Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.
Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.
 | Tagli Pitsi Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest. |
|---|---|
 | Kristel Ehala-Aleksejev Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja. |
24. mai 2011
Mida arvata vääveldioksiidist säilitusainena? Kui otsida internetist selle kohta, siis leiab, et vääveldioksiid on inimesele mürgine ja seda peetakse olulisemaks saastegaasiks. Kuidas saab selline asi siis olla toiduainetes? Või on asi koguses? Nimelt, ostsin goji marju (kuivatatud) ja avastasin pakilt lugedes, et sisaldab säilitusainet vääveldioksiidi. Nüüd on selline tunne, et ei tahagi neid marju enam süüa.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Sellele küsimusele vastab Põllumajandusministeeriumi toidu- ja veterinaarosakonna toiduohutuse büroo peaspetsialist Siret Surva: “Vääveldioksiidi ja sulfiteid tekib inimorganismi tegevuse käigus, samuti ka erinevate toitude käärimisprotsessides nagu näiteks veini tegemisel. Igapäevaselt puutume kokku vääveldioksiidiga ka õhu kaudu, kuhu see jõuab suuremalt jaolt tööstusettevõtete tegevuse tõttu. Kuid säilituse eesmärgil on vääveldioksiidi ja sulfiteid kasutatud juba sajandeid.
Lisaaine vääveldioksiid kuulub kas säilitusaine või antioksüdandi funktsionaalrühma. Antioksüdandina kasutatakse üldiselt vääveldioksiidi toitude pealispinna oksüdeerimise vältimiseks ehk näiteks valgete köögiviljade puhul, et nende välispind ei läheks halliks, vaid jääks valgeks või krevettide puhul, et nende pinnale ei tekiks musti plekke. Teisisõnu, et toidu välimus jääks selliseks, nagu me oleme harjunud seda nägema.
Teiseks kasutatakse vääveldioksiidi säilitusainena. Näiteks kuivatatud toodete pinnal (marjad ja puuviljad) aitab vääveldioksiid ära hoida hallitusseente kasvu ningsamuti mikrobioloogilise riknemise kääritatud jookides nagu vein ja õlu. Teatud tooted, näiteks goij marjad imporditakse meile kaugetest maadest nagu Hiina ning transport võib seetõttu võtta nädalaid. Tagamaks tarbijale ohutu toit, tuleb marju töödelda lisaainetega vaatamata valmistamis- ja pakkimistehnoloogia arengule.
Lisaainetele on kehtestatud maksimaalsed kasutamise kogused ehk piirnormid toidugruppide kaupa. Piirnormide kehtestamisel tuginetakse Euroopa Toiduohutusameti soovitatud lisaaine lubatud päevase tarbitava koguse väärtusele, inimeste toitumisharjumuste uuringute andmetele ning lisaaine kasutamise vajadusele konkreetse toidu puhul.
Kui tööstus peab lisaainete kasutamise nõuetest ning kehtestatud piirnormidest kinni, siis toidus sisalduvad lisaained ei kujuta endast ohtu inimese tervisele. Samuti igapäevase mitmekesise päevamenüü korral ei teki liigset lisaainete tarbimise ohtu.”
18. mai 2011
Tere, olen 26 aastane, 170 cm pikk ja tõsiselt ülekaaluline ( üle 130 kg )
Mul on sellepärast juba probleemid mentstruaal tsükliga ja ma põen ka haruldast haigus epilepsia ( langetõbi ) . Ma olen kuus aastat juba oma parneriga suhtes olnud kuid meil pole siiani lapsi- arvan, et põhjus on mu ülekaalus. Põhi probleem on mu eba korrapärases toitumises. Ma ei söö korrektselt kolm korda päevas ja teatud kella aegadel. Ma söön siis, kui aega on ning siis ka kas korraga väga palju või siis väga vähe. Kuid selles olen kindel- see pole tervislik toit mida söön. Peale selle on mul veel liikumine väga vähene-väsin väga ruttu. Ma ei saa üksi hakkama. Kuna ei oska kuskilt alustada. Millise toidu menüü ma peaks koostama ja kuidas. Millise trennikava koostama sest kui nii edasi jätkub- on tulemus nutune ja mu tervis ütleb üles.
Ma väga palun teie abi, kui te saate mind aidata ja mulle mingit nõu anda.
Ma ei suuda enam niimoodi jätkata seepärast palun ka te abi.
Teid ette tänades Tea T.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kirjeldasite ise ära oma peamised probleemid – ebaregulaarne ning mitte õige toitumine, vähene liikumine. Selleks, et kaal saaks hakata langema, peate endale seadma eesmärgid (nt kui pika aja jooksul sooviksite kui palju kaalu langetada – umbes 0,5-1kg nädalas oleks optimaalne) ning suure tahtejõuga püüda seatud eesmärkide poole püüelda. Alustada tuleks sellest, et umbes 10 päeva jooksul (oma toitumist muutmata), kirjutate toitumisprogrammi üles kõik oma poolt söödud toidud, soovitatavalt neid kaaludes. Siis vaatate keskmist tulemust ning võrdlete toitumissoovitustega. Praeguse kaalu säilitamiseks peaksite sööma iga päev umbes 3000 kcal. Selleks, et kaal hakkaks langema, tuleks süüa vähemalt 500 kcal võrra vähem, seda aeg-ajalt korrigeerides. Ainult energia jälgimisest ei piisa. Tuleb ka vaadata, et põhitoitainete (so valgud, rasvad, süsivesikud) omavaheline saamine oleks tasakaalus ning toiduga saaks kätte piisavalt kiudaineid ja vajalikke vitamiine-mineraalaineid. Need kõik on ainevahetuse toimimise seisukohast äärmiselt olulised. Selleks tuleb süüa väga mitmekesiselt, valides toite toidupüramiidi erinevatelt korrustelt ning varieerides toite ka toidugrupi siseselt. Hommikusöögiks võiksid olla pudrud, võileivad, vahel muna. Lõunasöök võib olla päeva kõige toekam toidukord, süüa midagi toidugrupist kala-kana-liha-muna, juurde kartulit, riisi või makarone ning ohtralt köögivilju. Õhtusel ajal võiks tärkliserikaste toiduainete ja magusa tarbimist tugevasti piirata. Kolme põhitoidukorra vahele võiks jääda paar oodet – süüa tuleb sagedamini, aga väiksemad kogused korraga. Et saada piisavalt kiudaineid, tuleb süüa iga päev rukki- või teraleiba ning puu- ja köögivilju. Need kõik aitavad tagada ka erinevate vitamiinide ja mineraalainete saamist. Köögiviljad annavad umbes 25 kcal 100 grammi kohta ehk ühe šokolaadikommi asemel võib süüa umbes 200 grammi köögivilju. Köögiviljad ongi kaalualandaja suurimad sõbrad, sest nad täidavad kõhtu, andes seejuures väga vähe energiat. Nädalas vähemalt kahel korral tuleks süüa kala. Lihadest tuleks eelistada võimalikult naturaalset ja taist ning piimatoodetest väherasvaseid. Teisest küljest tuleks menüüsse lisada juurde pisut lisatavaid rasvu (õli salatitesse, pähklid-seemned), et rasvade saamine ei muutuks ka liiga väikeseks. Vett tuleks juua vähemalt 1-1,5 liitrit, võib-olla rohkemgi, olenevalt füüsilisest aktiivsusest.
Kindlasti tuleb sundida ennast liigutama. Suur kehakaal seab sellele aga oma piirid. Näiteks ei tohi ülekaalulised alustada liikumist jooksmisega, vaid tuleb valida spordiala, mis ei koormaks liigeseid – ujumine, suusatamine, jalgrattasõit, kepikõnd vm. Samuti võiks konsulteerida arstiga, kes ütleks, kui suure koormusega üldse trenni teha. Esialgu on paras koormus, kui käia iga päev (või ka 2 korda päevas) 30-60 minutit tempokalt jalutamas.
Kuna ise võib olla päris keeruline nii oma toitumis- kui ka liikumisharjumusi muuta, siis julgen küll soovitada alustuseks liitumist figuurisõpradega, kes on abiks nii nõuga kui ka psühholoogilise toetusega.
16. mai 2011
Tere,
olen 45 aastane naine. Pikkus on 160 ja kaal 55. Hakkasin täitma toitumispäevikut nutridata lehel. Toitumisanalüüs leiab, et minu rasva- ja valgutarbimine on liiga suur. Rasva umbes 40% toiduenergiast ja valku umbes 30%.
Minu soov on lahti saada kõhurasvast, mille jaoks soovitavad fitness-toitumisspetsialistid õhtusel ajal süsivesikuid mitte tarbida. See tähendab ju veel suuremat defitsiiti süsivesikute hulgas. Tundub, et treenerite nõuanded ei sarnane üldse meie riiklikutele nõuannetele ja siin on võimalused, et kõik eksivad või kellelgi (või mõlemal) on õigus.
Nutridata lehel olevad toitumissoovitused sunnivad mind küsima, et kas tõesti see toitumispüramiid sobib kõigile? Kust tuleb info, et valgutarbimine teeb vanemaks? Keda uskuda – kas neid, kes soovitavad piima juua või neid, kes ütlevad, et piimajoomine tuleks miinimumini viia. Nimelt tõepoolest piimatooted tekitavad (vähemalt mul) kurgus liigset lima.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kõhurasvast lahtisaamiseks (kui toitumine korras), oleks kõige parem minna sellisesse treeningusse, kus tegeletakse just sealt piirkonnast rasva asendamisega lihastega. Võite küll ka ise proovida erinevaid kõhulihaste harjutusi. Ainult toitumise korrigeerimisega on väga raske probleemsetest kohtadest rasva vähemaks saada.
Valkude osatähtsus tundub tõesti olevat väga suur. Kui valgud annavad üle 20% päevasest toiduenergiast, siis on see neerudele väga suureks koormuseks. Rasvade osatähtsust toiduenergiast tuleks ka kindlasti langetada 30% peale. Vaadake oma tulemusi toitude kaupa, siis näete, millised toidud Teie menüüs on valgu- ja millised rasvarikkad. Siis teate selliste toitude koguseid vähendada. Kui aga tarbite energiat palju alla soovitusliku (nt kaalualandamise eesmärgil), siis tuleks vaadata ikkagi absoluutväärtuses koguseid, mitte niivõrd % energiast. Sest näiteks, kui energia soovitus on 2000 kcal, kuid tarbitakse 1500 kcal ja rasvad on 40%E, siis tegelikult on see 600kcal, mis soovituslikust moodustab 30% ehk on tarbimise ülempiiri peal.
Süsivesikud on kehale esmaseks energiaallikaks ning nende piiramine ei ole tervise seiskohast hea. Küll aga tuleb valida, milliseid süsivesikuid tarbitakse. Kasulikud on teraviljatoodetes ning puu- ja köögiviljades leiduvad süsivesikud. Vältima peaks maiustustest ja karastusjookidest saadavaid süsivesikuid. See soovitus, et õhtuti ei tohi süüa süsivesikuid, on peaaegu õige. Õhtuti tuleks vältida ennekõike just maiustustest-karastusjookidest saadavaid süsivesikuid, kuid ka tärklise tarbimisega (kartul, riis, makaronid) õhtupoolsel ajal tasuks olla tagasihoidlikum. Need tooted peaksid jääma lõunasöögiks. Hommikusöögil saaks suure koguse “häid” süsivesikuid, kui süüa putru. Päevas peaks sööma vähemalt 3-4 viilu leiba ning 300 grammi köögi- ja 200grammi puuvilju. Köögiviljade osa menüüs võib olla isegi suurem. Selliseilt toimides suurendate süsivesikute hulka ning vähendate seeläbi rasvade-valkude osatähtsust.
Toidupüramiid on mõeldud keskmisele tervele inimesele. Kui inimesel on mõne toiduaine talumatus, siis ta ei saa seda süüa üldse või saab süüa piiratud koguses. Piimatoodete puhul paljud inimesed tunnevad, et ei saa neid süüa. Siin võiks siiski proovida, kas keefiri, maitsestamata jogurti või juustu puhul esinevad samad mured. Kui mitte, siis võiks neid süüa, kuna piimatooted on siiski parimateks kaltsiumiallikateks meie toidus.
16. mai 2011
Tere. Kas mõne meie riikliku tervishoiu- või raviasutuse juures tegutseb spetisalist, kes annaks individuaalset nõu, millist nädalamenüüd kaalu alandamise eesmärgil koostada. Oma arust toitun väga teadlikult ja tervislikult, nagu teen ka regulaarselt sporti. Paraku pole sellel kaalule vähimatki mõju. Sestap tunnengi vajadust spetsialistiga oma toitumisharjumused põhjalikumalt üle vaadata.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Soovitan Teil pöörduda oma murega kas Tartu Ülikooli Kliinikumi dieetarst Liidia Kiiski või Eesti Diabeedikeskus OÜ arsti Kristel Ehala-Aleksejeva poole. Figuurisõpradest võib olla samuti kasu, nemad on küll kahjuks tasulised.
14. mai 2011
Tervist,
olen mõelnud pikka aega ideoloogilise küsimuse peale, ega suuda vastust leida. Palju räägitakse praegu nii soola kui suhkru liigtarbmisest. Kuidas on aga reaalselt võimalik igapäevaselt vältida nende ületarbimist kui kaubandusvõrgus müüdavatel toiduainetel (ei pea silmas isegi valmistoite ega poolfabrikaate) on sees sellised soola ja suhkru kogused, et normi ületamine toimub mängleva kergusega? Liiga magusa poejogurit asemel ise marjadest ja maitsestamata jogurtist vähemmagusa (ja kindlasti ka tervislikuma ja (!) maitsvama) kokkukeeramine on tüütu, ent mitte võimatu, loomulikult. Ent kuidas muude asjade osas (kasvõi sool maitsestatud kodujuustus, vorstis vms) olukorda vähegi kontrollida?
Aitäh vastuse eest!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Olete tõstatanud väga õige probleemi. Meie valik poodides muutub üha enam suhkru- ja soolarikkamaks, aina raskem on leida nn naturaalseid tooteid. Poeketid soovivad, et inimesed nende tooteid ostaksid ning toodete säilivusaeg oleks võimalikult pikk. See omakorda toob endaga kaasa selle, et tootjad peavad üha enam kasutama soola, suhkrut, lisaaineid. Kuigi paljud inimesed räägivad sellest, et nad tahavad saada lisaainevaba toitu, siis tegelik elu näitab seda, et poodides inimesed eelistavad ikkagi toite, mis näevad ilusad välja ja säilivad kaua (ehk siis sisaldavad lisaaineid, soola jne). Ühelt poolt tootjad küll vähendavad toodetest soolasisaldust (nt teatud vorstid ja viinerid), kuid teisest küljest tuleb müügile aina enam tavalist liha-kana, mis on pakendatud ja maitsestatud või õrnsoolatud. Kui inimene vaatab ainult hinda, siis tunduvad need viimased soodsamad osta. Tihti aga on selliste toodete lihasisaldus ainult 80-90% (ülejäänud siis vesi, sool, maitseained vm) ning arvutades hinna puhta liha peale ümber, oleks hoopis soodsam osta ikkagi tavalist maitsestamata liha. Seega on ainuke soovitus siiski osta võimalikult vähetöödeldud toitu – puu- ja köögiviljad, puhas liha, kana ja kala, maitsestamata jogurt jne- ning valmistada sellest toidud ise. Teiste toitude puhul, mida ise teha ei anna või on väga keeruline ja aeganõudev (nt juust, leib) tuleks siis lihtsalt otsida väiksema soolasisaldusega tooteid. Poolfabrikaate, valmistoite ja maiustusi süüa aga võimalikult harva.
14. mai 2011
Tere.
Olen 47 aastane naine ja üldiselt pole mul eriti probleeme kaaluga,kui siis talvisel perioodil tuleb 5-7 kilo juurde ja kevadel üritan neis lahti saada.Küsimus on hoopis selline. Minu töögraafik on selline,et pean ka öösel töötama ja ei ole leidnud kuskilt vastust sellele kuidas siis peaks sööma ja kas üldse peab,mida ja kui palju?Töö on istuv ja arvutiga 12 tundi järjest.Oleksin väga tänulik kui oskaksite mulle midagi soovitada.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Otseselt selliseid öötööga tegelevate inimeste toitumissoovitusi ei olegi Eestis välja töötatud. Põhimõtteliselt kehtivad sarnased soovitused nagu tavainimestele. Kuna tegemist on istuva tööga, siis tuleb arvestada sellega, et kogu päevane energiakogus ei tohiks olla väga suur. Magate ilmselt päeval? Seega peaksite järgima tavalisi soovitusi, kuid oma päevarežiimist lähtuvalt. Esimene toidukord olgu 1-2 tunni jooksul peale ärkamist. See võiks sisaldada süsivesikuid ja pisu valke (kaerahelbepuder, muna, võileivad, pannkoogid moosiga). Päeva jooksul kokku peaks olema 3 põhitoidukorda ning 1-2 oodet. “Lõunasöök” võiks olla kõige toekam, süüa võib kõike. Viimane tugev toidukord peaks olema vähemalt 4 tundi enne magamaminekut, väiksem oode võib jääda ka 2 tundi enne magamaminekut. Nende toidukordade puhul tuleks vältida suhkru- ja tärkliserikkaid toite (makaronid, riis, kartulid, maiustused). Oodeteks on kõige sobilikumad köögiviljad, aga ka puuviljad, piimatooted, võileivad, kuivatatud puuviljad ja marjad, pähklid ja seemned, toorsalatid.
Kui teil on võimalik, võiksite suurendada oma füüsilist aktiivsust – näiteks kiirem jalutuskäik pärast ärkamist või enne magamaminekut.
10. mai 2011
Kas see toidupüramiid on Teie arvates normaalne? Et siis sai nagu kõige tähtsamate reas,seal peaks nagu tervislikud rasvad olema.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Eesti riiklikes toidusoovitustes kasutusel olev toidupüramiid on kogusepõhine. See tähendab, et esimesel korrusel on kõige suurema portsjonite arvuga grupp jne. Toiduained asetsevad toidupüramiidis toidugruppide kaupa. Seetõttu on ka sai esimesel korrusel, kuna ta kuulub teraviljatoodete gruppi. Küll aga antakse lisaks soovitusi õige valiku tegemiseks toidugrupi sees. Sellest tehakse juttu nii toitumis- ja toidusoovituste raamatus, kui on eraldi olemas ka valgusfooritabel. Saan aru, et vihjate Toitumisteraapia Assostsiatsiooni poolt koostatud toidupüramiidile, kus lisatavad rasvad asuvad toidupüramiidi allosas. Nemad ei ole selgitanud, kas tegemist on koguse- või energiapõhise püramiiidiga, kuid tundub, et viimasega. Lisatavad toidurasvad on kindlasti kasulikud, kuid kuna nad annavad väga palju energiat, siis päevane portsjonite arv ei ole suur ning seetõttu asuvadki nad riiklikus toidupüramiidis neljandal põhikorrusel.
Toidupüramiidi põhimõte väljendab seda, et iga päev tuleb valida midagi igalt põhikorruselt vastavalt etteantud portsjonite arvule, teha toidugrupi sees õige valik ning varieerida toite ka toidugrupi siseselt.
4. mai 2011
Tere.Mul on selline mure.Püüa mis sa püüad aga kaal ei muutu kuidagi.Kaal hakkas tõusma umbes 4 aastat tagasi,alustasin hormoonraviga.Nüüd juba terve aasta ei kasuta ravimeid.Olen 167 pikk ja kaal on 115.Minu hommik algab kell 2.30(öösel),võileivaga ja järgmine korralik söök on 13.00 ajal päeval.Vahepeal banaan ja mõned kommid ,sest energia kulu on suur.Õhtul söön kuskil kella 17-18 vahel.Magama lähen umbes 20.30 ajal.Magusa isu on jube.Kas sellise reziimiga on üldse võimalik kaalus alla võtta.Talven väntan toas ratast-üle 5 min.ei suuda ja suvel sõidan väljas rattaga(umbes 5-7km).Olen iga abieest tänulik.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Teie küsimus tekitas nii mõnegi vastuküsimuse. Kehakaal hakkas tõusma tänu hormoonravile, mitte ei olnud juba enne suur? Ravi määranud arst oleks pidanud sellest hoiatama ning nõustama Teid ravi ajal õigesti toitumise küsimuses. Samuti peaks ta praegu, peale ravi lõppemist, andma teile nõu. Teine küsimus tekkis seoses öise söömisega. Ütlete, et hommik algab 2.30 võileivaga. Kas see on seetõttu, et peate minema tööle või et Teil läheb keset ööd kõht tühjaks? Kui lähete tööle, siis kindlasti ei tohiks jätta nii pikka vahet nagu kirjeldate. Söögivahede pikkuseks võiks maksimaalselt olla 4 tundi – sööge sagedamini ja korraga väiksemates kogustes. Ooted olgu tervislikud – köögiviljad, 1-2 puuvilja päeva kohta, veidi võileibu, piimatooteid, vahetevahel kuivatatud puuvilju või marju ning pähkleid. Maiustusi ei tohiks üldse tarbida. Magusaisu puhul on vajalik ennekõike tahtejõudu, et ennast magusast eemal hoida. Mõne aja pärast organism harjub ning ei nõua seda enam nii häälekalt. Parem mitte võtta üht kommi, kui saada pärast pidama. Kuna Teie elu tundub olevat öösel, siis peaksite põhimõtteliselt järgima toitumissoovitusi, kuid selliselt, et esimesed toidukorrad oleksid süsivesikuterikkamad ning viimane toidukord valgurikkam. Tundub, et ka uneaega jääb Teil napiks, mis omakorda mõjutab ainevahetust. Ka vett tuleks juua piisavalt.
Alla võtmiseks tuleks Teil hakata oma toitumist jälgima. Võiksite üritada hoida päevase energiatarbimise 1700-1800 kcal kandis, võib-olla esialgu 100-200 kcal enam, olenevalt füüsilisest aktiivsusest. Liiga vähene energiatarbimine paneb organismi samuti säästurežiimile ning toob endaga kaasa liiga vähese kiudainete, vitamiinide ja mineraalainete saamise. Viimased on kõik aga olulised ainevahetuse korraliku toimimise jaoks. Pöörake põhitähelepanu piisavale köögiviljade (vähemalt 500g päevas) tarbimisele. Igapäevaselt tuleks lisaks süüa 3-4 viilu leiba, putru, lahjemaid piimatooteid, midagi lahjemat grupist liha-kana-kala ning õige veidi lisatavaid toidurasvu.
4. mai 2011
Miks soovitatakse ülekaalulistele lastele ujumist trennina? Kuidas see alla aitab võtta?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Igasugune füüsiline koormus alandab kehakaalu, kui energia kulutamine on suurem kui energia tarbimine. Ujumist soovitatakse seetõttu, et ülekaalu korral näiteks jooksmisel on koormus liigestele väga suur. Ujumisel seda ohtu ei ole.
3. mai 2011
Tere!
Kui poest banaane osta, siis kas tasuks pigem valida sellised päris küpsenud viljad, või veidi tooremad/rohekamad? Mulle endale meeldivad maitse poolest pigem tooremad, aga kas neil on mingit vahet ka tervislikkuse koha pealt?
Aitähh
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kui kohe söömiseks, siis valige küpsemad viljad. Tooreid banaane ei soovitata, kuna neis leiduv tärklis ei ole hästi omastatav ning samuti võivad need esile kutsuda erinevaid vaevusi (kõhuvalu, allergia vm).
tai 
Tervisliku toitumise informatsioon