögiviljad tõesti hea valik. Kindlasti tuleb aga siinkohal teada oma kogu päevast energiatarbimist ning siis otsustada, kuivõrd tugev peaks õhtusöök olema. Õhtusöök tuleks süüa vähemalt 2 tundi enne magamaminekut ning peale trenni on sobilikud näiteks köögiviljasalatid kana, kala või kodujuustuga.
20. september 2010
Kas puu- ja köögiviljaportsude arvestusse läheb ainult toores kraam võib ka moosid, keedetud-prateud köögiviljad jmt?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Arvestusse lähevad nii värskelt tarbitud kui ka toitude sees olevad puu- ja köögiviljad, samuti hoidised ja kuivatatud viljad, mahl ja nektar. Moos, keedised ning mahlajoogid kuuluvad toidupüramiidi tippu tänu oma suurele suhkrusisaldusele ning nemad portsjonitena arvesse ei lähe. Täpsemalt saab portsjonitest lugeda siit.
19. september 2010
Teen nädalas 3 korda trenni, ei söö peale kuut ning tarbin kaloreid 1500-1700. (Olen 24 aastane, 168 cm pikk, kaalun 55-56 kilo). Kuid kord nädalas tekivad mul söömishood, tarbin siis kaloreid umbes 3000 kalorit ning hiljem on suured süümepiinad. Milles võiks probleem seisneda ning palju selle ühe päeva juurde võtan?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Vaadates Teie poolt antud arve, ei ole imestada, et Teil söömissööstud on. Organism lihtsalt nõuab oma. Teie kehakaal on üsna alakaalu lähedal ja muretsete juurdevõtmise pärast? Sööte iga päev vähemalt 300-500 kcal vähem kui peaksite… Viige oma toitumine normaalseks ja kaovad ka söömissööstud – olenevalt treenigutest, minimaalselt 1900 kcal päevas, aga isegi kuni 2200 kcal päevas. Püüdke toituda võimalikult regulaarselt (vähemalt 3 toidukorda ning 1-2 oodet) ja mitmekesiselt, et Teie tervis ei kannataks. Liiga väikese energiatarbimise juures saate ka liiga vähe asendamatuid aminohappeid ja rasvhappeid, kiudaineid, vitamiine, mineraalaineid – kõiki neid, mida on vaja hea tervise juures olemiseks.
17. september 2010
Tere,
Minu 1-kuusel tütrel on piimavalgutalumatus, kuigi saab vaid rinnapiima. Järelikult peaksin jälgima enda toitumist, et talle vaevusi mitte põhjustada. Oskate öelda, milliseid toite ja toiduaineid peaksin vältima?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kõigepealt esitaksin vastuküsimuse, et millest Te seda järeldate? Kas sellise diagnoosi on pannud arst? Kui jah, siis üldiselt ainus võimalus leevendust tuua on ise täielikult lehmapiima sisaldavatest toiduainetest (sh juust, jäätis, kohupiim jms) loobumine. Kui ka see ei aita, siis tuleb kaaluda rinnaga toitmisest loobumist ning kasutada lapse toitumisel nt sojapiima, mõningad taluvad ka kitsepiima. Ise katsetama ei soovita hakata, vaid konsulteerida kindlasti lastearstiga, kes peab olema kompetentne alla aastastele lastele õigete toitumissoovituste jagamisel.
13. september 2010
Tere!
Toiduvamistamiseviisil olevat suur tähtsus tervise seisukohalt. Öelge palun, kas on vahet hautamisel ning pannil ilma rasvaineta praadimisel (ehk siis,kas praetud toidu ebatervislikkus tuleneb ainult lisatud rasvainest). Samuti, kas ahjus vormis küpsetatud toit(ilma lisatud rasvaineta) on sama tervislik kui hautatud toit. Eriti huvitavad need küsimused seoses veidi kõrgenenud kolesterooliga (siiski veel normi piires).
Tänan!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Vere kolesteroolitaseme normis hoidmisel mängib olulisemat rolli see, mida süüakse. Loomulikult on ka toiduvalmistamise viisidest eelistatud keetmine, küpsetamine, aurutamine, hautamine. Praadides ei saa te lihtsalt liha või köögivilja nii pehmeks, kui hautades. Kui praadida, siis tuleks eelistada rapsiõli margariinile ja searasvale. Ahjuvormis küpsetamisel või aurutamisel ei ole kolesterooli saamise suhtes suurt vahet.
Ennekõike peaks jälgima ikkagi seda, mida süüa. Piirata tuleks küllastunud ja transrasvhapete tarbimist. See tähendab, et eelistama peaks lahjemat liha, kana ja kala rasvasele lihale ning lihatoodetele. Samuti võiks tarbida pisut väiksema rasvasisaldusega piimatooteid, eriti käib see juustu kohta.
Teiselt poolt tuleks jälgida, et saadakse piisavalt kiudaineid ning oomega-3-rasvhappeid. Viimaseid sisaldavad palju kalad, aga ka nt rapsi- ja linaõli. Kiudainete pooleks on kõige rikkamad teraviljatooted (leib, pudrud) ning puu- ja köögiviljad.
11. september 2010
Tere,
Kas keegi viib läbi toitumisteemadel loenguid, täiendõpetusi?
Julia
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Toitumisteemalisi plaanilisi loenguid on võimalik kuulata erinevates Ülikoolides Tartus (nt Tartu Ülikool) ja Tallinnas (Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool), aga ka tervishoiukõrgkoolides. Lektoreid mingile üritusele toitumisest rääkima kutsudes peab teadma veidi täpsemalt, kellele loeng toimub ja millest soovitakse kuulata, sest erinevad lektorid on spetsialiseerunud pisut erinevatele teemadele. Sügisest algavad toitumisteemalised loengud ka näiteks Tallinna Rahvaülikoolis. Pikemaks täiendõppeks on kindlasti võimalik teha individuaalseid kokkuleppeid, nt Tallinna Tehnikaülikooli toiduainete instituudiga.
tai
Tervisliku toitumise informatsioon