Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.
Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.
|
Tagli Pitsi Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest. |
|---|---|
|
Kristel Ehala-Aleksejev Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja. |
22. september 2012
Tere!
Lugesin siin teiste postitusi ja siis tekkis mul mure. Olen väga väike piimatoodete sööja. Kõige rohkem söön juustu (vahel isegi peaaegu 1 kg nädalas), vahel harva kohupiimakreeme (olen isegi 400g korraga söönud). Piima, keefiri ei joo üldse ja jogurdeid, kodujuustu söön väga harva. Samas ei söö ka kala praktiliselt üldse. Väga harva ja siis sunnin ka ennst sööma, et saada vajalikke ained, võibolla aastas 4-5 korda.
Nüüd postitustes lugesin, et kaltsium imenduks, siis peab tarbima ka omega-3 rasvahappeid ja D-vitamiini (vist oli nii). Kus neid aineid veel leidub? Või peaksin hakkama tarbima toidulisandeid. Kas neid peab koos ühe toidukorraga tarbima, et kaltsium imenduks minu organismi?
Ette tänades
Kätlin
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kui sööte juustu nii palju kui kirjutate (päeva kohta üle 100 grammi), siis kaltsiumi saamisega teil probleeme ei tohiks olla, kuna 100 grammis juustus on umbes 800-1000 mg kaltsiumi. Kaltsiumi imendumiseks on vaja nii rasvu, magneesiumi, D-vitamiini ja ka palju teisi toitaineid. Mitmekesise toitumise korral on need ained kõik toidus olemas ning kaltsiumi imendumise pärast muretsema ei pea. Kuna kala sööte enda sõnul väga vähe, siis ilmselt jääb Teil puudu D-vitamiinist. Kui Te ei ole nõus kala söömist suurendama, siis soovitan lasta perearstil määrata veres D-vitamiini taseme ning kui see on soovitusest väiksem, peaksite ilmselt hakkama võtma seda toidulisandina.
22. september 2012
Tere. Kas on sellist arsti, kell juurde võiksin ma toitumisprobleemide korral minna? Ma olen juba aasta aega totumisprobleemidega võidelnud, kuid pole ikka neist lahti saanud. Ma olen igat viisi üritanud tervislikult süüa, kuid ikkagi mul kõht valutab, pea käib ringi, kui ma mõni päev liiga vähe söön lõpetab mu mälu töötamise ja ma olen väga hajameelne. Eelmine sügis kirjutati mulle välja nõrgad prillid. Siis käisin oma probleemist rääkimas ka perearstile, kes tegi mulle vereanalüüsi, kuid kõik näitajad selle peal olid head. Peale seda olen üritanud oma probleeme üksi lahendada, kuid ma pole ikka veel neist jagu saanud. Hetkel elan ma Tallinnas ning seega ei tahaks ma ka maale perearsti juurde minna. Aitäh!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Sellele küsimusele vastab TÜ Kliinikumi dieetraviarst Liidia Kiisk: “Viitate kõhuvalule, pearinglusele, hajameelsusele jne. Ühekordse vereanalüüsi põhjal ei saa kahjuks veel diagnoosida, millise haigusega on tegemist. Soovitan teha korduvad vereanalüüsid ja määrata verelipiidide tase, veresuhkur, vereseerumis triglütseriidid; samuti teostada südame elektrokardiogramm (EKG). Ebaselge põhjusega kõhuvalu püsimisel soovitan teha põhjalikud uuringud gastroenteroloogi juures.”
19. september 2012
TERE.
Soovin rohkem teada kookoserasvast ja-õlist. Erinevad allikad annavad eri infot. Millised on praegu teadlaste seisukohad? Ostetakse küll palju kui poes ringi vaatad ja süüakse lausa lusikaga purgist. Mind aga teeb ettevaatlikukus, et on tahke rasv ja küllastanud. Kas on vahet ka puhastatud kookoserasval ja külmpressitud kookoseõlil.
Ette tänades.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Seda teemat ei ole veel põhjalikult uuritud ning seetõttu annavad erinevad allikad tõepoolest vastuolulist infot. Ühest küljest sisaldab kookosrasv palju küllastunud rasvhappeid, mille tarbimist soovitatakse piirata, kuna nende liig toidus seostub suurenenud südame-veresoonkonnahaiguste risikiga. Teiselt küljest näitavad mõned teadusuuringud ka seda, et erinevad küllastunud rasvhapped käituvad organismis erinevalt ning kookosrasvades ülekaalus olev laurhape võib olla just pigem südame-veresoonkonnahaigusi ennetava efektiga.
Üldjuhul kehtib kõikide õlide puhul reegel – rafineeritud õliga tohib praadida, külmpressitud õliga mitte, see sobib pigem salatitesse.
Ja toitumises üldse on üheks põhimõtteks mõõdukus, mis tähendab, et ühegi toiduga, mis võib isegi mõnel hetkel olla kuulutatud “imetoiduks”, ei tohiks liialdada.
13. september 2012
Tere probleem on selles , et olen 162 cm pikk ja kaalun 48 ja tahaks mingi 4 kilo kindlasti juurde võtta. kaal hakkas järsult langema kui lõpetasin imetamise ja mis ka ei teeks selliseks nagu olin rasedust enam tagasi ei sa kaalusin siis 54 kg. tunnen , et olen liiga kondine eriti näost. Ja kui hakkab midagi juurde tulema sis kõhupeale ja puusadesse kuidas saada juurde just näkku?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Praeguste mõõtude järgi tundub olevat väike alakaal tõesti. Juurdevõtmiseks on tegelikult täpselt samad “nipid”, mis allavõtmiseks – süüa korrapäraselt ja mitmekesiselt. Et kaalus juurde võtta, tuleks süüa veidi enam, kui kulutatakse. Kindlasti peaks olema füüsiliselt aktiivne, et juurdevõtmine toimuks ennekõike lihasmassi, mitte niisama rasva näol. Kahjuks on seda muidugi väga keeruline teha, et näost ümaramaks muutuksite – see on väga individuaalne ning tundub, et Teie peaksite selleks enne mujalt kõvasti ümaramaks minema. Igaks juhuks soovitan Teil pöörduda oma murega ka perearstile, kes teeks mõningaid analüüse. Rasedus võib hormoonide tasakaalu paigast ära nihutada ning võib-olla oleks vaja ka sekkumist mõne ravimi näol.
13. september 2012
Tere!
Miks inimene hakkab sööma toorest kartulit, kas siis on mingi aine puudus organismis?
Aitäh!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Ühest põhjust toore kartuli söömiseks on väga raske välja tuua. See võib olla tingitud mõne aine defitsiidist, kuid võib ka mitte olla. Soovitan pöörduda perearsti poole analüüside tegemiseks. Üks võimalikke põhjusi võib olla ka “nõrkus” tärklise vastu. On olemas sellise nimetusega toitumsihäire nagu pika – inimene sööb asju, mida ei peaks sööma (nt muld, muda, kriit, riided, paber, liiv, hambapasta). Üheks pika alamliigiks on amülofaagia. Amülofaagid eelistavad tärkliserikkaid asju nagu toortärklis, tärgeldusained, jahu, tainas ja kliister. Kuna toores kartul sisaldab endas toortärklist, siis võib selle söömine viidata pikale.
11. september 2012
Tere,
Olen alla 2.a lapse ema ning küsimus puudutab kuivatatud viinamarju ja ka muid kuivatatud puuvilju.
Teame, et värsked viinamarjad on vägagi pestitsiitiderohked ning neid ei soovitatagi eriti väikelastele anda, kuid kuidas peaks suhtuma kuivatatud viiinamarjadesse? Kas nende puhul võin olla kindel, et seal vähem kahjulikke aineid või tuleks ka neid pigem esialgu lapsele mitte anda?
Tänades
Irma
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Sellele küsimusele vastab Põllumajandusministeeriumi toidujärelevalve büroo peaspetsialist Maia Radin: “Rosinatest ja kuivatatud puuviljadest uuritakse mükotoksiinide sisaldust. Järelevalve proovide käigus (sh kontroll piiril) ei ole piirnormi ületamist tuvastatud. Nõuetele vastavus tagatakse tootmisel vältimismeetmetega. Leotamine, pesemine ja kuumtöötlemine mükotoksiinide sisaldust ei vähenda. On vähe tõenäoline, et saasteainete seisukohast peaks tarbimist piirama, kuna tarbitavad kogused on reeglina üsna väikesed”
8. september 2012
tere,
kas on olemas soovituslikud reeglid lastele päevakava koostamisel lasteaias seoses toidukordade kellaaegadega. Meie lapse lasteaias lapsed söövad lõunasööki kell 12:30, millele järgneb lõunauinak kuni kell 15:00 ning kell 15:30 pakutakse lastele oodet. Oode on tugev, nt ühepajatoit.
Kuidagi ebamõistlik tundub endale süüa tugevat lõunat kell 12:30 ja jällegi kell 15:30, aga kas laste puhul on selle kohta täpsemalt uuritud ning toitumiskordade sageduse ja kellaaegade osas soovitusi jagatud.
Oleksin ülimalt tänulik kui leiate võimaluse mulle ka e-posti teel vastuse saata.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Toitlustamine lasteasutustes on kindlaks määratud määrusega. Täpseid kellaaegu määrus ei sätesta, küll aga ei tohi söögiaegade vahe olla pikem kui neli tundi. Toitlustamisel arvestatakse lasteaia üldise päevakava ning lahtioleku kellaaegadega. Võimalik on valida kahe variandi vahel – tugevam hommikusöök, lõunasöök, õhtuoode või väiksem hommikusöök, lõunasöök, korralik õhtusöök. Viimane variant on tihti kasutustel lasteaedades, mis on lahti kella seitsmeni ning kus paljud lapsed viibivadki peaaegu lasteaia sulgemiseni. Kui sellistes lasteaedades pakutaks lastele vaid õhtuoodet, läheks neil kõht enne kojuminekut juba tühjaks. See, millist varianti lasteaias kasutatakse, peaks olema hoolekogu otsustada ning seda peaks olema võimalik vastavalt lastevanemate ettepanekutele muuta.
8. september 2012
Mul on küsimus päevalilleseemnetest halvaa kohta. Kas tegemist on lihtsalt rasva-suhkrut täis maiusega või sisaldab see ka muid kehale vajalikke aineid?
Kui jah, siis millises koguses ja kuidas on nende omastatavusega?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Nii ja naa. Ühest küljest on tõepoolest tegemist väga rasva- ja suhkrurikka maiustusega, kuid teisest küljest sisaldab ta ka vajalikke aineid – näiteks küllastumata rasvhappeid, kiudaineid, kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi, rauda, seleeni ning osasid vitamiine. See aga ei tähenda, et halvaad peakski sööma nimetatud toitainete saamiseks. Pigem sobib see ikka aeg-ajalt maiustamiseks ning söömisega tasub olla pigem mõõdukas.
6. september 2012
Tere,
mul on selline küsimus, et kas see on tõsi, et toidulisandina mineraalaineid tarbides peaks neid tarvitama kompleksina, mitte ühekaupa, mida meil aga palju propageeritakse.
Tänan!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kõik toitained (sh vitamiinid ja mineraalained) omastuvad kõige paremini tavalisest toidust, kuna seal on nad omistumiseks kõige sobivamas vahekorras. Kui mitmekesise toitumise juures ikkagi mingil põhjusel kõiki vajalikke mineraalaineid piisvalt ei saa, siis tuleks enne toidulisandi ostmist apteekriga konsulteerida, milline neist oleks kõige õigem. Sest näiteks kaltsium vajab imendumiseks ka D-vitamiini, magneesiumi, rasvu jpt toitaineid. Raua imendumist soodustab C-vitamiin jne.
3. september 2012
Tere,
Mure sõimerühma menüü pärast. Nimelt on lastele hommikusöögiks pakutav ülimagus. Eile oli hommikusöögiks ülimagus kohupiim, millele pandi peale veel lusikatäis ülimagusat povidlot ja kõrvale pakuti magusat kakaod. Tavaliselt on hommikuti ülimagus pudru magusa moosiga ja kõrvale mahl või piim. Vastuseks, miks kõik nii magus on, sain info, et jälgitakse kalorsust ja et moosi üle saab laps otsustada (mis otsustaja see kaheaastane on?) Kas tõesti peab kaheaastastele pakkuma nii magusat einet, millist ise suu sisse ei võtaks? Sellega kujundame ju väikese inimese toitumisharjumusi. Olen ise näinud, kuidas kaheaastane reageerib, kui saab oma magusalaksu kätte.
Kas oskate soovitada artikleid, lehekülgi jms, mis aitaksid mul selle lasteaia toitlustajatega sõimeealiste menüü osas paremini argumenteerida. Hetkel olen leidnud lahenduse, et laps sööb hommikusööki kodus. Kodused pudrud on soolased ja vajadusel läheb peale vähemagus naturaalmoos ja süüakse isuga. Jälgime tervislikku toitumist.
Edu teile teie töös!
Ette tänades,
Karin
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Suhkruid saame paljudest allikatest, kuid lisatav suhkur ei tohiks anda kogu saadavast energiast üle 10%. See on kirjas ka laste ja noorte toidusoovituste raamatus. Süsivesikute osatähtus saadavast energiast peab küll olema 55-60%, kuid see ei tähenda, et see peaks tulema suhkrust, vaid ennekõike liitsüsivesikutest.
tai
Tervisliku toitumise informatsioon