Menüü

Nõuandenurk

Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.

Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.

Loe tervisliku kehakaalu kohta.

Tagli Pitsi

Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest.

Kristel Ehala-Aleksejev

Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja.

Varia

Küsi nõu
Esita toitumisspetsialistile küsimus

Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.Sinu küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel viie tööpäeva jooksul koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.

Anonüümne

20. oktoober 2010

Tere!

Minu küsimus/soovitus ei ole võibolla suunatud otse Teile vaid saidile endale.
Olen sportlane ja vajan seetõttu palju rohkem valku, kui on tavalise inimese päevane soovitus. Kas siin saidil on võimalik päevamenüü arvutamisel kuidagi arvesse võtta ka spordist tulenevaid lisavajadusi? Hetkel ma lihtsalt ignoreerin seda valkude ülesöömise punast ruudukest. Palju keerulisem aga on igasugu vitamiinide ja mineraalainetega, mis on lihaste moodustumisel ja spordist tulenevalt ka teiste füsioloogiliste muutuste juures hädavajalikud ning sportlastel on neid tihti rohkem vaja, kui tavainimesel. Olen kuulnud, et kui toitumine korras, siis keha võtab vajadusel toidust rohkem asju, kui tavainimestel ja saab ikka hakkama. Kas on ikka päris nii või peab mingite toiduainete tarbimisele rohkem rõhku pöörama?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Programmi soovitused on mõeldud keskmisele täiskasvanud inimesele. Keskmisele sportlasele on väga raske koostada soovitusi, sest sportlaste vajadused on niivõrd erinevad. Peale soo ja vanuse sõltuvad need spordialast, treeningute sagedusest ja intensiivsusest, aastajast, võistlushooajast jpm teguritest. Sportlaste puhul oskavad toitumise osas nõu anda ennekõike treenerid, parimal juhul selleks ekstra palgatud toitumisspetsialistid. Seetõttu soovitan menüü sisestada küll toitumisprogrammi, kuid ignoreerida tavainimeste soovitustega võrdlemist ning küsida nõu pigem treenerilt. Tema teab konkreetselt Teie vajadusi (nt milliste toitainete vajadus on suurenenud) ning oskab anda nõu, mida peaks rohkem/vähem sööma (seda saab siis küll ka vaadata programmist, et mis on ühe või teise toitaine parimaks allikaks) või kui toiduga pole võimalik toitaine vajadust katta, siis vajadusel soovitada ka õiget toidulisandit.

Anonüümne

5. oktoober 2010

Tere! See küsimus ei lähe ehk just väga teemasse, aga kuna ma tean, et Te olete ka TTÜ-s õpppejõud, siis ehk Te oskaksite öelda, kas ja millistes Londoni ülikoolides on võimalik õppida toidutehnoloogiat? Või siis midagi ligilähedast sellele, mida õpetatakse TTÜs.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Londoni lähistel asuvas Surrey Ülikoolis on võimalik õppida toiduga seonduvaid erialasid.

Anonüümne

4. oktoober 2010

Tere! Olen 27 aastane,väga aktiivse eluviisiga naine! Töö on füüsiliselt raske,lisaks kasutan vaba aja aktiivsele tegevusele nagu kodutööd ja koerte treening metsas(jooks ja muu sportlik tegevus)! Enesetunne on hea,magan 7-8 tundi stabiilselt,kaal on 60 stabiilselt! Toitumisprogrammi kalkulaatorite alusel peaks mu energiavajadus olema juba 4000kcl päevas,kuid senise toitumise juures ei ole see kuidagi täis tulnud! Toitun tervislikult ja mitmekesiselt,ei jäta toidukordi vahele! Mis siin võiks ette võtta? Tabelid näitavad pidevat alatoitumist! Olen toitunud nii juba aastaid ja füüsiline koormus,kaal,uni…kõik on olnud stabiilne! Ma lihtsalt ei ole füüsiliselt suuteline nii palju toitu sööma kui toitumisprogrammi alusel arvutan! Lisaks võtan kaltsiumi ja mõningaid vitamiine! Kas teen midagi valesti? Peaksin ma füüsilist koormust vähendama,isegi kui energiat tundub olevat ja tahtmist kohe kindlasti!? :) Olen nõutu!

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Sellised kalkulaatorid on pigem keskmise inimese vajaduste arvutamiseks, aga kõik inimesed on erinevad. Kui tarbite vähem energiat, aga enesetunne on hea, kaal ei lange, siis kindlasti ei pea ennast hakkama sundima rohkem sööma. Rikkumata organism peaks tegelikult ise ära tundma, mida ja kui palju tal süüa vaja on. Olge kindlasti aktiivne edasi ja toituge mitmekesiselt ning ärge vaevake oma pead sellega, et kalkulaatori järgi peaksite hakkama rohkem sööma.

Anonüümne

2. oktoober 2010

TAI toitumispüramiid erineb Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsiooni (ETTA) toitumispüramiidist põhimõtteliselt. ETTA kohaselt on punane liha ja kartul, riis kõige ülemisel astmel, TAI puhul hoopis allpool! Kumb siis on õigem?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

TAI toidupüramiid on koostatud riiklike toitumissoovituste põhjal ning see on kogusepõhine. See tähendab, et püramiidis asuvad allpool toidud, mida peaks koguseliselt sööma kõige rohkem. Tundub, et ETA püramiid on energiapõhine ehk seal on allpool toidud, mis peaksid päevasest energiast andma kõige enam. Kartuli (riisi, makaroni) ja liha paigutamine püramiidi viimasele korrusele on õigustatud USAs, kust see püramiid on pärit. Kuna ameeriklased tarbivad kartulit peamiselt friikartulitena ja väga palju, siis nemad peavadki inimestel soovitama selle vähendamist. Eesti inimesed söövad peamiselt keedetud kartulit ning tarbimine väheneb iga aastaga, meie ei saa soovitada inimestele ühe peatoiduaine tarbimise vähendamist. Samuti ei saa me öelda, et ärge üldse sööge riisi ja makarone, kuna sellisel juhul küsisiksid veidi vaesemad inimesed, et mida nemad üldse süüa tohivad. Püramiidi koostamisel peab arvestama vastava maa geograafiliste, klimaatiliste ning sotsiaal-kultuuriliste tingimustega. Samuti ei saa inimestele vastutustundetult soovitada piiramatut õlide, pähklite ja seemnete söömist (kuigi need sisaldavad kasulikke rasvhappeid) väitega, et toidust saadav energiakogus ei oma mingit tähtsust. Omab ikka küll. Kui inimene saab energiat rohkem kui kulutab, siis võib tagajärjeks olla ülekaal. Siit saate lugeda ka pikemat kommentaari uuele toitumispüramiidile.

Anonüümne

1. oktoober 2010

Tere
küsimus, siis selle toitumisprogrammi kohta, et sõin täna aleksandrikooki ning panin siis programmi, et sõin umbes 70 grammi aleksandri kooki ja siis ehmatasin, et kuidas ma ni palju söönud olen, vaatasin, mis see siis palju kaloreid andis, ja vaatan, et aleksandri kook. ja see 70g sisaldas 501 kalorit, ning siis vaatasin palju 100grammis on , siis näitas et üle 700, ja minuarust on see täiesti absurd, siis panin netti otsingusse, et palju see sisaldab, siis leidsin ümardatult, et sisaldab alla 400 kalori, niiet, kas see on mingi viga, või see tõesti sisaldab nii palju ?
aitäh!

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Suur tänu sellele tähelepanu juhtimast. Vaatasime järele ja tõepoolest on programmi uuendamisel retsepti tekkinud viga – nimelt kuumtöötluse kadu on kogemata 100%. Tegelilkult on aleksandrikoogi energiasisaldus 100g kohta umbes 450kcal, mis sõltub pisut ka retseptist ja tootjast. Kahjuks enne 2011 aasta kevadet nüüd andmebaasi parandatud retsept ei jõua, kuna programmi andmbaasi uuendamine toimub vaid kord aastas.

Anonüümne

27. september 2010

Tere, seedimine on kinni kogu aeg, 69a proua, tanan

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Kõhukinnisuse puhul peab vaatama, et toiduga oleks saadud piisav kogus kiudaineid. Kiudainete poolest on kõige rikkamad teraviljatooted (puder, leib, sepik). Samuti sisaldavad palju vajalikke kiudaineid puu- ja köögiviljad. Soodsalt mõjuvad seedimisele ka kõikvõimalikud hapendatud piimatooted – keefir, jogurt jms. Lisaks on vaja juua piisavalt vedelikku ning võimaluse korral liigutada ennast vähemalt tund, parem kui veelgi enam päevas (nt käia jalutamas vm). Vähem tuleks süüa liiga soolaseid ja vürtsikaid toite, valmistoite, konserve, suhkrurikkaid toite, kanget teed ja kohvi, kakaod, saiakesi-pirukaid. Alkoholi tarbida mõõdukalt. Ka liigne liha- ja piimatoodete söömine võib mõnikord olla probleemiks. Vahel võib olla abi mee, rosinate või pähklite söömisest, ka mahla või vee joomisest enne sööki või enne magamaminekut. Kui toitumise muutmisega ei ole võimalik kõhtu korda saada, siis tasub pöörduda perearstile ning küsida pigem loodusliku toimega seedeelundkonna tööd soodustavaid preparaate.
Mõnikord võib kõhukinnisus olla tingitud ka hoopis stressist, mistõttu on vaja regulaarselt puhata. Ka sel juhul võib abi olla perearsti juures käimisest.
Kõikvõimalike ravimite võtmist kindlasti omal käel ei soovita, vaid alati on vaja konsulteerida apteekri või arstiga.
Täpsemalt saab kõhukinnisusest lugeda Terviselehe artiklist.

Anonüümne

23. september 2010

http://toitumisteraapia.ee/toitumisjuhised_s.jpg
Huvitav et toidupüramiid sellel lehel räägib hoopis teist juttu.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Toidupüramiid koostatakse eneriga- ja toitainete soovituste põhjal. Eestis kehtivad riiklikud toitumissoovitused ning www.toitumine.ee leheküljel asuv toidupüramiid baseerub neil soovitustel. Pikemalt saab kommentaari uuele toidupüramiidile lugeda siit.

Anonüümne

11. september 2010

Tere,
Kas keegi viib läbi toitumisteemadel loenguid, täiendõpetusi?

Julia

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Toitumisteemalisi plaanilisi loenguid on võimalik kuulata erinevates Ülikoolides Tartus (nt Tartu Ülikool) ja Tallinnas (Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool), aga ka tervishoiukõrgkoolides. Lektoreid mingile üritusele toitumisest rääkima kutsudes peab teadma veidi täpsemalt, kellele loeng toimub ja millest soovitakse kuulata, sest erinevad lektorid on spetsialiseerunud pisut erinevatele teemadele. Sügisest algavad toitumisteemalised loengud ka näiteks Tallinna Rahvaülikoolis. Pikemaks täiendõppeks on kindlasti võimalik teha individuaalseid kokkuleppeid, nt Tallinna Tehnikaülikooli toiduainete instituudiga.

Anonüümne

11. september 2010

Kui suur on minu energiavajadus, kui ma käin 3 korda nädalas kergejõustikus üks kord on 1,5 tundi ja siis veel 1 korra kehalises ja ühe korra ujumas umbes 20 minutit suhtleliselt ainult ujume. (karm õpetaja) ja olen 14 ja kaalun(kui seda vajaon) 40 ja pikkust on mul 162. et kas ma olen siis aktiivne või väga aktiivne ?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Oma kehaliselt aktiivsuselt liigituksid ilmselt rohkem väga aktiivse alla, kui Sa ka peale kooli ja trenne vabal ajal oled rohkem aktiivsem, mitte televiisori-arvuti taga. Seega siis umbes 2500-2700 kcal oleks Sinu vajadus arvutuste põhjal. Lisaks mängib kindlasti rolli ka ainevahetuse kiirus, mida selliste arvutustega välja pole võimalik arvutada.

Anonüümne

16. august 2010

tere

kui palju suureneb liighigistamise all kannataval inimesel soolavajadus?
olen 33 a naine, normaalkaalus. joon päevas u 5 l vedelikke – põhiliselt teed, see ka ilmselt suurendab isu soolase järgi.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Konkreetselt soolavajadust on väga raske välja tuua, kuna see sõltub paljudest teguritest. Higistamisega kindlasti väljutatakse osa naatriumist, kuid reeglina sisaldab meie toit niigi pea 2 korda niipalju naatriumi kui normaaltingimustel vajalik. 5 liitrit vedelikku tundub väga palju, kas olete konsulteerinud selles osas arstiga? Suurem vedelikutarbimine on liighigistamise puhul küll kasuks, kuid 5 liitrit tundub väga palju. Seda, kas oleks vaja hakata tarbima enam mineraalaineid (mitte ainult naatriumi, aga ka kaaliumi ning võib-olla ka magneesiumi ja kaltsiumi), saab välja selgitada arst vastavate analüüsiga.