Menüü

Nõuandenurk

Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.

Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.

Loe tervisliku kehakaalu kohta.

Tagli Pitsi

Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest.

Kristel Ehala-Aleksejev

Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja.

Toit ja toidu valmistamine

Küsi nõu
Esita toitumisspetsialistile küsimus

Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida. Sinu küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel viie tööpäeva jooksul koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.

Eli

27. jaanuar 2018

Kui suur vahe on toore ja küpse banaani kalorsuses? Kumba varianti eelistada?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Küsimusele vastab Tervise Arengu Instituudi Seire ja hindamise osakonna projektijuht toitumisnõustaja Kristin Salupuu: “Teadusartiklist võib leida infot, et rohelised banaanid sisaldavad rohkem seedumatut tärklist, mis organismis käituks justkui kiudaine. Erinevates toidu koostise andmebaasides ei tehta vahet rohelisel ja küpsenud banaanil, aga võib arvata, et erinevused on väga väikesed. Seega tarbimisel ei peaks lähtuma niivõrd kumb rohkem või vähem energiat annab, vaid sellest, kumb meelepärasem on.”

inger

12. jaanuar 2018

Väidetavalt lagunevad B-grupi vitamiinid valguse käes ja termilisel töötlemisel mõne minutiga. Kas maitsepärm (pärmihelbed, mida on töödeldud kõrgete temperatuuride juures) on ikka hea B-vitamiinide allikas? Kuidas taluvad kuumust mineraalid, tsink-seleen?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Vitamiinid tõepoolest mingil määral (termilisel) töötlemisel hävinevad, kuid seda kindlasti mitte minutite jooksul – kõik sõltub toorainest, töötlemise viisist,  temperatuurist jne. On ka allikaid, mis väidavad, et kuigi ühelt poolt toimub vitamiinide lagunemine, võib kuumtöötlemine teisest küljest muuta neid ka organismile paremini omastatavaks. Mineraalainete puhul on kaod väiksemad või ei ole neid üldse. Vitamiinide-mineraalainete kadudest erinevate toitude töötlemisel saab ülevaate sellest dokumendist. Mis aga puudutab maitsepärmi, siis siinkohal saab usaldada ainult tootja andmeid pakendil, minu teada järelvalve neile kontrollanalüüse teinud ei ole.

august

25. november 2017

Ei leidnud sellist teemat, siis küsin: kas toormahla (õuna) ja pastöriseeritud (hoidsin temperatuuri 78-82 o C) mahla vahel on mingit erinevust toitainete osas?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Seda täpselt öelda on väga keeruline, kuid üldjuhul peaks kuumutamisel osade vitamiinide (ennekõike C-vitamiini ja B-grupi vitamiinide) sisaldus mõnevõrra vähenema. Samas on õunamahla vitamiinide sisaldus niigi üsna väike, mistõttu see kadu ei ole ilmselt märkimisväärne.

Kristin

25. november 2017

Tere!
Kas ühes suures banaanis on rohkem C-vitamiine kui 200g mustsõstras?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Üks suur banaan kaalub umbes 200 grammi ning sisaldab umbes 14 mg C-vitamiini. 200 grammi musti sõstraid võib aga sisaldada kokku umbes 240 mg C-vitamiini.

Florian

19. oktoober 2017

Tere!

1995. aastal uuriti Eestis 28 juhuslikult valitud kooli 8–10-aastaste koolilaste uriini joodisisaldust, kokku 1840 lapsel. Keskmine uriini joodisisaldus oli 65 µg/l, mis tähistab mõõdukat defitsiiti. 17 protsendil lastest oli aga raskekujuline joodipuudus. Vaid neljas koolis oli keskmine tase piisav. Kokkuvõtvalt soovitasid uuringu läbiviijad universaalset soola rikastamist. (https://scholar.google.co.uk/scholar?hl=en&as_sdt=0%2C5&q=Urinary+iodine+excretion+in+Estonian+children&btnG= või http://www.eje-online.org/content/135/2/248.short)

Teatavasti soovitavad ka WHO ja UNICEF soola globaalset universaalset jodeerimist (http://apps.who.int/iris/bitstream/10665/136908/1/9789241507929_eng.pdf?ua=1). 2017. aasta seisuga on 105 riigis soola jodeerimine kohustuslik (http://fortificationdata.org/chart-year-when-food-fortification-mandated/).

Kas TAI hinnangul on kohane kasutada sõime- ja lasteaialaste toidu valmistamisel jodeeritud soola? Või pigem soovitate täielikult vältida jodeeritud soola kasutamist sõimes ja lasteaias toidu valmistamisel ning tuleks eelistada jodeerimata soola. Kui soovitate täielikult vältida, siis mis oleks selle soovituse teaduslik alus?

Vastuse eest ette tänades

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Soola (sh jodeeritud) lisamine lasteasutuste (eriti lasteaedade) toitudesse ei ole hea. Lastele tuleks toit võimalusel valmistada üldse soolata, kasutades alternatiivseid maitsestamisviise. Probleemiks on liiga suur naatriumi saamine, mida saadakse piisavalt ka ilma toiduvalmistamisel soola kasutamiseta.

 

inge

5. juuli 2017

Ma nisuseemet ei karda, aga tahaks teada, mis asi on nisugluteen. Nisuvalk, nisuseemne valkaine? Kui rukkileiva koostises on küpsetamisomaduste parandamiseks pandud nisugluteeni, siis see ju ei ole 100 % rukkijahust? Ja kas poleks siis mõistlikum lisada lihtsalt valget nisujahu, mis on ju ka praktiliselt puhastatud pea kõigest muust peale nisutärklise ja nisuvalgu?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Gluteen on osades teraviljades (nt nisus, rukkis, odrs) leiduv valk. Kui toote koostises on kirjutatud, et tegemist on nisugluteeniga, siis pärineb see nisust. Kui omavahel võrrelda nisujahu ja nisugluteeni, siis esimeses sisaldub oluliselt rohkem süsivesikuid (tärklist) (100g kohta vastavalt 64 g ja 13 g) ning teises valke (100 g kohta vastavalt 10g ja 75 g). Just gluteenil on küpsetamist parendavad omadused, mistõttu kasutataksegi leivatoodetest tihti seda pigem n-ö kontsentreeritud kujul. 

inge

5. juuli 2017

Vanadele inimestele soovitatakse preparaate, mis sisaldavad rutiini. Kas rutiini sisaldus on suurem tatra seemnetes või tatra lehtedes, kg või kcal kohta? Millised taimed veel sisaldavad palju rutiini?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Küsimusele vastab Tervise Arengu Instituudi Seire ja hindamise osakonna projektijuht Kristin Salupuu: “Rutiini (kvertsetiin-3-O-rutinosiid) allikaks võib tõepoolest pidada tatart. Tuginedes Phenol-Exploreri andmetele, mis koondab andmeid toiduainete polüfenoolsete ühendite sisalduse kohta, on rutiini sisaldus kuumtöödeldud tatratangudes 8,96mg/100g kohta (100g täistera tatrajahus on rutiinisisaldus 36,14mg). Rutiinisisaldus on suhteliselt kõrge kapparites (332,29mg/100g), mustades oliivides (45,36mg/100g), sparglis (23,19 mg/100g), mustas tees (19,68mg/100ml), läänevaarikates (19mg/100g) ja harilikes vaarikates (11mg/100g). Tatra lehtede kohta infot kahjuks Phenol-Explorerist ega ka eBASIS andmebaasidest ei leidnud. (Allikas: Neveu V, Perez-Jiménez J, Vos F, Crespy V, du Chaffaut L, Mennen L, Knox C, Eisner R, Cruz J, Wishart D, Scalbert A. (2015) Phenol-Explorer: an online comprehensive database on polyphenol contents in foods, versioon 3.6)”

inge

19. september 2016

Tere. Mitmed teised andmebaasid annavad melonile suurema kalorsuse. Hakkasin seda uurima, sest minu kõhutunne ütleb, et melon on kaloririkkam kui arbuus, aga teie andmebaas näitab vastupidist. Ehk selgitate.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Küsimusele vastab NutriData andmebaasi administraator Ann Jõeleht: “Toitaineline koostis oleneb nii meloni kui arbuusi sordist, küpsusastmest ja samuti ka energia arvutuse viisist (nt. kas süsivesikute energeetilist väärtust arvutatakse koos kiudainetega või eraldi).  Erinevate riikide andmebaasid annavad melonite ja arbuuside toiteväärtuslikuks vaheks vaid mõned kilokalorid ühele või teisele poole (alla 10 kcal), nii et võib öelda, et põhimõtteliselt on tegu energeetilises mõttes võrdväärsete toiduainetega.”

Ganebo

15. juuli 2016

Tere, Kas värske porgandi kuubikuid võib sügavkülmutada ka eelnevalt neid kuumutamata, lihtsalt toorelt? Tänan

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Jah, võib külmutada eelnevalt kuumtöötlemata. Kuumtöötlemine muudab porganditest hiljem, pärast külmutamist, toidu valmistamise kiiremaks.

Maidu

19. aprill 2016

Müügil on kookosõli (näit. Pure coconut oil või ka 100 % Pure coconut oil) hinnaga ca kolm- neli eurot 500 ml. Samas on külmpressitud kookosõlid kaks või rohkem korda kallimad . Millist õli tuleks tarbida? Kas odavam õli sobiks tavatarbimise seisukohast. “Jahupea” bestseller soovitab vähemalt1 tl päevas.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Külmpressitud õlis peaks olema säilinud veidi enam mikrotoitaineid, kuid arvestades kogu päevas tarvitatavat kogust, ei mängi see olulist rolli, kas valite külmpressitud õli või mitte.