Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.
Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.
 | Tagli Pitsi Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest. |
|---|---|
 | Kristel Ehala-Aleksejev Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja. |
21. oktoober 2009
Mida peaksid taimetoitlased oma menüü juures eriti oluliselt jälgima, et vajalikke aineid kätte saada?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Veidi sõltub sellest, kas olete täiesti taimetoitlane või lubate endale näiteks kala, piimatooteid, muna või kana. Taimetoitlased on ennekõike ohustatud osade vitamiinide ja mineraalainete defitsiidist. Näiteks ei sisalda taimne toit vitamiine D ja B12. Kuid kui süüa kala, saab sealt neid mõlemaid. Samuti võib osutuda raskeks raua saamine, sest loomses taimses toidus sisalduv raud omastub halvemini kui loomses toidus olev raud. Taimses toidus olev raud vajab omastumiseks vitamiini C, ent selle saamisega ei tohiks taimetoitlastel probleemi tekkida. Siiski tasub aeg-ajalt käia arsti juures oma vere hemoglobiinitaset kontrollimas. Samuti võib tekkida probleem kaltsiumi saamisega, kui ei tarvitata piimatooteid. Rohelistes köögiviljades küll sisaldub kaltsiumi, kuid seda ei pruugi saada piisavalt. Kuna kaltsiumi omastumiseks on vajalik vitamiin D ning seda taimsetes toitudes ei esine, on kaltsiumi omastumine seega veelgi enam häiritud. Kui ei sööda mitmekesiselt, võib tekkida ka probleeme osade aminohapete saamisega. Kõige eelpoolkirjutatu tõttu oleks siiski soovitav taimetoitlastel, kes vähegi on nõus, lisada oma menüüsse kala ning vähesel määral ka piimatooteid ja muna.
20. oktoober 2009
Tere.
Mind huvitab lahussöömine.(liha ja kartul ei sobi koos söömiseks jne.) Kas saaksite sellel teemal pikemalt rääkida?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kaasaegsed teaduslikud uuringud ei ole tõestanud toitude lahus söömise vajadust. Inimese organism on kohaldunud segatoidule ning suudab korraga seedida erinevaid toite.
20. oktoober 2009
Miks viinereid ei tohiks süüa?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Viinereid tohib kohe kindlasti süüa. Kõike võib süüa, aga mõõdukalt. Viinerid jt lihatooted ning ka valmistoidud võivad sisaldada palju rasva ja soola. Näiteks 100 g viinereid sisaldab keskmiselt 20 g rasva ja 2 g soola. Päevane soovitatav rasvade kogutarbimine 2000 kcal energiatarbimise juures võiks jääda 55 ja 65 g vahele ehk 3-4 väikest viinerit annavad juba päevasest rasvade vajadusest umbes kolmandiku. On ka viinereid-vorste, mille rasvasisaldus on 30 g 100 grammi toote kohta. Soola võiks päevas kokku saada 5-6 grammi, päris väikesed lapsed 2-3 grammi. Kui värske liha puhul saab valida tüki, lõigata ära nähtava rasva ning kasutada toidu valmistamisel soola ja rasva tagasihoidlikult, siis lihatoodete ning valmistoidu puhul sinna sisse pandud rasva ja soola sealt söömise ajal enam ära võtta ei ole võimalik. Seega peaks neid tooteid tarbima pigem tagasihoidlikult ning eelistama ise värskest toorainest valmistatud toite.
19. oktoober 2009
on mu laps normaal kaalus ? kaalub 31 kg ja on pikk 150
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kahjuks ei selgu küsimusest, mis soost ja kui vana lapsega on tegemist. Esimese sammuna tuleks arvutada lapse kehamassiindeks (KMI). Seda saab teha kalkulaatorite alt. Praegusel juhul KMI=13,8. H.Grünbergi KMI tabelite järgi ei ole Teie laps alakaaluline, kui ta tüdruk ja alla 9 aasta vana. Poiste ning vanemate tüdrukute puhul on oht alakaalulisusele. Kuid selleks tuleks ennekõike siiski teada lapse toitumist täpsemalt, samuti kehaehitust ning arengut. Soovitan pöörduda arsti poolde, et välja selgitada, kas tegemist on alakaalulise lapsega või mitte.
16. oktoober 2009
Millistes toiduainetes leidub piisavas koguses rauda, et saada päevane vajalik kogus?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Ükski toiduaine ei ole nii rauarikas, et ainuüksi seda süües, saaks iga päev kätte vajaliku koguse rauda. Toituma peab ikkagi mitmekesiselt. Küll aga tuleks teada kaht asja. Raud imendub paremini loomsetest allikatest ning rauarohked on maks, veretooted ning liha. Nii näiteks saaks päevase soovitatava koguse rauda küll kätte umbes 50 grammist hautatud maksast, kuid teisest küljest ei soovitata maksa süüa palju sagedamini kui paar korda kuus. Taimsed allikad nagu näiteks kliid jt teraviljatooted on samuti rauarikkad, kuid raua imendumine neist on palju halvem ning vajab piisavat kogust C-vitamiini. Viimast leidub palju mahlas, puu- ja köögiviljades
15. oktoober 2009
Kas see on õige, et söögi ajal ei tohi vedelikku tarbida, vaid seda tuleks teha peale sööki?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Söögi ajal võiks vedelikku tarbimine olla tõepoolest tagasihoidlik. Seedimise protsess algab juba suus. Kui sülg nö ära lahjendada, siis peavad teised organid sellevõrra rohkem vaeva nägema. Samuti on vett peale rüübates väga lihtne toit suust lihtsalt “alla loputada” ilma seda korralikult läbi närimata, mis raskendab omakorda edasist seedimisprotsessi. Üheks soovituseks on juua vedelikku pigem paarkümmend minutit enne sööki. Selliselt toimides ei tundu ka kõht sööma asumisel väga tühi ning ei pea korraga nii palju sööma.
Tervisliku toitumise informatsioon