Menüü

Nõuandenurk

Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.

Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.

Loe tervisliku kehakaalu kohta.

Tagli Pitsi

Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest.

Kristel Ehala-Aleksejev

Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja.

Toit ja toidu valmistamine

Küsi nõu
Esita toitumisspetsialistile küsimus

Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.Sinu küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel viie tööpäeva jooksul koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.

Enel

16. veebruar 2016

Tere, lugesin Maalehest: http://m.maaleht.delfi.ee/article.php?id=32010279, et maasikate külmutamisel suhkru lisamine aitab kaasa marjades sisalduva vitamiini säilimisele: “Maasikaid võib külmutada ka suhkruga. Suhkur kaitseb marju hapustumise eest, nii et nende värvus, aroom, struktuur ja vitamiinid säilivad hästi.” Kas ja miks suhkru lisamine aitab kaasa vitamiinide säilimisele? Kas sama kehtib peale maasikate ka teiste marjade kohta?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Küsimusele vastab TAI seire ja hindamise osakonna projektijuht Ann Jõeleht: “Marjade katmine enne külmutamist suhkru või siirupiga asendab osaliselt marjade koestruktuuris leiduva vee ja hapniku kontsentreeritud suhkrulahusega. Selline asendus toimub protsessi teel, mida nimetatakse osmoosiks ning seeläbi takistatakse külmutamisel tekkivate jääkristallide moodustumist marjade sisemuses ja kristallide poolt põhjustatud struktuurikahjustuste teket. Samuti piirab kõrge suhkrukontsentratsioon ensümaatilist aktiivsust marjade sisemuses. Kokkuvõttes aitab suhkru lisamine külmutamisel säilitada eelkõige marjade värvi, maitset, tekstuuri ja mõningal määral ka nende C-vitamiini sisaldust.
Samas tuleb arvesse võtta ka seda, et külmutatud marjade C-vitamiini sisaldus oleneb palju ka sellest, kas marju külmutatakse tervelt või püreena, külmutamise temperatuurist ja ajaperioodist. Nimelt säilib C-vitamiin paremini tervelt külmutatud marjades ja madalamal külmutamistemperatuuril ning kaob külmutatud toidust säilimisaja pikenemisel.
Muidugi tuleb seejuures arvestada sellega, et lisatud suhkru kõrge kontsentratsioon külmutatud marjades lisab suhkrut ka nendest valmistatavatesse toitudesse ning tark on jälgida tarbitavaid suhkrukoguseid.”

Kaira

7. veebruar 2016

Tere, Kas oskate öelda küüliku-/jäneseliha kalorsust ning kui palju see mingeid toitaineid sisaldab?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Kindlasti sõltub see veidi sellest, mida jänes/küülik söönud on, kuid mingid ligikaudsed keskmised väärtused on võimalik leida NutriData andmebaasist.

Esta

7. august 2015

Miks ei ole alkohoolsete jookide pakenditel infot koostis- ja toitainete kohta? Miks on alkoholile tehtud erand? Sigarettidel on kirjas kahjulike ainete sisaldus, limonaadil on kirjas kilokalorid, alkoholil millegipärast aga mitte, olgugi et see lisaks muudele tervisekahjudele sageli ka ülekaalu tekitab.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Küsimusele vastab Põllumajandusministeeriumi Toidu üldnõuete büroo vanemspetsialist Katrin Lõhmus: “2011. aastal võeti vastu uus Euroopa Partlamendi ja Nõukogu määrus nr 1169 toidu märgistuse kohta. Selle kohaselt peab Euroopa Komisjon esitama aruande, milles käsitletaks alkohoolsete jookide koostisosade ja toitumisalase teabe esitamise suhtes kohaldatavate nõuete rakendamist. Komisjon lisab sellele aruandele vajaduse korral õigusakti ettepaneku, millega määratakse kindlaks eeskirjad kõnealuste toodete koostisosade loetelu või neid käsitleva kohustusliku toitumisalase teabe esitamise kohta. Seda ei ole Euroopa Komisjon seni teinud.
Samuti juhime tähelepanu, et ka toidu märgistusel muutub toitumisalase teabe esitamine kohustuslikuks alles järgmise aasta s.a 2016. aasta lõpust.”

Anonüümne

15. mai 2015

Tere!
Lasteaia menüü kaloraaži arvestades olen dilemma ees minagi, sest erinevad allikad annavad samast asjast erinevaid tulemusi. Näit. Nutridatas hirsipuder 2,5% piimaga, rasvata 8440282001 annab kaloraažiks 210 kcal, kui ANC samast toidust vaid 72,7kcal; või siis sõmer tatrapuder 82% võiga 83702- 242 kcal, ANC korreleeruks see 149 kcal.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Ennekõike peate lähtuma konkreetselt Teie lasteaias olevatest retseptidest – nii sissepandud toorainetest, nende kogustest kui ka väljatulekutest. Putrusid on võimalik keeta tihkemaid ja vedelamaid, veega, piimaga või nende seguga, ravaga või rasvata ning see kõik mõjutab nende energiasisaldust. Nutridatas on võimalik uut rooga teha nii, et lähete toitude sisestamise aknasse ja vajutate nuppu “Võta aluseks olemasolev retsept”, valite sealt kõige ligilähedasema retsepti ning muudate seda vastavalt Teie lasteaias kasutatavale retseptile. Selliselt toimides saate kõige õigema tulemuse.

Anonüümne

18. aprill 2015

Tere!
Mis imeloom on rosenoidide kompleks? Kas seda leidub ka mujal kui ainult erilises kibuvitsasordis – kóerkibuvitsa viljades? Kas rosenoide võiks leiduda ka teiste roosõieliste viljades?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Sellele küsimusele vastab TTÜ toiduainete instituudi dotsent Katrin Laos: “Rosenoids® on kaubamärk. Valmistatakse kibuvitsast ja sisaldab vitamiini C, karotenoide, flavonoide, triterpeene, galato lipiide.”

Anonüümne

25. juuni 2014

Kas suhkru lisamine toidu maitsestamisel (näiteks kanale enne praadimist, salatikastmele jms) on vajalik? Väidetavalt toob lusikaotsatäie suhkru lisamine iga maitseaine paremini esile. Seega, suhkrut mitte lisades näiteks tunneksid ainult soola maitset ja mitte nii hästi näiteks muid kasutatud maitseaineid. Senini olen suhkrut just minimaalselt kasutanud, teades, et see nõrgendab immuunsussüsteemi. Kas vastab tõele, et näiteks hiljem kana küpsetamisel või muul kuumutamisel maitsestamisel kasutatud suhkur kaob?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Sellele küsimusele vastab TTÜ toiduainete instituudi assistent Sirje Jaansoo: “Suhkur tõepoolest “tugevdab” soola maitset, aitab seda paremini esile tuua (ja selle läbi saab ka vähem soola kasutada). Loomulikult on kogused väikesed võrreldes magustaoitudes kasutatava kogusega. Kindlasti on suhkru kasutamine vajalik roogade puhul, kus kasutatakse tomatipastat, ketšupit, äädikat, sidrunimahla, sest  suhkur tasandab hapu ja aitab vürtsikust paremini esile tuua, kogu roa maitse saab “tasakaalu”. Kuumutamisel toimub ka suhkru karamelliseerumine, mis lisaks maitsele mõjutab ka toidu värvust. Suhkrut võib kasutada suppides, kastmetes, köögivilja hautamisel, marinaadide valmistamisel ja mõnede kalaroogade puhul (isegi kala soolamisel). Üldjuhul on sellisel otstarbel kasutatavad suhkrukogused nii väikesed, et päevas saadavat energiakogust need oluliselt ei mõjuta.”

Anonüümne

19. juuni 2014

Tere! Teatavasti on kala rasvad väga kasulikud omega-3 rasvhapete sisalduse poolest. Erinevates söödavates kala osades on rasva sisaldus erinev. Kas rasvade kvaliteet on muutumatu kala keha piires? Küsimus tekkis lõhe kõhuääri süües, pealtnäha ideaalne toiduaine või filee lihaskiudude vahel olev rasv on kvaliteetsem?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Küsimusele vastab Tervise Arengu Instituudi seire ja hindamise osakonna projektijuht Ann Jõeleht: “Toetudes 2006. a. läbiviidud vastavasisulisele uuringule pole märgata olulisi erinevusi lõhe erinevate kehaosade rasvhappelises koostises. Küll aga esineb mõningaid erinevusi rasvade üldises jaotumises kehaosade lõikes.”

Anonüümne

7. mai 2014

Tere!
Olen pikalt ostnud hommikuse pudru peale moosi poest – kohalike marke, kus 100 grammi moosi kohta on 40-50 grammi suhkrut (Põltsamaa maasikamoos näiteks). Mõtlesin ühel hetkel, et teeks ise moosi. Kuid tekkis küsimus, kas vähema hulga suhkruga ei saaks läbi? Või on äkki mingeid tervislikumaid alternatiive tavalisele valgele suhkrule, mida saaks moosile säilitamiseks lisada? Või on meie poe moosid ka täitsa tervisesõbralikud?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Üldjuhul ei saagi väiksema suhkrukogusega läbi, seda ka kodus moosi keetes. Suhkur aitab moosil säilida. Kui Teil on olemas võimalus moosid väga hästi steriliseerida ning Te ei tee neid pikaajaliseks säilitamiseks, siis on võimalik valmistada moose ka väiksema suhkrusisaldusega. Iseasi, kas neile ei hakata siis pudru peale pannes suhkrut lisama, kuna moos võib tunduda harjumatult hapu.

Anonüümne

22. aprill 2014

Mlline on tegevused , juhul kui toit ei vasta nõuetele

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Kahjuks ei selgu küsimusest, mis toiduga ja mis nõuetega on tegemist. Kas on rikutud ohutusnõuded? Või on tegemist näiteks koolitoiduga ning see ei vasta määruses kehtestatud nõudmistele toitainelise koostise osas? Toidu ohutusega tegeleb Veterinaar- ja Toiduamet, toidu toitainelise kvaliteedi kontrollimisega Terviseamet.

Anonüümne

27. jaanuar 2014

Kas mesi on kasulik või mitte? Paljud rääkivad et on ja teised rääkivad et ei ole.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Sellele küsimusele vastab TTÜ toiduainete instituudi assistent Kaie Martverk: “Kui on tegemist kvaliteetse meega, siis omab see kindlasti immuunsüsteemi tugevdavat toimet. Mees on palju bioaktiivseid ja antibakteriaalse toimega ühendeid, palju erinevaid mikroelemente. Kõik meed ei ole ühesuguste omadustega ja kvaliteet oleneb väga palju ka töötlemisest. Parem on kasutada kodumaist kui odavat importmett.”