Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.
Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.
|
Tagli Pitsi Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest. |
|---|---|
|
Kristel Ehala-Aleksejev Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja. |
5. mai 2013
Tere,
olen Teie toitumisprogrammi uus kasutaja. Iseeneset väga meeldib ennast kontrollida, mida päeva jooksul tarbinud olen (valgud, rasvad jne).
Minu kaal on 50 kg ja pikkus 165 cm ning vanus 30. Natuke arusaamatuks jääb päevase kcal tarbimise norm, hetkel on programm välja arvutanud, et normaalne oleks tarbida üle 2000 kcal. samas arvutada valemi järgi,siis tuleks 1290 kcal (PAV, NAISED
655,1 + (9,563 x kehakaal, kg) + (1,850 x pikkus, cm) – (4,676 x vanus aastates) = kcal ööpäevas).
Kuidas tekib nii suur vahe? kas mul oleks vaja andmeid muuta?
Parimat,
Maria
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Esitatud valemi järgi leitakse inimese põhienergiavajadust (PAV), st energiavajadust olekus, kus te mitte midagi ei tee, vaid lihtsalt lamate. Sinna alla kuuluvad kulutused hingamisele, südame tööle, lihaste toonuse ja kehatemperatuuri hoidmiseks jne. Nii, kui te juba raamatut lugema hakkate, püsti tõusete või liikuma hakkate, lisandub sinna kohe ka kulu vaimseks ja füüsiliseks tegevuseks. Sellepärast ongi toodud valemi järgi arvutatud energiavajadus oluliselt väiksem kogu energiavajadusest, mida arvutasite välja programmi kalkulaatoriga.
5. mai 2013
Tere!
Poiss on 10 aastane ja käib jalgpalli trennis kolm korda nädalas 1,5 tundi kord.Ta on 140 cm pikk ja 32kg raske.Õpib hästi.Toitu väga valib,kõike ei söö.Peale trenni jalad valutavad ja nüüd kevadel kimbutab väsimus ka.Mida soovitaksite jälgida toitumisel?Kas peaksin andma juurde vitamiine ja milliseid ?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Esitatud numbrite järgi on ta täiesti normaalkaaluline, kuid üsna alakaalu piiri peal (alakaaluline oleks ta, kui kaaluks alla 29 kg). Kuna osad lapsed on toidu suhtes väga valivad, siis tuleb nende soovidele vastu tulla, samas vaadata, et nad selliste toitudega nagu maiustused-karastusjoogid väga üle ei pingutaks, sest need täidavad neil väga hästi kõhtu, võtavad ära isu normaalsema toidu vastu, samas ei saa neist praktiliselt üldse mingeid vitamiine-mineraalaineid. Proovige teda meelidata sööma puu- ja köögivilju. Kindlasti on paar-kolm köögivilja, mida ta sööks, pakkuge talle neid. Lapsed söövad köögivilju hea meelega, kui need on lihtsalt pulkadeks tükeldatud. Samuti on mõne lapse puhul võimalik köögivilju peita erinevate toitude sisse. Kevadist väsimust seostatakse ennekõike C-vitamiini vähesusega, mille parimateks allikateks puu- ja köögiviljad just ongi. Kasvamise ajal on väga oluline piisav kaltsiumi saamine (piimatooted) ning D-vitamiin, mis aitab kaltsiumil imenduda (peamiselt leidub kalades). Kui lapse piimatooteid mingil põhjusel ei tarbi, tuleks ehk mõelda kaltsiumitablettide peale, kuid siinkohal tasub nõu pidada apteekriga, kes soovitaks preparaati, milles oleks lisaks ka kindlasti D-vitamiini ja magneesiumi. Kala mittesöömise korral võib osutuda vajalikuks D-vitamiini võtmine toidulisandina. Väsimus võib olla seotud ka raua vähesusega (hästi omastuvat vormi leidub peamiselt lihades). Toitumisel on alati abiks toidupüramiidi ja valgusfoori tabeli õpetustest. Kui tunnete, et lapsel võib mingit ainet puudu jääda, oleks soovitatav pidada paari nädala jooksul toidupäevikut ja selgitada keskmiste tulemuste põhjal välja, mis need ained olla võiksid. Samuti oleks hea teostada perearsti juures vereanalüüsid, selgitamaks sealtkaudu välja võimalikke defitsiidis olevaid toitaineid.
5. mai 2013
Tere! Minu nimi on Linda, olen 15. aastane ja kaalun 65 kilo. Olen reaalselt paks. Ma liigun palju, söön üpris tervislikult ja ei võta ikka alla. :'( Olen täiesti masenduses. Paljud on öelnud ka et olen juuurde võtnud ja kõik ütlevad et ära pane tähele, aga proovige mitte teha. Õhtuti tavaliselt nutan kodus. Mul suur kõht ees nagu oleskin rase, jalad ka üpris paksud,
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kahjuks ei selgu küsimusest pikkus. Kui oled vähemalt 164 cm pikk, oled tegelikult veel normaalkaalus. Kui aga oled lühem, siis võib 65 kg olla hetkel tõesti pisut liiga palju. Kuigi inimesed arvavad, et toituvad tervislikult, võib menüü analüüsimine näidata hoopis midagi muud. Proovi umbes 10 päeva jooksul sisestada programmi kõik, mida sööd ning analüüsida oma keskmist energia ja kõikide toitainete saamist. Energiat ei tohi saada üle soovitusliku, kuid Sinuvanused kindlasti ka mitte alla 1900-2000 kcal päevas. Valkude-rasvade-süsivesikute osatähtsused energiast peavad omavahel olema tasakaalus ning toidust saadud kätte piisavalt kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid. Samuti tuleb juua piisavalt vett. Kui midagi jääb vajaka, võib see kõik mõjutada ainevahetust. Kui toitumine on korras ja liigud piisavalt, kuid sellele vaatamata oled ülekaalus, siis soovitan murega pöörduda perearsti poole, sest mõnikord võib liigne kehakaal olla tingitud ka näiteks kilpnäärme alatalitlusest vm.
5. mai 2013
Tere
Ma olen 13 aastane tüdruk 162 cm pikk. Ma kaalun 46-47kg tahaksin teada kas olen alakaaluline või normaalkaalus?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
See on täiesti normaalne kaal. Võiksid kaaluda vahemikus 41-57 kg, et olla normaalkaaluline.
28. aprill 2013
Tere,
Olen 163 pikk ja kaalun nii 47-48. Olen pikemat aega vahelduvalt suhteliselt vähe päeva jooksul söönud (keeruline aeg ja suur stress, mis söögiisuga üks-null tegid). Nüüd tahaks toitumise normaalsemaks saada, aga kardan, et sellega kaasneb ka suur kaalutõus. Nii umbes 2 kilo kannataks ära, aga rohkem küll mitte. Kuidas nii taas sööma hakata, et keha varuma ei hakkaks ja muid lollusi ei teeks? Ja mis võiks olla mu kaaluhoidmise kaloraaž.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kahjuks ei selgu Teie küsimusest Teie vanus. Kui Te olete vanem kui 17-aastane, olete alakaaluline ning peaksite kindlasti juurde võtma. Täiskasvanud naine, kes on 163 cm pikk, peaks kaaluma vähemalt 50 kg, et mitte olla alakaaluline. Alati on parem kaaluda mõni kilo rohkem kui päris alakaalu alumine piir.
Soovitus on hakata sööma regulaarselt. Sellist energiakogust, mis tagaks Teile paarikilose kehakaalu tõusu, on minul niimoodi väga keeruline öelda. Kõige õigem oleks, kui ise jälgiksite näiteks 10 päeva jooksul oma toitumist ning muudatusi kehakaalus. Sellest lähtuvalt peaksite oma toitumist korrigeerima. Toitumisel ei ole mitte oluline ainult energia saamine, vaid ka see, et põhitoitainetest saadud energia oleks tasakaalus ning toidust saadud piisavalt kiudained, vitamiine, mineraalaineid ja vett. Samuti soovitan olla füüsiliselt aktiivne, mis suurendab söögiisu ning tagab selle, et lisandunud kehamass tuleb pigem lihastest, mitte rasvadest. Kui üritate küll kaalus juurde võtta, kuid kaalu lisandudes tunnete suurt hirmu “paksuksminemise” ees ja seetõttu teete ise tegelikult kõik selleks, et kaalu juurde ei tule, siis soovitan pöörduda psühhiaatri poole, sest sellised hirmud võivad viidata tekkivale söömishäirele.
28. aprill 2013
Tere!
Lihasmass hakkas ootamatult kasvama.Trenni ma spetsiaalset ei tee,liigun piisavalt.Vahemalt 2 korda paevas 45 min tempokalt jalgsi.Venitused ja jooga lisaks.Toitun tervislikult,valdin gluteeni.Kuidagi harjumatu on selliste lihastega olla.
Mida voiksin ette votta,et end jalle kergena tunda?Kaal on ka pisut tousnud.Millest on see olukord tekkinud?
Lugupidamisega,
L.Karu
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Millest järeldate, et tegemist on lihasmassi lisandumisest tulnud kaalutõusuga, mitte lisandunud rasvamassiga? Selleks, et selliseid järeldusi teha, oleksite pidanud määrama keha rasvaprotsendi enne ja praegu. Kehamass võib loomulikult olla tõusnud lisandunud lihastest, kuna lihased kaaluvad rasvadest rohkem. Mis on parem, kas olla füüsiliselt aktiivne, kaaluda 1 kg rohkem, olla trimmis ning haigustele vähem vastuvõtlik või lõpetada treenimine ja suure tõenäosusega võtta kaalus rasvamassi lisandumise tõttu juurde ja suurendada seeläbi ka riski erinevatele haigustele? Lihased, mis ei ole tekitatud jõusaalis ja valgupreparaatide tarvitamisega, on ju igati teretulnud. Kui Teile aga jätkuvalt tundub, et tegemist on millegi täiesti ebaloomulikuga ning kehamassi kasvamine on väikese aja jooksul liiga suur, tasub igaks juhuks tervise kontrollimiseks pöörduda perearsti poole.
28. aprill 2013
Tere!Olen11 aastane 164cm pikk kaalun 50kg mida peaks tegema?Käin trennis ja söön normaalselt:)
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Ei peagi midagi muud tegema, kui toituma ka edaspidi mitmekesiselt ning olema füüsiliselt aktiivne. Tegemist on normaalkaaluga. Hetkel võid kaaluda kuni 53 kg, et olla normaalkaaluline. Kui saad vanemaks (ja kasvad pikemaks), võid kaaluda ka rohkem.
28. aprill 2013
Imelik, kas ma olen siis ülekaaluline kui ma olen 168 cm pikk ja 15 aastane ja kaalun pm 62? Ühele olete vastanud, et ta on 1 kg ülekaaluline..
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Normaalkaal sõltub vanusest, pikkusest ja soost. 15-aastane tütarlaps, kes on 168 cm, on 62 kg kaalu juures täiesti normaalkaaluline, kuid kui samade mõõtudega oleks 13-aastane tüdruk, oleks ta ülekaalus.
28. aprill 2013
Tere!
Kuigi see on tervisliku toitumise teemaline leht, loodan, et Te siiski teate vastust mu suitsetamise teemalisele küsimusele. Kuidas mõjutab suitsetamine munarakke? Kas on võimalik, et raseduseelne suitsetamine võib põhjustada väärarenguid?
Aitäh!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Sellele küsimusele vastab Tervise Arengu Instituudi ekspert, tubakast loobumise nõustaja Tiiu Härm: “Tore on, et fertiilses eas inimene tunneb huvi tubakakahjude vastu. Suitsetamine kahjustab munarakke otseselt. Ja kuna munarakke on igal inimesel ainult kindel arv, siis kahjustatud ja sigimisvõimetud munarakud ei taastu ja nende arv pidevalt väheneb. Seega langeb võime rasestuda ja terveid järglasi saada. Veel põhjustab suitsetamine/ tubaka tarvitamine enneaegseid sünnitusi ja alakaalulisi beebisid. Kui tulevane ema raseduse ajal suitsetab, võivad lapsed sündida ka väärarendiga (kokkukasvanud varbad või sõrmed, huulelõhe…).
Raseduse ajal suitsetanud ema lapsel esinevad lapseeas terviseprobleemid: mandlite põletikud, keskkõrva põletikud, ninakõrvalkoobaste põletikud, bronhiidid, allergia jt. Esinevad õpiraskused ja hüperaktiivsus… Olulisim on see, et suitsetava ema laps sünnib ilma juba nikotiinisõltlasena ja temast saab tunduvalt sagedamini suitsetaja, võimalik juba lapseeas, võrreldes mittesuitsetavate vanemate lastega.
Kokkuvõtvalt on suitsetamine/tubaka tarvitamine kõrge risk naisele, kes tahab sünnitada tervet last ja ka ise terveks jääda.”
28. aprill 2013
Tere
Teen oma 9-kuusele lapsele ise toitu ning sooviksin teada, millised juurviljad sobivad omavahel kokku? Hetkel menüüs sellised juurviljad: kartul, porgand, bataat, kõrvits, lillkapsas, suvikõrvits, brokkoli.
Kui mitmest juurviljast korraga on soovitatav teha sellises vanuses lapsele püreed? Mis liha ja kala on sobiv? Hetkel saab kana, veis, siga ja on saanud ka juba natuke lesta fileed ( püreestatult). Kuna kaalu ei taha hästi juurde tulla, soovitas arst lisada ka 4-nda söögikorra menüüsse,mis võiks olla maits.jogurt beebiküpsistega. Kas need küpsised on ikka hea variant? Kumb on lapsele parem kas toiduõli või taluvõi? Meile soovitati võid kuid panen putrude sisse ka vahel õli ( holle beebi toiduõli).
Senini pole aru saanud kui palju liha ja/või kala peab saama 9 kuune päevas või siis nädalas ja kas samal päeval võib anda nii liha kui ka muna või on siis oht liigsele valgule?
Veel huvitab selline asi kas tõesti võib lapsele anda korraga süüa tahket toitu kui palju ta tahab? Olen vaadanud tabeleid kus kirjas milline peaks olema toidukogus, siis seal ikka mingid kogused grammides välja toodud!
Ette tänades,
Margot
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Imikute toitumise osas peaks tegelikult nõu andma lastearst, kes on kursis konkreetse lapse kasvamise ja arenemisega.
Imikute toitumisel lähtutakse põhimõttest, et uusi toiduaineid tutvustatakse ükshaaval ning väikestes kogustes. Seetõttu, kui teete ise köögiviljapüreesid, võiks vähemalt alustuseks pakkuda neid alati ükshaaval. Kui laps hakkas lisatoitu saama 6-kuuselt, siis 9-kuuseks saamiseks võib ta juba süüa puu- ja köögiviljapüreesid, putru, (linnu)liha, muna ning väheses koguses ka kala. Imiku toiduks sobib kalafilee, eelistama peaks kalakasvatusest ja saastamata siseveekogudest püütud valge lihaga kala. Toidurasvade osas soovitatakse imiku toitmisjuhistes järgmist: “Laps võiks saada erinevaid toidurasvu. Nii võiks toidule lisada vaheldumisi nii loomsest kui ka taimsest allikast pärit rasvu: võid ja toiduõli. Ühele, umbes 100–150-grammisele teraviljapudru- või köögiviljapüreeportsjonile võib lisada vahetult enne lapsele pakkumist umbes ühe teelusikatäie võid või toiduõli.” Hapendatud piimatooteid ning kohupiima-kodujuustu võib hakata imikutele pakkuma umbes 10-11 kuu vanuses, tavalist lehmapiima alla aastastele lastele ei soovitata.
Isegi, kui beebiküpsised on tehtud kõiki laste toitumissoovitusi silmas pidades, siis peaks laste toitmisel lähtuma mitte ainult toiteväärtusest, vaid ka toitumisharjumuste kujundamisest. Ei ole vaja väikesi lapsi harjutada küpsistega (mida tihtipeale pakutakse lastele ka pigem lohutuseks või igavuse peletamiseks), et neid siis hiljem ümber harjutada, kuna küpsiseid kui selliseid tuleks tarbida tegelikult võimalikult harva.
Loomset päritolu valgud peaks väikestel lastel moodustama umbes 50% kogu saadavatest valkudest. Kokku peaks 6-kuu kuni aastane laps saama valke 17-25 grammi saadud 1000 kcal toiduenergia kohta, päevane energiavajadus 6-kuu kuni 1-aasta vanuses on umbes 105 kcal kehakaalu kilogrammi kohta. Seega, kui laps kaalub näiteks 8 kilogrammi, siis peaks ta päevas saama energiat umbes 850 kcal ja valke 14-21 grammi ehk siis lihast-kalast-munast-piimatoodetest pärit valke umbes 7-10 grammi. Näiteks üks keedetud muna sisaldab umbes 7 grammi valke, väike tükike (tikutoosi suurune) keedetud lihatükk või lõhetükk umbes 6 grammi ning 50 grammi kodujuustu 7 grammi.
Laps peab sööma niipalju, et saadud energia kataks tema vajaduse. Seda näitab see, et laps võtab kaalus normaalselt juurde, ei ole oma vanuse ja pikkuse juures ei ala- ega ülekaalus. Mõlemad ei ole lapse tervise seisukohast head. Seda, kas tuleks last toita rohkem või vähem, peakski ütlema lastearst, tuginedes igakuistele mõõtmistulemustele.
tai
Tervisliku toitumise informatsioon