Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.
Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.
|
Tagli Pitsi Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest. |
|---|---|
|
Kristel Ehala-Aleksejev Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja. |
8. jaanuar 2012
Tere! Mis on tervislikud rasvad?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Sellist mõistet nagu “tervislikud rasvad” ei ole tegelikult olemas. Rasvade koostises on erinevaid rasvhappeid, millest parimateks peetakse küllastumata rasvhappeid, kuid organism vajab mingil määral neid kõiki. Toidurasvade alla kuuluvad katterasvad, mida määritakse võileivale (nt või, määrdemargariin), toiduvalmistamiseks kasutatavad rasvad (nt õli, margariin, või), mandlid-pähklid-seemned, majonees jt salatikastmed. Rasvu leidub ka väga paljudes toiduainetes peale toidurasvade (eriti pirukates, vorstitoodetes, piimatoodetes jne). Küllastumata, eriti asendamatut Ω-3 rasvhapet sisaldub palju kalarasvas, mistõttu soovitatakse kala süüa 2-3 korral nädalas. Toiduvalmistamisel soovitatakse kasutada õli, praadimiseks rapsiõli, salatitesse oliiviõli. Võileiva katterasvadena võiks eelistada vähesel määral võid. Kuna me tegelikult saame päris palju rasvu ka teistest toiduainetest, siis võib katterasvadest loobuda sootuks ning praadimise asemel kasutada küpsetamist, keetmist ja hautamist. Nende asemel süüa veidi pähkleid-seemneid ning mitte unustada kala söömist.
3. jaanuar 2012
Tere!
Kas soojad ehk kuumad toidud, mida toimetatakse kohale termos karpides ja topsides on tervisele kahjulikud? Kas nendest karpidest eritub toitu midagi kahjulikku? Kas sellistest karpidest toidu tarbimine on kahjulik rasedale? Kui on soov soe toit kaasa võtta termosega, kas termosed on ohutud või sisaldavad ka nende sisud midagi kahjulikku?
Ette tänades.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Sellele küsimusele vastab Põllumajandusministeeriumi Toiduohutuse osakonna toidu üldnõuete büroo peaspetsialist Külli Suurvarik: “Nii termokarpide kui ka termoste turustamine toiduga kokkupuutuvate esemetena on õigusaktidega reguleeritud. Turulolevad toiduga kokkupuutuvad esemed peavad olema ohutud. Nendest võib küll toitu erituda ühendeid, kuid ainult sellises koguses, mis ei ole tervisele ohtlik. Üldiselt võib eeldada, et toiduga kokkupuutuvad esemed on ohutud ning et toitlustusasutusest ostetud pakendatud toit ei ole tervisele kahjulik.
Toiduga kokkupuutes mõjutavad eseme materjal ja toit paratamatult teineteist: materjali koostisosi eraldub toitu ning toidu koostisosi liigub materjali. Klaasi ja metalle peetakse suhteliselt stabiilsemateks materjalideks, sünteetilisi materjale mitte nii stabiilseks, kuid see ei tähenda, et need oleksid vähem ohutud. Toiduohutuse seisukohast on olulised just materjalist toitu eritunud koostisosa keemilised/toksilised omadused ning kogus. Reeglina on toitu eraldunud ühendite kogused väga väikesed, siiski on teatud ühendite eritumise suhtes tulenevalt nende omadustest kehtestatud piirnorme, millest rohkem ei tohi ühendit toitu eralduda. Ühendite lõikes on piirnormid erineva suurusega, näiteks plastist (millest on valmistatakse ka termokarpe ja termoste toiduga kokkupuutuvaid pindu) tohib teatud vähemtoksilisi ühendeid toitu eralduda maksimaalselt 60 milligrammi 1 kilogrammi toidu kohta, kuid on ka ühendeid, mille eraldumise piirnormiks on 0,01 mg/kg.
Mitmest kihist koosneva materjali plastikihis, mis ei ole vahetus kokkupuutes toiduga ning mis on toiduga kokkupuutuvast plastikihist eraldatud teatud tõkkekihiga, võidakse kasutada ka neid aineid, mis ei ole kirjas plastide valmistamiseks lubatud ainete loetelus, aga sel juhul ei tohi need olla mutageensed, kantserogeensed ega reproduktiivtoksilised. Üldjuhul tuleb lähtuda plastide valmistamiseks lubatud ainete loetelust ning ainetele kehtestatud eritumise piirnormidest.
Kui ese on ettenähtud toiduga kokkupuutumiseks, siis on see vastavalt märgistatud. Selliseks märgistuseks kasutatakse sõnu „toidu jaoks“, täpsemat kasutusotstarvet näitavat sõna või kahvli ja pokaali märki. Märgistus peab olema kas esemel, esemele kinnitatud etiketil või eseme vahetus läheduses selle müügikohas. Sellist märgistamise reeglit ei kohaldata eseme suhtes, mille kujust saab otse järeldada, et see on toiduga kokkupuutumiseks sobiv (näiteks lusikas, kahvel jne), ning eseme suhtes, mis on juba toiduga kokkupuutes.
Plastmaterjalide puhul on materjalitootjal kohustus edastada materjali kohta dokument (vastavusdeklaratsioon), milles esitatakse ka (toiduga kokkupuutumise) tingimused, mida järgides on materjali kokkupuude toiduga ohutu. Toitlustamisega tegelev ettevõtja peab neid tingimusi arvestama. Veterinaar- ja Toiduamet teeb järelevalvet nii selle üle, kas toiduga tegelev ettevõtja järgib materjalitootja ettenähtud tingimusi, kui ka selle üle, kas toiduga kokkupuutuvate materjalide valmistaja on teinud vajalikud katsed tingimuste esitamiseks. Konkreetse eseme suhtes kahtluste tekkimise korral võib pöörduda Veterinaar- ja Toiduameti poole.”
20. detsember 2011
Tere!
Kirjutan seoses oma 1aastase tütrega. Pärast aastaseks saamist oleme teda tasapisi rinnapiimalt võõrutanud ja hakanud andma 3,5% lehmapiima. Kuna põsed läksid veidi karedaks (võimalik, et ka mõnest muust tegurist), siis küsisime perearstilt soovitust. Perearst oli väga üllatunud, et anname kõrgema rasvasisaldusega piima 2,5% asemel. Ta soovitas hakata andma 1aastastele mõeldud kunstpiimasegusid või 2,5% piima. Tahtsin küsida, et kas on mingeid uusi uuringuid tehtud, mis näitavad, et 2,5% piim on parem kui 3,5% piim ja seda just lastele? Muide laps on pigem alla keskmise kaaluga.
Teiseks, olen kuulnud ka teooriatest, et üldse võiks piima joomist vähendada (kuna see on raskesti seeditav, rasvane) ja püüda kaltsiumi kätte saada hoopis rohelistest köögiviljadest. Kas laste puhul on see mõeldav ja kui nii, siis mida ja kui palju peaks piima asendamiseks sööma, et vajalik kaltsiumikogus kätte saada? Oskate ehk usaldusväärset kirjandust soovitada?
Tänan juba ette!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Alla aastastele lastele ei soovitata üldse tavalist lehmapiima, kuid üle aastaseid lapsi võib sellega vaikselt harjutada. Tuleb vaadata, et see ainult mingeid reaktsioone ei tekitaks, kuna lehmapiim on üheks enamlevinud allergia tekitajaks väikelastel. Kui juba pakkuda, siis väikese lapse puhul kindlasti eelistada suurema rasvasusega piima. Kui laps mingil põhjusel piimatooteid ei talu või on neile allergiline, siis tuleb väga hoolikalt planeerida tema toitumist, et ta saaks vajaliku kaltsiumi kätte teistest allikatest. Väikelaste toitumise kohta oskvad kõige paremini nõu anda väljaõppinud lastearstid, näiteks Reet Raukas, Heli Grünberg jt.
12. detsember 2011
Tere.
Mis oleks kõige tervislikum lahendus, mida toidukauplusest(jutt sellisest suuremast) kohe söömiseks osta?
Olen ära proovinud kaasavõetavad soojad toidud-ei sobi mulle absoluutselt.
Samas ainult puuviljast ka kõhtu täis ei saa.
Mitmeid kordi olen lihtsalt kiirtoidu kasuks otsustanud, kui enesetunne pole hiljem sugugi kiita.
Mis siis oleks kõige tervislikum variant toidukauplusest haarata, eriti õhtusel ajal?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Ei saanud päris hästi aru, miks peaks üldse poest midagi “kaasa haarama”. Kui tegemist on lõunaajaga, siis töökohas söökla/toidu soojendamisvõimaluse või lähedalasuva söögikoha puudumise puhul on see veel arusaadav. Õhtusööki oleks siiski mõttekas teha ise, mitte kasutada pakutavaid valmistoite. Ka ei ole seda kindlasti hea süüa jooksu pealt, vaid siiski korralikult laua taga ning nautides.
Kui on söödud korralik hommiku- ja lõunasöök ning vahele mõned ooted, siis võib õhtusöök olla pisut tagasihoidlikum. Iga päev ei pea tegema sooja toitu, vahel võib piirduda vaid salatiga (kas siis sooja või külmaga). Salatis võiks olla palju köögivilju ning lisaks kas kala, veidi taist liha, kana, kodujuustu, muna. Sellise salati söömine täidab kõhtu, kuid ei tekita magamamineku ajaks rasket ülesöömise tunnet kõhus.
Kui aga on vähegi jõudu ja viitsimist, siis võiks ka õhtuks ise valmistada sooja toitu. Parimaks valikuks siingi on köögiviljad – hautatult, keedetult, vokitult ning veidi lisandina liha, kana või kala. Hästi sobib ka tatrapuder, erinevad supid. Ise tehtud söögid tulevad tihti odavamad kui ostetud, lisaks saab neid tehes ise valida lisatava rasva- ja soolakoguse, mis kipuvad poe valmistoitudes olema tavaliselt pigem suured kui väikesed. Kui ei jaksa toidu valmistamisel oodata värskete köögiviljade küpsemist, võib kasutada külmutatud köögiviljasegusid. Väga kiirelt valmib näiteks roog, kui praete pannil kanafileetükid, lisate külmutatud köögiviljad, hautate pisut ja maitsestate kas isetehtud kastme või mõne poest ostetud valmis voki- vm toidukastmega.
7. detsember 2011
Tere, mul on selline probleem, et ma olen 13 aastane hästi aktiivne ja elu rõõmus aga viimastel nädalatel on suur väsimus. millest see võib tulla ? ja mis vitamiine miu vanuses lapsed võiksid võtta ?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Väsimus võib, aga ei pruugi olla seotud mõne toitaine vähesusega. Selle välja selgitamiseks peaksid kõigepealt oma toitumist analüüsima vähemalt 10 päeva jooksul. Programm näitab, millistest toitainetest Sul võib puudus tekkida. Väsimus on enim seotud C-vitamiini ja B-grupi vitamiinide vähesusega, aga ka raua vähesusega. Kui on näha, et Sul on mõnda toitainet palju puudu ja Sa ka oma toitumise muutmisega ei saa seda piisavalt, siis võiksid pöörduda apteeki, kus soovitatakse Sulle sobivat toidulisandit.
Väsimus võib olla tingitud ka sellest, et magad liiga vähe, liigutad ennast liiga vähe või oled liiga vähe väljas. Vahetevahel võib väismus viidata ka mõnele haigusele (nt väljaravimata kopsupõletik vm). Võid ka pöörduda oma perearsti poole ning paluda, et ta uuriks Sinu tervist ja teeks analüüse.
25. november 2011
Tere,
Mul on 1a ja 3k tütar, kes ei söö pea mitte midagi. Pikkust hetkel ca 80 cm, kaal 9,5-10 kg (täpselt ei teagi). (Sündides oli ka väike, 2,9kg, 49 cm).
Päevamenüü selline:
10.00 ärkame, sööme Hipp või muud beebiputru, isekeedetud pudrud ei maitse…
13.00 peaks sööma soolast toitu, aga sellega juba tükk aega raskusi – miski ei maitse – olen proovinud nii erinevaid juurvilju erineva lihaga, makarone, riisi. Varem sõi vähemalt juurvilju – nüüd ei taha enam midagi. Vahel ei ole nõus üldse proovimagi, mis toitu pakutakse!! Vahel võtab paar ampsu leiba ja lõpuks sööb lõunaks vaid ühe magusa kohupiima.
Peale lõunauinakut sööme ca 18 ajal jälle beebiputru väikse kausitäie…
Peale toidukordasid näksib juurde värkset kurki, tomatit, puuvilju, viinerit… Juua anname muidugi magusaid jooke päeva jooksul ca 150-200 ml, võtab millal ise tahab… lugesin, et peaks just vett andma.. Aga mure on, et kui mahla ka ei joo, kust ta siis oma energia võtab!? Ja sööb ainult teleka ees multikaid vaadates, muidu ei luba ennast toita ja ise ka ei oska veel süüa..
Enne unneminekut ca kell 21 joob 100-120 ml rpa-tavapiimasegu.
Üldiselt küll rahulik laps, aga energiapuudust nagu ei oleks… Tegutseb ikka terve päeva ringi!
Mõistus on lihtsalt otsas, mida lapsele süüa pakkuda, kui miski ei sobi… ei proovitagi!!
Kas oskate soovitada, mida proovida? Äkki midagi apteegist, mis lapse söögiisu tõstaks (kalamaksaõli ei võta)? Saab ka laste multivitamiini siirupi kujul… Või oskate soovitada Tallinnas mõnda laste spetsialisti, kelle poole pöörduda?
Tänades!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Vaadates lapse mõõtusid, tundub ta küll olevat eakohase pikkuse ja kaaluga. Võib-olla võiks kaaluda õige pisut rohkem, kuid täpse hinnangu sellele oskab anda lastearst. Nii väikese lapse päevane energiavajadus on üsna väike, umbes 1000 kcal, sõltuvalt tema füüsilisest aktiivsusest. Proovige sisestada oma lapse päevane söömine toitumisprogrammi ja näete, et päeva jooksul näksitud toitudest saadud koguenergia ei pruugigi olla nii väike. Tähtis on mitte lasta lapsel endale “pähe istuda”, vaid tasa ja targu siiski kujundada temas õigeid toitumisharjumusi. Laps ei jäta ennast nälga. Kui tal on kõht tühi, siis ta sööb, kui ta isu pole just magusate asjadega enne ära rikutud.
Väikelaste toitumise osas oskaksid kõige paremat nõu anda Külli Mitt või Reet Raukas.
25. november 2011
Tere! Lugesin just värsket uudist, et spargelkapsas on kõige tervislikum köögivili, sisaldades rohkelt rauda, A-, C- ja K-vitamiini, folaati, kaaliumi ning kaltsiumi. Samas öeldakse, et spargelkapsas sisaldab kõikidest köögiviljadest kõige rohkem kahjulikke jääkaineid, mida kasutatakse selle kasvatamiseks ning kahjurite tõrjumiseks. Mul on pooleaastane beebi, kellele hakkasin lisatoitu andma ja seisan pidevalt dilemma ees, kumb on parem variant, kas osta poest lapsele püree valmistamiseks a la Prantsusmaal kasvatatud n.ö. ülitervislikku spargelkapsast või jätta see tõenäoliselt ohtrate kahjulike jääkainete tõttu ostmata ja eelistada Eestimaist porgandit, kartulit, kõrvitsat j.m. Ehk siis minu küsimus ongi, kas anda lapsele spargelkapsast selle väärtuslike vitamiinide sisalduse tõttu või jätta see kahjulike jääkainete tõttu andmata? Kas poes müüdavat sügavkülmutatud spargelkapsast tasub beebile püree tegemiseks kasutada?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Brokoli sisaldab tõepoolest väga palju kasulikke aineid, kuid see ei tähenda, et peaks hakkama hirmsasti ainult brokolit sööma. Oluline on mitmekesine toitumine. Väikeste laste puhul tasub eelistada toite, mille kasvatamise kohta on Teil info olemas. Kõige parem toit on ise valmistatud (ilma soolata ja võimalusel ka ilma suhkruta). Kuigi spetsiaalsed lastetoidud on välja töötatud võimalikult laste vajadusi silmas peetult, on need reeglina siiski juba ühe kuumtöötlemise läbinud ning seega sisaldavad vähem vitamiine, kui toit, mille teete ise värskest toorainest. Kasutada võib põhimõtteliselt kõiki köögivilju, aga kindlasti varieerige neid. Külmutatud köögiviljades võib olla vitamiinide sisaldus pisut väiksem kui värsketes (kui külmutatud tooted on vahepeal sulanud ja uuesti külmutatud, siis on see kindlasti kõvast vähenenud), kuid üldiselt võimalike jääkainete sisaldust külmutamine ei mõjuta.
18. november 2011
Tere!
Kas inimese organism saab hakkama ka ilma suhkruta (ka ilma mee ja puuviljade ja muude suhkrut sisaldavate toiduaineteta) või on suhkur ükskõik millisel kujul organismile asendamatu?
Kas oskate soovitada kust veel lugeda uusimat teavet suhkruasendajate kohta?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Ilma suhkruta (nn valge suhkur) ja ka meeta saab inimene põhimõttliselt hakkama küll. Samas vajab organism energia saamiseks jm kindlasti süsivesikuid, mida sisaldavad peamiselt teraviljatooted, puu- ja köögiviljad. Suhkrute poole pealt võiks puuviljadest loobuda, kuid kuna puuviljad sisaldavad vajalikke vitamiine ja mineraalaineid, kiudaineid ja fütotoitaineid, siis peaks neid sööma päevas vähemalt 2 portsjonit (ca 200 g).
Suhkru asendamist suhkruasendajatega ei tahaks soovitada, sest nende mõju organismile ei ole piisavalt palju uuritud. Väheses koguses on need enamikele inimestele ohutud, kuid osad inimesed võivad olla neile tundlikud. Suhkrust ja suhkruasendajatest on võimalik lugeda vastavast trükisest ning meie koduleheküljelt.
20. oktoober 2011
Tere,
mind huvitab see, mis ei peeta suitsuliha väga tervislikuks ja soovitatakse süüa vähe. Mis aineid (kahjulikud/kasulikud tervisele) kodus suitsutatud või BBQ-ahjus tehtud liha võib sisaldada ja kui tihti võiks suitsuliha/kala pakkuda väikelastele?
Ette tänades
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Suitsutatud liha- ja kalatooted võivad (olenevalt tehnoloogilisest protsessist) sisaldada kantserogeenseid (so vähkkasvajaid tekitavaid) ühendeid. Kui selliseid tooteid tarbida väikestes kogustes ja harva, organism on tugev ja tarbitakse piisavalt puu- ja köögivilju, siis ei tohiks need tervisele ohtu kujutada. See, mis kogusest-sagedusest alates toode tervisele ohtu kujutavaks kujuneb, on väga individuaalne ning sõltub kindlasti ka konkreetsest tootest. Väikelapsed võrreldes täiskasvanutega saavad neid võimalikke kahjulikke ühendeid oma keha kilogrammi kohta palju rohkem, samuti pole nende organism ja selle kaitsemehhanismid veel väga hästi välja arenenud.
14. oktoober 2011
Tere!
Minu küsimused oleksid järgmised. Kui palju halba tekitada ületähtaja läinud toit? Millised sümptomid esinevad riknenud toidu söömisel?
Kaua säilib tomat, juust ,munad ja kuivained umbes? Ja kuidas aru saada,kas värsked toiduained (kapsas jms) on kehvaks muutunud ?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kõigepealt tuleb alati vaadata, kas pakendile on kirjutatud “Kõlblik kuni” või “Parem enne”. Kui Kõlblik kuni toote (tavaliselt on selleks kergestiriknevad kaubad nagu piima-, liha- ja kalatooted) tähtaeg on ületatud, siis seda toodet ei tohi kindlasti müüa ning parem on seda ka mitte tarbida, kuna toit võib olla riknenud selliselt, et toob endaga kaasa toidumürgistusi või -nakkusi. Mõnikord on toote riknemine näha silmaga, kuid teine kord võib toode näha küll väga hea välja, aga sinna sisse sattunud mikroobid võivad olla hakanud tootma mürke, mida silmaga ei näe. Seetõttu ei soovitatagi näiteks süüa hallitanud leivatooteid, moosi. Parim enne tähtaja ületanud toitu võib poes müüa, kui see on vastavalt tähistatud. Samuti võib seda tarbida (mõistliku tähtaja ületamise korral), kuid tootja ei anna garantiid, et selle tähtaja ületamisel on säilinud on toote esialgsed omadused. Sellist toitu söögiks planeerides (tavaliselt on sellisteks pikemajalise säilivusajaga kaubad nagu küpsised, helbed, jahud, purgisupid jne) tuleb ise vaadata, kas tootel on riknemise märke ning vastavalt sellele teha oma otsus söömiseks kasutamise või mittekasutamise kohta.
Toidunakkusi põhjustavad organismi sattunud tõvestavad mikroobid, toidumürgistusi aga nende poolt toodetud mürgid. Sümptomiteks on mõlemal juhul tavaliselt kõhuvalu, oksendamine, kõhulahtisus. Kõhulahtisuse ja oksendamise korral (eriti väikelastel) tuleb jälgida, et inimene saaks piisavalt vedelikku ja kaotatud mineraalaineid. Raskematel juhtudel inimene hospitaliseeritakse.
Tomati puhul sõltub tema säilumine sordist, päritolumaast, küpsusest korjamise hetkel jne ning kas ta kõlbab süüa, saab teha kindlaks vaid visuaalse vaatluse käigus. Munade ja kuivaainete puhul leiab säilumise kuupäeva pakendilt. Seda saab kindlaks teha ainult vaatluse põhjal. Kui on nähtavaid hallitamise, mädanemise, pehmeksminemise märke, siis seda toodet süüa ei tohi.
tai
Tervisliku toitumise informatsioon