Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.
Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.
|
Tagli Pitsi Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest. |
|---|---|
|
Kristel Ehala-Aleksejev Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja. |
11. oktoober 2011
Tere.
Tahan küsida, kuidas ja kui kaua tohib säilitada toorelt juurvilja toatemperatuuril lasteaia rühmas?
Ette tänades
Tatjana
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Teie küsimusele vastab jaekaubanduse, mahepõllumajanduse ja mitteloomse toidu büroo peaspetsialist Eve Kukk: “Toote säilitamistingimused määrab selle tootja ning toidu säilitamisel tuleb nendest kinni pidada. Koorimata/lõikamata puu- ja köögivilja puhul ei pea tootja määrama realiseerimisaega ning üldjuhul sobib töötlemata puu- ja köögivilja säilitamiseks toatemperatuur, kuid pikemaajalise säilivuse tagamiseks on soovitav säilitamiseks kasutada jahedamat keskkonda. Seega töötlemata puu- ja köögivilja võib säilitada toatemperatuuril nii kaua, kuni puu- ja köögivilja kvaliteet seda lubab (näiteks pole ilmnenud mädanemistunnuseid, hallitust vms). Lasteaedade jaoks ei ole välja töötatud erinõudeid.”
9. oktoober 2011
Olen hakanud rafineeritud suhkru asemel kasutama rafineerimata suhkurt. Kasutan seda kõikides magustoitudes, kookides ning ka sügavkülmutatud toormooside tegemisel, aga olen mitmetest allikatest lugenud, et keedetud hoidiste tegemiseks see ei sobi. Mitte kusagil ei ole põhjendatud, miks. Oskate öelda, miks see ei sobi keedetud mooside ja mahlade valmistamiseks?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Sellele küsimusele vastab TTÜ toiduainete instituudi dotsent Tiiu Liebert: “Suhkruroost valmistatud toorsuhkru kasutamiseks on mitu põhjust: ta on keskonnasõbralikum, kuna selle tootmiseks kulub vähem energiat, suhkur on meeldiva maitsega ja sisaldab ka mõningal määral mineraalaineid. Toorsuhkrut saab kasutada nii keediste kui ka mahlade valmistamiseks, kuid kuna sellise suhkru kristallid on veidi suuremad, tuleb jälgida, et suhkur korralikult lahustuks.”
7. oktoober 2011
Tere.
Sooviksin teada, kas liiga suur Omega-3 ning D-vitamiini kogus päevamenüüs kahjustab tervist. Tarbin igapäevaselt Mölleri kalaõli, kust saan Omega-3. 1,2 g (mis olevat soovituslik päevane norm). Nendel paaril päeval nädalas, mil söön päevas umbes 150 g heeringat (6 g omega-3.) lisaks on päevane kogus aga 7,2 g. omega-3. Samuti on tootel kirjas, et D-vitamiini kogus päevaannuses on 200% vajalikust normist. Olen kuulnud, et liigne D-vitamiini kogus on ohtlik. Tänan ! Silvi
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
7. oktoober 2011
Tere
Minu küsimus selline,et sooviks teada kuidas paremini ja tervislikumalt
toituda kuna vahel kipun selle magusa söömisega liiale minema ja kui
magusat liiga palju süüa siis kipub veri minema teadu poolest paksemaks ja ei taha enam hästi veresoontest läbi käia ja see on viga
mida ma tänavu talvel tegin ja mida ma loodan,et ma sellist viga
oma elus enam ei tee seal juures mulle väga meeldib süüa õunu,
arbuusi, apelisni ja toorsalateid erti kui need on ise riivitud porgand
ja ananass sobivad hästi kokku muidugi võib veel panna ka värsket
kapsast ja muidugi meeldib mulle liikuda või oskate mulle veel midagi soovitada erti praegusel ajal kus me oleme jõudmas juba sügisesse kus hakkab vitamiine väheks jääma.?
aitäh.
?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
7. oktoober 2011
Tere!
Pöördun murega lasteaias pakutava menüü osas. Nimelt sisaldab see minu arvates liiga vähe joogipoolist. Näiteks on menüüs ühel päeval lõunasöögiks hakklihapallid, keedetud kartul, hapukoorekaste, porgandisalat, banaan, leib ja ei tilkagi juua. Kas on normaalne, et prae kõrvale ega ka pärast ei pakuta lastele jooki? Laps tuleb tihti lasteaiast koju ja esimese asjana joob paar klaasitäit. Tean, et ei soovitata juua söömise ajal, aga klaas peaks minu arvates vähemalt pärast sööki, kasvõi magustoiduga koos, laual olema.
Tänan ette vastamast!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
See, et menüüs joogid ei kajastu, ei ole probleem. Juhul, kui lasteaed suudab Teile näidata, et menüü on koostatud vastavalt nõudmistele (nt sisaldab piisavalt kaltsiumi ka ilma piimata). Sest tõepoolest, söögi kõrvale ei pea jooma ning kui pakutakse vett, siis see ei pea kajastuma menüüs. Küll aga on probleemiks see, et laps tuleb koju ja kurdab janu. See näitab, et talle pole võimaldatud lasteaia päeva jooksul piisavalt vett. Kas lasteaias on olemas joogiautomaat või lastele valmis keedetud-jahutatud vesi? Kui on, siis tuleks paluda kasvatajatel lastele veejoomist päeva jooksul meelde tuletada. Lastel läheb selline asi mängutuhinas lihtsalt meelest ära. Osades maades on
lasteaedades näiteks kohustuslikud vee joomise pausid. Kui aga vee joomise võimalus lasteaias täielikult puudub, siis tuleks see teema kohe esimesel koosolekul jutuks võtta.
7. oktoober 2011
Tere,
kas ma võin oma pooleteise aastasele pojale teha ca 3-4 erinevast puuviljast smoothit? Küsin seda kuna olen ise väga puuviljade sõber ja kuna laps sööb ka muud meil, kuid mitte väga hea isuga alati, on suhteliselt valiv, siis puuviljad lähevad alati peale. Meil on aga mehe perekonnaga erinevad arvamused selle asja kohapealt, väidetavalt lapse maole pidavat need liiga happelised olema ja lapsele tohib andma puuvilju võimalikult vähe, kuna saab sealt liiga palju vitamiine, mis viib isutuseni ja isegi allergiateni. Ja üks hullemaid pidi olema viinamari, mis liigsel söömisel tekitab suhkruhaigust. Ja granaatõun ei pidavat üldse lapsetoit olema. Sellist infot andis mu mehe emale üks perearst, samas kui minu enda perearst ei ole selle kohta midagi maininud. Kas see vastab tõele ja ma ei tohiks pojale smoothisid enam teha ja pean võimalikult vähe puuvilju andma?
Ette tänades..
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Üle aastastele lastele kehtivad juba põhimõtteliselt samad toidusoovitused, mis täiskasvanutelegi. See tähendab, et laps peaks sööma päevas minimaalselt 2 puuviljaportsjonit ja 3 köögiviljaportsjonit. Väikeste laste puhul on üks puu- või köögiviljaportsjon täiskasvanute omast (100g) pisut väiksem ehk umbes 80 g. See tähendab, et kokku peaks laps sööma päevas puuvilju u 160-200 grammi. Rohkem ei maksaks, sest siis ei söö ta teisi toite, kuna saab puuviljadest kõhu juba täis. Vitamiinide liig ei vii kohe
kindlasti mitte isutuse ja allergiateni. Enamik puuviljades sisalduvatest vitamiinidest on vesilahustuvad ning kui neid saadaksegi liias (paari puuviljaga on see võimatu, pigem tekib vitamiinide liig toidulisandite tarvitamisel), siis väljutatakse liig organismist uriini kaudu. Allergiat tekitavad enamasti valgud. Mõned lapsed võivad olla tundlikud ka puuviljade kasvatamisel kasutatud taimekaitsevahendite vm suhtes, mistõttu soovitatakse puuvilju korralikult pesta ning isegi
koorida. Suhkruhaigust ei tekita viinamarjade söömine samuti. Esimese tüübi diabeet on pärilik. Teise tüübi diabeet esineb enamasti kesk- ja vanemealistel inimestel, praegusel ajal küll üha sagedamini ka lastel, kuid selle peamiseks riskiteguriks on ülekaal. Granaatõuna puhul võib-olla peeti silmas seda, et nii väike laps võib seemneid endale kurku tõmmata.
17. august 2011
Tere!
Mind huvitab pastöriseeritud mahlade vitamiinisisaldus. Näiteks Kadarbiku ja Taarapõllu Talu mahlade etiketile on kirjutatud “nõrgalt pastöriseeritud”. Samas vitamiinisisaldust jne ei ole etiketile kantud. Seega kui palju võib olla selle “nõrga pastöriseerimise” tagajärjel vitamiini kadu keskmiselt võrreldes tervete viljadega.
Ette tänades
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kuumtöötlemise käigus toimub vitamiinide, eriti folaatide ja C-vitamiini kadu. See kadu võib olla 10%, aga võib olla ka 50% või enam. See sõltub juba konkreetsest tehnoloogiast, milliseid vilju on kasutatud, kuumtöötluse ajast ja temperatuurist, hilisematest säilitustingimustest jne. Täpselt on seda raske öelda. Samas võib juhtuda ka nii, et kevadisel perioodil mõne närtsinud vilja vitamiinisisaldus on väiksem kui sellest viljast õigel ajal, korraliku tehnoloogiaga valmistatud ja heade säilitustingimuste juures hoitud mahlas.
16. august 2011
Tere,
Olen vähem kui kuu aja pärast saamas 18 ja siiani olen söönud väga väheseid ja valituid asju ning needki pole just väga tervislikud. Sooviksin nüüd hakata seda muutma, kuid ei oska kuskilt alustada. Olen ka varem proovinud, kuid tulutult. Mõte on peas olemas, tegudeni pole jõudnud ja kui mõned korrad olengi proovinud midagi “uut” maitsta, siis on iiveldama ajanud. Mida teha ja kuidas alustada? Kuidas teha mõte tegudeks? Mainin ka ära, et olen normaalkaalus (pikkus 159 cm, kaal 47-49 kg).
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Tundub, et iiveldama ajamise tunne on seotud psüühikaga. Kardad uusi toite süüa ja see toob endaga kaasa hirmu ja sealt edasi iivelduse. Üks võimalus on psühholoogiga seda teemat arutada ja abi paluda. Toitumise koha pealt soovitatakse uute toitudega tutvust teha alul väikestes kogustes ja ka teise toidu sisse peidetult. Näiteks toore riivitud porgandi või peenestatud keedetud brokoli võib panna hakk-kotleti taignasse. Süües ei pane tähelegi, et need seal sees on. Mitte muuta kogu oma menüüd päevapealt, vaid alguses harjutada ühe uue toiduainega, siis järgmisega. Kui toiduaine ei maitse värskelt, võib see maitsta keedetult. Kui ta ei maitse ühe toidu koostises, proovi teha teist. Väga palju on kinni “peas”. Kui sisendada endale, et ei maitse või hakkab paha, siis võib nii minnagi. Seetõttu on vaja positiivset suhtumist ja mõtet, et proovin uut asja, see on kindlasti väga maitsev.
8. august 2011
Tere, sooviks teada, mis oleksid tervislikud vahepalad lõuna ja õhtusöögi vahepalad(porgandist ja mandlitest villand saanud) ja mis sobiks kõige paremini õhtusöögiks?Millised toidud?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kõige õigem on jälgida oma toitumist kogu päeva jooksul. Ainult vahepaladest ja õhtusöögist jääb väheseks. Kui põhitoidukorrad on toekamad, siis vahepalad peavad olema väiksemad ja vastupidi. Vahepaladeks on kõige paremad puu- ja köögiviljad, neist valmistatud salatid. Samuti sobivad kuivatatud puuviljad, pähklid ja seemned. Omal kohal on ka kama, jogurt (soovitatavalt ise maitsestamata jogurtist ja marjadest tehtud), kohupiim. Võib teha ka võileibu või piirduda ainult klaasi mahlaga.
Õhtusöögi puhul soovitatakse piirata süsivesikute tarbimist. See tähendab, et kui võimalik, võiksid kartulid ja makaronid jääda lõunasöögiks ning maiustamine päeva esimesse poolde. Olenevalt sellest, milline on olnud ülejäänud päeva toiduvalik, võiks õhtusöök olla teistest toidukordadest pisut tagasihoidlikum. Hästi sobivad taimetoidud (nt köögiviljavormiroad), aga ka toidud, kuhu on vähesel määral lisatud kana, kala, kodujuustu, taist liha (nt salatid).
2. august 2011
Kas banaanilaastud on kasulikud? Sest ma olen kuulnud, et seal on liiga palju rasva ja suhkurt ning need sisaldavad väga palju kaloreid. aga kas need on vajalikud või mitte ? ja kas poest osta koorejäätist , banaanilaaste , näiteks kismeti šokolaadi või belvita küpsiseid? mis neist kõige kasulikum on?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Ühtegi toitu ei saa nimetada kasulikuks või kahjulikuks, kõik sõltub sellest, kui palju ja sageli seda süüakse ning mis on inimese kogu toiduvalik ja toitumisrežiim. Kuigi banaanilaastud kuuluvad toidupüramiidis puu- ja köögiviljade korrusele, siis suure suhkrusisalduse tõttu ei tasuks nendega maiustada rohkem kui paar korda nädalas. Koorejäätis on piimatoode, kuid tänu oma suurele suhkru- ja rasvasisaldusele kuulub ta toidupüramiidis koos šokolaadi ja küpsistega püramiidi tippu. Püramiidi tipus olevaid toite soovitatakse süüa harva, maksimaalselt 2-4 portsjonit päevas. Üks portsjon on näiteks 1 küpsis või 1 šokolaadikomm. Kõiki küsitud toite võib süüa, kuid mitte iga päev ning väikestes kogustes. Kui muud magusat eriti ei söö, siis nädalas 1-2 väikest jäätist, paar küpsist ning ühe väikese šokolaadi võib süüa ikka.
tai
Tervisliku toitumise informatsioon