Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.
Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.
|
Tagli Pitsi Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest. |
|---|---|
|
Kristel Ehala-Aleksejev Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja. |
29. märts 2012
Tere, minul ei olegi niivõrd küsimus kui kommentaar toitumiseksperdile. Vaatan, et siin on mitmes kohas noored tüdrukud tundnud muret oma normist pisut suurema kehakaalu pärast. Tahaksin vastajale südamele panna, et lisaks allavõtmiseks vajalikele soovitustele (mis on väga mõistlikud ja professionaalsed) oleks kindlasti oluline ja vastutustundlik jälgida viisi, kuidas seda tehakse. Neiud on väga tundlikus eas ja kaal on väga tundlik teema – seega on täiskasvanud inimese vastutus seda teemat käsitleda pigem toetavalt ja soojalt, aga mitte öeldagi välja “oled jah pisut ülekaaluline” või et “peaksidki alla võtma”. Piisavalt palju on olukordi, kus tüdrukud võtavad seda väga südamesse ja kinnisideeks. Nt võiks soovitada neiudel toitumisportaalidega tutvuda koos vanemaga (kes ostab ka koju söögi), selgitada miks tervise pärast on soovitav püsida teatud kaaluvahemikses, tuua välja, et see ei ole maailma lõpp kui kaal hetkel sealt üle jms.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
28. märts 2012
Mis on astaksantiin?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Sellele küsimusele vastab TTÜ vanemteadur Tiina Lõugas: “Karotenoidid, mis annavad kollaseid, punaseid ja oranže toone taimsetele toiduainetele, jagunevad kahte suurde rühma: karoteenid ja ksantofüllid. Esimesed on puhtad polüeen-süsivesinikud, teised sisaldavad lisaks ka hapnikku.
Astaksantiin kuulub viimaste hulka ehk siis ksantofüllide alla (sisaldab ketorühma). Leidub teda krabide ja vähkide koorikus koos valkudega ning annab kolme sinist ja üht kollast värvi. Keetmisel karotenoidi-valgu kompleksist punane astaksantiin vabaneb.”
27. märts 2012
Tere! Minu mure on selline, et kaal ei lange. Olen 169 cm pikk ja kaalun 103 kilo. Olen kaks kuud kolm korda nädalas rühmatrennides käinud, kaks korda nädalas aeroobne trenn ja üks kord treening kangiga. Eluviis ei ole mul ka just kõige istuvam, olen tudeng ja õppehoonete vahel jooksmine käib ju ka liikumise alla.
Toitumist jälgin, pean toitumispäevikut ja päeva kaloraaži üle 2000 ei lase, üldiselt jääb see 1800 kalori kanti. Lihast söön ainult kala ja rämpstoitu ka iga päev sisse ei söö. Üldiselt jälgin ja mõtlen, mida söön ja usun, et toitun üsna tervislikult.
Kas oskate arvata, millest võib olla tingitud see, et kaal ei lange? Suvel käisin ka trennis (2 korda nädalas), siis kaalusin 90 kilo kanti ja toitumist ei muutnud, ent kaal langes juba esimeste nädalatega…
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Sellele küsimusele vastab TÜ Kliinikumi diietraviarst Liidia Kiisk: “Kuna kaal ei ole langenud, siis soovitan kõigepealt perearstil lasta teha rutiinsed analüüsid ning vajadusel suunata endokrinoloogi vastuvõtule. Alles pärast seda saaks anda täpsemaid toitumissoovitusi. Jõutrenniga üldjuhul kaalu langust ei saavutata, pigem sobib selleks aeroobne trenn 2-3 korda nädalas. Üldiselt soovitan süüa madalama rasva- ja süsivesikute sisaldusega toite, regulaarselt 4- 5 korda päevas, kaalulangetamisest täpsemalt saab lugeda siit. Alla põhiainevahetuse taseme (PAV) ei tohiks süüa, kuna organism püüab säilitada toitaineid depoona.”
26. märts 2012
Tere, sooviksin teada enda kaalu kohta. Et kui ma käin 2 korda nädalas trennis ja mõnikord käin nädalavahetustel ka ise jooksmas, samuti rattaga sõitmas ning ka maratonidel , mis minu meelest on nagu päris koraalik liigutamine. Söön kõike mis maitseb kui õhtul peale seitset/ kaheksat juba kindlasti enam midagi suhu ei pista, siis selle juures ma kaalun ikkagi 63kg ja pikkust on 166-168 cm niong vanuseks on 18 aastat. Kas selline kaal on minu vanuse ja pikkuse juures normaalne. Kuigi ise tahaksin kaaluda kuskil 58 kg. Või võin jätkata sellist elustiili nagu siiani elanud olen ?? : )
Aitäh abi eest !
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Selline kehakaal on täiesti normaalne. Ise saab seda leida siit. Põhimõtteliselt võib mõne kilo kaalus alla võtta, olete ikka normaalkaalus, kuid kui olete tõsine sportlane, siis võib Teie kehakaalu “põhjustajaks” olla hoopis suur lihasmass. Kui on tõesti soov mõned kilod kaotada, siis tuleks toiduga saada vähem energiat, kui on soovituslik. Selleks tuleks oma toitumist jälgida ning energia tarbimist umbes 300 kcal võrra päevas vähendada.
26. märts 2012
Tere.
Olen lugenud, et soovitatakse süüa just täisteraleiba. Viimasel ajal olen poes vaadanud, millised leivad on valmistatud täistera rukkijahust, kuid polegi neid õigeid leidnud. Kas oskate öelda, millised Eestis müügil olevatest leibadest on täistera leivad.
Tänan.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Ma ei ole kindel, kas ainult täisterajahust valmistatud leiba poes müügil ongi. Leibade valik on väga suur ja selleks tuleks need kõik ükshaaval läbi vaadata. Täisterajahust leibade all mõistetakse tihti ka neid leibu, mis koosnevad erinevatest rukkijahudest, sh sisaldavad suures koguses täisterarukkijahu. Kui soovite ainult täisterajahust leiba, tuleb see suure tõenäosusega ise küpsetada.
24. märts 2012
Tere,
1.Kas täiskasvanud inimene ( 80 kg ) liialdab keefiri ,,Hellus 2,5%” kasutamisega, kui ta joob iga söögikorra eel seda 200 g? Söögikordi on päevas 4.
Pakendil on kiri: soovitav päevanorm 200 g.
2. Kas keefir ,, Hellus” sisaldab kõiki vajalikke amiinohappeid ( 22 ) nagu piimgi või on nende arv selles väiksem?
Vastuse eest tänades
Eller
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Üldjuhul soovitatakse vedelaid piimatooteid kaks klaasi päevas, lisaks pisut teisi piimatooteid. Kui inimese energiavajadus on väga suur (nt suure füüsilise koormuse tõttu), siis võib olla proportsionaalselt suurem ka piimatoodete hulk. Kui aga vajalik energiakogus on keskmine, siis võib lühe toiduaine liigne tarbimine tuua kaasa ka liigse energia tarbimise või selle, et söömata jäävad toidud teistest toidugruppidest ning seeläbi saamata sealt saadavad vajalikud toitained. Bakteritega rikastatud toodete suure tarbimise üheks ohuks võib olla ka see, et hetkel on tehtud vähe uuringuid, mis annaksid teada, mis juhtub sellise inimese soolestiku mikroflooraga, kes neid tooteid mingi aja jooksul palju tarbib ning siis loobub.
Teie teisele küsimusele vastab TTÜ toiduainete instituudi vanemteadur Signe Adamberg: “Piimatoodetes (sh keefiris) tõepoolest leidub kõiki vajalikke aminohappeid, küll aga mitte kõiki muid eluks vajalikke aineid (näiteks rauda, osasid vitamiine, kiudaineid). Ainsa valguallikana ainult keefiri või piima tarbimine ei ole hea, kuna soovitatakse süüa mitmekülgselt (sh teisi loomseid valke ja kindlasti ka taimseid valke). Helluse puhul on lisaväärtuseks bakterid, kuid sama kehtib ka muude hapendiste, eriti jogurti, keefiri jms kohta.”
23. märts 2012
Tere, olen 14 aastane tüdruk, kaalun u 65 kilo ning pikkust on 167 cm. Trenni teen 3korda nädalas ning toiduks on kooliajal kiire snäks. Tahaksin kaaluda 55-60. Kuidas langetada kaalu ?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kui Sa oleksid kilo kergem või aasta vanem, võiks Sinu kaalu lugeda juba normaalkaaluks. Teismeeas ei soovitata kaalu alandamist, kui tegemist pole just väga suure ülekaaluga. Seega, põhimõtteliselt paar kilo võid alla võtta, kuid siin on kaks tingimust. Esiteks, seda tuleb teha aeglaselt. Teiseks, nälgida ei tohi, vaid toituma peab seejuures väga mitmekesiselt. Alustada võiksid sellest, et paned umbes 10 päeva jooksul kirja täpselt kõik selle, mida sööd (võimalusel kaaludes, sest silma järgi kipume söödud portsjoneid alahindama). Edasi analüüsid oma toitumist – kui palju saad energiat, kas valkude-rasvade-süsivesikute omavaheline tasakaal on paigas, kas toidus on piisavalt kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid, milliseid toiduaineid saad piisavalt, milliseid peaksid rohkem sööma. Kui oled oma menüü kriitilise pilguga üle vaadanud, siis kaalu alandamiseks võiksid vähendada päevast energiatarbimist umbes 200-300 kcal võrra, kuid see ei tohi kasvaval organismil kindlasti olla alla 1800 kcal, kuna teed ka sporti, siis pigem võiks olla see päevas minimaalselt 2000 kcal või isegi pisut enam. Väga tähtis on seejuures jälgida, et muudatused menüüs oleksid sellised, et kõik vajalikud toitained toiduga ikka kätte saaksid. See tähendab toidupüramiidi põhimõtete järgimist. Väga hea oleks, kui suudaksid süüa regulaarselt – 3 põhitoidukorda ja 1-3 oodet. Koolis peaksid näksimise asemel sööma kindlasti korraliku koolilõuna. Korralik toit varustab organismi vajalike toitainetega, mida on vaja ka ainevahetuse toimimiseks ja kaalu alandamiseks. Täpsemalt saad kaalu alandamise põhimõtetest ja toiduvaliku kujundamisest lugeda siit.
22. märts 2012
Tere!Mis oleks normaalkaal pikkuse 179cm juures?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
See sõltub lisaks pikkusele ka vanusest. Kui olete alla 18-aastane, siis võite kaaluda kuni 77kg, täiskasvanuna kuni 79kg. Loomulikult on parem, kui kaal on mõni kilogramm vähem, kui päris ülekaalu piiri peal. Oma soovituslikku kehakaalu saab täpsemalt välja arvutada siin.
22. märts 2012
Tere olen 14 aastane tüdruk. Kaalun 87 kg ja olen 186 cm pikk. Nagu näha olen ma ülekaaluline , kuid tahaks kaotada kilosid. Ma käin 3 korda nädalas trennis ja söön korralikult , mitte liiga palju aga ka mitte liiga vähe. Lisaks toitun palju puu-ja juurviljadest.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Oled tõesti veidi ülekaaluline – hetkel peaksid kaaluma 79 kg. Kui saad 15-aastaseks, siis võid oma pikkuse juures kaaluda kuni 83 kg, et olla normaalses kaalus. Kuna ilmselt Sa eriti pikemaks enam ei kasva, siis peaksid järgmise paari aasta jooksul umbes 5kg alla võtma küll. Kaalu tuleks kaotada aeglaselt, siis on tulemused püsivamad. Kaalu langetamiseks tuleks ühelt poolt pisut piirata energia saamist (näiteks katsu veidi aega hakkama saada 2000 kcal päevas), teiselt poolt aga suurendada füüsilist aktiivsust (näiteks tund aega tempokat kõndimist päevas või ujumist). Samuti tuleks vaadata, mida süüa – toitumine peab olema hästi mitmekesine, et saada kätte kõik vajalikud toitained. Mida veel kaalu langetamisel silmas pidada, saad täpsemalt lugeda siit.
22. märts 2012
Tere! Olen 26-aastane naine, kelle suguvõsas on südame-veresoonkonna haiguste põdemine pigem reegel kui erand. Mind huvitab, kas südame-veresoonkonna tervise seisukohast on vahet, kas süüa rasvarikkamat toitu ja vähe süsivesikuid või rasvavaest toitu ja rohkem süsivesikuid? Oma toitumist jälgides olen täheldanud, et kombinatsioon rasvavaene+süsivesikurikkam tähendab minu jaoks kaalutõusu, rasvarikkam+süsivesikuvaesem aga kaalulangust või kaalu stabiilsust. Seepärast koosneb mu tavaline lõunasöök suvalise rasvasisaldusega lihast ja salatist; riisi, kartulit, pastat jne üritan vältida.
Ma olen umbes nii aru saanud, et rasvad ladestuvad veresoonte seintele, tekitades nii trombiohtu, süsivesikutega on aga see häda, et need pigem siseelundeid polsterdama hakkavad. Eks muidugi ole mõõdukus kõige parem variant jne, aga mind huvitab ikkagi, kas südame tervise seisukohalt võib olla soovitatav ka rasvarikkam dieet, kui sellega kaasnev vähene süsivesikute tarbimine ülekaalu välistab?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Südame-veresoonkonnahaigustel (SVH) on palju riskitegureid, näiteks: suitsetamine, alkoholi tarbimine, stress, vähene füüsiline aktiivsus, aga kindlasti ka toitumine. Toitumine mõjutab esmajoones vere näitajaid ning ülekaalu. Toitumise osas on peamised tegurid, mis suurendavad SVH riski – liigne energia tarbimine, liiga suur rasvade (eriti küllastunud ja trans-rasvhapete) osakaal tarbitud energiast, toiduga saadavad väga suured kolesteroolikogused, rohke soola tarbimine, vähene kiudainete saamine toidust (st teraviljatoodete, puu- ja köögiviljade liiga väike söömine).
Puu- ja köögiviljade piisav (vähemalt 5 portsjonit päevas) söömine annab organismile lisaks kiudainetele ka fütotoitaineid, millel on SVH riski vähendav toime. Kiudained aitavad vähendada vere kolesteroolisisaldust.
Kuna ülekaal mõjutab SVH riski päris tugevalt, siis tundub, et esmalt tuleks vaadata, et toiduga saadav energiakogus ei ületaks soovituslikku ning kaal püsiks normaalne. Edasi peaks vaatama toidu koostist lähemalt. Võimalusel üritada hoida rasvadest saadavat energiakogust alla 30% kogu tarbitud energiast. Omakorda tuleks vaadata ka saadud rasvade koostist: eelistada kalarasva ja taimseid rasvu loomsetes toiduainetes (liha- ja piimatooted) sisalduvatele rasvadele. Südame tervise seisukohalt tuleks tarbida rohkem omega-3-rasvhappeid, mida sisaldub kõige enam kalarasvas ning õlidest ennekõike rapsi- ja linaseemneõlis. Teiselt poolt tuleks pöörata tähelepanu sellele, et päevas söödaks vähemalt 500 grammi puu- ja köögivilju ning piisavalt täisteratooteid. Kiudaineid peaks päevas saama vähemalt 25 grammi. Samuti tuleks jälgida seda, et toiduga saadav soolakogus oleks kuni 5 grammi päevas – see aga tähendab, et eelistada tuleks võimalikult vähe töödeldud toitu ning ka toiduvalmistamisel eelistada maitsestamisel soolale maitsetaimi.
tai
Tervisliku toitumise informatsioon