Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.
Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.
 | Tagli Pitsi Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest. |
|---|---|
 | Kristel Ehala-Aleksejev Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja. |
28. aprill 2011
Ma olen 12-aastane, 170cm pikk ja kaalun ligikaudu 75kg. Väga suur kaal on see, ma tean ning mu KMI on 27 millegagi. Olen käinud 4-aastasest saadik aeroobikas ning kergejõustikus, aga küsimus ongi selles, et mis on parim 12-aastasele kehakaalu langetamiseks? Õhtuti teen harjutusi ja proovin süüa vähem, aga kuna terve pere söömisaeg läheb vahest isegi kella 8 peale, on raske nii toime tulla.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Oma praeguse vanuse ja pikkuse juures peaksid kaaluma maksimaalselt 60kg. Samas vanuse ja/või pikkuse lisandumisel see maksimaalne kaal pisut tõuseb. Kui Sa pikkuses juurde ei kasva, siis 15-aastaselt oleks normaalkaaluks maksimaalselt 69kg, 19-aastaselt 72kg. Ehk igal juhul tuleks Sul kaalus alla võtta, kui Sa enam pikemaks ei kasva.
Peaksid hakkama tõsiselt jälgima ja analüüsima, mida ja palju sööd. Kindlasti ei tohi nälgida, sest oled veel kasvav organism ning füüsiliselt küllaltki aktiivne. Olenevalt Sinu füüsilisest aktiivsusest võiksid proovida hoida oma päevase energiatarbimise alguses umbes 2200-2400 kcal kandis. Kaal ei tohiks Sul langeda ruttu ega palju, sest teismelistele soovitatakse pigem kaalu säilitamist ja järelekasvamist kui kaalu suurt langust. Toitumisel peaksid jälgima seda, et nädala keskmiselt oleksid valkude, rasvade ja süsivesikute osatähtsused energiast omavahel tasakaalus ning saaksid toidust kätte piisavalt kiudaineid ning kõik vajalikud vitamiinid ja mineraalained. Süüa tuleks vastavalt toidupüramiidi põhimõttele, vältida maiustusi jt suhkru- ja/või rasvarikkaid snäkke, ka valmistoitu ja poolfabrikaate. Tuleks süüa sagedamini ja väiksemates kogustes – 3 põhitoidukorda ning 2-3 oodet päevas. Ei tohi jätta pikki toiduvahesid, sest see viib ülesöömiseni. Katsu õhtusöögil süüa vähem ning väldi õhtusöögil suhkru- ja tärkliserikkaid toite. Piisavalt tuleb tarbida ka vett.
28. aprill 2011
Tere,
kui palju on normaalne veetarbimine päevas ?
Kas see sõltub kehakaalust ka ?
Vanus on mul 19, kaal 65, pikkus 163, naine.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Täiskasvanu vajab päevas (olenevalt kehalisest koormusest) 2–3,5 liitrit vett, millest toiduga saadakse
keskmiselt 1–1,5 liitrit ja rasvade oksüdatsioonist tekib ligikaudu 300–350 ml vett. Päevas on seega vaja täiendavalt juua keskmiselt 1–1,5 liitrit vett. Individuaalse veevajaduse saab arvutada välja, kui teate oma energiavajadust. Kogu veevajaduseks loetakse umbes 1 ml / 1 kcal kohta rahuolekus. Samuti võib aluseks võtta kehakaalu - veevajadus on umbes 28–35 ml kehakaalu kilogrammi kohta. Näiteks 60 kg kaaluval inimesel on kaalu arvestades päevane veevajadus umbes 2 liitrit, 70 kg kaaluval inimesel kuni 2,5 liitrit, mida saadakse nii söökidest kui jookidest.
Lisaks tuleb teada seda, et veevajadus sõltub mitmetest füsioloogilistest ja tegevusega seotud asjaoludest: vanusest, töö ja tegevuse iseloomust, tervislikust seisundist, ümbritsevast kliimast, suurenenud higistamisest (kuum ilm, raske kehaline töö), suurenenud soolade tarbimisest.
27. aprill 2011
Tere,
mis toidud on raskesti seeditavad, mis toidud jällegi kergemini ?
Ja mida tuleks õhtuti süüa ?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kui peate oma küsimusega raskesti/kergesti seeditavate toitude all silmas seda, et mida võiks eelistada õhtusel ajal ja mida mitte, siis selles kontekstis oleksid vähem soovitatavad rasva- ja suhkrurikkad toidud, liha, seened ja kaunviljad. Kaunviljad, lisaks ka kapsas, sibul, õun jmt võivad esile kutsuda kõhugaase, mis toovad kaasa ebamugavustunde. Kergesti seeditavamad on puder, enamik köögivilju ja hapendatud piimatooted.
Küll aga toitumise seisukohast on raskesti seeditavad kõik need toidud, kus on palju kiudaineid, kuna kiudained inimese organismis täielikult ei seedu ja rohkel tarbimisel takistavad ka teiste toitainete omastamist.
Kaalu hoidmise ja alandamise seisukohast ei soovitata õhtuti süüa suhkru- ja tärkliserikkaid toite.
27. aprill 2011
Olen 14-aastane ja peagi 15-aastane.Eriti sporti ei tee,kuid eks mingil määral ikka käin jooksmas,jalutamas ja käin ikka korralikult kehalise kasvatuse tundides.Kaalun 62kg ja olen 166cm pikk.Ei toitu just kõige tervislikumalt ning kui söön,siis tavaliselt söön liiga palju.Kas mu kaal on normaalne,et ega ma ülekaaluline pole ning mul on jätkuv janu,kas see on märk diabeedist või muust haigusest?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Hetkel on kaal normaalne, kuid kui Sa toitumisele ja liikumisele suuremat tähelepanu ei pööra, siis võib hakata kehakaal tõusma. Toituda tuleks vastavalt vajadusele ja hästi mitmekesiselt. Arvad, et sööd liiga palju. Selle väljaselgitamiseks võid oma menüüd analüüsida. Tulemustest näed ka, kui palju sisaldab Sinu toit vitamiine ja mineraalaineid ning mida peaksid oma toitumises muutma. Janu võib olla tingitud liiga vähesest vedeliku tarbimisest, suurest veekaotusest (nt higistamine), rohkest soolade tarbimisest, aga tõepoolest võib see olla ka märk mõnest haigusest. Diabeedi kahtluse korral peaksid kindlasti minema perearsti juurde, kes võtab Sinult hommikul (tühja kõhuga) veresuhkru analüüsi. Ainult väliste sümptomite põhjal ei saa otsustada, kas on tegemist diabeediga või mitte.
26. aprill 2011
Kui toitumis päevik näitab et rasvad on 44% ületarbimises ja süsivesikud 41,3% alatarbimises, siis peaks rohkem süsivesikuid sööma?
tänan…
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Põhitoitainete osatähtsused toiduenergiast on suhtarvud – suurendades ühe põhitoitaine tarbimist, vähenevad automaatselt teiste osatähtsused. Ainuüksi nende arvude põhjal ei saa otsustada, kas rasvu-valke-süsivesikuid tarbiti soovituslikult või rohkem-vähem soovitusest. Nende arvude vaatamisel tuleb lähtuda energiast. Näiteks, kui Teie päevane energiasoovitus on 2200 kcal, aga Te saite keskmiselt 1400 kcal, siis tähendab see seda, et Te peaksite oma energiatarbimist tõstma. Teie poolt kirjutatud arvude põhjal (eeldan, et need olid rasvade ja süsivesikute %E, mitte nende % soovitusest) tuleks seega kindlasti tõsta süsivesikute tarbimist, kuid rasvade puhul tuleks vaadata, kui suure osa tegelikult tarbitud rasvad moodustaksid soovituslikust ehk praegusest 1400 kcal-st 0,44×1400=616 kcal tuleb rasvade arvelt, mis moodustaks soovituslikust 616/2200*100=28% ehk vastaks täpselt soovitusele ja rasvade tarbimist ei oleks vaja muuta. Kui aga tarbite soovitusele vastavalt energiat või ületate seda, siis näitavad teie poolt antud põhitoitainete osatähtsused energiast seda, et kindlasti tuleb rasvade tarbimist vähendada. Kui näiteks tegelik energiatarbimine on aga väga palju suurem, näiteks 3600 kcal, siis süsivesikud annaksid sellest 0,413*3600=1487kcal, mis omakorda moodustaks soovituslikust 2200 kcal-st 67,5% ehk sellisel juhul oleks vaja juba ka süsivesikute tarbimist vähendada.
26. aprill 2011
Tere!
Soovin teada millal on õige aeg ennast kaaluda(hommik, päev või õhtu?)? Millal saab kõige täpsema kaalu, sest olen proovinud nii hommikust kui õhtust kaalumist ja kaaluvahe on olnud ligemale 2 kilo.(õhtul kaalun alati rohkem) Kuidas ma siis tean kumb kaalunumber õige on?
Ette tänades!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Soovitatakse kaaluda hommikuti, võimalikult kergetes riietes. Kui soovitakse võrrelda kaalu muutusi, tuleb ennast kaaluda samal ajal ja samades tingimustes. Kuna ka allavõtmisel kaal kõigub, siis soovitatakse kaaluda mitte sagedamini kui kord nädalas.
25. aprill 2011
Olen kergelt ülekaaluline-ma arvan. Kaalun ~76 kg ja pikkust on 171. ja 14 aastane. Põen 1. tüüpi diabeeti. Käin 3-4 korda nädalas kergejõustiku trennis ja lihasmassi on ka piisavalt. Kõige rohke rasva on mul reitel. Lisaks jooksen ma nädalavahetustel ~10 km või käin jalgrattaga sõirmas. Kasvamise peaks olema lõpetanud või kui siis mõni cm veel. Toitun korralikult, söön koolistoitu jne, arvan et peaks vähem magusat sõõma Küsimus: kas ma peaks rohkem toitumist jälgima ja kas selleks on soovitusi? Mis oleks minu normaalne kaal kui arvestada kui palju lihasmassi mul olla võib? Kui palju on hommikuti normaalne süüa? Kas paar võileiba või joogijogurtiga müslit nt?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kui Sa ei ole just jõualade või tippsportlane, siis kehtivad Sinule kehamassiindeksi osas samasugused soovitused nagu tavalisele inimesele. Praeguse vanuse ja pikkuse juures peaksid kaaluma kuni 67 kg. Samas, vanuse kasvades täiskasvanuks saamiseni suureneb ka lubatud maksimaalne kaal – 19-aastaselt ja 171 cm juures tohiksid kaaluda juba 73 kg, et olla normaalkaalus.
Diabeedihaige toitumise kohta jagab selgitusi Tartu Ülikooli Kliinikumi dieetarst Liidia Kiisk:
“1. tüübi diabeetikul on vaja omandada oskusi, et oma toidupäeva kirjeldada leivaühikutes. Koolitusi teevad kõik diabeediõed, kas haiglas või polikliinikus. Tähtis, et kogu pere oleks teadlik, kuidas toituda, kui peres on diabeetik.
Interneti teel saab anda ainult üldisi soovitusi, kuid antud juhul oleks vaja konkreetseid soovitusi,
mis arvestaksid vanust, sugu, kehakaalu, kehalist aktiivsust ja insuliini annuseid.
Keskmine päevane energiavajadus on umbes 2400 kcal (st 300-340 g imenduvaid süsivesikuid):
– hommikusöök: 480 kcal (60-70 g süsivesikuid): puder, üks võileib liha või juustuga, suhkruta jook või piim, salat 100 g
– vahepala: 240 kcal (20-30 g süsivesikuid): piim või mahl ja puuvili
– lõunasöök: 600- 720 kcal (80-90 g süsivesikuid): supp või praad (1-2 kartulit!), rukkileib, suhkruta diabeetiku magustoit või puuvili või salat 100 g
– vahepala: 100-120 kcal (15 g süsivesikuid): võileib või salat kohupiimaga jms
– õhtusöök 600- 720 kcal (60-75 g süsivesikuid): supp või praad, 1 viil rukkileiba, salat 100 g
– hilisõhtu 200-240 kcal (20-30 g süsivesikuid): võileib vorsti, juustu või kohupiimaga, suhkruta jook
Hästi sobivad pudrud: neljaviljapuder või tatrapuder 300 g annavad 35 g süsivesikuid ehk 3 LÜ (1 leivaühik, LÜ = 10 g süsivesikuid). Piirata saia ja nisujahutooteid (makaronid, mannapuder, pannkoogid, saiakesed, küpsised). Müslid ja joogujogurtid on väga süsivesikuterikkad, seepärast on vaja valida toite, kus imenduvaid süsivesikuid on vähem. Vabalt võib süüa kapsast, porgandit, kaalikat. Piirata puuviljadega liialdamist, sobib 1 õun või ½ banaani, marju 100 g jne.”
24. aprill 2011
Lugesin ühe küsimuse vastust, kus neiu kaalus peaaegu 50 kg ja vastusest lugesin, et peab olema vähemalt 163 cm pikk, et oleks normaalkaalus. Kuidas see võimalik on? Ma olen 17-aastane, 160 cm pikk ja kaalun 50kg. Minu meelest see küll pole ülekaal.
Lisaks pole ma leidnud siiamaani tasakaalu oma toitumises toitumisprogrammi abil. Ma söön liiga palju rasvu ja saan vähe süsivesikuid ja D-vitamiini. D-vitamiin aga just sisaldubki rasvastes asjades. Ma ei söö palju magusat ega krõpse. Hamburgerid ja friikartuleid ma samuti ei söö. Hommikuti söön putru(hirsi-,tatra- või kaerahelbeputru) ja paar leiba. Lõunaks ikka midagi sooja (kartul, lihatükike, värsket salatit kuhjaga). Õhtul kergemat, salat või midagi. Mõnikord ka lisaks paar kommi või tükk šokolaadi. Tasakaalu pole ma suutnud siiski leida. Mida teha, kuidas käituda?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
See tüdruk oli 10-aastane. Kehakaal, mida loetakse normaalseks, sõltub enne täiskasvanuks saamist kõvasti nii pikkusest kui ka vanusest. 17-aastaselt on näiteks 160 cm puhul normaalkaaluvahemik 47-62kg.
Toitumisprogrammi tulemuste kommentaariks. Kas saad piisavalt energiat? Kuna valkude, rasvade ja põhitoitainete osatähtsused energiast on suhtarvud, siis näiteks juhul, kui Su soovituslik energiatarbimine on 2000kcal, aga saad vaid 1500kcal, siis näiteks rasvade osatähtsus 40%E ei näita sugugi mitte seda, et rasvu saad liiga palju, vaid seda, et teisi põhitoitaineid (tavaliselt on selleks süsivesikud), saad liiga vähe. Vitamiini D saab peamiselt kalast ning kaladest saadavaid rasvu ei pea kartma. Küll aga tuleb “kokku hoida” lihatoodetest saadavate rasvade arvelt. Süsivesikute osatähtsuse suurendamiseks tuleb süüa päevas vähemalt 5 portsjonit puu- ja köögivilju. Samuti tuleks peale hommikupudru süüa päevas umbes 150 grammi või pisut enam rukki- või teraleiba.
24. aprill 2011
Tere!
Selle 05.04.2011 jutu peale siis veidi lisaks. Kõrvetised tekivad jah väljas söömas käies. Kodus on kõik korras ja ka mujal maailmas (nagu ennist mainitud). Erinevates Eesti restoranides ja tavalistes söögikohtades on see probleemiks aga ka mitte kõikides söögikohtades. Lihtsalt me ei lähe sinna enam tagasi.
Seda arvame ka meie, et asi on siiski kinni toiduvalmistamises. Mis see võiks küll olla?!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kahjuks on niimoodi väga keeruline öelda, mis neid kõrvetisi võib tekitada. Ilmselt olete mingile komponendile väga tundlik ning teatud söögikohad kasutavad seda enam kui teised. Kõrvetisi kutsuvad esile kõige enam alkohol, kange kohv ja tee, apelsinimahl, rasvased ja/või vürtsised toidud, šokolaad ning köögiviljadest ennekõike tomat ja sibul. Ka võib seda põhjustada ülesöömine. Kui näiteks satute sööma mõnes toidukohas koguseliselt palju ning sealhulgas on mitu eelpooltoodud nimekirjas olnud toitu, siis võibki tagajärjeks olla kõrvetised. Selle vastu saab ilmselt ikkagi ainult sellega, et teadlikult väldite neid toite või toidukohti, mis teil võivad kõrvetisi esile kutsuda.
24. aprill 2011
Tere,
mul on selline mure, et mu 74.aastane vanaema tarbib liiga palju kcal päevas. Kehaline aktiivsus täiesti puudub, sest toit tuuakse talle koju kätte ning väljas jalutamist ta eriti ei armasta. Enamasti koosneb toidukott tavalistest toiduainetest: juust,piim,sink,jogurt, munad, sai jne. Ta ise tunnistab ka, et sööb selle kõik liiga kiiresti ära, samuti kurdab pidevat näljatunnet. Vahel juhtub, et ta sööb igavusest lausa keset ööd ning toit, mida peaks jätkuma kolmeks päevaks, saab juba pooleteise päeva pärast otsa. Milliseid toiduaineid ta peaks tarbima, et pidevalt näljatunnet ei oleks? Kas on võimalik, et vanemal inimesel võib olla mingi mineraalaine või vitamiini puudus ning sellepärast on tal söömishood?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Vaadates kirjeldatud toidukoti sisu, siis ei näe ma seal üldse puu- ja köögivilju. Kindlasti peaks ta sööma päevas vähemalt 300 grammi köögivilju ja 200 grammi puuvilju. Need juba iseenesest peaksid tal kõhtu täitma. Kõige suurema osa tema päevasest toidust peaksid moodustama leib, teised teraviljatooted ning kartul. Kuna eakate inimeste päevane energiavajadus on väike, siis see tähendab seda, et ta peab sööma võimalikult lahjat, kuid samas täisväärtuslikku toitu, et saaks väikese energiasisalduse juures toidust kätte kõik vitamiinid-mineraalained. Saia võiks süüa võimalikult harva, eelistama peaks leiba. Hommikuti võiks ta süüa putru. Leib ja puder võiksid aeg-ajalt olla täisterast, sest nii saab suurendada tema kiudainete tarbimist. Kiudained aga tekitavad täiskõhutunnet. Piimatoodetest tuleks valida väiksema rasvasusega, siis saaks neid süüe pisut suuremas koguses. Liha-kana-kala-muna grupist võiks võimalusel valida värske liha-kana-kala kõikvõimalike toodete ja poolfabrikaatide asemel. Kala võiks olla toidulaual vähemalt 2-3 korda nädalas. Mida rohkem ta sööb kodus ise valmistatud korralikke toite (hautised, vormiroad jms), seda väiksem vajadus on sellise pideva näksimise järele nagu nt võileivad. Kui ta ei ole selle suure söömise juures ülekaaluline, siis võib-olla ongi tema energiavajadus mingil põhjusel suurem. Kui ta aga on ülekaaluline, siis võib põhjus olla tõepoolest kas vales toiduvalikus või igavuses või ka mõnes haiguses. Võib-olla tuleks talle leida mingi hobi, mis viiks mõtted söögilt mujale. Kui on vähegi võimalik, siis ei maksaks ka mitme päeva toiduvaru talle korraga viia.
tai 
Tervisliku toitumise informatsioon