Menüü

Nõuandenurk

Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.

Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.

Loe tervisliku kehakaalu kohta.

Tagli Pitsi

Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest.

Kristel Ehala-Aleksejev

Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja.

Varia

Küsi nõu
Esita toitumisspetsialistile küsimus

Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida. Sinu küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel viie tööpäeva jooksul koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.

Maximum 2000 characters

Anonüümne

27. september 2010

Tere, seedimine on kinni kogu aeg, 69a proua, tanan

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Kõhukinnisuse puhul peab vaatama, et toiduga oleks saadud piisav kogus kiudaineid. Kiudainete poolest on kõige rikkamad teraviljatooted (puder, leib, sepik). Samuti sisaldavad palju vajalikke kiudaineid puu- ja köögiviljad. Soodsalt mõjuvad seedimisele ka kõikvõimalikud hapendatud piimatooted – keefir, jogurt jms. Lisaks on vaja juua piisavalt vedelikku ning võimaluse korral liigutada ennast vähemalt tund, parem kui veelgi enam päevas (nt käia jalutamas vm). Vähem tuleks süüa liiga soolaseid ja vürtsikaid toite, valmistoite, konserve, suhkrurikkaid toite, kanget teed ja kohvi, kakaod, saiakesi-pirukaid. Alkoholi tarbida mõõdukalt. Ka liigne liha- ja piimatoodete söömine võib mõnikord olla probleemiks. Vahel võib olla abi mee, rosinate või pähklite söömisest, ka mahla või vee joomisest enne sööki või enne magamaminekut. Kui toitumise muutmisega ei ole võimalik kõhtu korda saada, siis tasub pöörduda perearstile ning küsida pigem loodusliku toimega seedeelundkonna tööd soodustavaid preparaate.
Mõnikord võib kõhukinnisus olla tingitud ka hoopis stressist, mistõttu on vaja regulaarselt puhata. Ka sel juhul võib abi olla perearsti juures käimisest.
Kõikvõimalike ravimite võtmist kindlasti omal käel ei soovita, vaid alati on vaja konsulteerida apteekri või arstiga.
Täpsemalt saab kõhukinnisusest lugeda Terviselehe artiklist.

Anonüümne

23. september 2010

http://toitumisteraapia.ee/toitumisjuhised_s.jpg
Huvitav et toidupüramiid sellel lehel räägib hoopis teist juttu.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Toidupüramiid koostatakse eneriga- ja toitainete soovituste põhjal. Eestis kehtivad riiklikud toitumissoovitused ning www.toitumine.ee leheküljel asuv toidupüramiid baseerub neil soovitustel. Pikemalt saab kommentaari uuele toidupüramiidile lugeda siit.

Anonüümne

11. september 2010

Tere,
Kas keegi viib läbi toitumisteemadel loenguid, täiendõpetusi?

Julia

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Toitumisteemalisi plaanilisi loenguid on võimalik kuulata erinevates Ülikoolides Tartus (nt Tartu Ülikool) ja Tallinnas (Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool), aga ka tervishoiukõrgkoolides. Lektoreid mingile üritusele toitumisest rääkima kutsudes peab teadma veidi täpsemalt, kellele loeng toimub ja millest soovitakse kuulata, sest erinevad lektorid on spetsialiseerunud pisut erinevatele teemadele. Sügisest algavad toitumisteemalised loengud ka näiteks Tallinna Rahvaülikoolis. Pikemaks täiendõppeks on kindlasti võimalik teha individuaalseid kokkuleppeid, nt Tallinna Tehnikaülikooli toiduainete instituudiga.

Anonüümne

11. september 2010

Kui suur on minu energiavajadus, kui ma käin 3 korda nädalas kergejõustikus üks kord on 1,5 tundi ja siis veel 1 korra kehalises ja ühe korra ujumas umbes 20 minutit suhtleliselt ainult ujume. (karm õpetaja) ja olen 14 ja kaalun(kui seda vajaon) 40 ja pikkust on mul 162. et kas ma olen siis aktiivne või väga aktiivne ?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Oma kehaliselt aktiivsuselt liigituksid ilmselt rohkem väga aktiivse alla, kui Sa ka peale kooli ja trenne vabal ajal oled rohkem aktiivsem, mitte televiisori-arvuti taga. Seega siis umbes 2500-2700 kcal oleks Sinu vajadus arvutuste põhjal. Lisaks mängib kindlasti rolli ka ainevahetuse kiirus, mida selliste arvutustega välja pole võimalik arvutada.

Anonüümne

16. august 2010

tere

kui palju suureneb liighigistamise all kannataval inimesel soolavajadus?
olen 33 a naine, normaalkaalus. joon päevas u 5 l vedelikke – põhiliselt teed, see ka ilmselt suurendab isu soolase järgi.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Konkreetselt soolavajadust on väga raske välja tuua, kuna see sõltub paljudest teguritest. Higistamisega kindlasti väljutatakse osa naatriumist, kuid reeglina sisaldab meie toit niigi pea 2 korda niipalju naatriumi kui normaaltingimustel vajalik. 5 liitrit vedelikku tundub väga palju, kas olete konsulteerinud selles osas arstiga? Suurem vedelikutarbimine on liighigistamise puhul küll kasuks, kuid 5 liitrit tundub väga palju. Seda, kas oleks vaja hakata tarbima enam mineraalaineid (mitte ainult naatriumi, aga ka kaaliumi ning võib-olla ka magneesiumi ja kaltsiumi), saab välja selgitada arst vastavate analüüsiga.

Anonüümne

4. august 2010

Terekest,
Mul on küsimus, et ma ei saa sellest energiavajaduse kalkulaatorist väga aru, sellesmõttes, et kui ma näiteks tund aega kõnnin sellises jalutavas tempos, kas see on siis vähe aktiivne või juba aktiivne ?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Tegemist on täiskasvanute kalkulaatoriga ikka? Soovitan selle täitmisel “mitte üle pingutada”. Kõigepealt panna paika magamise-puhkamise tunnid, seda on üsna lihtne teha. Suurt koormust tavalisel inimesel praktiliselt ei esinegi. Ka keskmist koormust esineb suhteliselt vähe. Sinna alla kuulub tempokas jalutamine, jalgrattasõit jne. Kui tegeleda tervisespordiga, siis ehk tuleb päevas 1-2 tundi keskmist koormust, suurematel sportlastel rohkem. Väike koormus on tavaline jalutamine, kodutööd jms. See sõltub nüüd inimese töö iseloomust ja vaba aja veetmisest. Kõik ülejäänud päevane füüsiline koormus klassifitseerub siis kerge koormuse alla.
Täiskasvanud normaalkaalus ja keskmiselt aktiivse naise energiavajadus tuleb umbes vahemikku 1900-2200kcal, meesterahval nii 2300-2800kcal.

Anonüümne

24. juuli 2010

Tere,
Teen kõvasti mõttetööd, ning valin elukutset. Endale meeldib väga toitumine ja seda puudutavad terviseprobleemid. Seega kas oskate soovitada Eestis mõnda õppeasutust kus saab omandada nn. toitumisspetsialisti eriala, olen uurinud toiduainetetehnoloogia valdkonda aga sooviksin pühenduda just toidu ja tervise omavahelistele teadmistele. Võiksite soovitada ka välismaiseid kõrgkoole. Tänud!

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Eestis riiklikult toitumisspetsialiste ülikoolides veel ei koolitata, kuid me liigume seda teed, et kas näiteks Tartu või Tallinna Tervishoiukõrgkooli baasil oleks lähitulevikus võimalik seda eriala õppida. Sest ennekõike on vaja õppida inimese anatoomiat ja füsioloogiat ja siis täiendada ennast nii toitumisnõustamise kui ka toidu valmistamise ja koostise alal. Toitumisõpetust ainena õpetatakse nii Tallinna Tehnikaülikoolis kui ka Tallinna Ülikoolis, lisaks on toitumist käsitlevad teemad õppekavas ka Tartu Ülikoolis.
Lähiülikoolidest soovitaksin Soome Kuopio ülikooli. Veidi kaugemalt Taani Ülikooli või Hollandis Wageningeni Ülikooli. Kui sellel lehel panna otsingusõna “nutrition”, siis on võimalik leida veel koole, milles käsitletakse toitumise teemat.

Anonüümne

20. juuli 2010

Tervist!
Kas sinised silmaalused võivad olla tekkinud valest toitumisest ja kui võivad, siis mis ainete/toitude tarbimine aitaks sellest vabaneda?
Tänan.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Sinised silmaalused ei ole seotud toitumisega. Võib pöörata rohkem tähelepanu K-vitamiini sisaldavatele toitudele (puu- ja köögiviljad), kuid suure tõenäosusega väga abi sellest ei ole. Väga põhjaliku selgituse siniste silmaaluste tekkimisest on kirjutanud dermatoloog Elo Kuum.

Anonüümne

18. juuli 2010

Tahaksin juhtida tähelepanu, et siinsamas ‘Toidupüramiidi põhimõtete’ all portsjonite kohta esitatud kvantitatiivsed andmed on üsna eksitavad.

Näiteks kui päevane energiavajadus on 1700 kcal ning tabelitest ‘Päevane portsjonite arv’ ja ‘Portsjonite suurused’ võtta iga kategooria (I, IIa jne) puhul soovitatav minimaalne väärtus, siis saame koguenergiaks 875 kcal (6*50+3*25+2*40+2*80+2*70+2*40+1*40), mis katab energiavajadusest vaevu poole. Kui aga võtta nendest tabelitest iga kategooria soovitatav maksimaalne väärtus, siis saame tegelikuks koguenergiaks 1520 kcal (8*50+4*25+4*70+3*80+3*100+3*40+2*40), mis on tegelikust energiavajadusest u 11% väiksem. Kui võtta kõigist vahemikest keskmine väärtus, siis tuleb koguenergia analoogiliselt 1178 kcal, mis on tegelikust energiavajadusest väiksem 31% võrra.

Samasugune suur ühepoolne kõrvalekalle esineb ka teiste portsjonite arvude tabelis toodud energiavajaduse väärtuste korral.

Ma arvan, et on ohtlik soovitada inimestele sedavõrd väikesi energiakoguste summasid, isegi kui tegemist on ülekaalulistega. Need, kes on kindlalt otsustanud kehakaalu vähendada või muidu toitumist jälgida, valivad lubatavatest vahemikest väärtused pigem väiksema otsa poole ja satuvad sellega suurde kroonilisse energiadefitsiiti. Oleks abiks, kui te lisaksite tabelite juurde vastavasisulise kommentaari, veel parem aga, kui viiksite tabelites arvud tegelikkusega vastavusse.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Toidusoovitused (so päevased portsjonite arvud) on inimestele, kes ei oska või ei taha jännata energia arvutamisega. Energeetilised väärtused iga toidugrupi juures on üsna ligikaudsed. Kui inimene sööb nii nagu püramiid õpetab, siis ta tegelikkuses saab igal juhul oma energiavajaduse täis. Sest reeglina sisaldab portsjon rohkem energiat kui on toidusoovitustes näidatud vastava grupi keskmise portsjoni energiaväärtus. Näiteks puuviljade portsjoni puhul on kirjas, et ta annab keskmiselt 40-70 kcal. 100 gramm õunu annab 40 kcal, 100 grammi viinamarju 70 kcal, kuid näiteks banaan 106 kcal. Enamik puuvilju kaldubki olema pigem 70 kcal juures ja enamgi. Leiva puhul on ühe portsjoni (so 30-50 g rukkileiba) energiasisalduseks märgitud ligikaudu 50 kcal. Kui aga vaadata keskmist leiva energiasisaldust, siis on see 270 kcal (seemnetega leibade puhul veelgi enam) ehk siis 50 grammi annab 135 kcal, 30 grammi annab 80 kcal. Ka paljud piimatooted on tavaliselt maitsestatud näiteks suhkruga, mis tõstavad nende tegelikku energiasisaldust.
Panen siia ka ühe päevamenüü (loomulikult ei sööda iga päev kõiki neid asju, vaid varieeritakse nädala peale ja vastavalt sellele süüakse korraga suuremad kogused) toiduainetena, mis annab umbes 2500 kcal ja vastab tabelis esitatud portsjonite arvudele. Sellest on näha, et tabelis esitatud portsjonite arvud annavad soovitusliku energiakoguse täis. Lisaks kipuvad inimesed tihti unustama või mitte märkama osasid asju, mida nad söövad (näksimised, alkohol), mis tõstab nende energiasaamist pigem soovituslikust suuremaks kui jääb alla selle.

Toiduaine  g/päevas portsjonite arv
Teraviljatooted    
leib, saib 200 5
kaerahelbed 55 1
keetmata riis 40 1
kooritud keedetud kartul 250 2,5
Puu- ja köögiviljad    
puhastatud kapsas 100 1
puhastatud peet 100 1
puhastatatud porgand 100 1
tomat 100 1
kurk 100 1
õun 100 1
puhastatud apelsin 100 1
puhastatud banaan 100 1
mahl 100 1
Piimatooted, liha-kala-kana-muna    
piim, keefir 400 2
maitsestamata jogurt 100 1
juust 30 1
küpsetatud lõhe 50 1
sea/veise(hakk)liha küpsetatult 50 1
küpsetatud kanaliha 60 1
muna 30 0,5
Lisatavad toidurasvad    
õli 10 2
või 5 1
Maiustused    
šokolaad 10 1
mesi 20 1
suhkur 15 1,5

 

Anonüümne

6. juuli 2010

Tere!
Tahtsin küsida , et kui päevas süüa ainilt 1-kilo maasikaid ja juua rohelist teed, kas see käib siis paastumise alla? Kas selline paast kahjustab palju tervist?
Või on see pigem nälgimine?
Liiga palju küsimusi vist. Jään ootama vastust.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Paast oma olemuselt ongi nälgimine, kuigi kasutatakse muidugi ilusamat väljendit “organismi puhastamine”. Ka paastusid on erineviad, kus lubatud on erinevad toiduained/joogid erinevates kogustes. Kui oled eelnevalt toitunud korralikult ja organismil on piisavad toitainete varud, siis paar päeva maasikatest ja teest toituda ei tee palju kahju, kuid pikemajaliselt võib tekkida erinevate toitainete defitsiit. Toituma peaks siiski mitmekesiselt ja mõistlikult. Paastumine ei ole kaalulangetamise seisukohalt hea, kuna oma toitumisharjumuste juurde naastes tulevad ka kaotatud kilod tagasi.