Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.
Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.
 | Tagli Pitsi Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest. |
|---|---|
 | Kristel Ehala-Aleksejev Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja. |
16. veebruar 2012
Tere!
Mitu kalorit saab ühest “keskmisest” meie Selverites, Prismades koha peal valmis grillitavast kanakoivast, kui see nahka pista koos nahaga? Ilmselt läheb ju grillimisel päris suur osa rasvast kaduma? “Koiva” all pean mina silmas seda suuremat kintsu? osa koos väiksema koiva? osaga. Ette vabandused, kui see veidi imelikult kõlab, kuid paremini ma selgeks teha end ei oska. Toorena näeb välja selline:
http://www.tallegg.ee/tooted/tootegrupid/_varske-broileriliha/jahutatud-kanakoivad
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kanakoiva rasvasisaldus väheneb grillimisel umbes 25%. See tähendab, et kui enne töötlemist on 100 grammis kanalihas nt 15% ehk 15 grammi rasva, siis kuumtöötlemisel jääb sellest lihasse alles umbes 11 grammi. Samas tuleb arvestada ka veekaoga ehk kogu grillitud kana mass väheneb umbes 25% ja 100 grammist toorest kanast jääb alles vaid umbes 75g, millest siis 11 grammi rasva moodustab ikkagi 15%.
Üks kanakoib kaalub umbes 325-375 grammi, millest puhast kanaliha on 200-250 grammi. Kahjuks ei selgu tootja kodulehelt, kas 100g tooteinformatsioon on esitatud puhta või kondiga kanaliha kohta. Selle peaksite tootjalt ise järele küsima. Võib eeldada, et energia- ja toitainete sisaldus on antud 100 grammi puhta kanaliha kohta ehk siis selle järgi ühest koivast võiks lõppkokkuvõttes peale grillimist saada umbes 25 grammi rasva ja ca 350 kcal energiat. Need arvud on väga ligikaudsed, sest erinevate poodide köögid võivad kasutada grillimisel erinevatelt tootjatelt pärit kanakoibi, mille rasva- ja energiasisaldused ei pruugi olla sellised nagu arvutatud näites.
16. veebruar 2012
Tere!
Kasutan igapäevaselt linaseemneid hommikuse pudru sees. Lisan ca 1-2tl linaseemneid mikroahjus tehtava pudru juurde. Sooviksin küsida, et kas sellest kuumutamisest piisab sinihappe nö. eemaldamiseks? Kas see kogus on üldse nii suur, et võiks kahjulik olla?
Lisan veel, et nö. röstin seemneid ka alati enne kasutama hakkamist ca 5min 200*C ahjus ja seejärel jätan sinna veel sooja kätte.
Kas seemneid peaks hoidma külmkapis või võib ka olla tavalises pimedas kohas?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Selline kuumtöötlemine on täiesti piisav. Küll aga pole nende seemnete niisama lisamisest mingit kasu, need tulevad muutumatult teisest otsast välja. Selleks, et neist oleks mingi kasu, tuleks need purustada ja alles siis pudrule lisada. Hoida võib seemneid toatemperatuuril.
15. veebruar 2012
Tere!
Kuidas valida värskele köögivilja salatile sobivat oliiviõli? Poes käies võtab silme eest kirjuks! Kust internetis leida usaldusväärseid retsepte erinevate toorsalatite tegemiseks?
Tiia
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Oliiviõlide tähistusi selgitab TTÜ toiduainete instituudi emeriitdotsent Tiiu Liebert: “ “Virgin” tähendab, et õli on saadud ainult füüsikaliste meetoditega. Kuna pressimisjääki jääb veel kallist oliivõli, siis eemaldatakse see orgaaniliste lahustega ekstraheerimisel. “Refined” tähendab, et õli on töödeldud keemiliste meetoditega ebameeldiva maitse eemaldamiseks.
Oliiviõli klassifikatsioon:
1) Extra virgin” happesus mitte üle 0,8%. Moodustab ca 10% oliivõlitoodangust
2) “Virgin” happesus mitte üle 2%
3) “Pure olive oil” , “olive oil”, “light olive oil” – tavaliselt “virgin” ja rafineeritud oliivõli segu.”
13. veebruar 2012
Minu 4 aastasel lapsel on ka hemoglobiin madal ja sellest ka igasugused punnid ja hädad. mida peaks sööma, jooma? kas peaks võtma mindgeid rohte või vitamiine?kas on 4 aastasele mingeid vitamiine mis aitaks
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Madal hemoglobiinitase viitab ennekõike raua puudusele organismis. Rauda sisaldab kõige rikkalikumalt maks, aga ka lihad – sealiha, kanaliha jne. Lihast ja maksast on raud ka kõige kergemini omastuv. Kuigi rauda leidub ka taimsetes toitudes (eriti teraviljatoodetes), siis ei ole raud sealt nii kergesti omastatav, kuid seda annab pisut parandada C-vitamiiniga. Seega, kui laps sööb putru või leiba, võiks hoolitseda selle eest, et ta üsna samal ajal saaks ka C-vitamiinirikast toitu (nt puu- ja köögiviljad, mahl). Analüüsige oma lapse toitumist ja vaadake, kas te saate toitumise muutmisega teoreetiliselt rauda ja C-vitamiini piisavalt, seejärel laske teha uus vereanalüüs. Kui ka siis ei ole hemoglobiininäitaja paranenud, peaks perearst välja kirjutama rauatabletid. Ise neid niisama igaks juhuks võtta ei tohiks, sest ka raua liig on organismile ohtlik.
13. veebruar 2012
Tere!
Meie 3-aastane poeg (17kg) soovib juua pidevalt – nii mahla, vett, teed, piimatooteid. Mis on soovitatav vedelikukogus päevas sellises vanuses?
parimatega
Eveli
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kogu päevane veevajadus nii vanal lapsel võiks olla umbes 1,3 liitrit, millest vedelikega võiks ta saada umbes 800 ml. Tuleb aga arvestada, et piim ei ole klassikalises mõttes jook, vaid pigem söök, kuna ta sisaldab ka väga palju erinevaid toitaineid. Ühelt poolt annab ta organismile küll vedelikku, teiselt poolt aga rohkelt energiat. Samuti annab energiat mahl ning tee, kui sellele on lisatud suhkrut või mett. Küsimus ei olegi niivõrd selles, et ta võiks kõiki neid jooke juues saada liiga palju vett, vaid pigem selles, et võib saada liiga palju energiat, eriti just suhkrutest. Parim janu kustutaja on vesi. Kui lapsel on pidev joogijanu, võib see viidata mõnele haigusele, näiteks diabeedile. Soovitan igaks juhuks rääkida sellest murest ka laste- või perearstile.
13. veebruar 2012
Tere!
Kui palju mett võib päevas täiskasvanud inimene tarbida, kui valget suhkrut selle kõrvalt enamjaolt ei söö?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Täiskasvanud inimene võib päevas kokku süüa 2-4 portsjonit suhkrut ja maiustusi ning soolaseid näkse. Üks magusaportsjon on nt 2 tl suhkrut, 2 tl mett, 2 tl , 1-12 küpsist, 1 komm, 10 g šokolaadi, 100g mahla- või karastusjooki, väga väike tükk kooki. Kui Te teisi maiustuste gruppi kuuluvaid toite tõepoolest päeva jooksul üldse ei söö, siis mett võiksite kokku süüa päevas 25-50 grammi.
12. veebruar 2012
Tere!
Kas minu toidumenüü on okei? Ma olen 3 nädalat sellise menüüga olnud ning olen kaotanud 1kg. Kaalun hetkel siis 59, pikkus 169 ning kehaline aktiivsus on 30minutit hularõngast ning 15 minutit kõhulihastele harjutusi. 1. Hommikusöök: kaerahelbepuder, maitsestamata jogurt+ üks kiivi ja üks poolik aprikoos (konservi oma)
2. Vahepala: 7 mandlit või vahepeal ka beebiporgandid või pirn/õun või mingi poesalat
3. Lõunasöök 2-4 ajal: kaerahelbepuder, täisteraleib
4. Vahepala-õhtusöök kuni kella 9ni max, peale seda ei söö enam. Jään kell 12-1 magama salat (hiinakapsas, 3 kirsstomatit, natuke paprikat, värsket kurki) + pruun riis, vahepeal praemuna ka vähese oliiviõliga, vahepeal kanaga.
Joon palju vett ka!
Kas on hea menüü või peaksin miskit lisama? Märgin ära, et süüa ma ei oska teha, pole üldse oskusi. Olen teinud, kuid ei oska maitsestada jne.
Tap.nutridata ütleb et kaloraaz kuskil 800-900, kuid vajalik minule 1400. Kuidas ma saaksin rohkem? Mulle ei mahu sissegi nii palju:D
Aitäh!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Küsimusest jääb arusaamatuks, kas Teie eesmärk ongi kaalu alandada? Samuti ei täpsusta Te, kui vana olete. Igal juhul olete normaalkaalus ning kaalu alandama ei peaks. Kui kusagilt “lödiseb”, siis sellest tuleks lahti saada vastavate harjutuste, mitte nälgimise teel. Kirjeldatud menüü on kindlasti liiga kesine ning saadud toiduenergiakogus liiga väike. 1400 kcal on ilmselt Teie põhiainevahetuseks vajalik energiakogus, mitte see, mis arvestab ka füüsilist koormust? Kui jätkate sellise madala energiatarbimisega, siis võib see lõpuks viia toitumishärete tekkimiseni. Vaadates menüüd, siis esimeseks soovituseks oleks lõunasöögil söödav puder asendada toekama toiduga. Samuti tundub õhtusöök koos vahepalaga liiga väike. Kui Te tõesti ei suuda korraga süüa suuremaid koguseid, siis tuleks süüa sagedamini. Nii madal energiatarbmine (sh jääb Teil vajaka ka asendamatutest toitainetest) toob endaga varem või hiljem kaasa tõsiseid tervisekahjustusi.
12. veebruar 2012
Tervist! Minul selline lugu. Olen taimetoitlane (piimatooteid pole siiski menüüst välja jätnud) ning vähehaaval olen suutnud “vähetoitva” toidu oma menüüst välja juurutada. Selle all pean silmas, et ei tarbi gaseeritud jooke (küll vahel harva alkoholi), saiakesi ja saia üleüldse söön ainult viimases hädas (ehk siis “valgeid” toiduained püüan mitte tarbida), suhkrut panen toidu sisse ka nii vähe kui võimalik või asendan meega või üritan suhkrunormi puuviljadest ammutada, joon palju (peamiselt rohelist) teed ja vett jne. Kahjuks pean ütlema, et kui näen küpsiseid või präänikuid laual, ei suuda ma ennast talitseda. Iga õhtu pugin kogu päeva normi küpsistega täis ja üle normigi. Kas on olemas mingeid toiduaineid, mis leevendavad magusaisu? Olen kuulnud, et päevas klaas kakaod pidavat leevendama, aga ei taha hästi uskuda kui pole asjatundlikku tõestust saanud.. Kas võib olla, et mul jääb mingitest ainetest vajaka, sest kui ma puuvilju söön, siis ikka suurtes kogustes, kuna ei tunne, et need suudaks magusaisu leevendada ja seda enam haarab käsi küpsiste järele, mis tegelikult koosnevad ju tühjadest kaloritest..
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Magusaisu tekkimise ja leevendamise kohta ei ole olemas väga palju teaduslikult põhjendatud informatsiooni. Mõned uuringud näitavad, et kroom võib leevendada magusaisu. Sellest ilmselt ka soovitus kakao joomise kohta, kuna kakaos on palju kroomi. Kroomi leidub ka näiteks kuivatatud aprikoosides, parapähklites, datlites, kreeka pähklites, täisteratoodetes, seemnetes, kalkunis.
Mida mitmekesisemalt ja regulaarsemalt (sh nii, et energiat saaks vastavalt vajadusele) süüa, seda tõenäolisem on ka see, et suudate oma magusaisule vastu astuda.
12. veebruar 2012
Tere!
Minu 1,5 aastane laps on siiani piimatooteid hästi talunud, joob hea meelega piima (2,5%), keefiri, jogurtit, sööb juustu, merevaiku. Kuid lasteaias joovad 3,5 % piima ja lapsel on väga tugev kõhupuhitus ja kõhulahtisus (väljaheide on kollane, vedel). Kas asi võib olla piimas ja kas on alust kahtlustada piimavalgu talumatust?
Ette tänades.
Anni
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kas olete proovinud lapsele anda 3,5%-list piima ka kodus ja kas siis ilmnevad samad nähud? Kõhupuhitus ja -lahtisus võivad olla küll laktoositalumatuse (laktoos on piimasuhkur, mitte valk) tunnuseks. Samas piima laktoosi (ja ka valgu) sisaldus on eri rasvasusega piimades väga sarnane. Seetõttu on vähe tõenäoline, et kõhulahtisuse põhjuseks on just nimelt 3,5%-lise piima pakkumine lasteaias. Kui siiski selgub, et ka kodus tekitab 3,5%-line piim probleeme, siis piimavalgu- või laktoositalumatuse diagnoosimiseks tuleks pöörduda perearsti poole.
12. veebruar 2012
Mul mõned küsimused!
1.Millised tegurid määravad inimese toiduvaliku?
2.Milliseid toiduaineid soovitatakse eelistada Eesti toitumis- ja toidusoovitustes?
3. Kui suur peaks olema taimse toidu osakaal päevasest toidukogusest?
4. Mida tähendab südamesõbralik toit?
5. Millised on positiivsed muutused eeslaste toitumistavades?
Loodan et suudate mind nende küsimustega aidata! Jään vastuseid ootama. Ette tänades teid Jaana!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Toiduvalikut määravad paljud tegurid – toidu kättesaadavus (nii see, kas ja milline pood on läheduses ja kas ja kui palju inimesel on raha toidu ostmiseks), aeg, toitumisharjumused, ümbritsev keskkond, teadmised jpt. Miks me sööme ja mis seda mõjutab, võib lugeda täpsemalt siit.
Eesti toidusoovitustes on toidud jaotatud toidugruppide põhiselt korrustele ning kõige suurema hulga portsjoneid tuleks süüa alumistelt korrustelt ehk siis kartuli-leiva-teraviljatoodete grupist ning puu- ja köögiviljadest. Mõõdukalt tuleks süüa piimatooteid, toite grupist liha-kana-kala-muna ja lisatavaid rasvu. Võimalikult vähe tuleks süüa püramiidi tipus paiknevaid toite – suhkruid ja maiustusi. Lisaks tuleks teha õigeid valikuid toidugruppide sees. Näiteks teraviljade grupist eelistada täisteratooteid, vähem süüa saia ja peenleiba. Kartulite puhul eelistada keedetud kartulit friikartulitele. Lihade grupist eelistada võimalikult vähetöödeldud toite jne.
Taimse ja loomse toidu suhet arvuna on väga raske anda; seda väljendatakse kas osatähtsusena energiast, valkude saamise jaotusena loomse ja taimse toidu vahel või siis ka koguseliselt. Kuna kõiki neid määratlusi on reaalses elus keeruline järgida, siis kõige õigem oleks lähtuda põhimõttest, et suurem osa toidust võiks olla taimne, kuid päeva jooksul võiks süüa alati ka midagi loomset piimatoodete ja liha-kana-kala-muna toidugrupist. Nn punast liha ei pea sööma iga päev ja kui inimene oskab oma toitumise väga hästi planeerida, siis võib ta sellest põhimõtteliselt ka loobuda. Küll aga võiks süüa kala, sest muidu ei saa piisavalt D-vitamiini ja omega-3-rasvhappeid.
Südame- ja veresoonkonnahaiguste riskifaktoriteks on ülekaal, väga soolane ja rasvane toit jpt. Otsest definitsiooni südamesõbralikule toidule pole olemas, see väljendab pigem kogu toiduvalikut, mis aitaks ennetada südame-veresoonkonnahaigustesse haigestumist. Toidust saadav energia- ja toitainete kogus peaks vastama soovituslikule ja põhitoitainete omavaheline tasakaal paigas (tavaliselt kipuvad rasvad moodustama kogu saadud energiast liiga suure osa). Küllastunud rasvhapate osatähtsus ei tohi olla üle 10% – et seda saavutada, peaks loomsetest allikatest (piimatooted, lihatooted) pärit rasvade tarbimist piirama. Kiudaineid (st täisteratooteid, puu- ja köögivilju) tuleks süüa rohkem ning võimalikult vähe saada toiduga (nii töödeldud toiduga nagu nt juust, leib, sink kui ka valmis toitudest) soola.
Eestlaste toitumistavade muudatuste kohta ei ole palju informatsiooni. Kui peate silmas muudatusi võrreldes umbes 30 aasta taguse ajaga, siis kindlasti on positiivne see, et toiduvalik on väga palju mitmekesistunud ning vähenenud on loomset päritolu rasvainete kasutamine. Viimane faktiline toitumisuuring oli aastal 1997 ning loodame uue läbi viia lähiaastatel. Enne seda on raske midagi täpsemat öelda viimase 15 aasta muutuste kohta, kuid väiksemad uuringud näitavad seda, et suurenenud on valmistoitude osakaal meie toitumises, mida ei saa väga positiivseks pidada. Aasta-aastalt õige pisut paraneb puu- ja köögiviljade tarbimine, kuid soovituslikust viiest päevasest portsjonist on suurem osa inimesi veel päris kaugel.
tai 
Tervisliku toitumise informatsioon