Menüü

Nõuandenurk

Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.

Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.

Loe tervisliku kehakaalu kohta.

Tagli Pitsi

Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest.

Kristel Ehala-Aleksejev

Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja.

Kõik teemad

Küsi nõu
Esita toitumisspetsialistile küsimus

Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida. Sinu küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel viie tööpäeva jooksul koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.

Maximum 2000 characters

Anonüümne

13. juuli 2012

Toit ja toidu valmistamine

Tere!
Sooviksin Teid kõigepealt tänada ülimalt informatiivse ja kasuliku lehekülje loomise eest :)
Uurisin valgusfooritabelit ning tekkis selline küsimus, et miks on maks kollases osas võrdselt viineriga? Olen alati arvanud maks on erinevalt viinerist kasulik ja tervislik toiduaine, mida võib julgelt tarbida.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Maksa kutsutakse organismi keemialaboriks – seal toimub palju reaktsioone, sh organismi sattunud mittevajalike ainete kahjutukstegemine. Seetõttu sisaldab maks näiteks palju rauda ja vitamiine, kuid teisest küljest on seal ka ained, mida me ei peaks nii palju või üldse saama: kolesterool, raskemetallid. Seetõttu võiks maksa aeg-ajalt süüa, kuid mitte väga suurtes kogustes ja/või sagedasti.

Anonüümne

13. juuli 2012

Toitumine ja tervis

Hirss on gluteenivaba,ja seepärast soovitatakse seda gluteenitalumatuse korral. Käivad vaidlused selle üle, kas hirssi tsöliaakiahaiged võivad kasutada, sest see sisaldab nisu alfa-gliadiinile sarnaseid prolamiine. Nüüd tatrajahu valk sarnaneb oma omadustelt väga nisujahu gluteenile, kas tatra puhul võib olla sama olukord, mis hirsi puhul? Kas tsöliaakia haige ikka võib tatart süüa?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Teie küsimusele vastab TÜ Kliinikumi dieetraviarst Liidia Kiisk: “Gluteeni kui sellist, mida peetakse tsöliaakia tekitajaks, otseselt ei leidu ei hirsis ega tatras ning seetõttu on need tsöliaakiahaigetele lubatud. Samas sisaldavad nad tõesti sarnaseid prolamiine, kuid esiteks on nende sisaldus/toime palju väiksem võrreldes nisus sisalduva gluteeniga ning teiseks sõltub nende toime ka konkreetsest inimesest. Kui Teil tsöliaakia nähud ei kao kõikide gluteenisisaldavate toitude väljajätmisel (va siis hirss ja tatar) oma menüüst, siis võiksite tõesti kaaluda ka nende eemaldamist. Samuti soovitan lugeda pakendeid: kui seal on peal märge “gluteenivaba”, on see tsöliaakiahaigele lubatud.”

Anonüümne

12. juuli 2012

Varia

Tere!

Kas Te oskate öelda, missugused toiduained sisaldavad kõige suuremas koguses nii askorbiinhapet kui ka rutiini? Otsin nimelt toidu kujul eksisteerivat alternatiivi askorutiinile (50 mg rutiini, 50 mg askorbiinhapet ühes tabletis).

Ette tänades,

Kertu

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Askorbiinhape on tegelikult kõige tavalisem C-vitamiin ning seda leidub rikkalikult puu- ja köögiviljades. Eriti rikkad on selle poolest astelpaju- ja kibuvitsamarjad, paprika, mustad sõstrad. Rutiin on fütotoitaine – bioflavonoid, mida leidub väga paljudes taimedes, puu- ja köögiviljades. Kõige rutiinirikkam on tatar. Selleks, et ühekorraga mõlemat saada, ei pea neid saama ühest allikast, kuid on soovituslik, et samal toidukorral süüakse nii C-vitamiinirikast kui rutiinirikast toiduainet, et nad satuksid organismi samaaegselt.

Anonüümne

6. juuli 2012

Kehakaal

Soovituslik vööümbermõõt on naistel alla 88 cm ja meestel alla 102 cm. Kui nende mõõtude omavaheline suhe – ehk jagades puusaümbermõõdu võõümbermõõduga – on meestel üle 1 ja naistel üle 0,8, on tegemist rasvumisega.

Selle leidsin teie lehelt. Küsimus selline: Ma kaalun 63 kg, olen 165 pikk, vööümbermõõt 68 cm ja puusaümbermõõt 95 cm. Siis selle valemi järgi kus pean puusaümbermõõdu jagama vööümbermõõduga, olen ma rasvunud? Kas see valem ei peaks olema teistpidi?

Ette tänades
Maiki

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Jah, Teil on õigus. Sinna oli sisse lipsanud trükikurat ning tõepoolest tuleb vööümbermõõt jagada puusaümbermõõduga. Parandasime ka lehel selle ära. Suur tänu Teile tähelepanu juhtimise eest!

Anonüümne

5. juuli 2012

Varia

Tere!

Kas keeleliselt ja tähenduslikult korrektne on kasutada väljendit ‘küllastunud ja küllastumata rasvhapped’ või küllastatud ja küllastamata rasvhapped’?

Ette tänades,

Kertu

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

 Õigem oleks kasutada küllastunud ja küllastumata rasvhapped.

Anonüümne

3. juuli 2012

Toitumine ja tervis

Tere,

Aitäh vastuse eest! Mind on testitud Tartus kõikvõimalike allergiate vastu ja kõik need on andnud negatiivse tulemuse.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Siis tuleb Teil siiski otsast alata, pöörduda perearsti poole ning lasta teostada ka toidutalumatuse testid, samuti uurida Teid tsöliaakia osas. Ilma täiendavate analüüsideta on väga keeruline välja selgitada, millest nähud võivad tingitud olla.

Anonüümne

30. juuni 2012

Varia

Kui palju peaks päevas sööma kcal 155cm 40 kg kaaluv tütarlaps?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

See sõltub eluviisist (sh füüsilisest koormusest) ja vanusest ning võib olla 1600 kcal, aga võib-olla ka 2200 kcal ja enam. Üheks võimaluseks on seda arvutada kalkulaatoriga, kuid kõige parem on jälgida oma kehakaalu ja tervislikku seisundit ning soovi korral toitumist analüüsida ja leida endale sobiv päevane energiasoovitus. Kui olete veel teismeline, siis tuleb kindlasti arvestada organismi kasvamise ja arenemisega ning mitte hakata ennast näljutama.

Anonüümne

30. juuni 2012

Kehakaal

Tere,

Olen 168 cm pikk ja kaalun 83 kilo. Puusaümbermõõt on 107. Tunnen et olen ülekaaluline ja soovin alandada puusaümbermõõtu 3 cm võrra ning kilosid ka umbes 5-10. Teen trenni, lõuna ajal jooksen 20 minutit ehk siis 3 km ja õhtul kõnnin lapsevankri ja koeraga 6 km ehk siis 1h kuni 1,5 tundi maksimaalselt. Söön omaarust tasakaalustatud toitu ehk hommikuks kaks teraleiba vorsti või juustuga, lõunaks kaks kartulit koos tüki lihaga ning väga palju salatit. Õhtuti söön 2 võileiba ja joon tassi teed. Põletan kilokaloreid umbes 900 ringis aga kaal ei lange. Milles see probleem võiks olla? Mida ma valesti teen?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Kuigi Teile endale võib tunduda, et toitute tervislikult, siis proovige umbes 10 päeva analüüsida oma toitumist ning vaadake, kas vaadeldud perioodi keskmiselt saate piisavalt kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid – kõiki neid on vaja ainevahetuse toimimiseks. Võib-olla on probleem pigem liiga väheses söömises, kuna organism arvab, et käes on näljaaeg ning läks üle nn säästurežiimile. Pigem tuleks süüa vähemalt 1600 kcal eest päevas, sagedamini, kuid väiksemates kogustes korraga ning jälgida, et kõik vajalikud toitained oleksid toidust kätte saadud. Kui selline tegutsemine umbes kuu ajaga ikka tulemusi ei anna, siis soovitan esmalt pöörduda perearsti poole, kes teeks analüüsid ning suunaks edasi spetsialisti juurde, kuna ülekaal võib mõningatel juhtudel olla seotud ka haiguslike seisunditega (nt kilpnäärme tööga).

Anonüümne

30. juuni 2012

Toitumine ja tervis

Tere,

Alates 19. eluaastast on mul olnud probleeme kõhukinnisusega. Peale 10 aastat arstide vahel jooksmist ja pikki uuringuid soovitas minu sõbranna jätta ära piimatoodete söömise mõneks ajaks. Peale 2-nädalast katsetamist kadusid kõik vaegused. Alates sellest ajast ei tarbi ma enam rõõska piima, küll aga juustu, hapukoort ja aega-ajalt keefiri. Mõned aastad peale seda sündis mu esimene laps. Sellest hetkest hakkas mu näonahk muutuma punetavaks ja tekkima vesivillid. Eriti hulluks läks põletik näo peal peale teise lapse sündi kaks aastat hiljem. Samuti hakkasid mind häirima alakõhu valud. Mul oli neid ka varem, kuid mitte nii tugevaid ja nii tihti. Ette sai võetud mitmeid arstil-käike. Tehtud sai mitmeid analüüse ja uuringuid, kuid selgust ei mingit. Samuti tehti Tartus tsöliaakia test, kuid ka see oli negatiivne. Igaks juhuks lasin testida ka mitmeid allergiaid, kuna minu nina limaskeastad olid igapäevaselt turses. Eelmise aasta sügiseks oli olukord muutunud talumatuks, kuna kõhuvalude pärast tuli koju kutsuda kiirabi, kasutasin igapäevaselt ninaspreid, et hingata ja näonahk oli tulipunane ja ville täis. Taas kord kuulates oma sõbrannat jätsin oma toidust välja gluteeni. Mõne nädalaga taandusid villid, ninaturse alanes ja kõhuvalud kadusid. Kadusid ka hommikused kõhukrambid, mida olen kogenud aastaid – nii kaua kui ennast mäletan. Nüüd pool aastat hiljem olen prii kõhuvaludest ja nina läheb tursesse vaid vahel harva siis, kui joon klaasi veini. Samas aga tekib pidevalt näole vesiseid ville. Tundub, et selleks võivad olla erinevad toiduained, mida söön, kuid ei ole suutnud aru saada, mis täpselt võib olla ärritajaks.
Siit lõpuks ka minu küsimus – kas ja kus Eestis võiks teha toidutalumatuse testi, millele võib kindel olla. Olen uurinud erinevaid tasulisi võimalusi, kuid isiklik kokkupuude on olematu. Ehk oskate soovitada, kust võiks alustada, kuna oma katsetustele enam loota ei saa.
Ette tänades,
Kristi

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Alustama peaks allergoloogi külastamisest, peale testide tegemist on võimalik anda ka toitumisalast nõu. Nahanähud üldiselt ei ole seotud gluteeni ega laktoosi talumatusega. Kui olete Tartu inimene, siis on soovitatav pöörduda abi saamiseks Maarjamõisa Polikliinikusse. 

 

Anonüümne

25. juuni 2012

Varia

Kus saab Eestis õppida toitumisspetsialistiks?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Riiklikult Eestis sellist eriala kahjuks veel ei õpetata, kuigi nõudlus nii õppimise kui ka spetsialistide järele tõuseb pidevalt. Senikaua soovitan õppida TTÜs toidutehnikat ja tootearendust ning magistri- ja doktoriõpingute raames teha endale individuaalne õppekava, kus saaksite spetsialiseeruda toitumise teemale. Toitumisega seotud õppeaineid õpetatakse ka Tartu ja Tallinna Ülikoolis ning Tervishoiukõrgkoolides.