Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.
Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.
 | Tagli Pitsi Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest. |
|---|---|
 | Kristel Ehala-Aleksejev Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja. |
9. jaanuar 2024
Tere olen 15 aastane tüdruk kaalun hetkel 73.3 kilo ja pikkus 164cm . Mul on väga suureks mureks olnud paar viimast kuud alates sügisest et söön liiga palju päevas. 3aastat tagasi kaalusin 69kilo , 2aastat peale seda võtsin kaalus tohutult juurde (79kilo) mis on segama hakkanud minu tervist ja väga raske on teha koos teistega mingeid spordi tegevusi kaada minu ülekaalu tõttu . Hakkasin pidevalt jalutamas käima ka selline 1aasta tagasi ja peale seda on kaalu number lihtsalt seisma jäänud 73kilo peale aga rohkem pole ei alla läinud ega ka ülesse. Kas see võib olla normaalnevõi millest see tingitud on? Kas võib olla sellest et liigun sama palju kui söön ja sellepärast kaalu numebr ei lange või võib olla selle põhjuse taga midagi muud ? Mis kellaaegadel peaks sööma olen kuulnud et söögiaajad peaks olema iga päev umbes samadel kellaaegadel mitte igapöev erinevatel aegadel? Ja kas hommikuk sobiks ka lihtsalt midahi kerget süüa näiteks puuvilju lõunaks näitkes röstsai avakoaadoga ja õhtuks siis midagi suuremat näitkes ;
riis, kana ja juurviljadega. Milline oleks õige aega süüa ja kas kellaajad peaksid olema igapäev samad mitte erinevad ?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Seda on veidi palju jah. Isegi siis, kui oleksid täiskasvanu, oleks kehamassiindeksi järgi 164 cm juures maksimaalseks soovituslikuks kaalunumbriks 67 kg. Kui sul on vähegi võimalik, soovitaksin pöörduda mõne toitumisnõustaja vastuvõtule, kes annaks nii teadmisi kui ka aitaks motiveerida.
Kaalunumbri mitte alanemise taga võib olla mitmeid põhjuseid. Näiteks saad toiduga liiga palju energiat või saad energiat küll vähe, aga oled samal ajal jätnud organismi ilma vajalikest toitainetest.
15-aastane madala kehalise aktiivsusega tüdruk vajaks päevas umbes 2200 kcal. Selleks, et kaal hakkaks langema, peaks suurendama kehalist koormust (mida oled veidi juba teinud, kuid lisaks jalutamisele peaks nädalas olema vähemalt 150 minutit ka tegemisi, mis ajavad veidi hingeldama ja panevad higistama) ning langetama toiduga saadavat energiakogust. Sinu puhul võiks päevane energia saamine esialgu olla umbes 1900-2000 kcal kanti, kuid samal ajal peaksid jälgima, et sööksid toite kõikidest toidugruppidest, et saada kätte ka kiudained ning vajalikud vitamiinid-mineraalained. Nende saamist ei vaadata igal üksikul päeval, vaid umbes 10 päeva keskmisena. Selleks soovitan pidada vähemalt 10 päeva jooksul toidupäevikut kõiki söödud toite kaaludes. Nii saad teada, millest organismil puudu jääb ning programmist ka infot, mida oma menüüsse lisada.
Hommikusööki peaks kindlasti sööma, aga seda ei pea tegema kohe 5 minutit pärast ärkamist, vaid nii tunni jooksul. See ei pea olema ka midagi väga suurt, peaasi on päeva alustuseks veidi energiat saada. Põhitoidukordi võiks olla 3, ooteid kuni 2. Vahenäksimised ei tohi kindlasti olla magusad-soolased näksid, vaid võileivad või puu- ja köögiviljad, marjad. Päeva kõige toekam toidukord võiks olla lõunasöök, õhtusöök veidi tagasihoidlikum. Pikad toidukordade vahed panevad järgmisel toidukorral palju sööma või näksima toidukordade vahel vähem soovitatavaid toite. Abi võib olla ka vahelduvpaastumisest, kui see sulle sobib. See tähendab, et öine toidukordade vahe hoitakse pikem. Alustuseks võid proovida, kas saad hakkama sellega, et pärast kella 18 ei söö. Mõnele inimesele sobib ka see, et hommikusööki süüakse alles kl 12 kandis, kuid üldiselt aitab hommikusöök kaasa sellele, et inimesed on keskendumis- ja õppimisvõimelisemad.
2. jaanuar 2024
Tere!
Olen 35-aastane mees. Pikkust on mul 176 cm. Oma kaalu ma ei tea, kuna kodus kaal puudub. Ma võin kaaluda umbes 85 kg. Füüsiliselt olen tugev, kuid kuna jäin töötuks ja ei ole ennast viimasel ajal eriti liigutanud, siis on kõht ette tulnud. Mul on soov hakata tervislikumalt elama. Suur pluss on minu puhul see, et ma pole kunagi suitsetanud, alkoholi tarvitanud, narkootikume tarvitanud ja tegelikult isegi mitte kohvi joonud. Karastusjooke olen ka vähe joonud. Kuna ma pole kõike seda teinud, siis ei ole ka ahvatlust nende asjade järgi.
Halb on see, et toitun viimastel aastatel ebaregulaarselt ja enamasti ebatervislikult. Seda oleks vaja võimalikult kiiresti muuta. Parim oleks lasta esimese asjana teha uuringud, mis minu kehas toimub ja kuidas on minu seisukord ning kas on mingeid aineid puudu või üle. Siis hakata toitumiskava järgi elama ja ennast rohkem liigutama. Paraku rahaliselt mul see hetkel võimalik ei ole aga lähitulevikus ehk juba on. Seega tuleks juba ise algust teha. Ma võiksin osta tavalise kaalu või diagnostilise kaalu ja hakata oma kehakaalu või kehakaalu ja rasvaprotsenti, veesisaldust jne. jälgima. Kui ma alguses ostan tavalise kaalu ja näiteks paari aasta pärast on vaja diagnostilist kaalu, et saaksin ennast ise kodus jälgida, siis tavalise kaalu ostmine ei tasu ära ja tuleks kohe diagnostiline kaal osta. Aktiivsusmonitor oleks ka hea mõte aga mõlemat ma endale hetkel lubada ei saa, kuna aktiivsusmonitor eeldab ka nutitelefoni olemasolu ja seda mul samuti pole.
Muidugi ma võin ka lihtsalt regulaarselt toituma hakata ja rutiini tekitada oma ellu ning sisetunnet järgima…, ka sellest oleks kasu. Mida Teie mulle soovitate? Algus on tehtud…, ma olen mõistnud, et ma nii edasi minna ei taha ja vajan oma ellu suurt muutust aga kuidas ma peaksin edasi liikuma? Tegelikult on ju kõik oma peas kinni ja tean, et tunnen ära, kui olen õigel teel ja mida rohkem ma pingutan, seda õnnelikum olen. Iseloomult olen eesmärgikindel ja töökas inimene…, lihtsalt mingitel perioodidel läheb asi käest ära.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kirjast on näha, et olete väga motiveeritud ja teil on endal juba päris palju asju läbi mõeldud. Tegelikult ei pea muudatuste tegemiseks üldse nii palju varustust olema, neid saab teha ka abivahenditeta. Samas on (tavaline) kaal väga heaks motivaatoriks kaalu langetamisel. Kui soovite ka täpsemalt välja selgitada, mida sööte ja toidust saate, siis vajate ka toiduainete kaalu. Toitumiskavad on head motivaatorid, kuid kuna need on tihti koostatud keskmisele inimesele, ei lähtu nad iga konkreetse inimese eelistustest ning seega ei pruugi jaksata neist väga pikalt kinni pidada. Pigem tuleks alustada väikestest muudatustest, sammhaaval, mida tunnete, et saaksite ilma suurema pingutuseta teha ning mis võiks kujuneda ka pikemaajaliseks harjumuseks.
Kui teil on vähegi jaksu ja tahtmist, soovitan alustuseks pidada toidupäevikut, minimaalselt 10 päeva jooksul kirja panna kõik, mida sööte, toite kaaludes ja esialgu oma toitumist mitte muutes. Nii toimides näete, mis on teie toitumises valesti. Sealt edasi saate hakata tegema väikesi muudatusi, mis teile ei tundu keerulised, selleks, et muuta oma toitumist paremaks.
Teine võimalus on vaadata üldsisi soovitusi ning leida sealt need, mida te hetkel ei tee, kuid oleksite nõus muutma. Panen siia mõned üldisemad soovitused, mille peale mõelda, kuid täpsemalt saab lugeda siit ja siit.
1) toidukordade regulaarsus – päevas võiks olla 3 põhitoidukorda ja kuni 2 oodet. Viimase aja teadusuuringud näitavad positiivset mõju kehamassile ka vahelduvpaastumise kasutamisel, näiteks kui sööte viimase toidukorra õhtul kl 18 ja esimese hommikul kl 9, siis on see vahe juba väga hea
2) toitude söömine kõigist viiest põhitoidugrupist ning õigete valikute tegemine toidugruppide sees
3) ise toidu valmistamine, võimalikult vähe magusaid-soolaseid näkse, valmis- ja pooltooteid
4) mõõdukad toidukogused, aeglane söömine, söömise ajal tegelemine ainult söömisega
Kindlasti oleks hea mõte ka suurendada kehalist aktiivsust. Liikuma peaks igapäevaselt. Selliseid tegevusi, mis ajavad peaaegu juba higistama-hingeldama, peaks nädalas kokku olema vähemalt 150 minutit.
5. aprill 2021
Kuidas suhtuvad spetsialistid intervallpaastu (intermittent fasting) – paastumisperiood on 16 tundi ja toituda võib 8 tunnise ajavahemiku jooksul? Mis on vead ja kas on ka head? Vastuse eest ette tänades,
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kui see inimesele sobib, siis miks mitte. Küll aga tuleb tõepoolest olla teadlik ohtudest. Nimelt väga pikk söömise vahe võib viia selleni, et haaratakse esimene ettejuhtuv toit, mis ei pruugi olla kõige tervist toetavam. Või süüakse suure nälja tõttu väga palju korraga. Selline käitumine võib osadel inimestel sillutada teed söömishäire tekkeks. Ja teine asi on see, et 8 tunni sisse tuleks nüüd planeerida kõik toidukorrad, mis tagaksid vajaliku energia ja toitainete saamise. Paljud rõõmustavad, et 8 tunni jooksul ei jõuagi nii mitu korda süüa ja seetõttu on see hea moodus kaalu langetamiseks, kuid kui saadav energiakogus on väiksem, on suure tõenäosusega väiksemad ka saadavad vajalike ainete (nt asendamatud rasvhapped, kiudained, vitamiinid, mineraalained) kogused. Seega peaks oma toiduvalikut kindlasti väga hoolikalt planeerima, et kõik vajalik oleks toidust kätte saadud.
25. märts 2021
Lugesin et ei ole hea süüa koos liha ja leiba, juustu ja leiba, kartulit ja liha. Kuidas või millega koos süüa muna? Keefiri? Tatart?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Sellised soovitused (et tuleks süüa lahus süsivesikuterikkaid ja valgurikkaid toite) ei põhine teaduskirjanduse andmetel. Tihti väidetakse sinna juurde, et kui süüa nt liha ja puuvilju koos, jääb liha puuviljade taha pidama. See ei ole absoluutselt võimalik, kuna maos “mikserdatakse” kõik väga tugevasi läbi. Jah, toidumassi maos viibimise aeg sõltub toidu koostisest – süsivesikuterikkam toit liigub maost kiiremini edasi kui valgu- ja rasvarikas. Kuid see ei ole kindlasti põhjus toitude lahussöömiseks, kuna valke, rasvu ja süsivesikuid täiesti eraldi süüa ei ole võimalikki, neid lihtsalt leidub erinevates kombinatsioonides pea kõikides toitudes. Samuti on pikem täiskõhutunne sageli parem, mis päästab meid pidevast näksimisest ja seetõttu ülesöömisest. Teiselt poolt on inimesed erisugused ja ka samade toitude seedimisel tekkivad tunded kõhus ei ole kõigil täpselt ühtmoodi. Kui tunnete, et mingid toidukombinatsioonid tekitavad teil gaase, puhitust, raskustunnet vm, siis oleks targem neist hoiduda.
14. aprill 2019
Tere! Mul ei ole diagnoositud kilpnäärme alatalitust, aga FT4 ja FT3 on madalad.
TSH 2.42 mlU/l (ref 0.4-4.0) FT4 9.0 pmol/l (11.5-22.7)FT3 3.18 pmol/l (3.5-5.5)
Olen söönud suures koguses linaseemneid (3-6 supilusikat päevas) viimased 6 kuud, paastun igapäevaselt 16-20 h, ja söön ketogeenset toitu (süsivesikud kuni 10% ja valgud 20%). Olen ka kaalus mõned kilod juurde võtnud kuigi toidukogust ei suurendanud ja ei saa kaalust kuidagi alla, kuigi püüan piirata. Kas nn subkliiniline hüpotroidism võib tekkida seoses nimetatud asjaoludega (paastumine, madala süsivesikutega dieet, palju linaseemneid) ja mida teha, et kilpnäärme töö korda saada? Kas pean loobuma paastumisest rohkem kui12 h, sööma vähemalt 20-30% süsivesikuid ja mitte sööma linaseemeid? Mu paastusuhkur ja paastuinsuliin on normis, diabeeti ja insuliiniresistentsust ei ole, kuid soovin toitumisega kilpnäärme alatalituse sümptomeid parandada – väsimus, unetus, jne. Aitäh.
Spetsialist vastab:Kristel Ehala-Aleksejev
Täpsema ülevaate saamiseks taolise toitumismustri korral tuleb minna ikkagi konsultatsioonile. Kirja põhjal on võimatu otsustada, kas ja mil määral on tegu erinevate toitainete puudusega, mis võivad mõjutada tervist. Vajalik oleks korralik toitumisanalüüs. Intervall paast koos ketogeense dieediga on üpris äärmuslik lähenemine ja võib teatud juhtudel küllalt kiiresti viia oluliste toitainete puuduseni, mis mitte ei toeta kilpnäärme tööd, vaid süvendavad kaebusi. Kilpnäärme analüüside tulemusi võib mõjutada proovivõtu kellaaeg, hetke tervislik ja vaimne seisund ja mõningatel inimestel ka teatud määral aasta-aeg. Seega ei saa antud näitude põhjal rääkida olulistest kõrvalekalletest ning kaebuste põhjused võivad olla hoopis kuskil mujal.
19. november 2013
Tere! Mul on õrn kilpnäärme alatalitus, st. ma ei pea veel tablette võtma. Aga kaal tõuseb koguaeg, olin 52 kg aga nüüd 78 ning tahaks saavutada oma esialgset kaalu. Minu küsimus on üldisem: “Kas kilpnäärme alatalitusega on üldse võimalik kaalus alla võtta?”
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kilpnäärme alatalitluse korral on esmatähtis hormoonasendusravi.
Kehakaalu tõus on väga iseloomulik kilpnäärme alatalitluse korral, kuid kehakaalu tõusu saab siiski ohjata õige toitumisega ja kehalise aktiivsusega. Vajadusel muuta toitumisharjumusi, süüa lahjemaid toite, kuid mitte paastuda.
Soovitan arvutada päevane tarbitud toiduenergia hulk ja põhitoitainete sisaldus nädala menüüs ninb korrigeerida oma toitumist vastavalt soovitustele.
20. juuni 2013
Tere.
Mul on selline küsimus, et kas viieteist aastane tüdruk võib paastuda? Mida halba see kaasa võib tuua?
Ja teine küsimus oleks, et mis mõjutab kasvamist? Kas söömisest oleneb see? Või on see puhtalt geenidest? Tahaks kasvada modelli pikkuseks, aga ei tea, kas see on ikka minu kätes. Päris palju on veel soovitud pikkusest puudu.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Teismelistele ei soovitata üldse kaalu alandamist, kui pole tegemist väga suure ülekaaluga. Kaalu alandamine, erit aga paastumine peaks toimuma arsti järelvalve all. Ühepäevane paastumine (samas piisavas koguses vedeliku joomine) ei tohiks täiskasvanud tervel inimesel terviseprobleeme tekitada, kuid teismeliste organism on alles kujunemisjärgus, mistõttu igasugune toitainete defitsiit võib halvasti mõjuda.
15-eluaastaks on enamik tüdrukuid oma pikkuse täis kasvanud. Seetõttu väga suurt lootust palju pikemaks kasvada enam ei ole. Kasv oleneb peamiselt geenidest, toiduvalikust sõltub pigem kasvamise peetus (suure alatoitluse korral).
16. mai 2013
Tere !
Mul on selline küsimus, et milliseid toiduaineid ja tooted ma ei tohiks süüa, kui olen epileptik ?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Epilepsia raviks võib kasutada nn. ketogeenset dieeti ravile halvasti alluvatel juhtudel, kuid ainult raviarsti soovitusel. Sel juhul on põhiliseks energia allikaks rasv, mis põhjustab ketokehade teket. Dieet on madala süsivesikute ja valkude sisaldusega. Keelatud toiduaineid ei ole, kuid selle dieediga piiratakse süsivesikuterikkaid toite (limonaad, suhkur, oad-herned, ka kunstlikud magusained). Vedeliku tarbimine ei tohiks olla üle 1,5 liitri päevas. Lisaks tuleks tarvitada vitamiinide ja mineraalainete preparaate. Ketokehade teket soodustab ka kuni 12-tunnine paast, enne selle dieediga alustamist. Päevas peaks olema neli põhitoidukorda, kuid vahepalasid ei kasutata, sest see raskendab ketokehade teket. Energiasisaldus ja põhitoitainete sisaldus arvutatakse ideaalkehakaalu baasil, et ära hoida kaalutõusu. Kuid kordan veelkord – sellist dieeti tohib pidada vaid arsti soovitusel ja kontrolli all.
5. aprill 2013
Tere
Kirjutan teile, kuna ei leia päris õiget kohta, kuhu oma murega pöörduda. Nimelt on mul pool aastat olnud tugevad kinnisideed toitumisega seoses. Algul oli see kõik tervislik ning kontrolli all. Sõin 3 korda päevas, jätsin välja nö. ”ebatervislikud toidud” nagu näiteks sai, siis aga toimus mu elus asju, mis muutsid selle kõik palju emotsionaalsemaks. Sõin tihti väga vähe ning nautisin nälja tunnet, sest arvasin, et olen tekitatut väärt. Tundsin uhkust, et olen suutnud oma keha petta ning osavalt kaalu kaotada, kuna olin normaalkaalus ning sellest alakaalu minekuks on vaja natuke iseloomu ka ja see motiveeris mind aina enam. Nii kui see tume aeg mu elus möödus ja asjad paika loksuma hakkasid, hakkas ka minu kaal tagasi tulema, kuna sõin jälle nagu normaalne inimene. See ärritas mind, tekkisid igasugused tujud, nn ”paastupäevad”, kus ma midagi ei söönud. Avastasin enda jaoks lehe tap.nutridata.ee, siis võtsin eesmärgiks süüa iga päev 1000kcal. Leidsin, et see on kohutavalt tervislik. Mõnda aega pidasin vastu, kuid siis hakkasid sellele järgnema kohutavad õgimishood, enesevihkamine, oksendamine, trenn… Ma märkasin, et ma hakkan liikuma kuhugi haiglase seisundi poole ning kuna ma olen väga tähelepanelik ning eneseteadlik, olen üritanud end ”ravida”. Kahjuks aga pole mu kinnisidee 1000kcalga kadunud ning koos sellega ka iga nädalavahetused õgimishood, nutmine jms. Olen küll suutnud end hoida eemale oksendamisest, aga pärast igat suurt söömist on küll tahtmine seda teha või ruttu trenni teha. Ma tean, et mul pole veel päris kindlat haigust, aga ma tahaksin süüa nagu normaalne inimene. Mitte mõelda igast kalorist, mida oma suhu panen, ennast halvasti tunda iga kord kui vähegi toitu kõhus on või närvitseda, kui mu ema poest kommi-šokolaadi ostab (sest ma tean, et poole tunni pärast ma söön selle kõik korraga ära ja siis ma nutan jälle). Ma pole küll erilises alakaalus (48 kg, 166 cm), kuid ma soovin end hästi tunda, mitte veeta tunde enda söömiseid planeerides või pärast söömist ennast haletsedes ja vihates ning pidevalt kaaludes. Lisan ka selle, et lihtsalt tasakaalustatult toitumine ei aita mind.. nii kui ma näen enda eest häid sööke(komme, kooke, sokolaade) ma lihtsalt võtan kätte ja topin viimse kui ühe omale kurgust alla, isegi kui mul on kõht silmini täis tervislikku toitu, valus ja paha olla.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kirjelduse järgi võib oletada, et tegemist onväljakujunenud toitumishäirega, kuid interneti teel diagnoosi kindlasti panna ei saa. Kuna tunnete ise selle pärast muret, siis on lootust, et saate õige abi korral oma murele suhteliselt kergesti abi. Toitumishäiretega ise toime tulla on väga keeruline, vaja oleks kindlasti pöörduda spetsialistide poole. Soovitan leida võimalus psühhiaatri poole pöördumiseks. Toitumishäirete puhul saab abi Sensus OÜst, Ambromed Kliinikust, Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikust või Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikust.
29. märts 2013
Tere.
Vabandan juba ette nende s6nade eest, t2pit2hed lihtsalt puuduvad hetkel.
Kaalulangetamisega hakkasin tegelema eelmisel sygisel (kaalusin siis kuskil 92kg, pikkust on mul 170). Alustasin lihtsatest asjadest. Ei s66nud enam v2ga r2mpstoitu, yritasin syya igap2ev kindlatel kellaaegadel, t66le hakkasin minema jala. Praeguseks olen alla v6tnud 30 kg. Praeegune seis on selline, et neli p2eva n2dalas s;rgin hommikuti t66le (umbes 5km) , t66 on valdavalt istuv. Peale t66d s6rgin koju tagasi. S6rgin nii palju kui jaksan, vahepeal ka k6nnin. See oleneb kuidagi p2evadest, vahel jakasn rohkem, vahel v2hem. alguses tulin s;rkides 45 min, t2na n2iteks 38min. Yhel t66p2eval yritan tulla k6ndides keskmises tempos, et mitte yle pingutada. Nyyd olen lisanud ka veidi aeroobsets treeningut. Paar korda n2dalas yritan teha koduseid harjutusi, igasugused k6hulihased jms, p2evas umbes 30min. Lisaks jalutan igap2ev 6htuti veel koertega 30 kuni 60 min. N2dalavahetusel puhkan ja siis yritan koertega ikka rohkem jalutada. Arvan et p2evas kuskil 3 tundi. K6ik v6imalikes kohtades kuhu ajaliselt j6uan, l2hen jala. Toituda yritan v6imalikult tervislikult. Kasutan nii nutridata toitumisprogrammi kui ka KAMi. Mure on selles, et vahepeal ma ilmselt piitsutasin end p2ris palju ja s6in ilmselt vaevu 1000 kalorit, samas enamus arvuteid annaks minu BAViks 1400 umbes. Kui palju ma ikkagi p2evas neid s66ma peaks et kaal pysivalt langeks. Nutridata tahaks muidugi et ma rohkem s66ks, samas nutridata ja kam annab mulle erinevad kalorikogused kuigi toidud ja asjad panen samad. Praegu olen yritanud oma p2evase kalori kulu s2ttida 1200 kuni 1300 vahele. Nyyd on muidugi hirm et kaal hakkab t6usma, sest 2kki suutsin keha viia vahepeal s22stureziimile hoopis. Aeg annab tulemused muidugi. Kyll aga on mure selline, et kogu selle toitumise ja trenni juures, ei taha rasv k6hupealt ja reite pealt v2ga usinalt kaduda. Loomulikult on 30 kg teinud oma t66 aga seda viimast osa on kuidagi jube raske alla saada. Annan v2ikse ylevaate oma toiduvalikust. Ehk tuleks seal midagi muuta. Toidu kordi on mul p2evas 6. Hommik 8-9, oode 11, l6una 13.00 oode 15.00, ]htus66k 17-18 ja siis hilis6htune vahepala 19-20. Igal hommikul s66n putru (kuivaine 40 grammi), keedan seda veega, lisan sisse rosinad ja 23g mett (p2eva tasakaalustamiseks). vahel harva luban hommikus66gina m6ne pannkoogi meega. vahepaladeks yritan kasutada t2istera v6i rukki leiba, v2ga harva sepikut v6i t2istera saia. tavaliselt on leivapeal tomatid, lehtsalat vms. vahepaladena s66n ka puuvilju , muna, vahest harva m6ni kohuke v6i jogurt, erinevad toorsalatid. k6ik oleneb kuidas suudan p2eva tasakaalustada. Rasvade tasakaalustamiseks kasutan nyyd v6id. L6unaks s;;n tavaliselt kas suppi leivaviiluga v6i t2isteramakarone, porgandi paprika, hiinakapsa , lehtsalati jms toorsalatid. kusjuures makaroni kuivaine on alati 50-60g. V2ldin tavalisi makarone ja jahukastmeid. 6htus66giks yritan ka syya midagi tervisliku n2iteks ahjus tehtud kaalikas, kana, porgand , kartul(kusjuures kartulit v6tan alati h2sti v2he). alati teen k6rvale toorsalatit. Korraga ei s66 liha yle 100grammi, ja 6htu vahepalaks yritan s2ttida midagi eriti kerget kas jogurt v6i muna vms. Kommidest ja asjadest yritan eemale hoida, tavaliselt ka 6nnestub. Kuus korra v6i 2 luban endale r2mpstoidu 6htu, tavaliselt midagi mcdonaldsist v6i hesburgesrist jms. Korra kuus teen vahest ka paastup’eva, kus tarbin ainult vedelikku, kusjuures vedelikku joon igap2evaselt piisavalt, teed ilma suhkruta ja vett palju palju.Yritan muidugi mitte liialdada k6igega. Nii korralikult ei ole ma elus s66nud ja no ei saa aru kuidas see rasv ei kao, ehk oskate teie mulle midagi targemat 6elda, kas ja kuidas peaks selle kaloraazigagi tegelema, kardan t6sta seda, sest inimesed on erinevad ja olen lugenud et paljud ei v6tagi enam alla kui hakkavad BAVI t2is s66ma. Samas tekkis mul kysimus, et kuidas toite korralikult tasakaalustada, mul on igap2evaselt kaltsiumi puudus, C,D ja kaltsiumit s66n vitamiinina, jube kergelt tahavad eriti valgud ja vahest ka sysivesikud yle normide minna. Milline neist ei tohiks yle normi minna, et kaalu langetus sujuv ja edukas oleks.
Sai jube pikk kiri ja ma loodan, et on aega ja tahtmist sellega tegeleda.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kaalu alandamise tempo jm on väga individuaalne. See, mis ühele mõjub, ei pruugi toimida teise juures. Üldiseks soovituseks on siiski see, et energiat ei tohi saada ka liiga vähe. Peamine oht lisaks nn säästurežiimile üle minemisele on see, et inimene ei suuda kaua nälgida. Ühel hetkel ta lihtsalt hakkab sööma, sest organismil on puudu erinevatest toitainetest ja ta “sunnib” inimest sööma. Ja siis võib olla juba väga raske ennast tagasi hoida ning tihti süüakse kaotatud kilod (ja enamgi) väga kiiresti tagasi. Seepärast ongi mõistlik hoida energiatarbimine pigem minimaalselt 1600-1700 kcal juures päevas ning langetada kaalu aeglasemas tempos. Niimoodi saadud tulemused on püsivamad, samuti saab selliselt süües (kui hästi kombineerida) kätte toidust kõik vajalikud toitained, et organism püsiks terve ja ainevahetus töötaks tõrgeteta.
Kuna 62 kg 170 cm juures on täiesti normaalkaal, siis võibki olla, et kaal enam ei lange, kuna organism on leidnud enda jaoks optimaalse kehakaalu.
Toitainete defitsiidi vältimiseks tuleks pigem lülitada menüüsse toite, mis neid sisaldavad (nt kaltsiumi jaoks piimatooteid, D-vitamiini jaoks kala).
Kui tarbida energiat väga vähe, siis ennekõike peaks saama piisavalt valke, rasvu ning süsivesikutest kiudaineid. Kui aga süüa ca 1700 kcal, siis võiksid valkude-rasvade-süsivesikute osatähtsused energiast olla sellised nagu nad on tavaliselt ehk vastavalt 10-15%, 25-30% ja 55-60% energiast.
Probleemsetest kohtadest rasva ära saamine ongi väga keeruline. Abi võib olla spetsiifilistest harjutustest vastavas kohas asuvatele lihastele (nt kõhu- ja küljelihased). Kõige paremaid harjutusi oskavad selleks soovitada spordiklubide treenerid.
tai 
Tervisliku toitumise informatsioon