Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.
Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.
|
Tagli Pitsi Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest. |
|---|---|
|
Kristel Ehala-Aleksejev Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja. |
21. oktoober 2013
Tere!
Küsimus tee tarbimise kohta.
Tarbin päevas palju teed, see on mu põhiliseks joogiks, eelistan tumedat teed ja mugavusest pakiteed. Joon teed suhkruta, harva lisan ka natuke mett. Kas igapäevasel musta tee tarbimisel on mingeid negatiivseid mõjusid? Kas pakiteesse lisatud maitsetugevajate ja aroomitugevdajate pärast peaks muret tundma? Olen kuulnud, et kofeiin takistab vitamiinide omandamist, kas mustas tees on nii palju koffeiini et see seda mõjutaks?
Kas oleks soovitatav eelistada rohelist/valget teed? Kas purutee on tervislikum kui pakitee, või see oleneb tootest?
Aitäh.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kõik teed sisaldavad mingil määral kofeiini, mis jääb olenevalt sordist ja kangusest eri kirjandusallikate põhjal valdavalt 10-50 mg vahele 100 ml kohta. Keskmiselt võib arvestada, et tee sisaldab kofeiini umbes 25 mg 100 ml kohta ehk siis umbes 60 mg kruusi (250 ml) kohta. Alaealistel võivad kofeiini liigtarvitamisest tekkida nähud üle 100 mg puhul päevas, täiskasvanutel umbes 300-400 mg juures, kuid see sõltub ka inimese kofeiinitaluvusest. Kofeiin mõjutab ka vitamiinide omastatavust, kuid siinkohal on väga raske välja tuua konkreetset kogust. Millist teed eelistada, sõltub ennekõike siiski inimese maitse-eelistustest. Pakenditelt tasub lugeda ka koostist, sest tihti on nn mustsõstratee puhul tegemist tavalise musta teega, millele on pisut vastavat aroomi juurde lisatud. Lisaks kofeiinile leidub tees ka tanniine, mis omakorda takistavad näiteks mineraalainete omastumist. Seetõttu tasuks vähemalt osadel joogikordadel eelistada lahjemat teed või üldse taimeteed.
14. oktoober 2013
Tere!
Minu küsimus selline: 6-aastane tütar sööb väga aeglaselt, mis võiks olla normaalne aeg söömiseks ja kuidas saaks aidata tal kiiremini sööma õppida?
Tänan!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Söömise tempo on erinevatel inimestel erinev. Samuti sõltub see sellest, mida parasjagu süüakse -sooja või külma toitu, väikest oodet või suurt praadi, vajab toit lõikumist-närimist jne.
Kindlasti ei tohi sundida teda kiiremini sööma, see võib mõnel lapsel tekitada hirmu söömise ees. Mõnikord võivad aeglase söömise põhjuseks olla ka välised tegurid, mis last söömise juurest “eemale meelitavad” – televiisor, teised inimesed vm. Teinekord võib olla põhjus ka selles, et inimesel tekitab söömine ebamugavustunnet kas siis suus või kõhus ning seetõttu üritatakse seda “ebameeldivat” toimingut teostada võimalikult aeglaselt või isegi vältida. Loodan, et Teie lapse puhul on ennekõike põhjuseks siiski tema iseloom või lihtsalt eripära ning ta kasvab aastatega sellest välja. Võib-olla oleks abiks, kui räägiksite rahulikult temaga sellest, et kui ta järgmisel aastal läheb kooli, siis söögivahetunni pikkuseks on enamikes koolides 15-20 minutit. Proovige mänguliselt süüa nii, et jõuaks toidu söödud kujuteldava söögivahetunni jooksul. Kindlasti ei tohi teda hirmutada, et kui ta kiiremini sööma ei hakka, siis ei jõua ta koolis söödud, sest siis ei pruugi ta kooli minnes üldse julgeda sööklasse minnagi.
14. oktoober 2013
Tere!
Kuidas saada magusasõltuvusest lahti? Nimelt ei suuda ma kuidagi loobuda šokolaadist! Olen katsetanud kroomitablettidega seda taltsutada, aga ei toimi. Mis variandid veel on? Puuviljade jms. söömist ei ole vaja soovitada, kuna ka neid tarbin ma piisavalt.
(Lisaks mainin, et mul on kakao vastu tegelikult allergia)
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Magusaisu ohjeldamiseks ei ole tegelikult mitte ühtegi head nõuannet. Kroom võib osadel andmetel mõnel inimesel magusaisu pisut leevendada, teistel vastupidi, hoopis tõsta.
Kasu võib olla sellest, kui süüa regulaarselt. Ja teine asi on lihtsalt tahtejõud. Ei tohi võtta esimest šokolaaditükikest. Kui suudate nädalakese magusale vastu panna, siis võib edasine “võitlus” olla juba veidi lihtsam.
14. oktoober 2013
Minul on selline küsimus .
Kas toidurasvad , mida me endale sisse sööma on kahjulikud või kasulikud ?
Mismoodi nad mõjutavad meie organismi ?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Organism vajab oma toimimiseks kindlasti rasvu. Päevasest toiduenergiast peaksid rasvad andma umbes 25-30%. See tähendab, et näiteks naisterahvas, kelle päevane energiavajadus on 2000 kcal, peaks rasvade arvelt saama sellest umbes 500-600 kcal ehk umbes 55-65 grammi rasvu päevas.
Kahjulik on nii rasvade suurem kui ka väiksem tarbimine. Liigset rasva (eriti just küllastunud rasvhappeid) peetakse üheks südame-veresoonkonnahaiguste riskiteguriks. Liiga vähesel rasvade tarbimisel jääb vajaka küllastumata rasvhapetest (eriti oomega-3-rasvhapetest), aga ka rasvlahustuvatest vitamiinidest.
Rasva koostises leidub erinevaid rasvhappeid. Inimesed kipuvad saama toiduga liiga palju küllastunud ja liiga vähe küllastumata rasvhappeid. Küllastunud rasvhappeid leidub peamiselt loomse päritoluga toidus (piim, liha ja tooted neist) ning küllastumata rasvhappeid kalades ja taimse päritoluga toidus (õlid, pähklid, seemned). Seetõttu soovitataksegi tarbida väiksema rasvasusega piimatooteid, valida taist liha lihatoodete asemel, süüa nädalas vähemalt kahel päeval kala, lisada toitudele õli-pähkleid-seemneid.
3. oktoober 2013
Heil,
Tahtsin küsida millal eestis muudetakse naeruväärne d-vitamiini 400 iu soovitus ära? Toitumine.ee lehel d vitamiini all ju päris sõge tekst, kus väidetakse, et toidust saab piisava koguse d vitamiini – naljanumber!
Näiteks Kesk-Euroopas arstid panid ette, et täiskasvanud inimene vajab 800-2000 iu päevas (http://www.vitamindcouncil.org/vitamin-d-news/new-vitamin-d-recommendations-set-by-panel-of-experts-in-central-europe/)
Ja Kesk-Euroopa meist päikselisem… Lisaks muidugi on see suht konservatiivne soovitus. Talvel meil vaja 4000 iu päevas – nii arvavad näiteks paljud eksperdid.
Ise hakkasin veebruarist tarvitama 5000 iu-10 000 iu päevas ja siiani elan ja sain ka kevadeks väga hea D3 konsentratsiooni veres.
Eraldi teema veel sellega ka, et eestis keelatud mõjus D3, inimene peab tellima selle USA-st või tooma lähiriikidest, kus piiranguid pole.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Sellele küsimusele vastab Tervise Arengu Instituudi Mittenakkushaiguste osakonna juhataja Anneli Sammel: “Kõik meie toitumisalased infomaterjalid (kaasa arvatud veebileht) tuginevad riiklikult tunnustatud tõenduspõhistele toitumissoovitustele. Ka teie poolt viidatud soovituslik kogus 400 IU (7,5 – 10 µg) põhineb Eesti riiklikel toitumissoovitustel. Meie praegused toitumissoovitused tulenevad 2004.aasta Põhjamaade toitumissoovitustest. Põhjamaade toitumissoovituste väljatöötamisel osalevad Taani, Rootsi, Soome, Islandi ja Norra toitumisteadlased. Põhjamaade toitumissoovitusi vaadatakse üle regulaarselt, et käia kaasas uuemate teadusuuringutega. Hetkel tegelevad nad taas toitumissoovituste uuendamisega. Meil on nendega hea koostöö, sest väikeriigina ei ole meil piisavalt ei majanduslikke ega ka inimressursse, et tegeleda sellisel tasemel teadusülevaadete koostamisega.
Vitamiini D soovituslik kogus on kindlasti üks enim vaidlusi tekitav küsimus ka Põhjamaade teadlastele. Usume seda, et vastavalt rahvusvahelistele üldtunnustatud reeglitele läbi viidud teadusülevaadetele, kaasajastatakse ka vitamiini D soovitus, kui selleks on alust. Seda soovitust arvestame me kindlasti ka Eesti soovituste uuendamisel. Põhjamaade geograafiline lähedus ja klimaatilised tingimused peaksid olema ka meile sobivaimad, et teha selle põhjalt järeldusi. Pärast seda, kui oleme Eesti spetsialistide seas avaliku arutelu käigus otsustanud sisse viia vitamiini D puudutava muudatuse riiklikes toitumissoovitustes, siis kooskõlastame ka toitumine.ee leheküljel oleva info toitumissoovitustega. Kuna aga antud protsess ei ole veel lõppenud, siis kehtivad praegused toitumissoovitused, mille põhjal on koostatud meie teemakohased infomaterjalid.
Põllumajandusministeeriumi andmetel on teie poolt mainitud D3 preparaat kättesaadav ka Eesti apteekides.”
26. september 2013
tere
Ma s@@n iga paev yhe jaakapsa(salati) pea. Kas see on normaalne ja kui see on kasulik mingil moel siis mis vitamiine seal voiks leiduda.Kui ma pole paev otsa kapsast saanud siis ohtuks on lausa ohjeldamatu isu…:)))
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kuigi toitainelise koostise poolest annab jääkapsas nii vähe energiat, et ka kilo ärasöömisel saab energiat vaid umbes 160 kcal, siis tegelikult ei ole ühegi toiduga liialdamine hea. Kahjuks mul puuduvad andmed, kas Veterinaar- ja Toiduamet on uurinud ka jääkapsas leiduvaid võimalikke pestitsiide, nitraate vm ühendeid. Et vältida selliste ainete liigset saamist, soovitatakse samuti oma toidulauda varieerida. Jääkapsa ligikaudsed toitainete väärtused 100 grammi kohta leiab Toidu koostise andmebaasist.
26. september 2013
Tere,
olen oma toidumenüüst väljajätnud juba aastaid tagasi nii margariinid ja võid ning tarbin nende asemel igapäevaselt toor-või sulatatud juustu. Kas ja kui kahjulik see tegelikult minu tervisele ja kehakaalu tõusule on?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kui tarvitada leivamäärdeid päevas kokku 10-30 grammi, siis tegelikult ei ole suurt vahet, kas selleks on või, määrdemargariin, sulatatud või toorjuust. Kuna sulatatud ja toorjuustud on reeglina väiksema rasva- ja energiasisaldusega kui margariin, eriti aga või, siis rasvade ja energia saamise seisukohalt peaksite saame neid juustust vähem (kui Te neid just väga suurtes kogustes ei söö).
23. september 2013
Tere,
M39, 173/69
Kuidas kommenteerite väheste süsivesikutega rasvarikka dieedi soovitusi (näiteks http://www.dietdoctor.com/lchf jmt)?
Ma olen seda ligilähedaselt, mitte liiga ekstreemselt, järginud paar aastat. http://tap.nutridata.ee arvutuste järgi süsivesikuid ~30%, rasvu ~45%, valke ~20%, mineraalainete ja vitamiinide tarbimine on soovitustele vastavad. Umbkaudsed kogused päevas:
* liha 100gr
* kala 70gr
* köögivilju 350gr
* puuvilju 350gr
* pähkleid 40gr
* mune 100gr
* piimatooted (piim, jogurt, juust) 700gr
* mesi (kohvi magustamiseks) 50gr
Kokku 2500kcal, istuv eluviis, tööpäeviti kulutan trenniga ~300kcal (kätekõverdused, kükid, hüppenöör jmt). Enesetunne ja füüsiline vorm on hea. Küsimus on rohkem selles, et kas pikaaegselt võivad avalduda mingid kõrvalmõjud, millest hetkel ei pruugi veel aru saada?
Kolesterool on normis olnud, vererõhk oli 2a tagasi kergelt üle normi, arooniatega üritan kontrolli all hoida. Tulemust veel ei tea, pole pärast seda arstlikku kontrolli sattunud.
Ette tänades,
Sven
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Ma ei soovita eksperimenteerida dieetidega, millede kohta puudub tõenduspõhine selgitus.
Lähtudes Eesti toitumis- ja toidusoovitustest, siis normaalne on põhitoitainete sisaldus tasakaalustatud menüüs vastavalt vanusele (30-60), mehed:
Energia: väga vähene kehaline koormus 2350 +/- 200 kcal; vähene kehaline koormus 2700 +/- 200 kcal; keskmine kehaline koormus 3050 +/- 250 kcal; suurkehaline koormus 3400 +/- 300 kcal. Põhitoitained: valgud 12-15-20% energiast, rasvad 25-30% energiast (sealhulgas küllastunud rasvhapped 1/3 ja küllastumata rasvhapped 2/3).
Lühiajaline dieedipidamine ei ole kahjulik, kuid pikaajaline süsivesikute defitsiit (alla 150 g päevas) võib põhjustada hüpoglükeemilisi episoode, ja samuti toidurasvade liigtarbimine võib mõjutada hormonaalset tasakaalu. Soovitan koostada eale ja elustiilist lähtuvalt personaalne menüü, tutvudes toitumissoovitustega.
22. september 2013
Tere!
Kui vanalt võiks hakata jooma kohvi?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kohvi ei soovitata lastele selle suhteliselt suure kofeiinisisalduse tõttu. Tavaline presskannu-, filtri- või masinakohv sisaldab kofeiini umbes 60 mg 100 ml kohta, kuid see võib olla ka suurem või väiksem, sõltuvalt sellest, kui kange kohv tehakse. Alla 40 kg laste puhul on teada, et kofeiini tarbimisest tulenevad kõrvalnähud (peamiselt seotud kesknärvisüsteemiga – ärrituvus, unetus jms) ilmnevad siis, kui laps saab kofeiini üle 2,5 mg ühe kehakaalu kilogrammi kohta. Seega näiteks 20 kg kaaluv laps võiks päevas kokku saada 50 mg kofeiini (ca 80 g kohvi). Samas saab aga sellise koguse kofeiini ka näiteks 380 ml koolajookidest, 200 ml teest, 200 g piimašokolaadist või 70 g tumedast šokolaadist. Üle 40 kg kaaluvatel noorukitel ei tohiks päevane saadav kofeiinikogus ületada 100 mg.
Seetõttu ei soovitata kohvi kindlasti eelkooliealistele ja algklasside lastele, kuid ka teised alaealised võiksid seda tarbida harva, väikestes kogustes ning kindlasti lahjemat ja piimaga pooleks.
22. september 2013
Tere,kuna töötan vanadega ja nende toidu valmistamise ning menüüde koostamisega.Ma saadaks teile menüü üle vaatamiseks ,kui spetsalistitel .Mida võiks menüüs jälgida ja mida muuta ?
Esmaspäev
Teisipäev
Kolmapäev
Neljapäev
Reede
Laupäev
Pühapäev
H:
Rukkihelbepuder, moos,v/l,v/s vorst,kohv
Neljaviljapuder, moos,v/l,v/s juust,kohv
Odrahelbepuder, moos,v/l,v/s suitsuliha, kohv
Tatrahelbepuder, või,v/l,v/s keedusingiga, kohv
Hirsihelbepuder, moos,v/l, v/s sprottidga, kohv
Kaerahelbepuder, moos,v/l,v/s singivõigega,kohv
Riisihelbepuder, moos,v/l,v/s pererulaad,kohv
L:
Lindströmi hakklihapallid, kartul,kaste,mar. kurk,leib,piim Karamellkissell moosiga
Viinerisupp,leib Bubert kisselliga
Hautatud kana hapukoorekastmes kartul,kapsa-porgandi-õunasalat,leib,piim,Kaerahelbe magustoit
Kalaseljanka, hapukoor,leib Jäätisekokteil
Hautatud sealiha köögiviljadega, paprika-tomatisalat, piim,leib Maasikavaht piimaga
Kartuli-klimbisupp,leib Kohupiimavorm kisselliga
Mulgikapsas,kartul, piim,leib Puuviljakompott vahukoorega Ma väga tänan ,et leidsite aega sellega tegeleda Tervitades Taive
Õ:
Piima-makaronisupp,v/l heeringas
Köögiviljad muna ja juustuga,piim,leib
Piima-riisisupp,v/l kiluga
Kartuli-hakklihavorm, piim,leib
Kartulipüreesupp- peekoniga,leib
Köögiviljaraguu, piim,leib
Piima-köögiviljasupp,v/l juust
O:
Mustikakook,tee
Juustuküpsis,morss
Kama
V/l,v/s suituvorstiga,tee
Rosinakukkel,tee
Präänik,tee
Odrakarask,tee
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Ilma kogusteta on väga keeruline teha korralikku menüüanalüüsi, et teada saada, kui palju kirjutatud menüüst saaks energiat, kas valkude-rasvade-süsivesikute omavaheline saamine on tasakaalus või kas toidust saab piisavalt kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid. Peale vaadates jäi silma see, et ilmselt saab pakutud menüüst soovituslikust rohkem naatriumi (soola). Samuti võivad olla õhtusöögid nende jaoks ehk liiga kesised. Kuna eakate puhul on äärmiselt oluline saada suhteliselt väiksema toiduenergia juures kätte toidust kõik neile vajalikud toitained, siis üldiselt ei saa neile väga palju nn tühje kaloreid andvaid toite (küpsised, saiakesed) pakkuda. Ka ei tundu, et nad saaksid päevas vähemalt viis portsjonit (so ca 500 grammi) puu- ja köögivilju. Kuna eakatel on suurenenud ka vitamiini D vajadus, peaks menüüs sisalduma rohkem kala. Ise saate oma menüüd analüüsida toitumisprogrammiga.
tai
Tervisliku toitumise informatsioon