Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.
Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.
|
Tagli Pitsi Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest. |
|---|---|
|
Kristel Ehala-Aleksejev Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja. |
12. jaanuar 2018
Tere.
Olen 22-aastane naine. Kaalun 53kg ja pikkust 164cm. Kas olen alakaalus ja kuidas saaksin kaalus juurde võtta? Ise tunnen, et olen liiga kõhna. Olen sünnitanud 1 lapse ja söön korralikult, isegi rohkem kui peaks.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kehamassiindeksi järgi (19,7) on tegemist täiesti normaalkaaluga (18,5–24,9). Kui endale tundute liiga kõhn, siis võib-olla oleks abiks sellest, kui treenite natuke lihaseid ja vormite seeläbi keha. Liikumine suurendab ka energiavajadust.
2. jaanuar 2018
Tere!
Olen 14 aastat vana 158 cm ja kaalun 38.4. Kõik sõbrad ütlevad, et kaalun vähe ning ma tean ise ka seda, et olen alakaalus. Mida saaksin teha?
Aitäh!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Küsimusele vastab Tervise Arengu Instituudi projektijuht ja toitumisnõustaja Kristin Salupuu.
Tegu on tõepoolest alakaaluga. Teadmata Sinu sugu, elustiili ning hetke toitumist, on väga keeruline anda konkreetseid soovitusi. Esmalt soovitan Sul analüüsida oma toitumist toitumisprogrammiga. Ideaalis võiksid toitusid ka kaaluda, üldjuhul kipuvad inimesed silmajärgi koguseid valesti hindama ja seetõttu annab analüüs vale tulemuse. Toitumisprogrammi kasutades pea meeles ka seda, et energiavajadust mõjutavad näiteks ainevahetuse eripärad, tervislik seisund, keskkonna tingimused ja füüsilise koormuse iseärasused, mistõttu programmi vastava vanusegrupi keskmised soovitused ei pruugi alati anda õiget tulemust. Kehakaalu tõstmiseks tuleks tarbida rohkem energiat, kui kulutad. Sööma peaksid regulaarselt: soovituslikult vähemalt kolm põhitoidukorda ja kaks-kolm vahepala (harvem süües võivad kehakaalu tõstmiseks vajalikud toiduportsjonid tunduda liiga suured). Ka mitmekesisus ja tasakaalustatus on oluline: sööma peaksid toite kõikidest toidugruppidest ning jälgides toidusoovitusi. Samuti soovitan konsulteerida mõne treeneriga, et ka füüsiline koormus ja treening (seejuures lihastreening) toetaks Sinu kehakaalu tõstmist ning tervisliku seisundi paranemist.
21. detsember 2017
Tere!
Kas hashimoto türeoidiidi ja kilpnäärne alatalituse esinemisel võiks kindlapeale mõningaid toiduaineid vältida?
Olen lugenud, et näiteks gluteeni range mitte tarvitamine on aidanud saada üle sellistest sümptomitest nagu raske väsimus, ajuudu ja liigne kehak.aal. Aitäh!
Spetsialist vastab:Kristel Ehala-Aleksejev
Iga kilpnäärme alatalitlusega patsient ei vaja spetsiaalset menüüd. Kaasuvate haiguste või juhtude korral, mis alluvad halvasti ravile võib aga toiduvalikute muutmine kasuks tulla (sh. gluteeni sisaldavate toiduainete vältimine). Soovitan pidada nõu toitumisspetsialistiga, et otsustada, kas toiduvalikuid tuleks muuta ning vaadata, et menüü oleks kestvalt vajadustele vastav. Oskamatu toitude piiramine võib pigem kasu asemel kahju tuua.
12. detsember 2017
Kuidas arvestada kalorite ja toitainete kulu veredoonorluse läbi? Kas liikumispäevikus võiks olla kirjas tegevus – vere annetamine?
Spetsialist vastab:Kristel Ehala-Aleksejev
Vere loovutamine on harv tegevus, isegi kui see toimub teatud regulaarsusega, mistõttu ei mõjuta ta pikas perspektiivis meie energiatarvet. Oluline on mitmekülgne toiduvalik ja piisav vedelikutarbimine, et taastuda protseduurist ja tagada kehale vereloomeks vajalikud toitained (antud kontekstis eelkõige B grupi vitamiinid ja raud).
30. november 2017
Tere
Ma ei tea, palju selles tõtt on aga väidetavalt on vabapidamisel kanade munad palju tervislikumad kui nn farmikanade, kellele manustatakse väidetavalt erinevaid antibiootikume jne.
Küsimus selline, et kas need lisaained talletuvad rohkem munakollases või munavalges? Kui võrrelda munavalge ja munakollase andmeid (kcl, süsivesik, rasv, valk), siis 10g muna kollase asemel saaksin süüa ca 70-80g munavalget. Seetõttu kaalun poest osta munavalgemassi https://www.sanitex.ee/ee/Jahutatud-tooted/Munad-ja-munatooted/Munamass/munavalge-5-kg.html , nii tuleks soodsam ja raiskan vähem toitu. Sageli on neis aga muna päritolu selgusetu st kui teaksin, et enamus ravimitest salvestub kollases, julgeksin massi osta, kui enamus salvestub valges, siis jätan vist ostmata.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Küsimusele vastavad Maaeluministeeriumi Toiduohutuse osakonna Loomatervise büroo peaspetsialist Eva Peegel ja Toiduhügieeni büroo peaspetsialist Piret Aasmäe: “Munavalge peamiseks loomulikuks eesmärgiks on munakollase kaitse ja säilivus. Munavalge on hinnatud madala rasvasisaldusega ja kõrge valgusisaldusega toitainete allikaks. Munavalge allergilisi reaktsioone esineb sagedamini kui reaktsioone munakollaste vastu. Inimene, kes sööb ainult munavalget, kaotab palju muna toiteväärtusest, sest munavalges peale valkude midagi muud eriti ei ole. Kui on vaja valke, siis on munavalge suurepärane toiteallikas. Ühe munavalge kogus sisaldab tavaliselt 4 kuni 4,5 g valke ja ainult umbes 17 kilokalorit. Munakollases aga leiduvaid järgmised toitaineid: koliin, folaadid, B12-vitamiin, D-vitamiin, E-vitamiin, B6-vitamiin, A-vitamiin, raud, tsink, seleen, kaalium, naatrium, magneesium, fosfor, oomega-3-rasvhapped ja ta annab ka veidi energiat. Munakollane sisaldab veel ka kaht vajalikku ja väärtuslikku bioaktiivset ühendit – luteiini ja zeaksantiini ning teisi antioksüdante, mis toetavad silma ja aju funktsioone. Kana saab enda jaoks toitained söödaga, millest läbi kana organismi ladestatakse munakollasesse enamik vajalikke toitaineid (vitamiinid, mineraalained, lipiidid, rasvhapped ja süsivesikud), munavalgesse aga valgud.
Munevate kanade ravimiseks tavaliselt antibiootikume ei kasutata. Juhul, kui tekib vajadus teatud olukorras antibiootikumide kasutamiseks, järgitakse ravi lõppedes kohustuslikku keeluaega ning sellega tagatakse, et muna ei sisalda keelatud aineid. Ravi ja keeluajal saadud mune ega kanaliha ei turustata. Vastavalt Eestis ja Euroopa Liidus kehtivatele seadustele tagab tootja, et tema poolt toodetud toit on alati tarbijale ohutu.”
28. november 2017
Tere! Olen 13a tüdruk olen 161cm pikk ja kaalun 34.6kg minu arust see normaalne ja tahan võtta kohutavalt kaalu alla, palun andke nõu.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
See ei ole kindlasti normaalkaal. Selles vanuses tüdruku normaalkaaluks 161 cm juures oleks minimaalselt 40 kg. Seega oleks vaja hoopis kaalus juurde võtta. Sest näiteks, kui sa ei kasva enam pikemaks, siis 15-aastaselt oleks 161 cm juures normaalkaaluks minimaalselt 45kg, 19-aastaselt minimaalselt 48 kg. Kui tundud endale paksuna, siis on oht söömishäire kujunemiseks. See on psühholoogiline probleem, millega ise inimene toime ei tule, vaid vaja on psühhiaatri abi. Kui sellega ei tegeleta, võivad tagajärjed tervisele olla väga kurvad. Söömishäiretega tegeletakse Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikus, Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikus, Sensus OÜs või Ambromed Kliinikus.
26. november 2017
Olen 12a kaalun 44kg ja pikkust on 154cm tunnen et olen paks kuid teised ütlevad et olen peenike
Ma olengi peenike aga kaalun palju ma näen välja kole luud paistavad igalt poolt aga tunnen et olen paks
Kas olen normaal kaalus?
Mida tegema peaksin et ei tunneks et olen paks?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
12-aastase 154 cm pika tüdruku normaalkaal jääb vahemikku 35-49 kg, Senikaua, kuni kaal ei lähene alakaalule ning peamiseks mõttes peas ei ole “olen paks”, on kõik korras. Tuleb vaid normaalselt süüa ning piisavalt liikuda. Kui aga kinnisidee saada järjest peenemaks hakkab võtma võimust, siis võib kahtlustada söömishäire kujunemist. Sellisel juhul tuleb kiiremas korras pöörduda psühhiaatri vastuvõtule, et oma tervist mitte kahjustada. Söömishäiretega tegeletakse Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikus, Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikus, Sensus OÜs või Ambromed Kliinikus.
26. november 2017
Olen 12a pikkuseks on 154cm ja kaalun 44.3kg
Kas see on normaalne
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Selles vanuses ja pikkuses tüdruku normaalkaal jääb vahemikku 35-49 kg, poisil 37-48 kg.
26. november 2017
Tere! Olen 72-aastane, kaalun 47 kilo ja olen 158 sm pikk (keha massiindeksi järgi alakaal) Kaal hakkas langema seoses kolesterooli “tõrjega”. Toitun neli korda päevas mitmekesiselt – Hommikul söön putru koos sügavkülma marjade või moosiga ja meega, lisaks 2 tükki tumedat sokolaadi. Lõunal “taldriku reegli” järgi – pool taldrikut aed-ja juurvili. teisel poolel kartul ja liha või kala. Magustoiduks tükike omavalmistatud marja- või õunakooki (või mõnda magustoitu) ja 1 tükk tumedat sokolaadi. Kolmandal söögikorral peotäis puuvilja ja pähkleid või seemneid. Õhtusöögiks on võileivad juustuga ja aed-või juurvilja salat. Joogiks joon ühel söögikorral kruusitäie keefiri, teistel kordadel vett või teed.
Pidulike sündmuste puhul toitun nagu teised, kuid seda tuleb väga harva ette. Vahepeal näksimise harjumust ei ole mul kunagi olnud.
Umbes aasta tagasi oli mul kolesterool korras. Arvan sellepärast, et ma ei kasutanud pikemat aega võid.
Mida ma peaksin muutma või kuidas toituma, et keha massiindeks korda saada?
Spetsialist vastab:Kristel Ehala-Aleksejev
Kindlalt küll väita ei saa, aga teie saadetud menüü alusel igikaudseid arvutusi tehes tuleb teie päevane toiduga saadav energia alla teie tegeliku vajaduse. Kõik valikud teie menüüs on teretulnud, kuid kui vaadata teie eale ja soovituslikule kehakaalule vajaminevat valkude hulka, siis seda toodud andmete alusel pigem kokku ei tule. Arvestades teie soovi hoida kolesteroolitase normis, on igati mõistlik tuua oma menüüsse rohkelt köögivilju, täisteratooteid ja pähkleid-seemneid. Samas ei tohiks unustada olulisi valguallikaid, mille puudumine võib olla seotud ka ebapiisava energiaga saamisega toidust. Soovitan menüüsse tuua juurde igapäevaselt kohupiima ja/või kodujuustu (100-150 g). Valige tooted, mille valkude sisaldus on 100 grammi kohta > 10 grammi. Piimatoodetest on teil menüüs praegu vaid juust ja keefir. Kanaliha, kalkun ja kala on samuti headeks valgu allikateks. Kindlasti peaks nädalas vähemalt paaril korral kuuluma menüüsse ka munaroad. Kui sööme loomset päritolu tooteid, siis ei tähenda see automaatselt, et meie kolesteroolitase paigast läheb (kolesterooli saame vaid loomset päritolu toitudest). Kui me ei vali liiga kõrge rasvaprotsendiga tooteid ja ei liialda antud toitudega, pole mõtet muretseda. Söögist saadava energia tõstmiseks võite salatitele ja köögiviljadele lisada taimseid õlisid (oliivi-, rapsiõli jt). Julgustan teid sobivuse korral tooma vahelduse mõttes oma toidulauale ka kaunviljasid (oad, läätsed). Kui kaal siiski tõusma ei hakka, tasub menüü täpselt üle arvutada. Teie vanuse ja pikkuse juures võiks ligikaudne energiavajadus olla 1600-1700 kcal päevas. Arvutusi menüü osas saate ise teha toitumisprogrammis. Kui jääte hätta, siis pöörduge abi saamiseks toitumisnõustaja vastuvõtule.
25. november 2017
Tegin külmutatud köögiviljade, konservubade ja külmutatud seentega toitu, kuhu lisasin ka koduaia tomateid (mõned). Kõiki asju peale külmutatud seente olin varem söönud. Toit läks kõrbema, aga sellest puutumata osa sõin ära. Kõrvale jõin piima, mida joon ka iga päev. Juba söömise ajal oli aru saada, et kõhus toimuvad mingisugused gaasidega seotud protsessid ja u 1-2 h pärast tekkis kõhulahtisus. Kas see võib olla külmutatud seentest, kuna neid ma polnud enne tarvitanud (aga üleüldse söön seeni) või võib ka kõrbenud toit tekitada ühendeid, mis põhjustavad kõhulahtisuse?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Gaaside ja kõhulahtisuse tekke põhjust on üldjuhul väga keeruline öelda. Kõhulahtisuse põhjus võib küll olla näiteks saastunud toidu söömises (kui kogemata olid näiteks külmutatud seened või ka mõni muu toidu koostisosa mikrobioloogiliselt saastunud). Samas võivad gaase tekitada ka konservoad. Kõrbenud toit üldjuhul kõhulahtisust ei tohiks tekitada, küll aga ei maksa seda süüa, sest osade toitude kõrbemisel võib tekkida akrüülamiid, mis pikaajalisel tarvitamisel on kantserogeenne.
tai
Tervisliku toitumise informatsioon