Menüü

Nõuandenurk

Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.

Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.

Loe tervisliku kehakaalu kohta.

Tagli Pitsi

Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest.

Kristel Ehala-Aleksejev

Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja.

Kõik teemad

Küsi nõu
Esita toitumisspetsialistile küsimus

Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida. Sinu küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel viie tööpäeva jooksul koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.

Evelin

8. veebruar 2017

Toitumine ja tervis

Tere!
Soovin teada millised bakterid toodavad soolestikus K vitamiini ja kas neid saab manustada ka apteekides müüdavate probiootikumidega?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Sellele küsimusele vastab AS Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse projektijuht Kaarel Adamberg “Vitamiin K ehk menakinoone toodavad hingavad bakterid (nt perekondadest Bacteroides, Escherichia, Enterobacter, Serratia jt). Teatud tingimustel on selleks võimelised ka mõned piimhappebakterid (nt Lactococcus lactis, mõnikord on neid ka apteekides müüdavates bakterisegudes, mida võidakse müüa probiootikumide nime all). Seega oleks parem vitamiini K tootvate bakterite kasvu soodustada sobilike kiudainetega.”

Pille

4. veebruar 2017

Toitumine ja tervis

Tere.
Kui olen läbinud antibiootikumi kuuri,mis vitamiine ma siis peaksin sööma?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Ennekõike tuleks jälgida, et saate toiduga piisavalt kiudaineid. Üldjuhul soovitavad arstid osta antibiootikumikuuri korral apteegist ka kohe lisaks pre- ja/või probiootikume. Vitamiinid on vajalikud üldiseks organismi toimimiseks ning ennekõike tuleks neid saada toiduga (v.a vitamiin D, mida tuleks, eriti talvisel perioodil, tarvitada toidulisandina lisaks). Kuna osasid vitamiine sünteesitakse osaliselt ka seedetrakti mikrofloora poolt ning antibiootikumid võivad nende sünteesimist vähendada, siis sellest vaatepunktist lähtuvalt tuleks ennekõike jälgida, et saate piisavalt K-vitamiini, niatsiini, biotiini ja pantoteenhapet. Nende parimad allikad leiate siit.

Anna

4. veebruar 2017

Söömishäired

Tere!
Olen 16 aastane tüdruk.171 cm pikk ja kaalun 62 kg.Ma tunnen muret oma toitumise pärast.Päevas söön ma väga vähe ja väikeses koguses toitu.Hommikul võin süüa ära ühe praemuna, lõunal banaani ja õhtul praadi.(kartul,riis või makaronid ja salat).Liha ma ei söö, va väga harva kana ja päevas joon vett väga vähe(ühe tassi).Mõnikord kui kõht on väga tühi, tasub mul süüa ära ainult ühte väikest kartulit kui tunnen, et enam ei mahu midagi sisse.Ma mõistan et oma vanuse kohta peaksin sööma palju rohkem, arvestades seda et tegelen palju spordiga.Mitmekesisemat toitu süüa on raske kuna suppe ja liha ma ei söö.Tihti on nii, et süües esimese ampsu lihast tuleb kohe okse refleks ja igapäevast toitu süües kaob isu.Mure toitumisega algas mul juba 5 aastaselt, vanemad alguses üritasid võidelda kuid nüüd on ammu kõik alla andnud.Tunnen ise, et peaksin midagi nüüd ette võtma kuna tunnen end pidevalt väsinult ja organismil on vähe jäksu, tihti tuleb ka ebameeldivat hingeõhku suust.Kas mul on mõtet pöörduda mõne nõustaja poole?Või mul pole vaja tunda muret oma toidumise pärast?
Ette tänades,
Anna.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Kirjelduse järgi võib kahtlustada, et probleem on psühholoogiline. Sellisel juhul ei pruugi ka toitumisnõustjast abi olla. Kui on tegemist söömishäirega (interneti teel ei saa diagnoosi panna), siis on sellest ülesaamiseks kindlasti vaja psühhiaatri abi. Soovitan igaks juhuks (enne, kui olukord hullemaks läheb) eneserahustuseks pöörduda mõne söömishäiretega tegeleva asutuse poole:  Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikusse, Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikusse, Sensus OÜsse või Ambromed Kliinikusse.

Luule

24. jaanuar 2017

Toidu ohutus

Tere!
Lõikasin poest ostetud singi viiludeks, osa jäi seisma taldrikule, mille panin külmkappi.
Kui hiljem singiviilud külmkapist välja võtsin, olid nad pealt nagu fosfori läikega ja nagu pärlmutter huulepulgaga värvitud. Mis see helkiv ja roosa aine on seal singi sees? Kas sellist sinki võib süüa?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Sellele küsimusele vastab Maaeluministeeriumi Toidu üldnõuete büroo peaspetsialist Annika Leis: “Fosfori läige singi pinnal võib tulla nii lihas pärinevast looduslikust fosforist kui ka lihatoodetesse lisatud fosfaadist (fosforhappe soolad). Fosfaate kasutatakse lihatoodetes liha veesiduvuse parandamiseks. Lisatav fosfaadi kogus on reguleeritud Euroopa Parlamendi määrusega 1333/2008, milles kastutada lubatud fosfaatide kogus on tarbijale ohutu.”

 

Arseni Sõtšov

8. jaanuar 2017

Toitumine ja tervis

Tere!
Mul on kaks küsimust korraga. Esimene on Val-Süs-Ras tasakaalust ja teine on portsjonite suuruste kohta.
Minu menüü on koostatud nii, et suuremat osa kaloritest ma saan valgudest. Neid on minu menüüs palju rohkem kui soovitatakse. Süsivesikuid ja rasvu on mul märgatavasti vähem, seesjuures suurim osa sellistest rasvadest on küllastunud rasvhapped, mis ei ole eriti kasulikud. Ma ei tea, kuidas võib valgude kogust vähendada ja süs. ning rasvade arvu tõsta (ka küllastunud rasvhapete arvu viimaste sees langetada). Üks raskuse põhjusest on minu spetsiifiline maitse. Tasub nentida, et mina olen taimtoitlane. Mul pakutakse alates 2200-st kuni 2600-ni kilokalorini päevas. Aga minu praegune menüü ei kata selliseid energiakulusid. Kuidas võib juurde lisada nõutavad kalorid?
Mina söön seitse korda päevas. Kolm neist on hommikueine, lõuna- ja õhtusöök. Teised on vahesöögid, millest ma saan umbes 46% kaloritest. Vahesöökide toidu kogust ma tean, aga kolme peasöökide toidu portsjonite kohta on mul küsimus. Kas on hea, kui ma söön hommikul 200-250 grammi kaera- või hirsiputru, lõunaajal 300 grammi odrakruupi või 200 grammi riisi ning õhtul 200 grammi tatraputru? Või portsjonite suurused peavad olema teised? Muide, Teie võite märgata, et ma ei söö üldse suppi. Kas see võib olla tulevikus gastriidi põhjuseks?
Ette tänades,
Arseni Sõtšov

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Mul tekib kohe vastuküsimus, et kui olete taimetoitlane, siis kuidas on võimalik saada valke kõvasti üle soovitusliku (eriti, kui kirjutate, et sööte väga suures koguses teraviljatooteid). Võib eeldada, et te ei ole vegan, vaid tarbite toiduks ka mune ja/või piimatooteid. Taimetoitlastel kipubki tihti jääma soovituslikust energiakogusest puudu ning seetõttu peavad neil olema söödavad toidukogused suuremad. Selleks, et suurendada rasvade osakaalu menüüs (vähendades samal ajal küllastunud rasvhapete osakaalu), peaks menüü sisaldama pähkleid, mandleid ja seemneid ning ka taimeõli. Kookos- ja palmirasv sisaldavad suhteliselt palju küllastunud rasvhappeid. Süsivesikuid sisaldavad teraviljatooted, kartul, puu- ja köögiviljad, marjad. 
Supi söömata jätmine ei ole seotud gastriidi tekkimisega.

Alina

8. jaanuar 2017

Tervislik toitumine

Tere!Teil on kirjas,et valke peaks olema 10-20%,rasvu 25-35% ja süsivesikuid 50-60%.Kas valke ja rasva protsendid on ikka õiget,kuna tervise püramiidi järgi rasvad on üleval ja valgud nende all,ehk siis valke kogus peaks olema suurem kui rasva.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Need protsendid väljendavad põhitoitainete osakaalu soovituslikust energiast, mitte seda, kui suure osa grammilisest saamisest peaksid vastavad toitained andma. Valkudest peaks tulema soovituslikust energiast 10-20%, rasvadest 25-35% ning süsivesikutest 50-60% ja need arvud vastavad tõepoolest viimastele riiklikele soovitustele.
Kui soovituslik päevane energiakogus on 2000 kcal, siis see tähendab, et valkudest peaks tulema 200-400 kcal. Üks gramm valke annab 4 kcal, mis omakorda tähendab, et 2000 kcal juures on soovituslik valkude kogus vahemikus 50-100 grammi. 

Katja

29. detsember 2016

Kehakaal

Tere!
Ma olen 17- aastane, pikkust on 167 cm ja kaalu 77kg. Minu mure on, et arvan, et mul on binge söömishäire. Söön praktiliselt alati üle ja pärast söömist on nii halb tunne. Olen sellepärast ka väga palju juurde võtud ja kaal ei taha üldse langeda. Kas on mingeid soovitusi kuidas esialgu vältida iga esimese ettejuhtuva asja söömist isegi kui kõht on nii täis, et okse tuleb peale. Ma lihtsalt ei suuda söömist lõpetada ja alati peale söömist on mul suured süümepiinad. Väldin ka selletõttu väljas käimist ja selle tõttu olen palju sõpru kaotanud, sest häbenen ennast nii väga. Kuidas oleks mul võimalik hakata kaalu langetama? Ja mis oleks mu ideaalkaal?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

17-aastane 167 cm pikk tütarlaps võiks kaaluda kuni 66kg, et olla normaalkaalus. 19-aastaselt sama pikkuse juures võiksid kaaluda 68.5kg. Igaks juhuks soovitan Sul pöörduda psühhiaatri vastuvõtule, sest kui tõepoolest on tegemist binge-söömishäirega, siis vajad abi väljastpoolt, ise söömishäiretega üldjuhul toime ei tulda. Abi saamiseks võiksid pöörduda Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikusse, Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikusse, Sensus OÜsse või Ambromed Kliinikusse. Nemad saavad anda nõu nii selles osas, kuidas söömishäirest üle saada, aga ka õige toitumise osas. Õige söömise osas võid pöörduda ka mõne toitumisnõustaja vastuvõtule.

Isabel

29. detsember 2016

Söömishäired

Tere!
Olen 12 aastane tüdruk,Kaalun 35,6kg ja olen 158cm pikk.Olen olnud haiglas ravil aga tunnen ennast ikka väga paksuna ja ei usu enam kedagi.Ma ei oska ennast kokku võtta,sest ma loen kaloreid. (Kas ma olen ohtlikult alakaalus ja kas mul on üldse võimalik paksuks minna?)

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Siit saad arvutada välja ise, et oled hetkel alakaaluline. Peaksid oma vanuse ja pikkuse juures kaaluma vähemalt 36.5 kg, et olla normaalkaalus. Kindlasti ei ole Sa paks, kuigi võid endale tunduda paksuna. Suure tõenäosusega Sul kas juba on või on välja kujunemas anoreksia.  Oled praegu vanuses, kus Sul algab teismeliseiga ja peaksidki muutuma veidi vormikamaks. See ei tähenda kindlasti seda, et lähed paksuks, see kõik on normaalne. Kui praegu ennast näljutad, siis võib see lõppeda sellega, et ei saa tulevikus lapsi, kuid võib minna veelgi hullemini. Anoreksia on psühholoogiline haigus, ise sellega toime Sa ei tule ning peaksid kindlasti pöörduma abi saamiseks Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikusse, Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikusse, Sensus OÜsse või Ambromed Kliinikusse.

G

24. detsember 2016

Toidu ohutus

Kas marineeritud kõrvitsad, mille purgikaane siseküljel on natuke hallituselaadset (tumehalli värvi) laiku, on söömiskõlbulikud?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Kui on kindlasti tegemist hallitusega, siis on alati parem sellist toitu vältida.

Eliise

24. detsember 2016

Kehakaal

Tere, kui ma olen 14a. laps ja kaalun 50,7 kg ja olen 1,61/1,62 m pikk, et kas see on normaalne? Kas ma võiksin treeningu käigus umbes kilo alla võtta? Kas see oleks hea või halb? Ma ei tunne ennast paksuna aga mitte eriti peenikesena ka. Mida teha?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

14-aastane tüdruk, kes on 1.61 pikk, võib kaaluda 42-59 kg, et olla normaalkaalus. 15-aastaselt oleks normaalkaaluvahemik aga juba 45-62 kg. Üldiselt teismeeas kaalu alandamist ei soovitata, kui ei ole tegemist just märgatava ülekaaluga.