Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.
Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.
|
Tagli Pitsi Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest. |
|---|---|
|
Kristel Ehala-Aleksejev Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja. |
13. veebruar 2012
Tere!
Meie 3-aastane poeg (17kg) soovib juua pidevalt – nii mahla, vett, teed, piimatooteid. Mis on soovitatav vedelikukogus päevas sellises vanuses?
parimatega
Eveli
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kogu päevane veevajadus nii vanal lapsel võiks olla umbes 1,3 liitrit, millest vedelikega võiks ta saada umbes 800 ml. Tuleb aga arvestada, et piim ei ole klassikalises mõttes jook, vaid pigem söök, kuna ta sisaldab ka väga palju erinevaid toitaineid. Ühelt poolt annab ta organismile küll vedelikku, teiselt poolt aga rohkelt energiat. Samuti annab energiat mahl ning tee, kui sellele on lisatud suhkrut või mett. Küsimus ei olegi niivõrd selles, et ta võiks kõiki neid jooke juues saada liiga palju vett, vaid pigem selles, et võib saada liiga palju energiat, eriti just suhkrutest. Parim janu kustutaja on vesi. Kui lapsel on pidev joogijanu, võib see viidata mõnele haigusele, näiteks diabeedile. Soovitan igaks juhuks rääkida sellest murest ka laste- või perearstile.
13. veebruar 2012
Tere!
Kui palju mett võib päevas täiskasvanud inimene tarbida, kui valget suhkrut selle kõrvalt enamjaolt ei söö?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Täiskasvanud inimene võib päevas kokku süüa 2-4 portsjonit suhkrut ja maiustusi ning soolaseid näkse. Üks magusaportsjon on nt 2 tl suhkrut, 2 tl mett, 2 tl , 1-12 küpsist, 1 komm, 10 g šokolaadi, 100g mahla- või karastusjooki, väga väike tükk kooki. Kui Te teisi maiustuste gruppi kuuluvaid toite tõepoolest päeva jooksul üldse ei söö, siis mett võiksite kokku süüa päevas 25-50 grammi.
10. veebruar 2012
Milline peaks olema kohe 9kuuseks saava imiku menüü (lisatoiduga tutvumist alustasime u 6kuu vanuses, allergianähte siiani pole ilmnenud)?
Mitu (lisa)toidukorda võiks päevas olla, mida (nt putru vs juurvilju vs puuvilju) sisaldada?
Milliseid köögi-, puuvilju ja marju võib julgelt sageli pakkuda, millistega võiks ettevaatlikult harjutada ja mida veel vältida?
Kas pudru valmistamisel peaks vältima täisterahelbeid?
Kui peeneks peab toidu veel tegema seedimise seisukohast?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
See, mitu korda 9-kuune laps päevas sööma peab, ei ole väga täpselt paika pandud. See oleneb sellest, kas ta saab hetkel veel rinnapiima ja kuivõrd välja on kujunenud tema päevane söömisrežiim. Kui imik on puhtalt piimasegul ja lisatoidul, siis sellisel juhul võiksid 9-kuusele lapsele orienteeruvad arvud olla järgmised: piimasegu päevas kokku ca 750 ml, lisatoitu päevas kolmel korral kokku ca 250g – kuid see sõltub ka konkreetsest lapsest, tema kaalust, terviseseisundist jne.
Uute toitude tutvustamist tehakse ettevaatlikult – alguses ühe teelusikatäie kaupa ja paari päeva jooksul vaid üks uus toit. Esimeseks lisatoiduks sobivad kõige paremini köögiviljad ja kartul – neist valmistatud püreed. Harjutage alguses last ühe viljaga, siis järgmistega ning kui ta on erinevatega harjunud, siis pakkuge ka segusid. Mitmekesisus võiks juba varakult saada lapse söömise üheks printsiibiks. See on oluline nii erinevate toitainete saamise seisukohast kui ka võimalike saasteainete saamise riskide hajutamise seisukohast, aga kindlasti ka toitumisharjumuste kujundamise seisukohast. Laste toidud valmistatakse soolata ning arvestama peab sedagi, et mida pikem on kuumtöötlus, seda rohkem läheb vitamiine kaduma. Püreedele võib lisada ka piimasegu. Tavalist nn lehmapiima ei soovitata alla aastastele lastele anda.
Kui köögiviljadega on tutvus tehtud, võiksid järgneda puuviljad ja teraviljapuder, siis toidugrupp liha-maks-kala. Teraviljapuder ei pea imikutel ja väikelastel olema tehtud täisterahelvestest, sest nende kiudainete päevane vajadus ei ole veel nii suur (soovituslikku kogust arvutatakse: vanus aastates +5). Kindlasti peab kala andmisel jälgima võimalikke allergianähte ning seda, et lapse toitu ei satuks ühtki luud. Maksa sisaldavaid toite ei ole soovitatav anda sagedamini kui paar korda kuus. Kuigi nad on headeks raua, A-vitamiini ja teiste toitainete allikateks, võib sinna olla kuhjunud ka kahjulikke ühendeid.
Püreedele ja putrudele võib lisada pisut õli, kui on näha, et laps ei võta kaalus juurde. Kala ja osad õlid on olulised ka asendamatute rasvhapete saamise seisukohast, mis on väga tähtsad aju arengule.
Mahla andmisega ei tohiks liialdada, kindlasti ei tohiks anda siirupijooke, magusaid mahlajooke, karastusjooke. Ka suhkru lisamine lapse toitudesse võiks olla väga tagasihoidlik.
Munakollane võib lapse menüüs olla alates 8-ndast elukuust, munavalge on tugev allergeen ja seda enne aastaseks saamist ei soovitata anda.
Hea on pakkuda lapsele ka hapendatud piimatooteid, kuid siin kehtib reegel, et need võiksid olla maitsestamata ja vajadusel magustatakse neid ise näiteks marjade, püree või vähese koguse mahlaga. Kohupiima ja kodujuustu võib lapsele pakkuda esimese eluaasta lõpul, kuid väikestes kogustes.
Imikutele ei tohi kindlasti anda teravamaitselisi, suitsutatud, praetud, lõkkel grillitud, soolased ja konservidest valmistatud toite; toorest või termiliselt vähetöödeldud liha, kala, linnuliha, muna, maksa; suure lisaainesisaldusega (nt toiduvärvid, magustajad jm) tooteid nagu dieetjoogid, väga värvilised toidud, puljongikuubikud, pakisupid, osad lihatooted jm. Parem oleks alla aastasele lapsele ka mitte anda suhkru ja maiustuste gruppi kuuluvaid toite. Absoluutselt on välistatud kohv, must tee, karastus- ja energiajoogid, alkohol.
Toidu peenestusaste sõltub sellest, kaua laps on lisatoitu saanud, kas tal on juba tekkinud närimisharjumus ning kindlasti ka sellest, kas ja palju on tal hambaid.
8. veebruar 2012
Tere!mul on üks küsimus laste toitumise kohta.minu laps sööb iga hommik hommikuhelbeid. kui selle ära keelan siis ta lihtsalt ei söö. mida tegema peaks ja kas hommikuhelbed on normaalsed kui neid igapäev süüa?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Hommikusöögi puhul kehtib üldiselt reegel, et peaasi, et inimene midagigi sööb. Samas on toitumises ka teine oluline reegel, mis ütleb, et toituda tuleb mitmekesiselt. Nende kahe vahel tuleks antud situatsioonis leida kompromiss. Muidugi oleks hea, kui laps sööks putru, kuna pudrus on sees rohkem kiudaineid ja vähem suhkrut ning suure tõenäosusega ka rohkem vitamiine ja mineraalaineid. See kõik muidugi oleneb, milliseid hommikuhelbeid laps armastab. Tavaliselt kipuvad need pigem olema suure suhkrusisaldusega. Vitamiine ja mineraalaineid võib sinna isegi olla lisatud, kuid kuivõrd need sealt imenduvad, ei ole teada, sest parim imendumine toimub siiski võimalikult vähe töödeldud toidust. Kui hommikuhelveste kogus ei ole suur ning laps päeva jooksul sööb mitmekesiselt ja tasakaalustatult ning maiustusi saab lisaks väga tagasihoidlikult, on terve ja normaalses kaalus, siis ma hetkel muretsemiseks põhjust ei näe. Võib loota, et ühel hetkel ta tüdineb neist või saab vanemaks ja targemaks ning hakkab midagi muud soovima (siinkohal tuleks teda selleks muidugi ka vaikselt kogu aeg suunata). Kui vähegi võimalik, võiks proovida kõige vähem magustatud hommikuhelbeid, lisades magusamaks muutmiseks ise värskeid või kuivatatud marju, mett. Võib-olla aitab lapsele ka see, kui teete väikese arvutuse ja visualiseerite tulemused lapsele. Vaadake, palju suhkrut lapsele maitsvad hommikuhelbed sisaldavad ning arvutage, mitu grammi suhkrut saab ta söödavast kogusest päevas, kuus, aastas. Päevase koguse puhul tuleks arvestada, et suhkrust ja maiustustest kokku võiks väike laps saada 2-3 portsjonit ehk sellise koguse, mis vastaks 4-5 teelusikatäiele (kokku ca 25g) suhkrule. Olenevalt helvestest, võib sellise koguse suhkrut saada juba umbes 2 dl helvestega. Seega võikski lapsele seletada, et süües hommikusöögiks magusaid helbeid, on ta saanud kogu päevase lubatud suhkrukoguse ja ühtegi maiustust (ega ka suhkrut nt mannavahu sees) ta rohkem enam saada ei tohiks. Talle võiks ka näidata, kui suur kogus suhkrut on see reaalselt, mida ta helvestega endale sisse sööb niimoodi, et ta seal tegelikult suhkrut ei näe. Kui see kogus korrutada päevade arvuga kuus, tuleb umbes 600 grammi, aastas 7-8 kg – pange kilosed suhkrukotid lauale, andke lapsele lusikas ja küsige, kas ta sooviks seda ka niisama endale sisse süüa. Sellised visualiseerimised võivad olla teinekord abiks. Kui on tegemist alla 5-aastase lapsega, siis tema ei pruugi sellest veel aru saada. Teisest küljest peaksid nii väikese lapse poolt söödavad helveste kogused olema kindlasti palju väiksemad kui 2 dl päevas.
26. jaanuar 2012
Palju suhkrut võiks koolilapsed koolisöögiga maksimaalselt saada, et see ei ohustaks nende tevist?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Sellist suhkru kogust, mis oleks koolitoidust lubatud, ei ole otseselt määratletud. Kuna päevas võivad lapsed suhkrut ja maiustusi süüa lapsed kokku 2-4 portsjonit ja koolilõuna annab umbes 1/3 kogu päevasest energiast, siis võiks koolilõunal pakkuda maksimaalselt ühe suhkru ja maiustuste portsjoni. Üks portsjon on nt 2 tl suhkrut, 2 tl mett, 2 tl moosi, 1-2 küpsist, väga väike tükike kooki, 100 ml mahlajooki või 20-30 g jäätist. Tegelikkuses söövad lapsed päeva jooksul lisaks kindlasti rohkem kui 2 portsjonit magusat, mistõttu võiks suhkru vm maiustuste pakkumisest koolilõunal ka loobuda. Samas on üsna raske teha magustoite, kui ei saa kasutada veidigi suhkrut, mett või moosi.
Suhkur ja maiustused annavad palju nn tühja energiat ja ei sisalda kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid üldse või sisaldavad neid väga vähesel määral.
24. jaanuar 2012
Tere! Olen taimetoitlane olnud pea 7 aastat (hetkel olen 20-aastane), muna ning piimatooteid tarbin. Olen olnud küllaltkli laisk taimetoitlane, enda menüüd väga ei jälgi ja söön ka palju ebatervislikku. Umbes kuu tagasi hakkasin pidama toitumispäevikut ja otsustasin, et oleks üsna mõistlik toitumisharjumusi muuta.
Toitumispäevikut analüüsides torkab silma, et väga paljudel päevadel on puudu A, D, E, B1, B2 ja B6 vitamiine vitamiine, ka rauda, seleeni ja joodi. Nendest ainetest on puudus viimase kuu jooksul, mil olen mingil määral oma toitumist korrgieerinud ehk vähendanud tunduvalt rämpstoidu osakaalu ja suurendanud värskema toidu tarbimist.
Kas joodi alatarbimise vältimiseks peaksin kasutama jodeeritud soola (hetkel soola üldse ei tarbi)?
Saan aru, et kalatoodete tarbimine aitaks tublisti vitamiine kätte saada ja seega olen järjest enam hakanud kaaluma kala söömist. Kas saaksite kirjutada, mis kasu kala tarbimine endaga kaasa tooks, et oleks lihtsam otsust vastu võtta. Ja kui tihti ning milliseid kalatooteid täpsemalt tarbima peaks? Kas lihtsalt vitamiinide võtmine ei oleks üks alternatiiv?
Ette tänades!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kui menüüd analüüsida, siis iga päev ei pea saama kõiki toitaineid vastavalt soovitustele, vaid jälgida võiks kuu keskmist tarbimist.
A-vitamiini saab loomsetest allikatest A-vitamiinina ja taimsetest beeta-karoteenina, mis organismis muudetakse piisava koguse rasvade olemasolul A-vitamiiniks. Taimsetest allikatest sisaldavad enim beeta-karoteeni oranžikad-tumekollased viljad (porgand, melon, kõrvits jms).
D-vitamiini ei sisaldu taimsetest toiduainetes üldse. Seda sünteesitakse ka meie nahas, kui saame toiduga piisavalt kolesterooli ning on küllaldaselt päikesevalgust. Kuna reeglina meil päikest piisavalt ei ole, siis tuleks seda saada toiduga. Parimaks D-vitamiini allikaks on kalad. Kala tuleks süüa 150-200 g nädalas, et saada piisavalt D-vitamiini, omega-3-rasvhappeid ning joodi. Esimest kaht võib saada kalamaksaõlist, kuid kindlasti tuleks lugeda pakendilt, kas toode sisaldab vaid rasvhappeid või ka D-vitamiini. Joodi tarbimise suurendamiseks on ikkagi kõige õigem kala ja teised meresaadused. Kui Te soola üldse ei tarbi, siis vaadake menüü analüüsist, kas saate naatriumi vähemalt 700-800mg päevas, mis on vajalik organismi toimimiseks. Kui ei saa, siis võite kaaluda väikese koguse jodeeritud soola kasutamist päevas, kuigi see joodikogus, mida Te soolast saate, ei ole märkimisväärne.
E-vitamiini sisaldavad peamiselt õlid, seemned ja pähklid.
B-grupi vitamiine sisaldavad peamiselt lihatooted, pärm, kaunviljad ja täisteratooted. Erinevate vitamiinide parimaid allikaid on võimalik vaadata toidu koostise andmebaasist. B-grupi vitamiinide puhul võib osutuda vajalikuks toidulisandi võtmine ja reeglina võetakse neid kompleksvitamiinina, sest nende vitamiinide imendumine on omavahel seotud.
Parimateks rauaallikateks on maks, liha, linnuliha. Rauda leidub ka teraviljatoodetes jm taimsetes toiduainetes, kuid selle imendumine sealt on väike. Seda, kas rauda on vaja võtta juurde toidulisandina, oleks kõige parem välja selgitada vereanalüüsiga.
Parimateks seleeniallikateks on kala ja meresaadused, liha, aga ka näiteks parapähklid.
Toidulisandite võtmine toitainete defitsiidi puhul on üks alternatiiv, kuid tavaliselt soovitatakse neid võtta kuurina, mitte pidevalt ning toidust imenduvad kõik toitained alati palju paremini kui toidulisanditest.
20. jaanuar 2012
Tere!
Kumb on kasulikum tervise seisukohalt kas (talu)või või siis margariin? Tarbin ise pidevalt Beceli margariini, kus on ka sees omega 3 ja 6 rasvhapped. Veel olen avastanud poest ka oliiviõli baasil tehtud taimetoitlastele sobiva margariini. Mida nendest margariinidest arvata? Kumba siis tarbida?
Ette tänades.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Mõlemal on omad plussid ja miinused. Võil on üsna suur rasvasisaldus – umbes 80%. Margariine on olemas 40-50%lise rasvasisaldusega, ka väiksemaga. Samas võib margariinides sisalduda lisaaineid, mis osadele inimestele ei meeldi.
Kuna rasvu saame paljudest toiduainetest, siis lisatavaid toidurasvu, mille alla kuuluvad ka määrderasvad, peaks sööma üsna tagasihoidlikult ning pigem eelistama neist õli, pähkleid ja seemneid. Määrderasvu võiks kasutada vähe või üldse mitte ja kasutada nende asemel näiteks toorjuustu. Kui tarbida määrderasvu vastavalt soovitustele ehk väga väikeses koguses, siis ei ole vahet, kas kasutada võid või margariini ning samuti ei ole sel juhul margariinist saadavad sinna lisatud vitamiinide või rasvhapete kogused märkimisväärsed.
14. jaanuar 2012
Tere,
Olen 12 aastane ning kaalun 31kg ja olen u. 145 cm pikk. Ma söön väga palju kommi ning mulle ei maitse piim aga mul on tihti kohutav magusaisu. Mida ma peaksin sööma?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Magusaisu ongi suuresti tingitud sellest, et sööd valesid toite ja organismil jääb puudu vajalikest toitainetest. Oma pikkuse, vanuse, kaalu ja füüsilise aktiivsuse juures peaksid praegu päevas toiduga saama umbes 1800-2000 kcal, kuid vanuse muutudes Su vajadus ka kasvab. Kui sööd päevas umbes 100 g šokolaadi või komme, siis saad juba neist 400-500 kcal kätte. See tähendab, et Sa kas pead sööma teisi toite vähem, et kokku ei saaks üle 2000 kcal, mis aga omakorda tähendab, et Sa ei saa vajalikke toitaineid neist toitudest, mis jätad söömata (kala, piim, köögiviljad, täisteratooted, liha jne). Kui aga sööd muidu mitmekesiselt ja maiustusi vajalikule energiakogusele veel lisaks, siis võid muutuda ülekaaluliseks. Seda, kuidas õigesti süüa, õpetab kõige paremini toidupüramiid. Hommikuti oleks hea süüa putru, võib ka võileibu, kohupiima, puu- ja köögivilju. Koolis tuleks kindlasti süüa korralikult koolilõunat. Vahenäksimiseks võiksid maiustuste asemel olla puu- ja köögiviljad, kohupiim ja jogurt, võileivad, kama, kuivatatud puuviljad, pähklid ja seemned. Kui Sa piima ei armasta, siis selle asemel söö jogurtit ja kohupiima, sest muidu Sa ei saa piisavalt kaltsiumi, mida vajavad Su luud. Et piimatoodetest tulev kaltsium saaks imenduda, on vaja D-vitamiini, selleks tuleks 2-3 korda nädalas süüa kala. Kiudainete, B-grupi vitamiinide ja mineraalainete saamiseks peab sööma täisteratooteid (puder, leib), raua saamiseks liha ja kana, paljude vitamiinide ja mineraalainete saamiseks puu- ja köögivilju, asendamatute rasvhapete saamiseks õli, pähkleid ja seemneid. Maiustused annavad palju energiat, aga neis on väga vähe organismile vajalikke toitaineid.
13. jaanuar 2012
Tere,
olen väga huvitatud toortoitumisest. Esialgu püüaksin siiski alustada taimetoitlusest ning veganlusest, kuna senini olen olnud tervislik segatoituja. Tunnen, et vastav pööre on minu elus tervise ja heaolu tagamiseks vajalik.
Kõige enam kõlab erinevatest tekstidest läbi, et ainult taimset söövatel inimestel jääb puudu vaid B-12 vitamiin.
Mida soovitaksite, et tagada B-12 vajalik hulk organismis? Kas pigem kasutada toidulisandeid või on võimalik seda siiski ka mõnest muust allikast saada?
Ette tänades.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Väide, et taimetoitlastel jääb vajaka vaid B12-vitamiinist, ei ole kindlasti õige. Kuna taimetoit on reeglina energiavaesem, siis võib ühe asjana puudu jääda vajalikust energiakogusest. Selle vältimiseks peab menüüs kindlasti sisalduma piisavas koguses seemneid ja pähkleid. Järgmine kriitiline koht on asendamatud aminohapped. Kui toitu väga hoolikalt kombineerida, kasutades ka kaunvilju ja sojatooteid, siis on võimalik praktiliselt kõik asendamatud aminohapped toiduga kätte saada. Puudu võib jääda asendamatutest rasvhapetest – siin aitab järjekordselt piisav pähklite, seemnete, õlide kasutamine. Parimaks rasvhapete allikaks on tegelikult kalarasv. Vitamiinidest võib lisaks B12-le puudu jääda ka D-vitamiinist. D-vitamiini taimsetes allikates peaaegu ei leidu, parimateks allikateks on kala, või, munad, maks. Seega tuleks hakata võtma seda toidulisandina. Samuti ei leidu taimses toidus üldse juba eelpoolnimetatud B12-vitamiini, mida tuleks samuti võtta toidulisandina. Mineraalainetest võivad tekkida suurimad puudujäägid kaltsiumi, tsingi ja raua osas. Rauda saame küll ka näiteks teraviljatoodetest, kuid selle imendumine sealt on halb ning isegi kui menüü toitaineline analüüs näitab, et rauda saadakse piisavalt, võib tegelikult inimesel olla defitsiit ning selle kindlaks tegemiseks on vaja teha vereanalüüs. Kaltsiumi on võimalik saada taimedest, kuid karta on, et mitte piisavas koguses.
Kui pole tegemist täistaimetoitlasega, vaid inimesega, kes sööb lisaks taimsele toidule ka piima, kala ja/või muna, siis on enamike eelpoolloetletud toitainete defitsiidid väga hoolika kombineerimise korral välistatavad.
Kui olete otsustanud hakata taimetoitlaseks, siis soovitan kindlasti pidevalt analüüsida oma toitumist, vajadusel võtta toidulisandeid ning käia regulaarselt arsti juures analüüse tegemas, et jälgida ega organsimil mõnest toitainest puudust ei ole tekkinud. Defitsiidist tulenevad nähud võivad ilmneda alles paari aasta möödudes ning nii mõndagi tekkinud kahjustust ei pruugi enam olla võimalik tagasi pöörata.
10. jaanuar 2012
Tere!
Mul on 9 kuune laps kellele olen plaaninud hakata andma kala,aga olen kuulnud palju halba erinevatest kalasortidest kuna need on palju töödeldud.Mind huvitab et milline kala oleks nii väiksele lapsele kõige parem ja ohutum!
Ette tänades!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Sellele küsimusele vastab Tartu Ülikooli emeriitdotsent Mai Maser: “Kuigi osad soovitused lubavad kala-liha-muna lisamist imikute toidusedelisse juba 6ndast elukuust, oleks parem kala, koorikloomad ja muna esimesel eluaastal imikute menüüst välja jätta tugeva allergiseeriva toime tõttu. Munavalget ei tohiks anda kogu esimese eluaasta jooksul, kollast võib hakata andma ettevaatlikult 8ndast elukuust alates. Asendamatuid rasvhappeid (omega-3 ja omega-6) saab anda taimeõlidega, nagu oliivi-, rapsi- ja sojaõli. Päris esimese aasta lõpuks võib anda soovi korral veidi kala, kuid see olgu pigem mere- või ookeanikala, soovitatavalt punane ning andke seda keedetult (kindlasti kontrollige, et kõik luud oleksid eemaldatud).
Põhimõte on selline, et iga uut asja hakka andma ettevaatlikult. Allegia sageneb, sellest üha rohkem räägitakse ja toiduvalik peab olema rangem. Kui uusi asju lisada menüüsse ükshaaval, mitte mitu korraga, siis on allergianähtude ilmnemisel kohe selge, mis selle põhjustas ja saab selle menüüst välja jätta.
Liha tuleb anda 6.- 7 elukuust alates, esialgu noaotsatäis. Seal olevaid asendamatuid rasvhappeid ja hästi imenduvat rauda mujalt ei saa. Kõige väärtuslikum raua aspektist on punane tailiha.”
tai
Tervisliku toitumise informatsioon