Menüü

Nõuandenurk

Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.

Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.

Loe tervisliku kehakaalu kohta.

Tagli Pitsi

Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest.

Kristel Ehala-Aleksejev

Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja.

Kõik teemad

Küsi nõu
Esita toitumisspetsialistile küsimus

Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.Sinu küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel viie tööpäeva jooksul koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.

Anonüümne

25. jaanuar 2011

Varia

Tere!

Ma ei saa hakkama teie kodulehel oleva energiasoovituse kalkulaatori aktiivsuse osa kasutamisega. Ükskõik, mis arvud ma sinna ka sisestan – alati kokku 24 – tuleb vastuseks “aktiivsuse tunnid peavad olema 24”

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Kontrollige, kas kõik väljad on täidetud. Kui vastavat koormust ei olnud, kirjutage lahtrisse 0. Komaga arve ei saa kasutada. Sama kalkulaator asub ka toitumisprogrammi lehel, kus tuleb ennast programmi kasutamiseks kõigepealt kasutajaks registreeruda (tasuta) ning seal on võimalik sisestada ka komadega arve.

Anonüümne

22. jaanuar 2011

Söömishäired

Tere.
Minu 10 aastane tütar on 154 cm pikk ja kaalub 55 kg. Mind paneb muretsema tema lõppematu söögiisu. Ta ise ei suuda oma toiduportse kontrollida. Ikka ja jälle on tal kõht tühi… Milles võiks asi olla ? Me ekstra vitamiine ei söö aga me sööme mungoa idusid, joome sojapiima ( nendes kahes on kõik vitamiinid ja mineraalid ju olemas ).
Kas parim oleks käia toitumisspetsialisti jutul silmast silma või interneti kaudu suhelda ?
Ehk oskate te soovitada toitumisspetsialisti Võrus ?

Kõike head ! ema

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Teismelistel (mida Teie tütar ilmselt juba on) hormoonid möllavad ning see võib mõjutada ka nende toitumiskäitumist. Toimub ju sel perioodil kiire kasvamine. Ta paistab oma vanuse kohta üsna pikk tüdruk olevat ka. Ülekaaluliste laste puhul üldiselt kaalu langetada ei üritata, vaid pigem stabiilsena hoida ning oodatakse, et pikkus järele kasvaks. Praeguses vanuses ja pikkuse juures oleks tema normaalkaaluks kuni 44kg. Samas, vanuse suurenedes ja kasvades see kaal muutub. Nii näiteks 12-aastaselt ja 160 pikk olles võiks ta kaaluda 53kg.
Suur söögiisu võib olla tingitud ka valest toitumisest – nii ebaõigest toiduvalikust, ebaregulaarsetest söömisaegadest, valedest toidukogustest, soovitustele mittevastavast energia ja toitainete tarbimisest.
Soovitan Teil kõigepealt umbes 10 päeva jooksul täpselt kirja panna kõik tema poolt söödu ja joodu ning saadud tulemusi analüüsida toitumisprogrammi abil. Sealt peaksite nägema, kui regulaarselt ta sööb, kui suured on korraga tarbitavad toidukogused, millistest toidugruppidest toite ta sööb ning arvuti annab saadud energia ja toitainete tarbimise. Tema vanuses tüdrukud peaksid saama umbes 1900 kcal energiat päevas, kui nad ei ole füüsiliselt väga aktiivsed. Ta võikski üritada hoida oma päevane energiatarbimine umbes 1900 kcal juures, kuid seejuures tuleb kindlasti jälgida, et saadavad valgud-rasvad-süsivesikud oleksid omavahel tasakaalus ning ta saaks toiduga ka piisavalt kiudaineid, vitamiine ning mineraalaineid. Idud ja sojapiim ainuüksi kindlasti ei kata kõiki vajadusi. Sest näiteks parimaks kiudainete allikaks on täisteratooted, D-vitamiini saame peaasjalikult kalast, kaltsiumi piimatoodetest jne. Toitude ja portsjonite valimisel võib abiks olla toidupüramiid
Päevas peaks tal olema vähemalt 3 põhitoidukorda (sh korralik hommikusöök, koolitoit) ning 1-2 väikest vahepala. Mida vähem ta sööb magusaid (ja ka soolaseid) näkse, seda parem. Rohkem tuleks rõhku pöörata just köögiviljade söömisele.
Vedelikku tuleks samuti (vee näol) tarbida vähemalt 1 liiter päevas.
Kindlasti peaks veidi suurendama ka tema füüsilist aktiivsust. Ülekaalu puhul ei ole järsk ja väga suur füüsilise koormuse suurendamine hea, kuid mõõdukas tempos ujumine, kiire kõndimine, kepikõnd, suusatamine on küll soovitatavad tegevused. Valida tuleb ala, mida ta jaksaks teha ega tunneks end seda tehes kohustatuna või õnnetuna.
Toitumisnõustajat Teile Võrus ei oska soovitada. Tartust leiaksite Liidia Kiiski, kes küll rohkem tegeleb haiglate dieetidega, kuid võib-olla oskaks temagi nõu anda.
Igaks juhuks soovitan Teil pöörduda ka perearsti poole. Ehk on võimalik teostada mõned analüüsid, et olla kindel, et ülekaal ja suur söögiisu ei ole tingitud mõnest haigusest.

Anonüümne

20. jaanuar 2011

Kehakaal

Tere
Minu küsimus on selline, et mida peaks sööma, et kõht koguaeg tühi ei oleks.
Ma käin 3 klassis ja koolis söömas ei käi.
Ma olen 10a ja 1,47cm pikk ja kaalun 48kg
Meie kooliarst ütles, et minu ülekaal võib tulla sellest, et ma söömas ei käi
Aga kas ülekaal võib tulla tõesti sellest, et ma söömas ei käi? Kindlasti on ülekaalulisuse üks põhjus see, et ma ei käi trennis
Kas minu puhul on tegemist suure ülekaaluga või lihtsalt ülekaaluga?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Nende näitajate põhjal on tegemist üsna suure ülekaaluga. Normaalne kaal Sinu vanuse ja pikkuse juures oleks 40kg. Kui aga saad pisut vanemaks ja kasvad pikemaks, siis näiteks 12-aastaselt ja 150cm pikk olles võiksid kaaluda juba 47kg ning 14-aastaselt ja 156cm pikk olles 56kg. Seega on Sinu praegune ülesanne mitte kaalu langetada, vaid üritada teda hoida samal tasemel või siis juurde võtta hästi aeglases tempos ja oodata, et pikkus järele tuleks. See aga kindlasti ei tähenda seda, et peaksid nälgima hakkama. Vastupidi. Tuleb süüa korralikult, regulaarselt. Pigem sagedamini ja väiksemates kogustes. Ja õigeid asju. Koolilõunat vahele jätta kindlasti ei tohiks. Näljatunne annab kehale signaali, et süüa niipea ei saa ja tuleb hakata rasva koguma. Seega, söö vähemalt 3 korralikku toidukorda (hommikusöök, koolilõuna ja õhtusöök) ning 1-2 vahepala päevas. Katsu loobuda magusatest ja soolastest näksidest (kommid, šokolaad, karastusjoogid, saiakesed, kartulikrõpsud jms). Söö palju köögivilju, ka puuvilju, putru, liha ja kala. Ja hakka ennast kindlasti pisut liigutama, kasvõi mine talvel õue suusatama ning kevadepoole tempokalt kõndima või ujulasse ujuma.

Anonüümne

20. jaanuar 2011

Kehakaal

Tere,mul on tohutult suur probleem.Nimelt söön ma liiga vähe, kuid ma üritan küll palju süüa, kuid ei tule välja. Lugu nimelt selline, et aastaid tagasi olin ma väga pontšakas ma olin umbes 140cmpikk ja kaalusin umbes 42kg,(10 aastane), siis hakkasin kuidasgi millalgil toitumist jälgima, ning nüüd olen 162cm 37 kg ja saan 2 päeva pärast 14. Trennis ka ei käi, et füüsilist koormust ka väga ei ole,anult kooli ja tagasi. Minu pevamenüü on umbes selline tavaliselt : hommikul kell 07:25 umb. 40g erinevaid helbeid näiteks rukki- või kaerahelbeid, keedan koos piimaga 100ml ja vett 150ml. lõunasöök 11:10 on tavaliselt mingi supp ja leib,kuid kui võimalus, siis vütan prae ,näiteks 150gr kartulit, 30g hakklihakaste, toorsalatid , vahepeal ka mingi lisa,näiteks kalapulk, vüi kui on mingi suur kotlet,siis on jahukaste. Vahepala ajal söön küll palju : šokolaad ,küpsis, , kodujuust 6%hapukoorega umbes 150 gr, rukkileib, õun 150 gr, puding 250gr, 1-2mandariini, õhtusöök 18:40 ühepajatoit (kapsas,kartul,porgand,suitsutatud kanaliha)umbes 350gr ja rukkileib juustu ja võiga, siis rohkem ei söö. ja mu kaal tõesti häirib mind, kuna riided on lohvakad jne. enda arust söön hösti,kht on kogueg täis,kuid kui arvutan kalori arvelt,siis tuleb kogus liiga vähe,täna näiteks oli 1300kcal
mida ma tegema peaksin, etaegaselt juurde võtta, etikka peenikeseksjääda, kuid mitte nii peenikeseks ?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Selliste näitajate põhjal oled Sa päris kõvasti alakaaluline. Sa peaksid kaaluma vähemalt 43 kg. Kuna Sa oskad ise oma menüüst saadavat energiat ja toitaineid välja arvutada, siis nüüd peaksidki ise jälgima, milliste toitude koguseid suurendama, et saaksid päevas vähemalt 2000kcal. Ka see võib olla Sinu jaoks liiga väike, kuid algus seegi. Kui Sa sööd ühel päeval kõiki neid ooteid, mida Sa siia praegu kirja panid, siis tegelikult saadki kindlasti üle 1300kcal. Kuna koguseid on silma järgi hästi raske hinnata, siis vähemalt kodus võiksid võimalusel toitu kaaluda. Vaata ka mitte ainult energia saamist, aga ka seda, kas valkude, rasvade ja süsivesikute % energiast vastavad soovitustele. Samuti seda, millistest vitamiinidest ja mineraalainetest Sul puudu jääb, et siis menüüsse nende allikaid lisada. Selleks, et mitte ennast “paksuks” süüa peaksid kindlasti hakkama ennast ka liigutama. Esiteks, liigutamine tõstab söögiisu ja mõjub ainevahetusele positiivselt. Teiseks, lihased kaaluvad rohkem kui rasv. Kolmandaks, kui Sa oma lihaseid vormid, siis oled prink ning juurdevõetavad kilod ei tee sind lodevaks ja paksukeseks. Jälgi toitumise parandamiseks ka toidupüramiidi põhimõtteid ning söö võimalikult regulaarselt.

Anonüümne

18. jaanuar 2011

Toit ja toidu valmistamine

Tere! Mul on selline probleem, et pean koolis tegema uurimustööd soola kohta. Nimelt tekkis selline mõte, et kui võtta mitu pudelit, panna sinna sama kogus vett ning lisada igasse erinev kogus soola, peaks teada saama, milline on inimese harjumuslik soolatarbimine – kas liiga suur, keskmine või väike. Kui inimene tarbib päevas näiteks 5 g soola, kui suurt soolakogust 500 g vees peaks ta tundma? Ettetänades, Anna!

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

 

Inimese soolatundlikkus pisut küll sõltub sellest, kuivõrd suur soolatarbija ta on, kuid mitte ainult. Oma rolli mängib siinjuures ka inimese enda omapära ja tajumiseaste. Internetist otsides leiab uuringuid, kus on leitud seos soolatarbimisega ja kus seda leitud ei ole. Seega on väga keeruline öelda, kui suurt soolakogust keegi 500grammis vees tajuda võiks.
Kui tahad teha katset, siis võiksid anda inimestele maitsta eri kontsentratsioonidega puljongeid ning paluda märkida neist nt 1) kõige magedam 2) nende jaoks paraja soolasusega 3) liiga soolane/sed.
Puljong vali selleks, et inimesed niisama soolvett kindlasti maitsta ei taha. Samas, kuna puljongikuubikus on sees ka teisi aineid peale soola, siis ei pruugi need olla jaotunud ühtlaselt. Et saada võimalikult õige kontsentratsiooniga lahus, siis tuleks toimida alljärgnevalt. Kõigepealt lahustada 1 kuubik 500ml (või ka ehk pisut vähemas koguses) kuumas vees, et see hästi lahustuks ning segada korralikult. Kui uurid suuremat kogust inimesi, siis kindlasti tuleks algpuljong valmistada korraga ning inimestel degusteerimist teostada puljongi samal temperatuuril.Jätta veidi algset puljong üheks prooviks. Edasi teha puljongist lahjendusi, iga kord proove kõrvale pannes. Üle 5-6 proovi pole mõttekas teha.
Kui nüüd inimestel paluda avaldada arvamust puljongi kohta, võib neilt lisaks küsida erinevaid soolaga seotud küsimusi. Näiteks, kui sageli nad panevad juba valmis toidule söögilauas soola juurde? Kas nad peavad ennast pigem mageda/normaalse/soolase toidu sööjaks? Kui sageli nad tarvitavad teatud toite (valmistoidud, kartulikrõpsud, soolased köögiviljakonservid, soola/suitsuliha või -kala jne?). Kõik küsimused peaksid olema võimalikult täpselt formuleeritud, lühikesed ja  hea oleks anda võimalikud vastuste variandid, mis inimesel vastajamise lihtamaks ja kiiremaks teeb ning hiljem analüüsimise kergemaks. Küsimustiku osa ei tohiks olla väga pikk, aga hästi läbi mõeldud ning kindlasti mõne tuttava peal katsetatud, kas tema mõistab küsimustikku samamoodi nagu sina küsinud oled.

 

Anonüümne

18. jaanuar 2011

Kehakaal

Tere ,olen 16 aastane ülekaalus noormees.
Olen 172 pikk ja kaalus 94 kg .
Käin trennis ,aga tulemust ei ole, magusat ei söö.
Palun aidake ,mis trenni võik teha ,kasvõi aidake ise .
Aitähh

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Nende näitajate põhjal on tõepoolest Sinu puhul tegemist päris suure ülekaaluga. Kuna Sa ei ole veel päris täiskasvanud, siis võid loota, et ehk kasvad pisut ka pikkusesse. Praeguse pikkuse juures peaksid täiskasvanuna kaaluma maksimaalselt 73kg, kuid olles selleks ajaks näiteks 180cm pikk, siis 80kg. Igal juhul on näha, et peaksid alla võtma vähemalt 15kg. Siin läheb Sul vaja ennekõike suurt tahtejõudu. Kõigepealt peaksid alustama sellest, et analüüsid nii umbes nädala jooksul oma toitumist – kui suur on energiatarbimine, kas põhitoitained (valgud, rasvad, süsivesikud) on omavahel tasakaalus, kas saad toidust piisavalt kiudained, vitamiine ja mineraalaineid. Proovi muuta oma toitumist nii, et päevas ei saaks esialgu üle 2000 kcal energiat. See on üsna väike kogus, arvestades Sinu vanust ja kehakaalu. Kui tunned ennast väga näljasena, siis võib alustuseks olla energiatarbimine ka õige pisut suurem, kuid seda tuleb hiljem siis kindlasti korrigeerida. 
Edasi pane paika oma toitumine vastavalt toidupüramiidile - põhirõhk olgu köögiviljade tarbimisel, päevas ka 1-2 puuvilja, kindlasti leiba ja teisi teraviljatooteid, väherasvaseid piimatooteid ning midagi lahjemat grupist liha-kana-kala-muna. Kala on soovitatav süüa vähemalt 2 korda nädalas. Lisatavate toidurasvade söömist võiks piirata, so mitte kasutada võileivamäärdeid, eelistada praadimisele keetmist-hautamist-küpsetamist. Samas võiks menüüsse lisada pähkleid-seemneid, et saada küllastumata rasvhappeid ning rasvade koguhulk toidus ei langeks ka allapoole soovitust. Kõikvõimalikest snäkkidest, maiustustest, alkoholist oleks parem täielikult loobuda. Toitumine olgu võimalikult mitmekesine, ainult sel viisil saad kätte toidust kõik vajalikud toitained. Ära unusta juua piisavalt vett, so puhast vett 1-1,5 liitrit päevas. 
Toitumisel pööra tähelepanu ka regulaarsusele ning pigem tuleb süüa korraga väiksemaid koguseid, aga sagedamini.
Kindlasti tuleb pöörata rõhku füüsilisele aktiivsusele. Kõik trennid ülekaalulistele üldse ei sobi, kuna näiteks jooksmisel võib olla koormus liigestele nii suur, et see teeb kasu asemel hoopis kahju. Alustuseks on kõige parem ujumine või kiire tempokas kõndimine isegi kuni kaks tundi päevas. Jälgida tuleks pulsisagedust, mis võiks olla umbes 70% maksimaalsest lubatust (maksimaalne pulsisagedus=220-vanus) ehk siis Sinu puhul tuleb see praegu umbes 140 lööki minutis.
Soovitatav on konsulteerida nii toitumise kui ka liikumise puhul ka perearstiga.
 

Anonüümne

17. jaanuar 2011

Toit ja toidu valmistamine

HUvitab ,et kui liha jätta toidust välja või viia min.siis millele rõhku panna,et vajalikud toitained ja kõik kätte saada?
Kui mõistlik see on ja mida rasedana vältida ? kaaluga pole ka eelmiste raseduste aeg probleeme old….pigem liiga vähe juurde võtnud.1-ga 6 kg teisega 11kg.
Tänades.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Rase peab väga hoolikalt valima, mida ta sööb, et varustada veel sündimata last kõigi vajalike toitainetega. Taimetoitlasest rasedaid võib ka väga hoolika toitumise planeerimise juures ähvarada mitmete toitainete defitsiit. See oleneb kindlasti ka sellest, kas ollakse vegaan (sööb ainult taimset toitu) või süüakse lisaks ka piimatooteid, muna ja/või kala. Täistaimetoitlased ei saa kindlasti piisavalt vitamiine D ja B12 ning suure tõenäosusega on ebapiisav ka kaltsiumi ning raua saamine. Lisaks võib tekkida probleeme asendamatute amino- ja rasvhapete, tsingi, joodi ja mõningate allikate andmetel isegi foolhappe saamisega. Vitamiini D parimaks allikaks on kalad, vitamiini B12 leidub ainult loomsetes produktides. Kaltsiumi leidub enim piimatoodetes, kuid ka köögiviljades (sh kaunviljad), kalades. Kõikide asendamatute aminohapete saamiseks peab erinevaid taimseid valguallikaid (sh soja) väga hästi omavahel kombineerima, rasvhapete saamiseks sööma piisavalt seemneid ja pähkleid, kuid ka kala oleks siiski väga soovitatav. Raud imendub kõige paremini lihast. Ka teraviljatooted sisaldavad rauda, kuid selle imendumine sealt on oluliselt väiksem kui lihast.
Kui rase soovib olla taimetoitlane, siis peab ta väga hästi oma menüüd planeerima ning ilmselt tuleb tal võtta lisaks mingeid toidulisandeid, mida soovitab talle ämmamand või apteeker. 
Taimetoitlaste puhul on üheks ohuks ka liiga väike energiatarbimine, sest taimsed toiduained on kiudaineterikkad ning tekitavad ruttu täiskõhutunde. Seega tuleb kindlasti jälgida, et toiduga saadaks vajalik kogus energiat, vajadusel suurendades pähklite-seemnete osakaalu menüüs.

Anonüümne

17. jaanuar 2011

Toit ja toidu valmistamine

Tere,
olen viimasel ajal eriti hoolsalt jälginud küllastunud rasvasid toidus, ka igasugused hüdrogeenitud jne.
Minu suureks üllatuseks leidsin isegi riisi ja tatra pakenditel(mis on pärit mahepõllundusest) o,3 g rasvhappeid 100g kohta. Tartas isegi 5 g.
Ja siis teine küsimus,et kas taimerasv saia vms koostises tähendab transrasva, isegi kui ei ole hüdrogeenitud ette kirjutatud.
Tundub et midagi ei võigi peale juurikate süüa.
Kas kusagilt saab infot kui palju kasutatakse väetisi,mürke ja muud saasta poes (nt Selveri,Prisma) müüdavatel aedviljadel ja puuviljadel.
Või on ka kusagil mahetootjad,kellelt saaks otse osta.
Ete tänades, Lilyann

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Rasvhappeid leidub vähemal või rohkemal määral peaaegu igas toiduaines, kuna fosfolipiidid on üheks rakumembraanide koostisosaks. 
Taimerasvad mistahes toidu koostisosadena tähendavad, et töötlemise protsessi (sh kodune praadimine) tulemusena võib olla tekkinud transrasvhappeid, kuid reeglina on nende hulk väike. Kui pakendile on kirjutatud “hüdrogeenitud taimerasv”, siis ka see ei pruugi tähendada, et tootes leidub transrasvhappeid, kuna kui hüdrogeenimine on toimunud lõplikult või tekkinud transrasvhapped tootest hiljem eraldatud, siis neid seal ei ole. Kahjuks hetkel veel ei kohusta ükski seadus pakendile kirjutama, kas seal on või ei ole transrasvhappeid. Seega tuleb nende vähemaks saamiseks toituda mitmekesiselt, vähem süüa küpsetusmargariine ja nende baasil tehtud tooteid jt võimalikke transrasvhapete allikaid.
Infot puu- ja köögiviljades sisalduvate saasteainete kohta saab küsida Põllumajandusministeeriumilt, kuna vastavasisulist seiret teostavad nende allasutused.
Mahetoidutootjate registri leiab siit.

Anonüümne

17. jaanuar 2011

Toit ja toidu valmistamine

Tere!

Toitumine ja tervis on alati inimesi huvitanud. Viimasel ajal aga on internetis ka väga palju informatsiooni, mille kohta on raske ise öelda, kas see on õige või vale. Lisaks pH imele on nüüd liikumas teated D-vitamiini kasulikust mõjust – soovitatakse koguseid mis ületavad 200 IU kümnekordselt!!! Siit leheküljelt leidsin siiski endale kinnituse, et ega ületarbimine kasulik ei ole – peale selle D-vitamiini ületarbitamine on kõige ohtlikum.
Ma saan aru inimestest, kes on raskesti haiged ning otsivad võimalusi enda tervendamiseks. Kuidas aga leida usaldusväärset informatsiooni?
Mis juhtub kui vitamiin D pikka aega üle tarvitada? See teeb mind murelikuks, sest foorumites soovitavad inimesed üksteisele võtta 5×400 IU päevas, lihtsalt selle pärast et juhtusid seda järjekordsest “imeraamatust” lugema.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Vitamiini D piisav saamine toiduga (ja naha kaudu) on kindlasti äärmiselt oluline nii luude kui organismi üldise tervise seisukohast. Praegused soovitused tavalisele täiskasvanule on 7,5 mikrogrammi ehk 300IU päevas. Maailmas liigutakse seda teed, et suurendada see 10 mikrogrammi ehk 400IU peale. Kindlasti ei tohiks aga ühtegi “head” asja tarbida põhjendamatult liiga palju. 5-kordne annus ühekordselt ei pruugi terve inimese organismile veel midagi teha, kuid sellest suurem või pikemaajaline liigtarbimine mõjub organismile kahjulikult.
Vitamiini D liigtarbimisel võib:
• tekkida iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, lihastenõrkus,
• tõusta kaltsiumi ja fosfori sisaldus veres, millega kaasneb kudede (nt. veresooned) kaltsifitseerumine ehk hüperkalkeemia,
• sageneda urineerimine, kaduda isu, tekkida neerukivid.
Laste puhul tekib hüpervitaminoos juba kümnekordsel ülemanustamisel.
Toiduga on liigtarbimine praktiliselt võimatu, kuid toidulisandite (nt kalaõli) manustamisel ei ole kerge soovitatava ja liigtarbimise piiri mõista.

Anonüümne

15. jaanuar 2011

Toit ja toidu valmistamine

Tere,
mul tekkis selline küsimus seoses kiirtoidu ja rämpstoiduga, et kuidas neid mõlemaid defineerida. Et kas neil on mingit vahet? Ning ka mida nende söömine otseselt võib tekitada ja palju oleks normaalne neid tarbida mingi aja jooksul (nt 1 kuu)?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Eesti toitumis- ja toidusoovituste raamatus termineid “rämpstoit” ega “kiirtoit” defineeritud ei ole. Kiirtoiduks peetakse üldiselt toitu, mida on võimalik kiiresti valmistada ja tarbida. Rämpstoidu all peetakse silmas toitu, milles on vähe vajalikke toitaineid (vitamiinid, kiudained, mineraalained) ning suures koguses vähem vajalikke toitaineid (sool, suhkur, küllastunud rasvhapped) või organismile mittevajalikke aineid nagu nt lisaained. Kui nn rämpstoitu ei tarbita sageli ega suures koguses ning kogu ülejäänud toiduvalik on tasakaalustatud ja mitmekesine, siis ei ole rämpstoidu söömine probleemiks. Sagedus ja kogus sõltuvad aga konkreetsest inimesest ja konkreetsest toidust ning ühtset reeglit siin anda ei saa. Kõige parem on järgida toidupüramiidi, mille kohaselt tipus paiknevaid maiustusi süüa võimalikult vähe ning valgusfooritabelit, mille kollases osas paiknevate toitudega ei tasu samuti liialdada.