Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.
Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.
|
Tagli Pitsi Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest. |
|---|---|
|
Kristel Ehala-Aleksejev Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja. |
2. august 2011
Tere,
Sooviksin teada, mis vahe on taimetoitlusel ja toortoitumisel? Need tunduvad nii sarnased olevat, aga vist pole ikka päris üks ja sama.
Kas te üldse meie kliimas (talvel ju näiteks pole eriti kodumaist värsket võtta kuskilt) soovitaksite toortoitumist?
Kas ennem nii äärmuslikule (minu jaoks) dieedile minekut oleks otstarbekas perearstiga konsulteerida ja näiteks üldproovid vms võtta ja kontrollida, kas kõik ikka korras ja selline dieet sobib?
Veel sooviksin teada, kus saaks teha toidutalumatuse testi? mitme aine suhtes. Olen täheldanud, et mõningate ainete suhtes läheb mul kõht väga punni ja hakkab valutama, aga ei saa aru täpselt aru, mille peale.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Taimetoitlus tähendab seda, et inimene ei tarbi mitte midagi loomse päritoluga (sh mesi, munad, kana, kala, piim jne), samuti hoidub ta loomse päritoluga toodete kasutamisest oma riietuses, majapidamises. Olemas on taimetoitluse erivorme, kus inimesed tarbivad peamiselt taimetoitu, kuid lisaks midagi loomset. Toortoitlus on aga taimetoitlusest veel samm edasi. Selliselt toituvad inimesed ei kuumuta midagi üle 40 kraadi, vaid valmistavad oma toitu idandamise, leotamise, kuivatatmise ja piimhapendamise teel.
Mina ei soovitaks üldse mingit taimetoitlust, sest ilma väga põhjalike teadmisteta toitumisest ja toitude koostisest, jätate oma organismi ilma vajalikest toitainetest. Suurim oht on saada liiga vähe asendamatuid amino- ja rasvhappeid, rauda, kaltsiumi, tsinki, vitamiine D ja B12. Viimaseid ei ole taimsest toidust võimalik üldse saada ning neid tuleks kindlasti tarvitada toidulisandina. Toortoitumist meie kliimas ja toiduvaliku juures on praktiliselt võimatu teha. Kõikvõimalikud äärmuslikud dieedid teevad organismile pigem kahju kui kasu ning kui ikkagi otsustate selle kasuks, siis kindlasti tuleb teha seda arsti järelvalve all.
Toidutalumatuse testide tegemiseks pöörduge perearsti poole.
29. juuli 2011
Tere!
Kui sooviks õppida toitumisspetsialistiks, millist kooli või kursust teie soovitate.
Tänud!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Otseselt toitumisnõustaja eriala riiklikku õpet Eestis läbi ei viida. Selle nimel küll siiski juba astutakse esimesi samme, et selline õppekava või täiendkoolitus tekiks. Hetkel saab erinevatest aspektidest toitumisega seotud aineid õppida Tartu Ülikoolis, Tallinna Tehnikaülikoolis, Tallinna Ülikoolis, Tallinna ja Tartu Tervishoiukõrgkoolides. Oma raha eest on toitumisega seotut võimalik õppida ka Annely Sootsi erakoolis.
28. juuli 2011
Tere, mis uuringuid soovitate teha veganil, kes tahaks kontrollida, kas aineid tema organismis on piisavalt?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Taimetoitlastel võib esineda ennekõike osade aminohapete ja rasvhapete, raua, kaltsiumi, tsingi, vitamiinide D ja B12 puudujääki. Kui pöördute perearsti poole ja räägite, et olete taimetoitlane, siis oskab tema täpsemalt soovitada, milliseid analüüse tegema peaks.
26. juuli 2011
Mis teooria (tõestatud) paneb teid soovitama normiks 10-15 % valgukogust? Vimasel ajal kuulda pigem isegi kuni 30 selleks arvuks. Või min. 1-1,5 g kehakaalu kg kohta. Tänan.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Soovitus, et valgud peaksid andma 10-15% tarbitavast toiduenergiast, tuleneb Eestis kehtivatest toitumissoovitustest, mis omakorda põhinevad teaduslikel uurimustöödel. Kui võtta aluseks Teie poolt antud soovituse (1-1,5 grammi kilogrammi kohta) keskmise ehk 1,25 grammi, siis näiteks 60 kg kaaluva naisterahva puhul teeks see 75 grammi valke ehk 75×4=300 ning tema päevasest energiasoovitusest (2000 kcal) moodustaks see ca 15%. 80 kg kaaluva meesterahva puhul oleks see 100 grammi valke ehk 400 kcal, mis moodustaks 3000 kcal-st ca 13%. Liigne valkude osatähtus toiduenergiast koormab neerusid. Samuti on soovitatav, et täiskasvanud inimestel moodustaks loomse päritoluga toit umbes 20%, taimse päritoluga umbes 80%. Kui seda soovitust järgida, ei tule valkude osatähtsus toiduenergiast kindlasti Teie poolt soovitatud 30.
23. juuli 2011
Tere. Minu mure järgmine: Juba kuskil 6 kuud vaevab mind peale söömist raske tunne kõhus. Kõht oleks justkui paistes ja punnis ja raske on olla. Olen 24a, 169 cm ja kaalun 62 kg. Millest see võib olla tingitud? Kas laktoositalumatus võib tekkida täiskasvanu eas? Liigun palju ja teen sporti. Toitun enam-vähem regulaarselt ja tervislikult. Mida teha?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Toidutalumatused (sh laktoositalumatus) võib tekkida igas eas. Tundub küll, et tegemist on toidu söömisest tuleneva vaevusega. Selleks, et täpsemalt välja selgitada, kas ja millist toitu te organism ei talu, tuleks pöörduda perearsti poole.
19. juuli 2011
Tere,
Otsustasin võtta oma toitumise suurema tähelepanu alla, kuid minul, kui väga väikese tahtejõuga inimesel on seda raske teha. Ikka kisub külmkapist šokolaadi välja otsima ja pärast natukest vastupuiklemist ma seda ka teen. Kas mul võib olla mingi aine puudus, et just šokolaadi poole kisub?
Ette tänades
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Šokolaadisöömine on nagu teatavat sorti sõltuvus. Šokolaad sisaldab kofeiini, mis võib osadel inimestel šokolaadi söömise isu suurendada. Samuti on suhkruga nii, et süües magusat, siis tahaks seda kogu aeg. Seetõttu on kõige targem mitte võtta esimest tükikest, sest pidama saada on raske. Ja kõige parem mõte on šokolaadi ja komme koju mitte ostagi. Magusanälja tekkimisel võib proovida süüa kuivatatud puuvilju, leiba, näkileiba, värskeid puuvilju. Osad uuringud seostavad magusanälga kroomipuudusega, kuid päris kindlalt seda väita ei saa. Suurenenud suhkrutarbimine tõstab B-grupi vitamiinide vajadust, kas aga ka vastupidi, pole veel samuti kindel.
17. juuli 2011
Tore, et Eestis on sümpaatseid inimesi, kes jagavad oma tarkust tasuta! Enda poolt selline arusaamatus- hommikune jooks tühja kõhuga on väga tõhus, kuna öö jooksul on keha süsivesikud ära tarvitanud ja energiat hakatakse tootma rasvade näol(muidugi 30 minutit enne jooksu puhtal kujul valku süües), aga olen siit ja sealt kuulnud, et rohkem kui kord-kaks nädalas hommikul joostes pikas perspektiivis hakkab kehale negatiivselt mõjuma. Kas te oskate öelda, kas selles on ka mõni tõetera sees?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Jah, see on tõesti nii. Öösel inimese glükoosivarud veres ja glükogeenivarud maksas ammenduvad ning selleks, et aju, närvisüsteem ja lihased saaksid glükoosi, tuleb maksal hakata seda tootma organismis olevatest teistest ainetest. See aga asetab maksale üsna suure koormuse. Seetõttu on mõistlik enne hommikust treeningut süüa midagi kerget, kuid siiski energiat andvat – puuvili, klaas mahla, veidi jogurtit. Nii ei teki rõhuvat täiskõhutunnet treeningu ajaks, samas saab organism hommikujooksuks piisavalt energiat.
17. juuli 2011
Lugesin hiljuti rebaste väljaheite kaudu levivast parasiidist (echinococcus multilocularis), mis satub metsamarjade ja seente söömisel inimese organismi, tekitades siseelundite tsüste ja võib olla surmav. Nüüd ei julgegi süüa mustikaid, mis on ju ometigi nii kasulikud tervisele. Kas on tark tegu loobuda metsamarjade söömisest üldse või loota, et mina ei haigestu ja süüa toitaineterikkaid mustikaid?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kindlasti on tegemist tõusva probleemiga, kuna rebaste arvukus suureneb ning neid leidub üha enam inimeste elupaikade läheduses. Arvata võib, et suurem oht, kui saada nakkus marjade söömisel, on saada nakkus oma lemmikloomalt, kui temal on olnud kokkupuude haige looma või selle väljaheitega. Seetõttu on hästi oluline hügieeninõuete täitmine ning oma lemmikloomadele perioodiliselt ussirohu andmine. Metsamarjade söömist vältima ei pea, küll aga võiks neid võimalusel enne sööki pesta.
16. juuli 2011
Tere!Paluksin informatsiooni, mida kasulikku ja kahjulikku annab kala (forelli, lõhe) söömine inimesele? Ja kas kuskilt on võimalik saada andmeid selle kohta, kui suur on Eesti inimeste kalatarbimine?
Tänan, Katrin.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kalad on meile vajalike polüküllastumata rasvhapete (eriti oomega-kolm-rasvhapete) ning D-vitamiini allikaks. Mida rasvasem kala, seda suurem rasvhapete ja D-vitamiini sisaldus. Esimesed omavad suurt tähtsust südame-veresoonkonnale, D-vitamiini on ennekõike vaja selleks, et kaltsium saaks imenduda, kuid tal on ka palju teisi funktsioone.
Väga täpsed kalatarbimise andmed puuduvad. Küll on aga kala tarbimise sagedust võimalik leida Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringust 2009/2010 õppeaastal ning Statistikaametist leibkonnauuringute tulemusi kala ostmise kohta. Samuti on võimalik saada kala tarbimise kohta andmeid Toitumise andmekogust, kui valida sealt Toitumisuuringud, siseneda andmebaasi ning teostada otsing.
16. juuli 2011
Tere.
Olen hädas, kuna ei saa tarbida piima,hapukoort, kefiiri jt piimatooteid, mis tekitavad kõhulahtisust ja puhitusi. Mida teha, sest ma tahan neid tarbida, kuid ei saa.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kõhulahtisus ja puhitustunne pärast piimatoodete tarbimist viitavad laktoositalumatusele. Et aga seda diagnoosi kinnitada, tuleks pöörduda perearsti poole. Laktoositalumatusega inimesed peaksidvõimalusel laktoosi sisaldavaid tooteid vältima või kasutama laktoosivabasid piimatooteid. Apteegist peaks saama osta ka laktaasikapsleid, mis aitaksid organismil laktoosi seedida. Üldjuhul on hapendatud piimatoodetes pisut väiksem laktoosisisaldus kui värsketes ning osad juustud ei sisalda laktoosi üldse. Väga väikese koguse laktoosiga peaks toime tulema ka laktoositalumatuse diagnoosiga inimene.
tai
Tervisliku toitumise informatsioon