Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.
Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.
|
Tagli Pitsi Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest. |
|---|---|
|
Kristel Ehala-Aleksejev Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja. |
7. november 2010
Tere
Sooviksin kaalus alla mõned kilod võtta ja mõtlesin proovida valgu jooki ehk toidukorra asendajat,mida juua õhtul hiljem kui ei tohiks enam süüa.Muidu toitun normaalselt suht tervislikult.Küsimus siis, et kas kas need valgujoogid ei hakka mitte lihast kasvatama nagu sportlastel,või nemad midagi veel juurde siis tarbivad.Neid valgujooke ka firmadel nagu herbalife ja gnld aga ma prooviksin seda mis fitnesse foorumis pakutakse dietmix et kaalu alandamiseks.Aga kardan lihasmassi tõusu.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Lihasmass kasvab ainult treeningu ja valkude koostoimel. Valkudega liialdamine ei ole hea neerudele. Parem oleks ikkagi korrigeerida oma toitumist ja saadavat energiakogust mitmekesise ning tasakaalustatud toitumisega. Dieedid jm abivahendid võivad ehk korraks isegi mõjuda, kuid reeglina kipuvad kilod kohe kahekordselt tagasi tulema. Muuta tuleb siiski oma toitumis- ja liikusmisharjumusi.
5. november 2010
Kas nii võib olla, et näiteks päeva poole sööd väga vähe ja siis õhtul kukud pugima, aga jääd näiteks 2000kcal piiresse, ja lähed magama vähemalt 1,5h peale söömist, et kas siis inimene võtab juurde või ei ?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Juurde võtab inimene siis, kui ta saab toiduga rohkem energiat, kui organism kulutada suudab. Kulutamine omakorda sõltub inimese soost, vanusest, inimese enda ainevahetuse eripäradest, ümbritseva keskkonna tingimustest, füüsilisest aktiivsusest jpt teguritest. Kui teate, et Teie vajadus on 2000 kcal päevas, toitute seejuures mitmekesiselt (saate kätte kõik organismi ja ainevahetuse tõrgeteta toimimiseks vajalikud toitained) ja tasakaalustatult ning olete füüsiliselt aktiivne, siis ei tohiks Teil kaalu juurde tekkida. Peaasi, et enne magamaminekut siiski jääks piisav aeg. Samas soovitatakse tihemaid ja regulaarset söömist ennekõike seetõttu, et organism saaks aega seedida ning jõuaks end selleks õigesti ette valmistada. Süües korraga suuri koguseid, asetate organismile suurema koormuse, kui väiksemaid koguseid sagedamini süües. Halvimal juhul rikute sellise käitumisega oma ainevahetuse ning sellisel juhul on võimalik ka kaalutõus. Kui süüa päeva jooksul normaalselt, siis ei teki ka õhtul vajadust suurte toidukoguste sisseahmimise järele.
4. november 2010
Tere taas!
Mis trennid aitavad kõige paremini kaalu langetada (midagi mis sobib 9 aastastele lastele)?
Aitäh!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Põhimõtteliselt sobivad kõik treeningud, sest oluline on, et söögiga saadakse vähem energiat, kui ära (sh siis liikumisega) kulutatakse. Suure ülekaalu puhul tuleks valida spordiala, mille koormus liigestele oleks väiksem, näiteks ujumine. Ise võiks käia iga päev tunniajaliste tempokatel jalutuskäikudel või sõita rulluiskudega, talvel suusatada. Kui kaal juba veidi langeb ning treenitus suureneb, siis luude ja lihaste arendamise koha pealt on head kõikvõimalikud pallimängud.
1. november 2010
Tere !
Lugu on siis selline, et peale seda, kui hakkasin toitumiskava üles kirjutama sinna tap.nutriditasse vms, siis olen kaotanud mõned kilo ja see oli suve alguses kuni tänaseni. Mu igapäevamenüü on keskmiselt 1700 kcal päevas (kindlasti on mul ka olnud umb. 2500kcal ja ka umbes 900kcal ), ma tean et see on vöhe, kuid ma lihtsalt mai tea millest see tuleneb. Söön kõike asju. Nii šokolaade, saiakesi, jäätiseid, kala, liha, kartulit, leiba,piima,muna,kommi,kooke jne… aga ainult krõpse ei söö .MA kaalun 38 kilo ja olen 162 pikk ning olen 14. Ma peaksin vist hädasti juurde võtma, kuna olen märganud, et ma ei kasva ka enam. Kõik ütlevad mulle, et ma olen väga kondine ka, kuid ma ise nagu väga seda kül ei ütleks. Mida ma tegema peaks, et mu kaal tõuseks? Ma olen igapäevaselt vähemalt 1 h aktiivne, nädalapäevadel rohkem ja trennis hetkel ei käi, kuid tahan minna, kuid alles, siis kui kaal on tõusnud.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Sinu antud näitajate põhjal tuleb välja, et oled tõesti alakaaluline. Peaksid kaaluma vähemalt 43 kg, et olla normaalkaalus. 900 kcal päevas on Sinu jaoks liiga vähe, ka see keskmine 1700 kcal on liiga vähe. Sinuvanused tüdrukud peaksid keskmiselt saama päevas 2200-2300 kcal, suure füüsilise aktiivse korral isegi enam. Peaksid jälgima, et sööksid vähemalt 3 põhitoidukorda ning 1-2 oodet. Kuna kasutad arvutamiseks toitumisprogrammi, siis on lihtne jälgida, kas sõid toitu piisavalt. Hea oleks, kui šokolaadi jm magusaga üle ei pingutaks, kuid sööksid piisavalt teravilja- ja piimatooteid, puu- ja köögivilju, liha ja kala. Vaata, et rasvade osatähtsus toiduenergiast ei langeks allapoole soovitatavat ning katsu kombineerida oma toitu nii, et saaksid toidust kätte kõik vajalikud vitamiinid ja mineraalained. Tundub, et pead pisut suurendama ka korraga söödava toidu koguseid. Kui teed aktiivsemalt trenni ja kasvatad lihaseid, ka see tõstab kaalu – lihased kaaluvad rohkem kui rasv ning suurem koormus tekitab ka suurema isu. On muidugi inimesi, kes vaatamata pingutustele jäävad kõhnaks. Kui vaatamata toitumise korrastamisele ei hakka Su kaal tõusma, siis soovitan oma murega kindlasti pöörduda perearsti poole.
1. november 2010
Tere,
Kas oskate soovitada vitamiine, mis oleksid kasulikud nahaprobleemide (akne) parandamiseks? Olen kuulnud, et tsink koos B5-ga on sellel puhul abiks.
Tänud ette!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kui tegemist on kindlasti aknega, siis tuleb pöörduda nahaarsti poole, kes määrab spetsiaalse ravi. ÜLldiselt võivad nahaprobleemid olla tingitud valest toitumisest küll. Mitmekesine ja tasakaalustatud toitumine tagavad organismi varustatuse kõikide vajalike toitainetega ning võimalusel tuleks neid saada toiduga, mitte toidulisanditest. Naha tervisele avaldavad enim mõju B-grupi vitamiinid (leidub palju täisteratoodetes), antioksüdandid nagu vitamiinid A (maks, või jt loomsed produktid, beeta-karoteenina ka puu- ja köögiviljades), C (puu- ja köögiviljad), E (taimsed õlid, seemned) ja tsink (liha, täisteratooted, seemned) ning oomega-3-rasvhapped (peamiselt kalades, aga ka rapsi- ja linaõli).
1. november 2010
Tere,
kui ohtlik on säilivustähtaja ületanud shokolaad raseda organismile?
Lihtsalt tuli jube shokolaadi isu aga laua sahtlis juba kuid seisnud shokolaadil on 2 kuud tähtajast üle. Kas peaksin kindluse mõttes minema viskama või mõni tükk põske pista ei tee midagi? Üldjuhul on mul väga tugev organism ja peab kõigesöömisele hästi vastu :P
Tänud:)
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kui šokolaadi välimus ei ole muutunud (va õrn hallikas kiht, mis pole ohtlik) ning maitseomadused ka mitte, siis võib süüa. Šokolaadis on nii vähe vaba vett, et tema riknemine paari kuu säilivustähtaja ületamise jooksul mikroobide tõttu on vähe tõenäoline.
31. oktoober 2010
Lugesin küsimuste ja vastuste sektsiooni, ning märkasisin et ühele kirjale olite vastanud järgmiselt:
“Kartul on läbi aegade olnud eestlastele üheks põhiliseks toiduaineks…”
Huvi pärast küsiks, et kuskohast selline informatsioon pärineb?
Enda teada on kartul võrreldes teiste toitudega ikka väga uus asi. Euroopasse jõudis kartul natuke varem, kuid alles 19. sajandil hakati kartulit Eestis ulatuslikumalt kasvatama. Samas eestlased on siin maal elanud rohkem kui 9000 aastat.
Samuti ei olnud ka ükski eurooplane kartulit enne 16. sajandit maitsnud. On need faktid tõesed, või olen mina ajalugu kuidagi valesti mõistnud? :D
Parimate soovidega,
Sandra
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Siin on jah terminoloogiaga läinud pisut kehvasti. “Läbi aegade” võib mõista kui aegade algusest, kuid tegelikult pidasin siiski silmas alates sellest hetkest, kui kartul meie toidulauale jõudis. 2 sajandit on piisavalt pikk aeg, et kartulist on saanud meile nö teine leib.
31. oktoober 2010
Tere!
Kas hommikuti on kasulik süüa hommikuhelbeid , näiteks nagu fitnesse, chocapic-e,nesquik-e,cini-minis,cookie crisp jne.. , et kas need täidavad kõhtu kauaks ? ma olen 14 aastane tütarlaps ka :)
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Paljud neist helvestest on üsna suhkrurikkad, mistõttu neid ei soovitata väga sageli süüa, võib-olla 1-2 korda nädalas. Eelistada võiks putru, aga ka teraleivast valmistatud võileibu. Kõige paremini peaks kõhu nö täis hoidma süsivesikuterikas hommikusöök (nt puder) väikese valgulisandiga (nt keedetud muna, juust). Soovitatav on ka, et hommikusööki ei söödaks kohe 5 minutit peale ärkamist, vaid oodataks, et organism jõuaks enne veidi üles ärgata. Koolipäeva hommikul on vist seda soovitust kahjuks raske järgida, kui tahaks magada viimase minutini.
29. oktoober 2010
Tere
Tegelen 5x nädalas jõuspordiga. Päevane menüü koosneb 225g valkudest, 180 süsivesikutest ning 45 g. rasvadest. Valgu alla käib 5-6 muna päevas, 250 kohupiimast, toidulisandist, kala-kana, looma fileest ca 200g., tuunikala konserv 140g. (läbi pestud keedetut veega). Süsivesikute alla läheb 3-4 viilu täistera leiba, 1-2 banaani, riis-,kartul-, makaron. Rasvade alla hapukoor 20%, piim, keevir ca. 250-500ml., pähklid 30g. samuti need ülalpool mainitud toiduained mis sisaldavad rasva. Vitamiinideks võtan hommiku multivitamiini ja kalamaksõli ning toitude kõrvale toorsalateid.
Tahaksin rasvaprotsenti alandada, kuid kuidas seda teha(pean silmas just toitumist)Kas praegune kava on liiga üksluine?
Kaalun 85kg. ja olen 183 cm pikk
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kas valkude, rasvade, süsivesikute kogused arvutasite välja toiduainete baasil või toitumisprogrammiga. Esimesel juhul ei tule kindlasti tulemused täiesti täpsed. Kui Teie antud põhitoitainete arve vaadata, siis selle põhjal tuleks Teie päevaseks energia saamiseks ca 2000 kcal, mis 5 korda nädalas treenivale meisterahvale on ilmselgelt vähe, isegi siis, kui soovite alla võtta. Sest alla võtma ei peaks Te just eriti palju. Samuti tuli Teie arvude põhjal välja, et näiteks valgud andsid kogu päevasest energiast ligi 45%, maksimaalselt on lubatud 20%. Samuti tuli Teie arvude põhjal välja, et rasvade osatähtsus oli 20%, mis seab kahtluse alla vajaliku koguse asendamatute rasvhapete saamise. Samas ei saa oma tulemusi arvutada ainult toiduainetest lähtuvalt, vaid vaadata tuleb ikkagi kogu menüüd. Arvutades energia ja toitainete saamist Teie poolt antud ligikaudsete toidukoguste põhjal, siis läks põhitoitainete saamise pilt küll pisut paremaks valkude koha pealt, kuid rasvade osatähtsus tuli selle järgi jällegi väga suur (rasva sisaldavad ju ka liha, kala, piim jne). Rohke liha ja piimatoodete tarbimine tõstab suureks küllastunud rasvhapete saamise, Teie poolt söödud kogus mune päevas annab väga suure koguse kolesterooli. Mõlemate liiga seostatakse südame-veresoonkonnahaiguste riskiga. Liigne valgukogus asetab suure koormuse neerudele, mis võib endaga kaasa tuua neeruhaigusi. Kuigi jõualade sportlastele soovitatakse tavalisest rohkem valke, siis peaks siiski jälgima, et see väga suureks ei läheks. Kui vaadata sellisest menüüst vitamiinide-mineraalainete saamist, siis tundub, et nendega probleemi pole. Problemaatiliseks võib osutuda vaid vitamiini C saamine, kui söödud toorsalatite koostises pole kasutatud ka puuvilju.
29. oktoober 2010
Tere jälle!
Täpsustaksin oma kiudainete küsimust (21.10.2010). Keskmine energiavajadus peaks mul minu tööd ja elustiili arvestades olema siiski u 3500 kcal päevas, kuna olen 33-aastane mees, kel pikkust 190 cm ja kehakaalu 82 kg. Lähtusin 2000 kilokalorilisest energiavajadusest, kuna tahtsin näidata, et ka sellise kogukaloraaži juures peaks olema suhteliselt lihtne ületada Eesti toitumis- ja toidusoovitustes toodud kiudainete ülemist piiri – 40 g päevas -, kui koostada menüü neist samadest toidusoovitustest lähtudes. (Saan muidugi väga hästi aru, et ühe keskmise eestimaalase dieet sisaldab oluliselt vähem kiudained, kui on toidusoovitustes toodud alumine piir 25 g, sest sisaldab liialt rafineeritud tooteid ning liialt loomseid produkte.)
Menüü tegin võimalikult lihtsa ja näitliku, et küsimus liialt pikaks ei läheks, samuti tõin näitemenüüs välja vaid taimsed toiduained (kohati ka vaid toidugrupid), kuna loomsed toiduained kiudaineid ei sisalda. Et oma mõtet natuke põhjalikumalt selgitada, siis seletuskäik oleks järgmine:
Päevane portsjonite arv 2000 kcal-ilise dieeti puhul (http://www.toitumine.ee/paevane-portsjonite-arv-3/) on:
– I Teraviljatooted ja kartul 7-9 portsjonit (allpool olevates arvestustes kasutan toodud vahemiku ülemist väärtust, kuna alumised väärtused annavad päevaseks kaloraažiks väga väikese summa), millest rukkileib moodustab poole, kartulid veerandi ja teised teraviljatooted veerandi.
– IIa Köögiviljad, sh kaunviljad ja seened 3-5 portsjonit.
– IIb Puuviljad ja marjad 3-5 portsjonit.
– IV Lisatavad toidurasvad ja pähklid 2-4 portsjonit.
Portsjonite arvule vastav kiudainete kogus:
– I Leiba 4,5 portsjonit (viilu), kokku u 180 g, kiudaineid TKA järgi 16,9 g; kartulit keedetul kujul 2,25 portsjonit, kokku u 225 g, kiudaineid 2,7 g; muid teraviljatooteid 2,25 portsjonit nt müsli, hommikupudru, riisi või pastatoodetena, keskmine kiudainete kogus 2,25 portsjonis kokku u 3 g (müsli 1,5, keedetud täisterariis 4,7, keedetud täisteramakaronid 2,5, kaerahelbepuder 3,4). Grupi peale kokku kiudaineid u 22,6 g.
– IIa Üks võimalik jaotus: 3,5 portsjonit aedvilju, kokku 350 g, keskmine kiudainete sisaldus kokku u 7 g (nt brokoli 8,75, hiina kapsas 3,2, lillkapsas 8,4, roheline paprika 7 jne); 1 portsjon kaunvilju nt keedetud herneste või ubadena, kokku 80 g, kiudaineid 4,8 g (hernestes 4,4, ubades 5,1); seeni 0,5 portsjonit, kokku 150 g, kiudaineid 3,8 g. Grupi peale kiudaineid kokku u 15,6 g.
– IIb Üks võimalik jaotus: 3 portsjonit värskeid puuvilju, kokku 300 g, kiudaineid keskmiselt 3,9 g (nt ananass 3,6 g, apelsin 5,1, banaan 3,3, kiivi 5,7, õun 5,4 jne); 2 portsjonit kuivatatud puuvilju – nt rosinaid, aprikoose, ploome, viigimarju vms, kokku 30 g, kiudaineid keskmiselt 3,2 g (nt rosinad ja ploomid 2,3, ploomid 2,9, viigimarjad 5,6 jne). Grupp kokku 7,1 g.
– IV Õlid 3 portsjonit, kokku 12 g, 0 g kiudaineid; 1 portsjon pähkleid või seemneid, kokku 10 g, kiudaineid u 1 g (nt kreekapähklid 0,5, linaseemned 3,5, mandlid 1 jne). Grupp kokku 1 g.
Menüü, mis MUUHULGAS (nt erinevate roogade koostises) sisaldab ka ülaltoodut, sisaldab kiudaineid u 46,3 g ja ülaltoodu annab u 1300 kcal e u 65 % 2000st ja see on koostatud Eesti toidusoovitustest lähtudes. Kuna püramiidi kõige ülemine korrus ei ole nö kohustuslik korrus, vaid oleks isegi mõistlik päevane vajalik kalorikogus katta alumisi korruseid laiendades (nt limonaadi asemel juua täismahla või kommide asemel süüa kuivatatud puuvilju, porgandiribasid vms), siis mõistlikult ja tervislikult toitu valides kujuneb päevas saadav kiudainete kogus veelgi suuremaks, sest ülaltoodud toiduained (taimsed toiduained) peaksid toitumissoovitustest lähtudes moodustama 75-85% menüüst. Ja veel eriti palju suuremaks kujuneb see suurema päevase energiakuluga inimestel – minu puhul siis, nagu öeldud, isegi üle 90 g päevas.
Dieet, mis sisaldab palju kiudaineid, sisaldab reeglina ka rohkem mikrotoitaineid – vitamiine ja mineraalaineid (heaks näiteks on siin saia ja leiva või õlide ja pähklite võrdlus). Isegi kui kõrgem kiudainesisaldus toob kaasa teatud mikrotoitainete (nt kaltsium, raud, tsink) omastatavuse halvenemise, siis mikrotoitainete suurem hulk enam kui kompenseerib selle, nii et lõpuks omastab organism kiudainerikkast toidust (täisteraviljad, puuviljad, aedviljad, kaunviljad, pähklid, seemned) ikkagi rohkem vitamiine ja mineraalaineid. Viimane väide kehtib muidugi tingimusel, et toitu süüakse sellises koguses, et oleks tagatud stabiilne kehakaal, st toiduga saadakse piisavalt energiat (mis nt minu puhul kehtib). Tahaksingi küsida, et kas toitumis- ja toidusoovitustes toodud arv 40 g päevas ei ole ehk liiga madal ja kas see ei ole vastuolus nende samade soovitustega? Omaenda näitel peaksin ma kurja vaeva nägema, et päevane kiudainekogus nii madalaks saada – peaksin leiva asemel hakkama kasutama saia, täisterariisi asemel valget riisi, tatra asemel nt makarone, sööma vähem aed- ja puuvilju, vähem kaunvilju, rohkem õlisid, magusat ja nö rämpstoitu jne – kõik see oleks aga vastuolus nende samade soovitustega.
Tänud ette!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Teie arvutused on väga muljetavaldavad. Kahjuks ei ole selle soovituse muutmine ainult minu otsustada. Järgmisel aastal on kavas kokku kutsuda töögrupp, kes hakkab 2006. aasta soovitusi üle vaatama ning
edastan Teie ettepaneku koos arvutustega kindlasti töögrupile.
Samuti toimub jooksvalt toitude koostise andmete ülevaatamine, mille põhjal toidupüramiidi arvutusi tehakse.
Ärge kindlasti hakake oma toitumisharjumusi seepärast ebatervislikumaks muutma, et saate soovituste kohaselt liiga palju kiudaineid.
tai
Tervisliku toitumise informatsioon