Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.
Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.
|
Tagli Pitsi Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest. |
|---|---|
|
Kristel Ehala-Aleksejev Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja. |
22. oktoober 2010
Tere.MIna käin õige toitumise koolitusel(Herbalife).Seal on öeldud,et organismi valgu vajadus on 1-1,5 g omastatud valku 1kg kehamassi kohta.Niisiis olen166 pikk ja 65 kg kaaluv 32 a naisterahvas.Minu päevane valgu kogus oleks siis 65 g valku päevas. Kas seda ei ole mitte palju???
Vastust ootama jäädes, Liina
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kui olete vähese füüsilise aktiivsusega, siis Teie päevane energiavajadus ongi umbes 2000kcal. See tähendab, et kui valgud peavad andma 10-15% kogu päevasest energiavajadusest, siis grammiliselt teeb see 50-75 grammi ning 65 grammi jääb täpselt sellesse vahemikku.
20. oktoober 2010
Tere!
Minu küsimus/soovitus ei ole võibolla suunatud otse Teile vaid saidile endale.
Olen sportlane ja vajan seetõttu palju rohkem valku, kui on tavalise inimese päevane soovitus. Kas siin saidil on võimalik päevamenüü arvutamisel kuidagi arvesse võtta ka spordist tulenevaid lisavajadusi? Hetkel ma lihtsalt ignoreerin seda valkude ülesöömise punast ruudukest. Palju keerulisem aga on igasugu vitamiinide ja mineraalainetega, mis on lihaste moodustumisel ja spordist tulenevalt ka teiste füsioloogiliste muutuste juures hädavajalikud ning sportlastel on neid tihti rohkem vaja, kui tavainimesel. Olen kuulnud, et kui toitumine korras, siis keha võtab vajadusel toidust rohkem asju, kui tavainimestel ja saab ikka hakkama. Kas on ikka päris nii või peab mingite toiduainete tarbimisele rohkem rõhku pöörama?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Programmi soovitused on mõeldud keskmisele täiskasvanud inimesele. Keskmisele sportlasele on väga raske koostada soovitusi, sest sportlaste vajadused on niivõrd erinevad. Peale soo ja vanuse sõltuvad need spordialast, treeningute sagedusest ja intensiivsusest, aastajast, võistlushooajast jpm teguritest. Sportlaste puhul oskavad toitumise osas nõu anda ennekõike treenerid, parimal juhul selleks ekstra palgatud toitumisspetsialistid. Seetõttu soovitan menüü sisestada küll toitumisprogrammi, kuid ignoreerida tavainimeste soovitustega võrdlemist ning küsida nõu pigem treenerilt. Tema teab konkreetselt Teie vajadusi (nt milliste toitainete vajadus on suurenenud) ning oskab anda nõu, mida peaks rohkem/vähem sööma (seda saab siis küll ka vaadata programmist, et mis on ühe või teise toitaine parimaks allikaks) või kui toiduga pole võimalik toitaine vajadust katta, siis vajadusel soovitada ka õiget toidulisandit.
20. oktoober 2010
Tere.
Kastmete valmistamisel tavaliselt kasutatakse nisujahu. Küsimus seisnebki selles, et kui tervislik see on ning kui on soov kaalu alandada kas siis tuleks keelduda sellistest kastmetest? Milline võiks olla alternatiiv?
Ette tänades,
T.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Nisujahu väldivad inimesed, kes on temas leiduvate komponentide suhtes ülitundlikud. Nisujahu on niivõrd töödeldud, et tema vitamiinide-mineraalainete sisaldus ei ole nii hea kui täisterajahu oma, mistõttu võiks eelistada viimast. Nisujahust kastmete vältimise soovitus seoses kaalulangetamisega ilmselt ennekõike ongi seotud ühest küljest tema toitainevähesusega (annab energiat, aga mitte vajalikke toitaineid) ning teisest küljest pigem kasutatava hapukoorega, mille tarbimist kaalu alandamise ajal tasuks kindlasti piirata. Alternatiiviks on kastme valmistamisel kasutada hapukoore asemel maitsestamata jogurtit. Või kasutada hapukoorekastme asemel üldse näiteks erinevaid tomatikastmeid, maitsestamata jogurtist ise valmistatud kastmeid või hoopis mahlasemaid salateid.
16. oktoober 2010
Kas taimetoitlased võiksid nt küllastumata rasvhapete vajaduse saada rahuldatud ainuüksi näiteks kanepiõlist, milles on teatavasti oomega-3 ja omega-6 vahekord ideaalne (1:3) ja D-vitamiini vajaduse ainult kalaõlist tarbimata rasvarikkaid kalu, pidades silmas angerja suurt kolesteroolisisaldust ja “punaste kalade” võimalikku elavhõbedasisaldust?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Teoreetiliselt on see võimalik, kõik sõltub kogustest. Kui rasvu muudest allikatest ei saa, siis tuleks päevas süüa vähemalt 100 grammi õli, et saada piisavas koguses rasvhappeid. Piisava koguse vitamiini D saamiseks peaks kalaõli päevas võtma umbes 3-4ml. Samas tuleks toituda ikkagi võimalikult mitmekesiselt, kasutada erinevaid õlisid (nt oliivi- ja rapsiõli), lisaks süüa ka pähkleid ja seemneid, aga kindlasti ka tooteid teistest toidugruppidest.
16. oktoober 2010
Tere, mul on selline mure, et olen 170 cm pikk (23 aastane) ja koguaeg olen kaalunud 53-55 kg vahepeal, kuid viimased kuud olen hakanud juurde võtma kuigi olen hakanud palju tervislikumalt sööma ja ülepäeviti katsun teha ka trenni (kepikõnd, bodycombat, jooksmine). Ei saa aru mis toimub, kuna varem sõin nii kuidas juhtus, sõin palju magusat, kooke, komme jne. Nüüd viimased kuud olen söönud tervislikumalt. Katsun süüa alati kolm toidukorda ja hommikuti söön nt putru vms. Söön köögivilju, tuunikala, kodujuustu jne. Kuidas on see loogiline, et nüüd kui söön tervislikult ja teen trenni võtan juurde? Olen mures :(
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Peale kahekümnendaid eluaastaid hakkab ainevahetus vaikselt aeglustuma, mis toob endaga kaasa ka üha väheneva energiavajaduse. Kuid vaadates antud pikkuse ja kaalu andmeid, siis võib hoopis öelda, et teie organism üritab ennast ilmselt hoopis normaalkaalu viia. 53 kilogrammi kaalunult olite selgelt alakaaluline, Teie pikkuse juures oleks 60kg ja enam täiesti normaalne kehakaal. Kaalutõusu põhjuseks reeglina on valed toitumisharjumused ja liiga väike kehaline koormus (mida mõlemat Teil enda väitel ei ole), samuti võib seda tekitada stress, kuid väga kiire kaalutõus on tavaliselt tingitud mõnest haigusest. Senikaua, kuni Teie kehakaal on 60-63kg ringis, ei tohiks Te küll muretseda. Toituge edasi tervislikult ning tehke trenni, et keha oleks vormis. Silmale on ilusam vaadata, kui naisel on pisut liha ka luude peal, mitte ta ei ole anorektiliselt kondine.
14. oktoober 2010
Tere!
Olen viimasel ajal mitme tuttava käest kuulnud väidet, et kartulid on suisa kahjulikud, eriti ei tohiks neid lastele söögiks anda. Oskate sellist suhtumist põhjendada?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kõige õigem oleks tuttavatelt endilt küsida, mis nemad põhjenduseks toovad. Spekuleerides võib arvata, et üheks põhjuseks võib olla hiljuti Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsiooni poolt välja antud uus toitumispüramiid. Nende soovituste põhjal paikneb kartul isegi nagu mitmes toidugrupis. Toitumisteraapia poolt välja antud tervisliku toitumise juhendis käsitletakse neid nii köögiviljade kui ka teraviljade all, kus soovitatakse kartulit süüa mõõdukalt, kuid püramiidis endas on kartulid paigutatud suisa tippu. Ja seal on ka põhjendus, et kartul on suure glükeemilise indeksiga toiduaine, mistõttu ei soovitata süüa. Glükeemilise indeksiga arvestamine toitumises ei ole siiski hetkel leidnud veel piisavat teaduslikku põhjendust, pigem tuleks arvestada glükeemilise koormusega. Kartul on läbi aegade olnud eestlastele üheks põhiliseks toiduaineks, ta sisaldab palju kaaliumi ning arvestatavas koguses vitamiini C. Seetõttu kindlasti ei tasu kartulit karta. Küll aga tuleb vaadata, et ei tarbitaks teda peamiselt frii- ja praekartulitena, vaid keedetult-aurutatult või pudruna ning samuti vältida kartuli juurde pakutavaid rasvaseid kastmeid. Kartuleid võiks tarbida koos köögiviljadega.
12. oktoober 2010
Tere!
Mul on küsimus “Eesti toitumis- ja toidusoovituste” (2006) kohta: Seal on toodud soovitavaks magneesiumi tarbimiskoguseks päevas üle 13-aastastel meestel 350 mg (lk 35) ning mõni leht hiljem (lk 39) on maksimaalseks päevaseks koguseks (ehk koguseks, mis võib kaasa tuua mineraalaine ületarbimisnähte) märgitud samuti 350 mg. Kas see peabki nii olema?
Aitäh!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Vastab Sirje Vaask TTÜ toiduainete instituudist: “Täname teid tähelepanu juhtimast. Oleme teadlikud, et toitumissoovituste tabeli maksimummäärade magneesiumi arv vajab järgmises väljaandes korrigeerimist, kuna see number (350 mg/päevas) oleks pidanud olema koos täpsustusega, et magneesiumi saamisel toidulisanditest. Üldised soovitused on koostatud arvestusega toidust mikrotoitaine saamiseks, seega maksimaalne soovitus on siis vastavalt soovitus toidust + soovitus toidulisandist. Ehk kuni kahekordses soovitatavas koguses magneesiumi saamine ei põhjusta veel mingeid terviseprobleeme.”
11. oktoober 2010
Tere! Kas leiba röstimine vähendab tema kiudainete sisaldus?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kuumtöötlemine avaldab ennekõike mõju vitamiinidele. Kiudainetega toimuvad kuumutamisel küll väikesed muutused, kuid röstimine on nii lühiajaline, et võib küll öelda, et röstimine leiva kiudainete sisaldust ei vähenda.
8. oktoober 2010
Tere!
Kui internetist otsida seleeni allikate kohta, siis tüüpiline soovitus on süüa parapähkleid – kümme parapähklit nädalas rahuldab nädalase seleenivajaduse. Kui otsida USDA (USA Põllumajandusministeerium) toitumisandmebaasist (http://www.nal.usda.gov/fnic/foodcomp/search/) “brazilnut”, siis saamegi teada, et 100 g pähkleid sisaldab 1917 mikrogrammi seleeni ning kümme pähklit nädalas peaksid meie seleenivajaduse kenasti katma. Toidu koostise andmebaasis (http://tka.nutridata.ee/findFoods.action) on 100 g parapähklite seleenikoguseks märgitud aga 50 mikrogrammi. Kumma allikaga oleks õigem arvestada?
Vastuse eest ette tänades
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Vastab Toitumise Andmekogu Toidu koostise andmebaasi administraator: “Andmeid parapähklite seleenisisalduse kohta leiab erinevatest toidu koostise andmebaasidest väga erinevaid. Rootsi ja Eesti andmebaas (mis selle toitaine puhul Rootsile viitab) annab parapähkli seleenisisalduseks 50 ug/100g. Samas annab Saksa andmebaas (ja sellele viitav Taani andmebaas) selleks väärtuseks 103 ug, Suurbritannia oma 254 ug ja USA oma siis vastavalt 1917 ug 100 g kohta. Kuna Euroopa andmebaasides jääb parapähkli seleenisisaldus 50-250 ug piiresse 100 g kohta, soovitan arvestada eelkõige selliste suurusjärkudega. Suured erinevused seleenisisalduses võivad tingitud olla näiteks korjekohtade pinnase koostisest.”
5. oktoober 2010
Tere! See küsimus ei lähe ehk just väga teemasse, aga kuna ma tean, et Te olete ka TTÜ-s õpppejõud, siis ehk Te oskaksite öelda, kas ja millistes Londoni ülikoolides on võimalik õppida toidutehnoloogiat? Või siis midagi ligilähedast sellele, mida õpetatakse TTÜs.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Londoni lähistel asuvas Surrey Ülikoolis on võimalik õppida toiduga seonduvaid erialasid.
tai
Tervisliku toitumise informatsioon